Küpros. 2007. aastal võeti Euroopa Liitu Rumeenia ja Bulgaaria. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia ja Horvaatia. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne Gruusias, Ukrainas, Serbias, Montenegros, Albaanias ning Bosnia ja Hertsegoviinas. liikmesriigid delegeerivad osa oma otsustusõigusest Euroopa institutsioonidele, mille nad on loonud, nii et otsused teatud ühise huvi küsimustes tehakse demokraatlikult Euroopa tasandil. ELi otsustusprotsess ja eelkõige kaasotsustamismenetlus hõlmab kolme põhilist institutsiooni: · Euroopa Parlament, mis esindab ELi kodanikke ja mille valivad vahetult need kodanikud; · Euroopa Liidu Nõukogu, mis esindab liikmesriike; · Euroopa Komisjon, mille ülesanne on kaitsta liidu kui terviku huve. See institutsioonide kolmik töötab välja poliitikasuundi ja õigusakte, mida rakendatakse kogu ELis. Põhimõtteliselt teeb ettepanekuid uute ELi õigusaktide vastuvõtmiseks komisjon, kuid
erakondi reguleeriva statuudi ja eelkõige nende rahastamise eeskirjad. Alates selle määruse jõustumisest 2004. aastal on asutatud mitu uut erakonda, millega nende koguarv on suurenenud kümneni. 1.3. EP ülesanded Parlamendil on kolm põhiülesannet. 1. Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine EP võtab koos nõukoguga vastu erinevate poliitikavaldkondadega seotud Euroopa Liidu õigusakte. ELi õigusaktide vastuvõtmise kõige tavalisem viis on kaasotsustamismenetlus, mida kohaldatakse mitmesuguste valdkondadega seotud õigusaktide vastuvõtmisel. See asetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu võrdsesse olukorda. Mõnes valdkonnas (näiteks põllumajandus, majanduspoliitika, viisa- ja sisserändepoliitika) on õigusaktide vastuvõtmine nõukogu ainupädevuses, kuid ta peab parlamendiga konsulteerima. Teatavate tähtsate otsuste puhul, näiteks uute liikmete ühinemisel ELiga, on nõutav parlamendi heakskiit.
2)Olemasolevate liidulepingute muutmise, uute algatamise või ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust. Tal pole õigust välis- ning julgeolekupoliitika küsimuste arutamisel. 3)Mitmes valdkondades on nõutav Euroopa Parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö. Reeglina jääb peale Ministrite Nõukogu seisukoht. 4)Mõnedes tundlikes küsimustes (nagu siseturg, kultuuri ja tehnoloogia küs) on nõutav nii Ministrite Nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi toetus e kaasotsustamismenetlus. Europarlamendi reaalsest vetovõimust, sest kui parlament ei nõustu Ministrite Nõukogus vastu võetud eelnõuga, jääb vastav õiguakt vastu võtmata. Euroopa Kohus Euroopa Kohtul on ainuõigus EL-i aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandlused tõlgendamiseks. Euroopa Kohtu seisukohavõtt on kõigile liikmesriikidele täitmiseks kohustuslik. Igal EL-i kodanikul on õigus paluda kohtult abi, sundimaks oma riigi valitsust täitma juriidilisi kohustusi
Kaasotsustamise menetlus: alates 1993.a. parlamendi ja nõukogu vastasseisu korral kutsutakse kokku lepituskomitee (15 parlamendi ja 15 nõukogu esindajat). Kui lepituskomitees kompromissi ei saavutata, siis ei ole nõukogul võimalik õigusakti vastu võtta. Muud ülesanded: 1. Osalemine seadusandlikus protsessis Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: 1.Konsultatsioonimenetlus 2.Koostöömenetlus 3.Kaasotsustamismenetlus 4.Nõusolekumenetlus 5.Eelarvemenetlus 6.Informeerimismenetlus 7.Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle, kinnitab eelarve, ja jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine 1.Komisjoni ametisse kinnitamine või laialisaatmine (umbusaldushääletus) 2.Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded. 3.Moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone. Konsulteerib Euroopa Keskpanga
Haldab EL eelarvet Euroopa Liidu peamised institutsioonid Euroopa Parlament · Valitakse vastavalt rahvaarvule iga 5 aasta järel · Andres Tarand, Katrin Saks, Marianne Mikko, Siiri Oviir, Toomas Savi, TunneVäldo Kelam · 2007 785 saadikut · Vetoõigus, komisjoni umbusalduse võimalus · Jagab seadusandliku funktsiooni ministrite nõukoguga · Ei tegele liidulepingute, välis ja julgeolekupoliitikaga · Kaasotsustamismenetlus siseturu, tarbijakaitse, kultuuri ja tehnoloogia küsimustes Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa kohus · Kontrollib teisi institutsioone · Kaitseb EL kodanikku · Algatab ise kohtuasju (riikide vastu) · 27 kohtunikku 6 aastat ametis · Eestist Uno Lõhmus 9 Euroopa Liidu majanduspoliitika · Euroopa Liidu 4 vabadust:
PETIPetitsioonikomisjon Parlamendi komisjonid: Välispoliitika AFETVälisasjade komisjon DROI Inimõiguste alakomisjon SEDE Julgeoleku ja kaitse alakomisjon DEVEArengukomisjon INTARahvusvahelise kaubanduse komisjon Euroopa Parlament Euroopa Parlamendi ülesanded: 1) Osalemine seadusandlikus protsessis. EP osaleb õigusloomeprotsessis 4 erineva menetluse kaudu: konsultatsioonimenetlus, koostöömenetlus, kaasotsustamismenetlus ja nõusolekumenetlus 1) Täitevvõimu kontrollimine. komisjoni umbusaldamine, kui umbusaldusavalduse poolt on vähemalt 2/3 antud häältest, mis esindavad EP liikmete enamust, siis astuvad komisjoni liikmed täies koosseisus tagasi (EÜL art 201 lg 2) järelepärimiseõigus õigus luua sõltumatuid ajutisi uurimiskomisjone Euroopa Parlament Euroopa Parlamendi ülesanded:
(Brüssel), Välispiiri jälgimise Agentuur (Frontex, Varssavi), Kemikaaliamet (Helsingi), Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (Vilnius), Haiguste Tõrje Keskus (Stockholm) jt.- 2002 5.6.1. Seadusloome Euroopa Liidus • Alates Amsderdami lepingu jõustumisest aastal 1999, on kolm peamist seadusloome protseduuri: – Heakskiit, nõusolekumenetlus – Konsultatsioon, nõuandemenetlus – Ühisotsus, kaasotsustamismenetlus – koostöö - kehtib ainult EMUle 5.6.2. Seadusloome Euroopa Liidus • Nõusolek (EP arvamuse avaldamiseks) – EL laienemine – Ühinemis- või koostöölepingud – Valimised – Struktuurifondid 5.6.3. Seadusloome Euroopa Liidus • Nõuanne (EP arvamuse avaldamine - 1 lugemine) – näit. põllumajandus – Nõukogu võib EP arvamuse võtta vastu või lükata tagasi
Question 10 Mitu volinikku on Euroopa Komisjonis? Vali üks vastus. a. 27 liiget Õige b. 12 liiget Väär c. 25 liiget Väär d. 15 liiget Väär ----------------------------------------------------------------------- TEST 12: Euroopa Liidu institutsioonid II Question 1 Milline on lihtsaim menetlus Euroopa õigusaktide vastuvõtmiseks? Vali üks vastus. a. Konsultatsioonimenetlus Õige b. Kaasotsustamismenetlus Väär c. Nõusolekumenetlus Väär d. Nõuandemenetlus Väär Question 2 Millised on Euroopa Liidu nõuandvad institutsioonid? Vali üks vastus. a. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Regioonide Komitee Õige b. Euroopa Ombudsman, Euroopa andmekaitseinspektor Väär c. Euroopa Personalivaliku Amet, Ühenduste agentuurid Väär d. Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu Väär Question 3
20 Kohaldamisala: Traditsiooniliselt: ühtse turu ja kaubanduspoliitika, põllumajandus ja kalandus, tarbijakaitse ja arenguabi,tööturu-ja keskkonnaküsimused, majandus-ja sotsiaalküsimused Lissaboni leppe järgselt: mitmed justiits-ja siseasjade alla kuuluvad teemad nagu piirikontroll, asüüli-ja immigratsiooniküsimused, politsei-ja justiitskoostöö. Samuti kultuuripoliitika mõningad aspektid, tööjõu vaba liikumine ja transpordipoliitika Kaasotsustamismenetlus suurendab oluliselt Euroopa Parlamendi mõjujõudu, kuna annab nõukogule ja Euroopa Parlamendile võrdse jõu - mõlemad institutsioonid peavad ettepaneku enne vastuvõtmist heaks kiitma. Kaasotsustamismenetlus annab Euroopa Parlamendile ka võimaluse pidada nõukoguga otseseid läbirääkimisi lepituskomitees, kui ettepaneku suhtes ei jõuta kokkuleppele. Kaasotsustamismenetlus jaguneb kolme etappi. Ettepanek võib läbida kuni kolm lugemist. See, kas
jälgida teiste ELi institutsioonide (konkreetselt komisjoni) tegevust ning teostada demokraatlikku järelevalvet; arutada ELi eelarvet ja võtta see koos nõukoguga vastu. Aasta ajakava ELi õigusaktide menetlemine Parlament teeb ELi õigusaktide sisu kujundamiseks ja vastuvõtmiseks mitmes valdkonnas (näiteks tarbijakaitse ja keskkond) koostööd liikmesriikide valitsusi esindava nõukoguga. Seda nimetatakse seadusandlikuks tavamenetluseks (varasem kaasotsustamismenetlus). Vastavalt Lissaboni lepingule suureneb selliste poliitikavaldkondade hulk, mille puhul rakendatakse seadusandlikku tavamenetlust. See annab parlamendile rohkem mõjuvõimu õigusaktide sisu määramisel valdkondades, mis käsitlevad põllumajandust, energeetikat, sisserännet ja ELi rahalisi vahendeid. Parlament peab andma oma nõusoleku ka muude oluliste otsuste puhul, nagu uute liikmete ühinemine ELiga. Demokraatlik järelevalve
· Põllumajandus ja maaelu areng · Tööstus, teadusuuringud ja sotsiaalkriis energeetika Ülesanded 1. Osalemine seadusandlikus protsessis · Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: Konsultatsioonimenetlus e. seadusandlik erimenetlus Koostöömenetlus (co-operation) enam ei kasutata! Kaasotsustamismenetlus (co-decision) e. seadusandlik tavamenetlus Nõusolekumenetlus (assent procedure) Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused · otsustab mittekohustuslike kulutuste üle · kinnitab eelarve 31 · jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine · Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus)
Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile. 3. Eelarve. Parlament jagab nõukoguga pädevust ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi. Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi. Neid kolme ülesannet on üksikasjalikumalt kirjeldatud allpool. 1. Õigusaktide vastuvõtmine ELi õigusaktide vastuvõtmise kõige tavalisem vorm on kaasotsustamismenetlus. See asetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu võrdsesse olukorda ja seda menetlust rakendatakse väga mitmesuguste valdkondade õigusaktide suhtes. Mõnede valdkondade puhul (nt põllumajandus, majanduspoliitika, viisa- ja sisserändepoliitika) tegeleb õigusloomega vaid nõukogu, kuid tal tuleb parlamendiga konsulteerida. Lisaks on nõutav parlamendi heakskiit teatud tähtsate otsuste tegemisel, näiteks nõusolek uute riikide ühinemiseks Euroopa Liiduga.
) 52.Euroopa Parlamendi roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis: konsultatsiooni-, koostöö- ja kaasotsustamise menetlus 53.Euroopa Parlamendi muud (põhi)ülesanded 1. Osalemine seadusandlikus protsessis 15 _ Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: Konsultatsioonimenetlus Koostöömenetlus Kaasotsustamismenetlus Nõusolekumenetlus Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone
kaasotsustamise menetlus 15 53.Euroopa Parlamendi muud (põhi)ülesanded 1. Osalemine seadusandlikus protsessis _ Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: Konsultatsioonimenetlus Koostöömenetlus Kaasotsustamismenetlus N õusolekumenetlus Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve j älgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) J ärelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone
) 52.Euroopa Parlamendi roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis: konsultatsiooni-, koostöö- ja kaasotsustamise menetlus 53.Euroopa Parlamendi muud (põhi)ülesanded 1. Osalemine seadusandlikus protsessis 15 _ Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: Konsultatsioonimenetlus Koostöömenetlus Kaasotsustamismenetlus Nõusolekumenetlus Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone
) 52.Euroopa Parlamendi roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis: konsultatsiooni-, koostöö- ja kaasotsustamise menetlus 53.Euroopa Parlamendi muud (põhi)ülesanded 1. Osalemine seadusandlikus protsessis 15 _ Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: Konsultatsioonimenetlus Koostöömenetlus Kaasotsustamismenetlus Nõusolekumenetlus Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone
vastuvõtmine (EL Nõukogu) o Koostöömenetlus (co-operation) enam ei kasutata! Eelnõu läbib 2 lugemist(hääletusvooru) parlamendis. Komisjon algatab-> Euroopa parlamendi arvamus ->Ministrite Nõukogu vastuvõtmine (EL Nõukogu). 2. lugemisel parlament kiidab heaks, laidab maha või teeb muudatuse ettepaneku. o Kaasotsustamismenetlus (co-decision) e. seadusandlik tavamenetlus Nõuab enim aega Parlamendil enim mõju Kõige demokraatlikum ja legitiivsem Komisjon-parlament-EL Nõukogu Eelkogu parlamenti tagasi: · kiidab heaks-uus määrus; · eitav seisukoht-parlamendi otsus lõplik (veto õigus);
2002 01.01. tuli käibele euro 2002 01.07. kadus käibelt rahvusvaluuta 2002 11.12. algasid Eesti ühinemisläbirääkimised 2003 16.04. ühinesid Ateenas Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakki, Ungari, Sloveenia, Malta ja Küpros 1. jaanuaril 2007 liitusid Euroopa Liiduga Bulgaaria ja Rumeenia Maastrichti leping Olulisimad muudatused ja uuendused, mis kaasnesid Maastrichti lepinguga olid järgmised: - võeti kasutusele kaasotsustamismenetlus, mis suurendas parlamendi rolli seadusandlikus protsessis; - laiendati nõusolekumenetlust, mis andis Euroopa Parlamendile otsustava sõnaõiguse komisjoni liikmete ja presidendi nimetamisel; - loodi kaks uut institutsiooni - regioonide komitee ja ombudsman; - Euroopa Kohtule anti õigus kohustusi mittetäitvaid liikmesriike karistada rahatrahviga; - sätestati subsidiaarsuse põhimõte, mille kohaselt otsused tuleb teha võimalikult lähedasel tasandil isikutele, keda need mõjutavad.
olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste - Nii füüsiliste kui juriidiliste isikute hagid ühenduse menetluste läbi: institutsioonide vastu, sealhulgas... - Konsultatsioonimenetlus - ...vaidlused institutsioonide ja nende personali vahel - Koostöömenetlus - ...konkurentsieeskirjadega seotud küsimused - Kaasotsustamismenetlus - ...kahju hüvitamise nõuded - Nõusolekumenetlus - Eelarvemenetlus 57. Kontrollikoda: koosseis ja põhiülesanded - Informeerimismenetlus - Komiteemenetlus Koosneb 27-st liikmest (üks igast liikmesriigist; 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike nimetatakse ametisse Nõukogu poolt ) Need valitakse
Ministrite Nõukogu otsuste täitmist (nt suhkrutrahv), hallata EL-i eelarvet, esindada EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides. Seadusandlik võim: Liidulepingute osas pole parlamendil sõnaõigust. Ministrite Nõukogus ja parlamendis mõlemas hääletatakse transpordi, keskkonna, arenguabi, tööohutuse, regionaalarengu, sotsiaalpoliitika üle. Mõlema nõusolekut vajab kultuur ja tehnoloogia, siseturg ja Tarbijakaitse, diplomite tunnistamine(?). See on kaasotsustamismenetlus, kus parlamendil on vetoõigus. 8. Euroopa Liit: kujunemine ja tulevik 1951: kuus asutajaliiget loovad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Pariisi lepinguga loodi kuue asutajariigi vaheline (Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksa Föderatiivne Vabariik) ühine söe- ja teraseturg. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute
ennetava kkkaitse elluviimiseks. Peamine eelis RV kohtuliku järelevalve mehhanism, peamine puudus kaitse tagantjärele (ei rakend evp). Kohtusse minemiseks peab olem kahju, füüs kahju on raske määrata, ei piisa võimalikust kahju tekkimise võimalusest. III Kkõiguse allikad Üldised suundumused Euroopa Ühenduse kkõiguse arengus Varjatud (tuletatud) pädevuselt otsesele pädevusele. Ühehäälsuselt häälteenamusele. Kaasotsustamismenetlus (Euroopa Parlamendi rolli suurenemine). Direktiividelt raamdirektiividele (annavad üldpõhimõtted). Emissioonide kontrollilt kvaliteedinõueteni (see on riigile vajalik). EÜ kkprogrammid: 1. keskkonnaprogramm (19731976): Ennetada ning vähendada ja võimaluse piires vältida reostust ja häirivaid tegureid; Tagada mõistlik korraldus ja vältida loodusvarade või looduse
annaabi.ee 
