13.09.10223 (2010) Leib on toidu ema Liisa Kaasik Praegu võime pea igast kodu- toidu- ja naisteajakirjast lugeda näpunäiteid ja soovitusi, kuidas kodus leiba kypsetada. Kuigi poelettidel mitmekesistub leivavalik aiva enam, ei ole neist kodukypsetatud leivale võistlejat. Kyllap on leivakypsetamises midagi igiomast meie rahvale, mistõttu nii paljud perenaised koju leivapoju hangivad. Ahjusooja leiva lõhn kodus, selle maitse suus, äratab ellu mälestused meie esiaegadest, mil leib see kõikse peamine toit ja eluallikas oli, kirjutas Maakodus Liisa Kaasik. Leivategu on tänase kiire elu juures ehk liigagi aeganõudev ettevõtmine alates leivajuuretise ehk kohetuse käimapanekust leibade kypsemiseni. Kogu selle pika tegevuse vältel on perenaine mõtetes valmivate leibadega. Kui hakkasin ise juuretisest leiba kypsetama, tajusin leivateo erilist vaimsust....
Peale kujundatud aedade on veel üksikutes kohtatdes alles rohumaad, mis iseloomustavad ala kunagist maakasutust. Väikeste laste rohkuse tõttu asuvad alal kaks lasteaeda ja kool, mis on üheks sagedamini kasutatavateks aladeks. Peale kooli ja lasteaedade on ka alal ainuke pood Konsum, mis on Ülenurme aleviku elanikele väga tähtis. Alal asub kolm kõige kasutatavamat teed: Võru maantee, Tartu maantee ja Kaasiku tee (vaata joonis 5, suurema tähtsusega teed). Kaasiku tee pole küll väga suur tee, kuid sealt saab erinevatele väikestele teedele, mis viivad eramajadeni. Alas võib esile tuua mitmeid noortele mõeldud sotsiaalseid sõlmpunkte: kooli kõrval olevad staadionid, vallamaja läheduses olev lõkke ja erinevad palli platsid, poe esine ja Põllumajandus muuseumi lähedane ala (vaata joonis 5, erineva tähtsusega sõlmpunkte). Sõlmpunktid on tekkinud kohtadesse, kus on erinevad ajaviitmisvõimalused ning sagedasti käidavad avalike asutuste alad
Läbiv suurtäht 1. Inimeste nimed 2. Iseloomustava täiendiga kaksiknimed 3. Hüüdnimed,väljamõeldud olendite nimed, kujundlikud nimed 4. Loomade nimed 5. Kohtade, pinnavormide, ehitiste, taevakehade nimed 6. Riiginimed 7. Asutuste, ettevõtete, firmade, organisatsioonide, ühenduste nimed 8. Tootenimed 9. Sõidukinimed 10. Perioodiliste väljannete nimed 11. Ajaloosündmuste nimed (ps! Mitte ajaloosündmused) 12. Ürituste nimed 13. Autasude nimed Julk-Jüri, Kaasiku Jüri, Vanapagan, Igavene Juut Ahasveros, Vana Toomas, Ristija Johannes, Miki-Hiir, Suur Munamägi, Väike Vanker, Kolm Õde, Vana Maailm, Eesti Pank, Eesti Lasteorganisatsioon, ,,Eesti Päevaleht", Suur Pauk, Valge Daami päevad, Maarjamaa Rist, Lõuna-Eesti, Põhja-Jäämeri, Antiik-Rooma, Koot ja Reha, Tuhande Samba saal, Taani Kuninga aed, Metsik Lääs, Läbiv väiketäht 1. pöördumissõnad, ameti- ja aunimetused, tiitlid. 2. Isikunimest tulnud sõnad. 3. Isikute
sajand Eesti arhitektuuriline ilme on muutunud enim just poliitiliselt kõige keerulisemal, 20. sajandil. 19. sajandi lõpp ja järgmise algus tõi siia suure hilinemisega tööstusrevolutsiooni. Koos suurte tehastega tekkisid peamiselt Tallinna ja Tartu ümber laialdased primitiivsete tööliselamute kvartalid. Tõeline ruumiline ja arhitektuurne murrang toimus 90ndate alguses seoses taasiseseisvumisega. Eesti Kunstiakadeemias hakkas õpetama noor põlvkond edumeelseid tegevarhitekte Veljo Kaasiku juhtimisel. mõjutused Madalmaade kaasaegsest arhitektuurist 20. sajandi arhitektuur tõi kaasa arvukalt uusi hoonetüüpe lisandusid uued ehitusmaterjalid ehitustavad muutusid pöördeliselt käsitöönduslikust ehitamisest ehitusdetailide ja majade tööstusliku tootmiseni. Eriti mastaapselt avalduvad need muutused linnaplaneerimises ning maa- asulate ilme teisenemises. 20. sajandi pärand on terve sajandi lõikes väga mitmepalgeline.
PAEKTU SAN PROBLEEM: KLIIMA SOOJENEMINE Tallinna Reaalkool, 10 A klass Evely Kaasiku ASUKOHT Aasias, Hiina ja PõhjaKorea piiril (A) PAEKTU SAN KUI MÄGI Stratovulkaan Suurem osa alast jääb Hiina poolele. Väga paljudele jõgedele alguseks (nt Tume, Yalu) Kõrgeim tipp on Janggun (~2700 m). Tekkis 2160. aastal e.Kr. Viimati purskas 1903 aastal. KLIIMA Ilm võib mäel olla väga tujukas. Keskmine temperatuur tipus on 8,3°C. Suvel võib temperatuur olla umbes 18°C ja talveks kukkuda 48°C. Keskmine temp
vastas, et ta peaks minema rootmaale kanarbikule. Poeg kõndis edasi kuni tuli vastu kena neiu. Sama küsides vastas tema et ta pole näinud ja kutsus ta enda tallu. Kuid kaasa ei mindud. Teine vend rääkis kuidas ta kõndis mööda teed kuni vastu tuli saun. Küsis eidelt ja taadilt teed, kuid vastust ei tulnud. Järgmisena tuli vastu hunt kuid ka temast vastust ei tulnud. Tuli vastu suur kuusk, kus otsas kägu. Kägu vastas, et ta peaks minema läbi laane kaasiku keskel olevasse tallu. Vend läks edasi, kuni vastu tuli see sama talu, milles oli 4 noort neidu. Keegi neist ei teadnud kuhu kodukana läinud oli kuid ütles kust leida tüdrukut. Aga keskmine vand nagu vanemki ütles, et tema ei taha kosja. Ka kolmas vend ütles et tema otsingud on läinud tühja. Vanem vend teatas, et nad peaksid oma surnud isa soovil liisku tõmbama, et teada kes neist saab kunigaks. Teised vennad olid nõus ning järgmiselt päeaval plaanitigi seda tegema minna.
tööliselamute kvartalid, need olid ajutiseks mõeldud lihtsad kastid, mis oleks pidanud kaduma paarikümne aasta jooksul. Läks aga teisiti. · Tõeline ruumiline ja arhitektuurne murrang toimus 90ndate alguses seoses taasiseseisvumisega. Kiirete muutustega läks kaasa ka arhitektuuriharidus. Eesti Kunstiakadeemias hakkas õpetama noor põlvkond edumeelseid tegevarhitekte Veljo Kaasiku juhtimisel. Sellel perioodil oli Eesti tugevalt mõjutatud Madalmaade kaasaegsest arhitektuurist. Arhitektide haridus Eestis hõlmab nii mahulist kui ka planeeringut ühes koolis, mida võib julgelt lugeda lausa revolutsiooniliseks Euroopa arhitektuurihariduse mõistes. Hea näitena võib tuua moodsa arhitektuuri lipulaevana tuntud Rotermanni kvartali planeeringut, mis tehti just tollasel ajal
......................................................................................3 Elulugu...............................................................................................................4-5 Tunnustused...........................................................................................................5 2 Sissejuhtus Johannes Veski sündis 27.juunil 1873.aastal Tartumaal Kudina vallas (praegu Jõgevamaa) Kaasiku talus peremehe pojana. Omandades hariduse Tartumaal, oli ta ülikooli aastatel veel õpetajaks H.Treffneri gümnaasiumis. Veski tegeles väga mitmete asjadega, kuid eriti paistab silma tema panus eesti kirjakeele arendamisse. 3 Elulugu Johannes Voldemar Veski sündis 27. juunil 1873 (uue kalendri järgi) Tartumaal Kudina vallas peremehe pojana. Pärast küla- ja kihelkonnakooli lõpetamist õppis
1) Talvine püük Riia lahe jääl; 2) kevadine püük Kihnu lähistel paadiga jäätükkide vahel; 3) varasügisene püük Hiiumaa ja Saaremaa lähistel; 4) sügisene võrgupüük Pärnu lahes. (´´Hülgepüük kui kihnlaste traditsiooniline elatusala´´ 6 Hülgepüügi õnnetused Uurisin ka Kaasiku Manni (Melania Alas) käest, kas on Kihnus olnud ka kurvalt lõppenud või napilt pääsenud õnnetusi jutunud. Tema andis mulle ühe ajaloolise ajalehe, kus ühest õnnetusjuhtumist kirjutati. Kihnlane ja karvakala Peale mõne jänesepabula pole saarel pauguväärilist jahilooma. Mereloomad mustu ja vanahall-nende jahist võib kihnlane pikalt rääkida. Nii- ja naamoodi. Annusõ Pärt näiteks selgitanud, et enne hülgejääle minekut peab kaks nädalat lumehanges magama
Selle maali sisse läheks ja jääks. Viskaks lume peale pikali ja ei kõigutaks kõrvugi. Ma ei ole tegelikult Mäe suur austaja, aga see pilt lööb. Otse ja närvi. Pikka saali kutsutakse talverõõmude toaks. Siit sai pisut kiiremini läbi käidud, ei leidnud midagi silmale-meelele. Enn Põldroosi ,,Talvemaastik suusatajaga" oli küll omapärane, aga talvelt ootaks rohkem lund ja vähem tulekahju. Mõtiskluste saalis meeldis praktiliselt kõik. Nii Kristiina Kaasiku ,,Põlev roostik" kui Eda Lõhmuse ,,Heinamaa". Tühi, ainult must ja valge ja avar. Lõhmus avaldas muljet, otsisin netist pilte lisaks. ,,Takistus", ,,Edasi" nendel maalidel on aeg seisma jäänud, kätte on jõudnud tuumatalv, maailma lõpp, mida iganes. ,, Kui ma maalisin, siis kujutasin ette, et olen olemas ainult mina. Olen iseendale, iseenda jaoks. Üksinda oma maal." ,, Heinamaad" peabki üksi vaatama. Ja iseendasse vaatama. Siis leiadki. Pildi pealt ja iseendast ka. Ja siis
nimed: metstäht, taevatäht, tähelill, nõmmetäht, oravamarjaõis. Nad kõik näitavad, et laanelille õis on väga sarnane tähele. Tõepoolest on laanelille õied tähekujulised, nii nagu ka pärnapuu õied. Suve hakul jäävad rohked lumivalged õied metsalusel kindlasti kõigile silma ja jätavad oma jälje inimese mälusoppidesse. Ilusa välimuse tõttu soovitatakse laanelille kasvatada ka näiteks suuremates parkides muru sees. Nii teeb ta kevadise õrnalt kohiseva kaasiku veelgi ilusamaks kui see juba on. Laanelillel on ka ilusad lehed, mis on suurema pundina koondunud varre tippu. Tegelikult on tal ka allpool lehti, aga need on tähelepandamatult pisikesed. Niisamuti on laanelillel mullas pikad peenikesed varred, risoomid. Nendel vartel on väikesed soomusetaolised lehekesed, mille kaenaldest kasvavad välja varre harud. Loomulikult tekivad kogu risoomile alla ka lisajuured. Laanelille peamisteks paljunemisvahenditeks on risoomiharud, mitte seemned.
loodusekirjeldus. Eestlane töökas ja korralik; sakslane tüdrukutepetja, joodik, rumal, ärplev, alp jms. Kadakasakslane (madam Muru) saab armutu iseloomustuse. Iseloomustajaks on "kord" tolmukord; tõusik, välise kassikulla tagaajaja. 11 · Hennu veli 1904 jt - 19. sajandi teise poole (1868) koolielu kirjeldus. Eelmine lugu Henn Kaasiku silmade läbi nähtuna. Jaan mitte kõige paremas valguses. Uuesti tuleb mängu "ümbersündinud" Matilde Dorn- Torn, naisrahvavalgustaja ja madam Muru laste koolipreili. Üdini positiivne, naivistlik ümbersünni- kirjeldus. "Postimees" ja järjejutt "Veli Henn", mis vennad tülli ajab. Eriti ülistatud tark ja ettevõtlik Matilde; tuntavalt on sees venestamise mõjud (vallakirjutaja kõnepruuk). "Saksa
Algab juba koomiliselt pardijaht. Eelneb ilus, luuleline loodusekirjeldus. Eestlane töökas ja korralik; sakslane tüdrukutepetja, joodik, rumal, ärplev, alp jms. Kadakasakslane (madam Muru) saab armutu iseloomustuse. Iseloomustajaks on "kord" tolmukord; tõusik, välise kassikulla tagaajaja. 10 · Hennu veli 1904 jt - Henn Kaasik minajutustaja 19. sajandi teise poole (1868) koolielu kirjeldus. Eelmine lugu Henn Kaasiku silmade läbi nähtuna. Jaan mitte kõige paremas valguses. Uuesti tuleb mängu "ümbersündinud" Matilde Dorn-Torn, naisrahvavalgustaja ja madam Muru laste koolipreili. Üdini positiivne, naivistlik ümbersünni- kirjeldus. "Postimees" ja järjejutt "Veli Henn", mis vennad tülli ajab. Eriti ülistatud tark ja ettevõtlik Matilde; tuntavalt on sees venestamise mõjud (vallakirjutaja kõnepruuk). "Saksa asja" enam nii ei naeruvääristata, isegi madam Muru on nagu ümber sündinud.
minnakse, pidades silmas hooaja lõpetamist. See saab olla aga ainult läbirääkimiste küsimus. Meestega on ju lepingud sõlmitud.» «Siin tuleb loota mängijate arusaamisele,» möönis Kaasik. «Loomulikult mõjutab selline samm ka meekonna emotsionaalset olukorda playoffid on lähedal ja ei ole mõnusad ajad.» «See ei saa olla kergekäeline otsus,» toonitas ta. «See on emotsionaalselt kehv otsus, samas kui selline otsus teha, peab sel olema ka majanduslik efekt,» oli Kaasiku vastus kärpe võimaliku suuruse kohta. «Teema seisab lähiajal ees, hooaeg hakkab ju varsti lõppema,» kinnitas Kaasik. «Ja see on jätkusuutlikkuse suunaga arutelu.» Maksutulu laekus veebruari lõpuks 9,9 miljardit Veebruari lõpuks oli maksu ja tolliameti andmetel riigieelarvesse maksutulusid laekunud 9,9 miljardit krooni, mis on 14,9 protsenti eelarves ja lisaeelarves planeeritust. Veebruaris laekus eelarvesse 4 miljardit krooni, vahendas rahandusministeeriumi pressiesindaja.
aretamisega, sortide säilitusaretuse tagamisega, põllumajanduskultuuride sordiaretuse ja agrotehnoloogiate mõju uurimise saagiga kvaliteedile. Jõgeva valla keskuses Jõgeva linna taimekasvatuse eripäraks on suur seemnekasvatus. Ka loomakasvatus ja aiandus on Jõgevamaal päris tugeva arenguga. Näiteks Põltsamaal on Joosti aiand, mis tegeleb peamiselt roosikasvatusega ning ka ilupuude ja –põõsastega. Pauastvere külas Kaasiku suurtalus on võimalik saada aia- ja metsasaadused ning Luua Metsanduskoolist dekoratiivpuude ja-põõsaste istikuid [9]. Suuresti on levinud põllumajandussaaduste tootmine. Jõgeva vallas on enamus põllumaad hõivatud ning põllumeeste vahel on suur konkurents. Olen sellest teadlik, kuna üks tuttav tegeleb põllumajandusega. Tal on oma firma, kus omab oma masinaid ning maid. 10 7. TURISM
et metsast ei saa tuul lund ära kanda. b) Miks on kuusikus väikesel lagendikul lumi sügavam kui samalaadsel lagendikul kaasikus? Metsa servades on lumikate paksem, kuna tuul kannab lagedalt lund metsa, metsa servas aga tuule kiirus väheneb ning seetõttu lumi kuhjubki servaaladele tihedama puistu (antud juhul kuusiku) puhul rohkem kui hõredama (antud juhul kaasiku) puhul. 15 c) Millega seletada lume erinevat tihedust avamaal, puistus ja metsalagendikul? Lund koguneb üldiselt rohkem metsata alale, kui metsa ning hõredasse puistusse rohkem kui tihedasse. Viimane on seoses ka puistu enampuuliigiga kui tegu on lehtpuumetsaga, siis sinna koguneb oluliselt rohkem lund kui okaspuumetsa, kuna osa lund jääb okaspuude võrasse kinni.
Vilja läbimõõt 1,5cm- maitseb mõrudalt. Kuivatatud õitest ja lehtedest on saadud tõhusat ravimteed kõhulahtisuse vastu ning tethud kompresse nahahaiguste puhul (eestis puu looduskaitse all)- sobib hästi hekkide jaoks. 12) Lepad (alnus) Eestis kasvab Hall lepp ja Must ehk Sanglepp. Halli lepa leht on tipust terav, mustal lepal aga tömp. (musta leppa on eestis vähem eelistab kasvamiseks niiskeid, märgi alasid. Must lepp elab vanemaks kui hall lepp. Kaasiku järgi lehtmetsadest kõige levinum on hall lepp. On pioneerpuu ehk metsa algataja, saab kõige kiiremini kasvama) Mõlemad lepad muudavad mulda viljakamaks (lepalehed ei koltu sügisel kui langevad, rohelisena viivad mulda rohkem toitaineid, juured lisavad maapinda rohkesti lämmastikväetisi, lepajuure kõljes on oranzikad hernetera suurused mügarad, mis on bakterite kogumikud- aitavad lepal koguda lämmastikku) Must lepp on olnud hinnatud nõude ja mööbli tegemisel
klassikaliste detailide poole pöördumises. Alates 1970. aastate lõpust sai valitsevaks funktsionalismile, regulaarsusele ning jäikadele vormidele vastanduv ja enamasti erinevate ajastute stiile kombineeriv eklektiline arhitektuur. Väärtustama hakati ajaloolist linnakeskust, arhitektuursete vormide sümboolseid ja väljenduslikke pooli ja ka sotsiaalseid aspekte, ruumipsühholoogiat, mängulisust jne. Meriväljal Ida tee 50 asuv arhitekti Veljo Kaasiku vennale kavandatud maja on Eesti sõjajärgses arhitektuuriloos üks verstaposte, mis on seotud Tallinna Kooli arhitektide tegevusega. Maja projekteeriti aastal 1975 ja valmis aastal 1985. „Venna maja” on peetud siinse
nõmmetäht, oravamarjaõis. Omapärane nimi on ka "pärnanupud". Need kõik näitavad, et laanelille õis on väga sarnane tähele. Laanelille õied on tähekujulised, nii nagu ka pärnapuu õied. Suve hakul jäävad rohked lumivalged õied metsalusel kindlasti kõigile silma ja jätavad oma jälje inimese mälusoppidesse. Ilusa välimuse tõttu soovitatakse laanelille kasvatada ka näiteks suuremates parkides muru sees. Nii teeb ta kevadise õrnalt kohiseva kaasiku veelgi ilusamaks kui see juba on. Samas peab tõdema, et laanelille ei kohta haljastuses veel õieti kuskil. Seda viga võiks aga parandada. Sobib ta eelkõige niiskematesse kohtadesse. Laanelillel on ka ilusad lehed, mis on suurema pundina koondunud varre tippu. Tegelikult on tal ka allpool lehti, aga need on tähelepandamatult pisikesed. Iluaianduses kasutamisel peab arvestama, et juulikuus peale õitsemist hakkavad laanelille lehed järk-järgult
esemeid. Nüüd vaadeldakse ja loendatakse kuubi servi ja tippe. Väikestest kuupidest ehitatakse suuri kuupe ja loendatakse, mit- mest väiksemast kuubist on need ehitatud. 2. Tutvutakse ruuduga. Kõik kuubi tahud on ruudud. Loendatakse, mitu külge on ruudul. Nüüd tehakse loendamise teel kindlaks ruudu nurkade arv. Ruudul on 4 nurka. Ruut on nelinurk. 6 „Geomeetriliste kujundite” komplektist (siin ja edaspidi on mõel- dud Kalju Kaasiku koostatud komplekti) lõigatakse välja ruute ja laotakse väikestest ruutudest lauale suuri ruute. Loendatakse, mit- mest väiksest ruudust need suured ruudud koosnevad. Seejärel järgneb töö tööraamatuga. Ülesande 5 lahendamiseks loeb õpetaja ette järgneva jutukese. Lap- sed joonestavad pliiatsiga ruudustikul sirglõike vastavalt jutu sisule. Jutuke ülesande 5 juurde Kätte oli jõudnud kauaoodatud esimene koolipäev. Karupoeg pani
Kammerlik graafika oli seal 70ate II poolel väga populaarne. Maal, saab küpse kunsti tugevaimaks esindusvormiks, millega kajastatakse uuendusi ja uudiseid. Kõrge tehniline taseme traditsioonilises tähenduses leiame Johannes Võerahansu Aleksander Vardi, Lepo Mikko maalidelt. Traditsioonilise esteetika esindavad Olev Subbi maalid, endiselt aus on portree Leili Muuga tööde näitel. Veel jääb sellesse perioodi Tiit Pääsikese, Kristiina Kaasiku, Jüri Palmi, Uno Roosvaldi, Peeter Mudisti, Enn Põldroosi, Toomas Vindi ja Evald Okase maalimise hiilgeaeg. Erilist tähelepanu 1970. aastates vajab graafika kuna Liidu siseselt ei olnud see tehnika võrdväärselt hinnatud klassikalise maali või monmumetnaalkunsti kõrval, puudusid ka karmid ettekirjutused tehnika vormis, mis andis lõdvemad piirid eksperimenteerimiseks ja vormimängudeks. Eestis sai hoogu graafikatriennaalide korraldamine alates 1968, mille mõju ja
Juba augusti keskpaiku olid kodusaarele jõudnud viimane Riigikogu esimees Otto Pukk ja ülikooli juuraprofessor Nikolai Kaasik. Nad olid kuulnud, et Oskar Sepal on paat olemas ja olid ka oma peredega kampa astumas. Pärast mandri langemist olid sakslased mitteametlikult Rootsi pagemise takistamisele käega löönud. Mootorpurjekas ,,Helena" läks välja Kõiguste sadamast, ,,Elli" Mustjalast, ametlikult Saksamaale, kuid merel võeti kurss Rootsile. Oskar Sepp koos Pukki ja Kaasiku perede ning muude kambalistega sõitsid Pidulasse, kust õhtu saabudes paati asusid ja kodusaarelt lahkusid. Kõigi põgenike käsi ei käinud sel tormisel ja sõjatulisel sügisel sugugi nii hästi. Kui palju paate läks põhja Eesti ja Rootsi randade vahel, ei tea keegi täpselt. Osa neist võttis torm, teised leidsid oma lõpu Saksa või Vene kuulide läbi. Kaitstud ei olnud ka need, kes asusid Saaremaalt sakslaste kohale saadetud laevadele, et jõuda Punaarmee eest vähemalt Saksa
1598 60 2676 Goba Sanita Läti 04:25:40 N21 1845 76 2691 Gorovoja Kristiina Tartu 04:41:11 N21 588 10 3006 Jaanimets Age Tartu 03:35:07 N21 2026 92 1891 Jool Ege Ida-Viru 04:54:16 N21 1558 54 2625 Juul Mari-Liis Tallinn 04:23:30 N21 1921 82 1856 Jäetma Nele Tallinn 04:47:11 N21 1965 87 2939 Järvalt Renna Harju 04:50:58 N21 2391 135 1954 Kaasiku Kristel Tallinn 06:03:48 N21 391 3 3002 Kaliakina Tatjana Leedu 03:23:53 N21 2036 94 1661 Kaljumäe Aile Harju 04:55:03 N21 1080 33 1196 Karu Kätrin Tallinn 04:00:21 N21 2445 151 2061 Kolbre Katrin Harju 06:51:46 N21 1379 45 2788 Kool Inge Tartu 04:13:39 N21 2429 145 2014 Kopti Madli Tallinn 06:30:53 N21 1548 53 2723 Kvietkauskaite Danguole
20489 5100089-1Kaarnasoo 58.73519925.298052 20489 Türi vald 25393 5100088-1Kaarnasoo 58.73500325.297127 25393 Türi vald 25037 6500104-1Kaaru 58.12328627.245243 25037 Mooste vald 91343 6500106-1Kaaru 58.12328627.244919 91343 Mooste vald 136925 6500996-1Kaaru 58.12319027.244281 136925 Mooste vald 30597 5900162-1Kaasiksaar58.99907026.744857 30597 Laekvere vald 30598 5900163-1Kaasiksaar58.99917626.744964 30598 Laekvere vald 10516 21951-1 Kaasiku 59.20889224.334669 10516 Kernu vald 12027 18808-1 Kaasiku 59.48675024.841291 12027 Pirita 12028 18804-1 Kaasiku 59.48548 24.84177 12028 Pirita 21943 5700081-1Kaasiku 58.93263623.911584 21943 Lääne-Nigula vald 21944 5700082-1Kaasiku 58.93254 23.911778 21944 Lääne-Nigula vald 22770 3700054-1Kaasiku 58.84788622.821008 22770 Käina vald 23608 4400743-1Kaasiku 59.35240927.409835 23608 Jõhvi vald 23609 4400195-1Kaasiku 59
annaabi.ee 
