Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kaasaaitamisel" - 16 õppematerjali

Hamstringlihaste vigastuste järgne ravi
8
odt

Hamstringlihaste vigastuste järgne ravi

korral, kui esineb funksionaalseid kahjustusi. Pärast operatsiooni lahastatakse sportlane nädalaks. Lahas hoiab puusa sirutust ning põlve 90` nurga all. Seejärel suunatakse sportlane füsioterapeudi ja teiste spetsialistide hoole alla kuueks kuuks, kus ta peab läbima täieliku rehabilitatsiooni programmi. Krüoteraapia Krüoteraapial on positiivne efekt valu ja turse vähendamisel ning vigastusest paranemise kaasaaitamisel. Koheselt kanda vigastatud kohale jääd ning liigutada passiivselt lihast. Seda kutsutakse ka krüokineetikaks. Seda tuleks teha niikaua kuni valu muutub keskmise tugevusega ebamugavustundeks. See tegevus rahuldab kohest eesmärki, vähendades turset, hematoomi ning jääarmide teket, kus lihasfastia jääks lihase külge kinni. Enne vigastatud kohale jää pealekandmist tuleks kindlaks teha, kas

Sport → Kehaline kasvatus ja sport
16 allalaadimist
Enesehinnang
9
docx

Enesehinnang

Ka esimene tagasiside tuleb just nimelt lapsevanematelt, see tähendab, et nad peavad erilist tähelepanu pöörama enda käitumisele ja sõnadele, sest mõned valed sõnad ja lapses võib see tekitada halvimal juhul alaväärsuskomplekse. (Krips, 2005) Siinkohal ongi oluline, et lapsel oleks lähedane suhe vanematega, kuid samas peab andma ka piisavalt otsustusruumi. (Madal ja kõrge enesehinnang) Järgmiseks oluliseks isikuks inimese enesehinnangu kujunemise kaasaaitamisel on õpetaja. Õpetajad peaksid mõtlema ka sellele, et õpilaste enesehinnangule võib mõjuda ka vähese tähelepanu saamine võrreldes teiste lastega, õpilasega pahandamine, kehakeel, zestid vms. (Alas, 2009) Murdeeas on enesehinnang kõikuv. Kõige suuremat mõju avaldavad sellele eakaaslased - teismelisele läheb väga korda aktsepteeritus teiste seas. Noored on sel ajal ülitundlikud enda välimuse, teiste arvamuse jms suhtes. Just neil põhjustel võivad murdeealised tunda ennast

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
4 allalaadimist
Transport ja ekspedeerimine I KT
20
doc

Transport ja ekspedeerimine I KT

f. riskide maandamine ja kaupade kindlustamine; g. väliskaubandustehingute nõustamine; h. muud ettevõtja logistilisest käitumisest tulenevad teenused. 11. Ekspedeerija rollid a. Ekspedeerija kaupade konsolideerijana b. Ekspedeerija kaubavedude korraldajana c. Ekspedeerija terminali, laoteenuste ja teiste kaubakäsitsusteenuste osutajana d. Ekspedeerija tolliformaalsuste korraldajana e. Ekspedeerija roll tehingute rahastamisele kaasaaitamisel f. Ekspedeerija riskide maandajana g. Ekspedeerija informatsiooni vahendaja ja töötlejana 12. Kaubasaadetiste klassifikatsioon a. Pisipakk - kogukaal < 35kg , koosneb ühest pakkeühikust. Pikkus < 2m, pikkus+ümbermõõt < 3m b. Pakisaadetis – kogukaal < 99kg, koosneb max 3st pisipakist c. Väikesaadetis - kogukaal < 2500 kg 13. Kauba konsolideerimine

Logistika → Transpordi infosüsteem
53 allalaadimist
Organisatsiooni metafoor-organisatsioon kui organism
15
doc

Organisatsiooni metafoor: organisatsioon kui organism

tüüpide kokku sulamise. Charles Handy eristab föderaalset ja nn. Shamrocki organisatsioone. James Brian Quinn toob välja kobarorganisatsioone ja ka tuntud maatrixi vormi. Meeskonnal põhinevad organisatsioonid tulevad paremini toime keskkonna muutustega kohanemisel, parem on koostöö erinevate spetsialistide vahel ja kasutavad efektiivselt inimressurssi. Selline lähenemine jagab mõjuvõimu ja kontrolli, võimaldades madalamal astmel olevatel inimestel kaasaaitamisel oma panust anda. Probleeme tekib siis kui meeskonna ja osakonna vahel tekib lojaalsuse ja vastutuse üle konflikt. Väljaarenenud maatrixi organisatsioonides lahendatakse tavaliselt pinged meeskondade ja osakondade vahel meeskonna kasuks. Sellised küsimused nagu: · Kuidas saab organisatsioon süstemaatiliselt saavutada head klappi oma keskkonnaga? · Kuidas ta suudab kohaneda keskkonna muutustega?

Sotsioloogia → Organisatsioonikäitumine
129 allalaadimist
Õiguse alused-Kordamisküsimused
22
docx

Õiguse alused. Kordamisküsimused

Karistuse mõistmisel võetakse arvesse: -teo iseloomu ja laadi -tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel -vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid -võimalust valitud karistusega mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest -õiguskorra kaitsemise huve Karistuse aluseks on isiku süü teo toimepanemisel, mille karistusseadus on kirjeldanud süüteona. Karistuse kergendamine: süüteo toimepanemine ettevaatamatusest, kaasaaitamisel, süüteo katse korral, eksimuse korral õigusevastasust välistaval asjaolul, piiratud süüdivus, keelueksimuse jms korral. Koosseisuvälised karistust kergendavad asjaolud -süüdlase poolt süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine -kahju vabatahtlik hüvitamine -süüdlase süü ülestunnistamisele vabatahtlik ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus -süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul -ähvardusel või sunnil

Õigus → Õigusõpetus
22 allalaadimist
Karistusõiguse üldosa
23
xls

Karistusõiguse üldosa

kohus vangistuse mõistmisel seda valikut kohtuotsuses põhistama. Kohus võib ühe süüteo eest kohaldada vaid ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Kohtul on õigus sanktsioonis ettenähtud karistusi kergendada, lähtudes koosseisusisestest (süüteo kirjelduses antud) või -välistest asjaoludest. Karistust võib kergendada süüteo toimepanemisel ettevaatamatusest (§ 13 lg 2), kaasaaitamisel (§ 22 lg 5), süüteo katse korral (§ 25 lg 6, § 2 lg 2), eksimuse korral õigusvastasust välistavas asjaolus (§ 31 lg 2), piiratud süüdivuse (§ 35), keelueksimuse (§ 39 lg 2) jms korral. Seaduses ettenähtud juhul kui osavõtjal puudub eriline isikutunnus, mis täideviijale on süüteokoosseisu oluliseks tunnuseks, on karistuse kergendamine erilise isikutunnuseta isikule kohustuslik. Kergendades karistust, peab kohus arvestama, et:

Õigus → Õigus
251 allalaadimist
Õiguse alused mõisted
22
docx

Õiguse alused mõisted

Karistuse mõistmisel võetakse arvesse: -teo iseloomu ja laadi -tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel -vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid -võimalust valitud karistusega mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest -õiguskorra kaitsemise huve Karistuse aluseks on isiku süü teo toimepanemisel, mille karistusseadus on kirjeldanud süüteona. Karistuse kergendamine: süüteo toimepanemine ettevaatamatusest, kaasaaitamisel, süüteo katse korral, eksimuse korral õigusevastasust välistaval asjaolul, piiratud süüdivus, keelueksimuse jms korral. Koosseisuvälised karistust kergendavad asjaolud -süüdlase poolt süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine -kahju vabatahtlik hüvitamine -süüdlase süü ülestunnistamisele vabatahtlik ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus -süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul -ähvardusel või sunnil

Õigus → Õiguse alused
220 allalaadimist
Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

Integratsiooni idee on muuta mitmekultuuriline ühiskond enam ühtseks ja ühtselt toimivaks tervikuks, milles puuduvad rahvuslikud ja kultuurilised lõhed ja kus erinevad rahvusrühmad tunnustavad üksteise huvisid ja vajadusi. Edukaks integreerimiseks on väga oluline mõista, et see on kahepoolne protsess, mis esmajärjekorras nõuab positiivset ja sõbralikku suhtumist ning nii eestlaste kui vähemusrahvuste esindajate mõlemapoolset tegutsemist ja tahet ühinemisele kaasaaitamisel. Eitav suhtumine ja üksteisest võõrandumine peab mitmekultuurses ühiskonnas taanduma. Vähemusrahvused ei ole meile ohtu kujutav või probleemne nähtus, vaid hoopiski suur potentsiaal meie riigi arengule ning suurem osa vähemuste esindajatest kuuluvad areneva Eesti täieõiguslike kodanike hulka. Mittekodanikud: Vaatamata üldisele positiivsele häälestatusele põrkavad Eestimaa vähemusrahvused kokku nii mõnegi probleemiga. Probleeme on võimalik lahendada aga vaid

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
200 allalaadimist
Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

Integratsiooni idee on muuta mitmekultuuriline ühiskond enam ühtseks ja ühtselt toimivaks tervikuks, milles puuduvad rahvuslikud ja kultuurilised lõhed ja kus erinevad rahvusrühmad tunnustavad üksteise huvisid ja vajadusi. Edukaks integreerimiseks on väga oluline mõista, et see on kahepoolne protsess, mis esmajärjekorras nõuab positiivset ja sõbralikku suhtumist ning nii eestlaste kui vähemusrahvuste esindajate mõlemapoolset tegutsemist ja tahet ühinemisele kaasaaitamisel. Eitav suhtumine ja üksteisest võõrandumine peab mitmekultuurses ühiskonnas taanduma. Vähemusrahvused ei ole meile ohtu kujutav või probleemne nähtus, vaid hoopiski suur potentsiaal meie riigi arengule ning suurem osa vähemuste esindajatest kuuluvad areneva Eesti täieõiguslike kodanike hulka. Mittekodanikud: Vaatamata üldisele positiivsele häälestatusele põrkavad Eestimaa vähemusrahvused kokku nii mõnegi probleemiga

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
1244 allalaadimist
Nimetu
77
doc

Nimetu

8) süüteoga raske tagajärje põhjustamine 9) süüteo toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks 10) süüteo toimepanemine grupi poolt 11) süüteo toimepanemise hõlbustamiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuste kasutamine. Karistuse kergendamine ja kohaldamine alla alammäära 75 Karistust võib kergendada: · süüteo toimepanemisel ettevaatamatusest, · kaasaaitamisel, · süüteo katse korral, · eksimuse korral õigusvastasust välistavas asjaolus, · piiratud süüdivuse, · keelueksimuse jms korral. Kergendades karistust, peab kohus arvestama, et 1) kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle 2/3 seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast 2) kergendatud karistuse alammäär on sanktsioonis ettenähtud karistuse liigi alammäär

Varia → Kategoriseerimata
61 allalaadimist
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

Integratsiooni e. lõimumise idee on muuta mitmekultuuriline ühiskond enam ühtseks ja ühtselt toimivaks tervikuks, milles puuduvad rahvuslikud ja kultuurilised lõhed ja kus erinevad rahvusrühmad tunnustavad üksteise huvisid ja vajadusi. Edukaks integreerimiseks on väga oluline mõista, et see on kahepoolne protsess, mis nõuab esmajärjekorras positiivset ja sõbralikku suhtumist ning nii eestlaste kui vähemusrahvuste esindajate mõlemapoolset tegutsemist ja tahet ühinemisele kaasaaitamisel. Eitav suhtumine ja üksteisest võõrandumine peab mitmekultuurses ühiskonnas taanduma. Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused Sotsiaal-majanduslikus sfääris ei saa olla eri rahvuste täielikku võrdsust, sest demokraatlik riigikorraldus ning turumajandus iseenesest eeldavad teatud ebavõrduse olemasolu. Selles mõttes homogeensust (ühtlust) taotleda pole mõtet. Samas oleks väga oluline püüda vältida

Ühiskond → Ühiskond
29 allalaadimist
Ühiskonna konspekt riigieksamiks
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

Integratsiooni idee on muuta mitmekultuuriline ühiskond enam ühtseks ja ühtselt toimivaks tervikuks, milles puuduvad rahvuslikud ja kultuurilised lõhed ja kus erinevad rahvusrühmad tunnustavad üksteise huvisid ja vajadusi. Edukaks integreerimiseks on väga oluline mõista, et see on kahepoolne protsess, mis nõuab esmajärjekorras positiivset ja sõbralikku suhtumist ning nii eestlaste kui vähemusrahvuste esindajate mõlemapoolset tegutsemist ja tahet ühinemisele kaasaaitamisel. Eitav suhtumine ja üksteisest võõrandumine peab mitmekultuurses ühiskonnas taanduma. Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused Sotsiaal-majanduslikus sfääris ei saa olla eri rahvuste täielikku võrdsust, sest demokraatlik riigikorraldus ning turumajandus iseenesest eeldavad teatud ebavõrduse olemasolu. Selles mõttes homogeensust (ühtlust) taotleda pole mõtet. Samas oleks väga oluline püüda vältida

Ühiskond → Ühiskond
190 allalaadimist
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

Integratsiooni idee on muuta mitmekultuuriline ühiskond enam ühtseks ja ühtselt toimivaks tervikuks, milles puuduvad rahvuslikud ja kultuurilised lõhed ja kus erinevad rahvusrühmad tunnustavad üksteise huvisid ja vajadusi. Edukaks integreerimiseks on väga oluline mõista, et see on kahepoolne protsess, mis nõuab esmajärjekorras positiivset ja sõbralikku suhtumist ning nii eestlaste kui vähemusrahvuste esindajate mõlemapoolset tegutsemist ja tahet ühinemisele kaasaaitamisel. Eitav suhtumine ja üksteisest võõrandumine peab mitmekultuurses ühiskonnas taanduma. Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused Sotsiaal-majanduslikus sfääris ei saa olla eri rahvuste täielikku võrdsust, sest demokraatlik riigikorraldus ning turumajandus iseenesest eeldavad teatud ebavõrduse olemasolu. Selles mõttes homogeensust (ühtlust) taotleda pole mõtet. Samas oleks väga oluline püüda vältida olukorda, kus

Ühiskond → Ühiskond
53 allalaadimist
Metsaökoloogia ja majandamine 1-KT
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

  Mullast  oleneb  eelkõige  puistute  liigiline  koosseis,  nende  tootlikkus,  tagavara  ja  kasvukiirus,  vastupidavus  tuulele,  seen-  ja  putukkahjurite  esinemine  ning  metsast  saadava okaspuupuidu tehnilised omadused.   Mullast  olenevad  ka  metsade  majandamise  võtted  ja  rakendatavad  abinõud.  Eriti  tuleb  mullastikutingimusi  arvestada  metsade  uuendamisel:  metsakultuuride  rajamisel  ja  looduslikule  uuenemisele kaasaaitamisel.   Liigiline  koosseis  –  oleneb  otseselt  mullaviljakusest.  Nii  näit.  kasvavad  viljakatel  muldadel  liigiliselt  mitmekesised  lehtpuu-segapuistud,  toitainetevaestel  muldadel peamiselt puhtmännikud  (okaspuupuistud  on  madalama  toitainete  nõudlusega,  kui  lehtpuupuistud).  Eestis  on  üks  nõudlikumaid  puuliike  mullaviljakuse  suhtes  h.  tamm  (vajab  mineraalaineid  2-3  korda  rohkem  kui  kask  või  haab)

Metsandus → Eesti metsad
34 allalaadimist
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

Integratsiooni idee on muuta mitmekultuuriline ühiskond enam ühtseks ja ühtselt toimivaks tervikuks, milles puuduvad rahvuslikud ja kultuurilised lõhed ja kus erinevad rahvusrühmad tunnustavad üksteise huvisid ja vajadusi. Edukaks integreerimiseks on väga oluline mõista, et see on kahepoolne protsess, mis esmajärjekorras nõuab positiivset ja sõbralikku suhtumist ning nii eestlaste kui vähemusrahvuste esindajate mõlemapoolset tegutsemist ja tahet ühinemisele kaasaaitamisel. Eitav suhtumine ja üksteisest võõrandumine peab mitmekultuurses ühiskonnas taanduma. Vähemusrahvused ei ole meile ohtu kujutav või probleemne nähtus, vaid hoopiski suur potentsiaal meie riigi arengule ning suurem osa vähemuste esindajatest kuuluvad areneva Eesti täieõiguslike kodanike hulka. Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. Sotsiaal-majanduslikus sfääris ei saa olla eri rahvuste täielikku võrdsust, sest

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
1047 allalaadimist
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

jt. metsas toimuvad protsessid. Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava puidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. Eriti tuleb mullastikutingimusi arvestada metsade uuendamisel: metsakultuuride rajamisel ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamisel. Liigiline koosseis ­ oleneb otseselt mullaviljakusest. Nii näit. kasvavad viljakatel muldadel liigiliselt mitmekesised lehtpuu-segapuistud, toitainetevaestel muldadel peamiselt puhtmännikud. Okaspuupuistud tarvitavad mineraalaineid vähem kui lehtpuupuistud. Eestis on üks nõudlikumaid puuliike mullaviljakuse suhtes h. tamm (vajab mineraalaineid 2-3 korda rohkem kui kask või haab). Võrreldes põllukultuuridega on metsapuude mineraalainete vajadus tunduvalt väiksem.

Metsandus → Eesti metsad
188 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun