Taimede mitmekesisus avaldub erineva ehituse, paljunemisviisi, elutsükli, eluvormi ja elukestuse näol. Üheidulehelistel õistaimedel on 1 iduleht, narmasjuurestik, enamasti rööp-ja kaarroodsed, juhtkimbud paiknevad varres korrapäratult, õieosi on 3 ja eluvorm on enamasti rohttaimed. Kaheidulehelistel õistaimedel on 2 idulehte, sammasjuurestik, enamasti sulg-ja sõrmroodsed, juhtkimbud paiknevad varres korrapärase ringina, õieosi on 4 või 5, vahel isegi rohkem ja eluvorm on rohttaimed, põõsad, puud. Sammaltaimed on kõige lihtsama ehitusega, sest neil pole juuri. Nad paljunevad eostega. Turvas on loodusvara, mis tekib turbasambla taimejäänuste osalisel lagunemisel
(Calla palustris) seavõhk, raaked, ärjakõõrikas, ports, jooksva-rohi Koostajad: Juhendaja: Sisukord Taime kirjeldus Taime toitumine Taime tähtsus Lisaks taime kohta Kasutatud kirjandus Kirjeldus Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 10..40 cm. Õied moodustavad rullitaolise väikese õisiku. Maapealne vars puudub. Kuulub sugukonda võhalised, perekonda soovõhk. Lehed on südajad, pikarootsulised, kaarroodsed ja 5 kuni 12 cm laiad. Taime viljaks on erkpunased marjad Kogu taim, eriti marjad on mürgised. Toitumine Juured (risoomid) ulatuvad sügavale. Taime tähtsus Värskelt on kogu taim mürgine, eriti viljad. Risoom on tärkliserikas. Taim on dekoratiivne ja sobib veekogude kallaste haljastamiseks. Lisa * Soovõha rahvapärastest nimedest viitavad osad tema kasutamisele arstimisel.
Vili: Ümar mari 2...6 seemnega, oranzpunane, 0,7...1,1 cm suurune. Seemned kerajad, sinised. Valmivad septembris ja oktoobris Leht: Taimel on kaks või kolm juurmist rohurohelist lihtlehte, need on elliptilised kuni elliptilissüstjad, teritunud tipuga, kaarroodsed. Lehe pikkus on 9...20 cm, laius 2,5...6,5 cm. Iseloomulikud on pikad rootsud ning valkjad, roosakaslillad kuni lillakaspunased lehetuped. Paljunemine: Peamine on vegetatiivne levimine risoomi abil, kuid paljuneb ka seemnetega. Kasvukoht: Sega-, leht- ja okasmetsades, kadastikes, metsaservadel, jõekallastel
Õistamiede hõimkond jaotatakse kahte klassi: ühe-ja kaheidulehelised. *kaheidulehelised - Idus kaks idulehte - idujuur areneb peajuureks, kujuneb sammasjuurestik - lehed sulg või sõrmroodsed - õied neljatised või viietised - korvõielised, roosõielised, liblikõielised, tulikalised Näited:Angervaks, kanarbik, kassiristik, kassitapp, kollane mesikas, kollane ülane, naat, kortsleht, palderjan, pääsusilm *Üheidulised - Idus üks iduleht - idujuur taandareneb - lehed rööp- või kaarroodsed - õied kolmetised - kõrrelised, lülialised, käpalised - Maisi lehed, rööp või kaarroodsed Näiteks; Orashein, Inimene ja taimed- floora ja kultuur Pärandkooslus- kooslus, mis on kujunenud pikaajalise mõõduka inim'tegevuse tulemusena. - Inimese keha on ehitatud peamiselt taimsetest orgaanilistest ainetest taimse energia jõul. - Majandus tugineb taimedele: põllumajandus, karja-ja heinamaad. Fossiilsed kütused, puit ja kütteõli, mida saadakse praegu kasvavtest taimedest
Õied on kellukjad, valged, harva roosaka varjundiga.. Õied on ripuvad ja paiknevad tipmistes hõredates ühekülgsetes kobarates, poole -1 cm pikkustel raagudel. Neid on 5 10 ning nad on väga tugevad lõhnaga. Taim õitseb maist juunini. Viljaks on piibelehel ümar oranzpunane mari 2 - 6 seemnega. Vili on umbes 1 cm suurune. Seemned kerajad ning sinised ja valmivad septembris ja oktoobris. Tal on kaks või kolm juurmist lihtlehte, mis on teritunud tipuga ja kaarroodsed. Lehe pikkus on 9 - 20 cm, laius 2,5 - 6,5 cm. Iseloomulikud on pikad rootsud ning valkjad lehetuped. Vars on rohtne, püstine ning õisikuosas veidi kaardunud. Enamik varrest asub mulla all, ning sellest suurem osa moodustab risoomi. Risoom on roomav ja harunev ning asub tavaliselt 7 - 8 cm sügavusel. Juurestik on narmasjuurestik. Piibeleht paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt levides risoomi abil. Ainult seemnetega abil paljunemine oleks liiga raske ja ebakindel
Punane kuivatatud seemnerüü (arillus), mis ümbritseb muskaatpähklit on muskaatõieks nimetatav maitseaine Sugukond Annonaceae Annona squamosa soomusannoona vili: kaneelannoona Cananga odorata - lõhnav kananga ehk ilang Klass: ÜHEIDULEHELISED Monocotyledoneae Sünapomorfsed tunnused: omapärane torujas iduleht, narmasjuurestik, lehed on piklikud, rööp- või kaarroodsed, varte juhtkimbud asetsevad hajusalt. Teiskasv esineb harva (enamasti rohttaimed) ja ei toimu ksüleemi ja floeemi vahel nagu kaheidulehelistel, vaid varre parenhüümis. UV-s fluorestseeruv feerulahape rakuseintes. Rafiidid (nõeljad kristallid) lehtedes. Õied on kolmetised, s.t. 3+3 õiekattelehte, 3+3 tolmukat ja üks 3 viljalehega emakas. Üheiduleheliste nektaariumid on enamasti septaalsed, s.t. asetsevad sigimiku vaheseintes Basaalne rühm Selts Acorales Kalmuselaadsed
on ka teisi iseärasusi: TUNNUS KAHEIDULEHELISED ÜHEIDULEHELISED Idulehtede arv seemnes Kaks Üks Juurestik Valdavalt sammasjuurestik Narmasjuurestik Juhtkimbud varre ristlõikel Korrapäraselt ühel ringil Hajusalt Lehtede roodumine Sulg-või sõrmroodsed Rööp- või kaarroodsed Lehelaba serv Harva terve Terve Õie osade arv 4,5 või rohkem 3 või selle kordne arv (6, 9 jne) Õiekate Tupp ja kroon Lihtne (Vt. Õis) Eluvorm Puud, põõsad, rohttaimed Enamasti rohttaimed
· emas- ja isassuguorganid lahksugulistes käbides · tuultolmlejad · paljunevad seemnetega KATTESEEMNETAMED TUNNUS KAHEIDULEHELISED ÜHEIDULEHELISED IDULEHTEDE ARV KAKS ÜKS JUURESTIK ENAMASTI SAMMASJUURESTIK NARMASJUURESTIK LEHTEDE ROODUMINE SULG-JA SÕRMROODSED RÖÖP- JA KAARROODSED JUHTKIMPUDE PAIGUTUS VARRES KORRAPÄRANE RING KORRAPÄRATULT ÕIEOSADE ARV 4, 5 VÕI ROHKEM ENAMASTI 3 VÕI 3-E KORDNE ELUVORM PÕÕSAD, PUUD, ROHTTAIMED ROHTTAIMED SELGROOGSETE JA SELGROOTUTE LOOMADE VÕRDLUS TUNNUS SELGROOGSED SELGROOTUD
Eluvorm Puittaimed Roht- ja puittaimed Liike à 1000 ~1/4 miljonit Hõimkond katteseemnetaimed: iseloomustus - on monofüleetiline rühm s.t. liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid kl. üheidulehelised- üks iduleht; õied kolmetised; narmasjuurestik; rohttaimed; juhtkimbud hajusalt; primaarne kambium puudub; lehed rööp- v. kaarroodsed, abilehti pole; kaheidulehelised(päriskaheidulehelised) - kolmeavaline tolmutera; tupp- ja kroonlehtedeks eristunud viietine (on erandeid) õiekate; lihtsate perforatsiooniplaatidega trahheed; juhtkimbud ringina, kambium olemas. Sugukondade iseloomustus ja esindajad: tulikalised - rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad; lehed juurmised v. varrel vahelduvalt; abilehti pole; lehed
suurema osa seemnest) ja sügoot. o Puiduosas lisaks trahheiididele ka trahheed. o Katteseemnetaimed jaotatakse üheidulehelisteks ja kaheidulehelisteks. · Esindajad · Klass üheidulehelised Üks iduleht Narmasjuurestik Hajusad juhtkimbud Puudub primaarne kambium Õied enamjaolt kolmetised, peamiselt rohttaimed Lehed rööp- või kaarroodsed, abilehed puuduvad Eralduvad: veekeskkonnaga seotud taimede sugukonnad, väljapaistvate õitega taimede sugukonnad ja tugevalt spetsialiseerunud taimede sugukonnad. On monofüleetiline rühm! o Selts konnarohulaadsed · Sugukond võhalised · Flamingolill · Soovõhk · Kalmus · Väike lemmel
suurema osa seemnest) ja sügoot. o Puiduosas lisaks trahheiididele ka trahheed. o Katteseemnetaimed jaotatakse üheidulehelisteks ja kaheidulehelisteks. Esindajad Klass üheidulehelised Üks iduleht Narmasjuurestik Hajusad juhtkimbud Puudub primaarne kambium Õied enamjaolt kolmetised, peamiselt rohttaimed Lehed rööp- või kaarroodsed, abilehed puuduvad Eralduvad: veekeskkonnaga seotud taimede sugukonnad, väljapaistvate õitega taimede sugukonnad ja tugevalt spetsialiseerunud taimede sugukonnad. On monofüleetiline rühm! o Selts konnarohulaadsed Sugukond võhalised Flamingolill Soovõhk Kalmus Väike lemmel
- Tekkinud ja loodud viimase 10 aasta jooksul. Täielikult valmis veel ei ole. Põhierinevus kaheiduleheliste taimede süstemaatikas. Lisaks klassidele on toodud alus e. basaalrühmad mis ei kuulu klassidesse. kahe ja üheidulehelised, nende tunnused.- Üheidulehelised (Monocotyledoneae või Liliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht. Üheidulehelised taimed on näiteks enamik teravilju. Üheiduleheliste taimede lehed on tavaliselt rööp- või kaarroodsed ja piklikud, hästi arenenud lehetupega. Õis koosneb kolmest osast. Enamasti on nad rohttaimed ning neil on narmasjuurestik. Üheiduleheliste taimede üheseemnelistel viljadel on tugev viljakest, mis on õhukese seemnekestaga kokku kasvanud. Seemnes on väike idu ja rohkesti toitekudet. Nende teine iduleht on täielikult taandarenenud. Seeme on seemnekestas tugevasti kinni, teris on ühest osast tömp, teisest otsast terav. Teravas osas paikneb idu koos idulehe, iduvarre ja idujuurega.
Klass üheidulehelised - Üheiduleheliste fülogeneesi võib vaadata kui hargnemiste rida, kus esmalt eralduvad: vee keskkonnaga seotud taimede sugukonnad (konnarohulised, penikeelelised, võhalised) siis väljapaistvate õitega sugukonnad (käpalised, liilialised, laugulised) ja lõpuks tugevalt spetsialiseerunud sugukonnad (kõrrelised, lõikheinalised). Tunnused: üks iduleht, õied kolmetised, narmasjuurestik, rohttaimed, juhtkimbud hajusalt, primaarne kambium puudub, lehed rööp- v. kaarroodsed, abilehti pole. Eestis põhiliselt 4 seltsi: konnarohulaadsed, kõrreliselaadsed, asparilaadsed, liilialaadsed. Sk. Liilialised sibultaimed. Lehed: rööproodsed, männases v. vastakud. Õis: õiekate lihtne, kolmetine, *P3+3 A 3+3 G(3), aktinomorfne, sigimik ülemine. Vili: kupar, seemned lapikud. N: sügislill, kuldtäht, tulp, kirju püvilill, kirju liilia. Sk. Võhumõõgalised - Rohttaimed risoomi v. mugulsibulaga. Lehed: rööproodsed, vahelduvad, lineaalsed, ühekülgsed
nt. Maasikas, vaarikas, õunapuu, toomingas · maavitsalised rohttaimed. Nt kartul, tomat, tubakas. (palju mürgiseid taimi) · Korvõielised rohttaimed. Nt võilill, aster, rukkilill Üheidulehelised: · liilialised rohttaimed. Nt maikelluke, tulp, liilia · kõrrelised timut, kerahein, nurmikas, aruhein Üheidulehelised Idujuur on taandarenenud, mille tõttu juurestik koosneb lisajuurtest, puudub primaarne kambium. Hästi on arenenud rõõp- ja kaarroodsed lehed, nt liilialised. Enamikud on kas sibulate, mugulate või risoomidega. Risoomidega liilialised: maikelluke, piibeleht. Sibulaga liilialised: kõik laugud(lehed on kas lamedad, niitjad või ruljad; iseloomulik on sarikõisik; kõikides laukudes on teravalõhnalised eeterlikud õlid; hütonsiidid, vitamiinid).Murulauk on u 15 cm pikk, kasvab rannaniitudel. Karulauk kasvab lammi- ja salumetsades. Harilik sibul, küüslauk, porrulauk.
Tolmukaniit Ühe- ja kaheiduleheliste taimede võrdlus Tunnus Kaheidulehelised Üheidulehelised Idulehtede arv seemnes kaks üks Juhtkimbud varre korrapäraselt ühel ringil hajusalt ristlõikel Juurestik valdavalt sammasjuurestik narmasjuurestik Lehtede roodumine sulg- või sõrmroodsed rööp- või kaarroodsed Lehelaba serv harva terve terve Õie osade arv 4-5 või rohkem 3 või selle kordne arv Õiekate tupp ja kroon lihtne (õis) Eluvorm puud, põõsad, rohttaimed enamasti rohttaimed Õisikuks nim õite kogumikku varrel. 19
juurtel esineb teiskasv; enamasti tekivad lisajuured; juurtel ei esine teiskasvu; sammasjuurestik. enamasti narmasjuurestik. Varrel esineb teiskasv, sest juhtkimbud on Varrel ei esine teiskasvu, juhtkimbud on avatud; juhtkimbud paiknevad varre ristlõikel kinnised, varre ristlõikel paiknevad ringina või esineb kesksilinder. korrapäratult. Lehed on võrkkroodsed, liht- või liitlehed. Lehed on rööp- või kaarroodsed, lihtlehed. Õieosade arv on viietine, harvem neljatine. Õieosade arv on kolmetine. Taime kuulumist ühte või teise klassi ei sa määrata toodud loendi ühe tunnuse järgi, vaid tuleb arvestad kõiki. (Botaanika lk 270-271) Parafüleetiline Monofüleetiline On abilehed; lehe laiad Lehetupp, aga leheroots ja abilehed puudu Emb-kimb Enamasti rohttaimed. (Botaanika lk 328)
idulehest on alles jäänud vaid üks. Katteseemnetaimede kõige arenenumad organid on lehed, mis võtavad osa olulisestest protsessidest – assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Lehtedel on arenenud lehelaba ja hargnenud rood. Enamikul liikidel varisevad lehed igal aastal – nn. heitlehised liigid. Lehtede iga-aastane varisemine teeb taimed kohanenumaks ilmastiku rütmidele. Puitunud taimede lehed on kujult väga mitmesugused. Pärislehed on enamasti rootsuga, sulg-, sõrm- või kaarroodsed lihtlehed, esineb ka liitlehti. Paljudel liikidel arenevad leherootsu alusel abilehed, mis võivad olla väikesed ja silmatorkamatud ning variseda varakult või olla suuremad, silmapaistvad ja varised koos lehtedega (nt jaapani ebaküdoonia). Abilehed on varieeruva kujuga, enamasti neerjad või poolkuukujulised. Mõnel liigil on abilehed muutunud asteldeks (harilik robiinia). Erinevalt okaspuudest paljunevad lehtpuud ja –põõsad
neljaks lineaalseks hõlmaks lõhestunud. Kroon tupest kuni kaks korda pikem. Esineb lisakroon. Õied hõredas õisikus. Õitseb maist augustini. Vili: ümarmunajas kupar. –Käokann-perekond tulinelk (Risoom on tugev, roomav ja harunenud. Taimel esinevad ka maa-alused võsundid.—Seebilill) 64. Sgk. käpalised. Paljunemisega seotud eripärad (maksimaalne spetsialiseerumine). Rohtsed, risoomide, mugulsibulate, tuberiididega. Lehed vahelduvad, rööp- või kaarroodsed. Õied epigüünsed. Tavaliselt 180 kraadi alla pööratud. Õiekate kolmetine, 3+3 lahklehise õiekattelehega. Sügomorfne, välimine ring on sisemisest erinev. Üks sisemine õiekatte leht on muutunud huuleks, on sageli mustriline ja basaalse nektaariumiga. Õiekroon puudub. Tolmukaid 1. Viljalehti 3. Sigimik sünkarpne. Vili kupar, paljude tolmpeente seemnetega. N: Vanilje, kaunis kuldking, kärbesõis.
Kroonlehed roosakad, sügavalt neljaks lineaalseks hõlmaks lõhestunud. Kroon tupest kuni kaks korda pikem. Esineb lisakroon. Õied hõredas õisikus. Õitseb maist augustini. Vili: ümarmunajas kupar. Käokann-perekond tulinelk (Risoom on tugev, roomav ja harunenud. Taimel esinevad ka maa-alused võsundid.--Seebilill) 41. Sgk. käpalised. Paljunemisega seotud eripärad (maksimaalne spetsialiseerumine). Rohtsed, risoomide, mugulsibulate, tuberiididega. Lehed vahelduvad, rööp- või kaarroodsed. Õied epigüünsed. Tavaliselt 180 kraadi alla pööratud. Õiekate kolmetine, 3+3 lahklehise õiekattelehega. Sügomorfne, välimine ring on sisemisest erinev. Üks sisemine õiekatte leht on muutunud huuleks, on sageli mustriline ja basaalse nektaariumiga. Õiekroon puudub. Tolmukaid 1. Viljalehti 3. Sigimik sünkarpne. Vili kupar, paljude tolmpeente seemnetega. N: Vanilje, kaunis kuldking, kärbesõis. Paljunemisega seotud eripärad (maksimaalne spetsialiseerumine)
Katteseemnetaimede kõige arenenumad organid on lehed, mis võtavad osa olulisestest protsessidest assimilatsioonist ja dissimilatsioonist. Lehtedel on arenenud lehelaba ja hargnenud rood. Enamikul liikidel varisevad lehed igal aastal nn. heitlehised liigid. Lehtede iga-aastane varisemine teeb taimed kohanenumaks ilmastiku rütmidele. Puitunud taimede lehed on kujult väga mitmesugused. Pärislehed on enamasti rootsuga, sulg-, sõrm- või kaarroodsed lihtlehed, esineb ka liitlehti. Paljudel liikidel arenevad leherootsu alusel abilehed, mis võivad olla väikesed ja silmatorkamatud ning variseda varakult või olla suuremad, silmapaistvad ja varised koos lehtedega (nt jaapani ebaküdoonia). Abilehed on varieeruva kujuga, enamasti neerjad või poolkuukujulised. Mõnel liigil on abilehed muutunud asteldeks (harilik robiinia). Erinevalt okaspuudest paljunevad lehtpuud ja põõsad sageli ka vegetatiivselt (kännuvõsust,
munajad, kodarikuna.Kroonlehed roosakad, sügavalt neljaks lineaalseks hõlmaks lõhestunud. Kroon tupest kuni kaks korda pikem. Esineb lisakroon. Õied hõredas õisikus. Õitseb maist augustini. Vili: ümarmunajas kupar. Käokann-perekond tulinelk (Risoom on tugev, roomav ja harunenud. Taimel esinevad ka maa-alused võsundid.--Seebilill) 41. See on netist! Sugukond käpalised (20000 liiki). Rohtsed, risoomide, mugulsibulate, tuberiididega. Lehed vahelduvad, rööp- või kaarroodsed. Õied epigüünsed. Tavaliselt 180 kraadi alla pööratud. Õiekate kolmetine, 3+3 lahklehise õiekattelehega. Sügomorfne, välimine ring on sisemisest erinev. Üks sisemine õiekatte leht on muutunud huuleks, on sageli mustriline ja basaalse nektaariumiga. Õiekroon puudub. Tolmukaid 1. Viljalehti 3. Sigimik sünkarpne. Vili kupar, paljude tolmpeente seemnetega. N: Vanilje, kaunis kuldking, kärbesõis. Paljunemisega seotud eripärad (maksimaalne spetsialiseerumine) -idanemisest
kasvukohale; ja majalis maikuus õitsev. Ingliskeelne nimi lily-of-the-valley tulenebki taime nime ladinakeelsest tõlkest. Eestikeelne nimi maikelluke, pärineb saksa keelest Maiglöckchen. Sugukond liilialised. Kasvukoht: taim kasvab puisniitudel, sega-, leht- ja okasmetsades, nõlvadel, aedades. Maikelluke on peenikese haruneva risoomiga, 15-25 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim. Pärislehed on juurmised, elliptilised ja kaarroodsed, ala- ja kõrglehed aga soomusjad. Lehtede keskelt kerkib õieraag, mille ülaosas on 5-10 valget kellukjat hästi lõhnavat õit. Õiepõhja kohev kude ja tolmukad on tolmeldajatele (peamiselt kahetiivalistele) söödaks. Emakate erikaelsus soodustab risttolmlemist, kuid võimaldab ka isetolmlemist. Õitseb mais ja juunis, tavaliselt juunis ja õied puhkevad järjekorras altpoolt ülespoole. Viljad küpsevad septembris ja oktoobris ning on oranz- või
annaabi.ee 
