V: vastupoolset alalisvoolu. 16) MIG/MAG keevitusel reguleeritakse keevitusvoolu: V: traadi etteandekiiruse muutmisega. 17) TIG keevitamisel kasutatakse elektroodina ja kaitsegaasina: V: Volframelektroodi ja ...gaasi(Ar, He) 18) Elekterrbu keevitust kasutatakse: V: Paksust terasest detaili püstõmbluse (vertikaalõmbluse) keevitamiseks. 19) Metallitööstuses eelistatakse kasutada elektroodkeevitusel reeglina: V: alalisvoolu. 20) Kervituse kõrge tootlikkus ja kvaliteet tagatakse kaarkeevitusel räbustis tingituna: V: suurest keevitusvoolust, keevituskiirusest ja kasutades keevitustraktoreid. 21) Termiitkeevitus põhineb ja kasutatakse: V: Fe3O4 ja Al2O3 põlemisel eralduval soojusel, raidrööbaste liitmisel. 22) Laserkeevitust iseloomustab: V: Väikesed toote deformatsioonid, min terade kasv, suur keevituskiirus. 34) Jootmisel hinnatakse liitepinde märgumist joodisega märgumisnurgaga, räbusti kasutamise eesmärk on: V: mitte mõjutada märgumisnurka, taandada oksiidikelmet.
Detonatsioon- 700...900 Ei kuumene Keskmine 3,0 pihustus Plasmapihustus 100....200 Kuumeneb Vähene 2,5 (kuni 800 oC) Kaarpihustus 40...60 Kuumeneb vähe Halb 1,0 19. Metallitööstuses eelistatakse kasutada elektroodkeevitusel reeglina alalisvoolu (c) 20. Keevituse kõrge tootlikkus ja kvaliteet tagatakse kaarkeevitusel räbustis tingituna suurest keevitusvoolust, keevituskiirusest ja kasutades keevitustraktoreid (a) 21. Plasmakeevitust otsekaarega iseloomustab: suur keevituskiirus, kitsas termomõju tsoon (d) 22. Laserkeevitust iseloomustab väikesed toote deformatsioonid, minimaalne ferriiditerade kasv, suur keevituskiirus (c) 23. Elekterkontaktkeevituse protsessid kuuluvad termomehhaaniliste protsesside hulka (b) 24. Kõvasulamite jootmiseks terase külge võib kasutada soojusallikana oksüdeerivat
16. MIG/MAG keevitusel reguleeritakse keevitus voolu ? a) traadi ettekandeandekiiruse muutmise teel 17. TIG keevitamisel kasutatakse elektroodina ja kaitsegaasina ? d) volframelektroodi ja inertgaasi (Ar, He) 18. Elekterräbukeevitust kasutatakse ? c) paksust terasest detailide põrandõmbluste ehk allasendis õmbluste keevitamiseks 19.Metallitööstuses eelistatakse kasutada elektroodkeevitusel reeglina ? d) alalisvoolu 20. Keevituse kõrge tootlikkus ja kvaliteet tagatakse kaarkeevitusel räbustis reeglina ? a) suurest keevitusvoolust, keevituskiirusest ja kasutades keevitustraktoreid 21. Termiitkeevitus põhineb ja kasutatakse ? b) Fe3O4 ja Al2O3 põlemisel eralduval soojusel, raudteerööbaste liitmisel 22. Laserkeevitust iseloomustab ? a) väikesed toote deformatsioonid, minimaalne ferriiditerade kasv, suur keevituskiirus 23. Paksu soomusterase tootlikuks ja kvaliteetseks keevitamiseks tuleb kasutada ? d) MIG/MAG - keevitust 24-31 on puudu 32
tõttu ativeerivad paljud füüsikalis- keemilised protsessid, näit. Gaaside ja metallide vahelised reaktsioonid, mis reeglina halvendavad keevismetalli omadusi. Keevitusvanni ümbritsev põhimetall põhjustab sula metalli kiiret jahutamist, mistõttu ei kulge paljud keemilised reaktsioonid lõpuni. Sula keevitusvanni lühikese kestuse tõttu ei jõua lahustanud gaasid ja räbu tõusta alasi õmbluse pinnale enne metalli tasdumist, põhjustades poorsust ning räbupesasid. Kaarkeevitusel eristatakse reaktsiooni toime vedela ja gaasilise faasi vahel, kus toimuvad järgmised protsessid: a) gaaside neeldumine ja lahustumine sulametallis., b) keemilise elementide väljapõlemine, c) sula keevitusmetalli legeerimine elektroodikatte ja varda metalliga, d) õmblusmetalli rafineerimine HAPNIKU MÕJU. Hapniku sisaldus keevisõmbluses keevitamise jäärel on suurem kui põhimetallis ja lisametallis lähteolekus
Vali üks: a. MIG/MAG - keevitust b. elektronkeevitust c. TIG - keevitust d. käsikaarkeevitust Küsimus 14 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Sulatuslõikamise protsesside hulka ei kuulu Vali üks: a. plasmalõikamine b. laserlõikamine c. kaarlõikamine d. hapniklõikamine Küsimus 15 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kaitsegaasis kaarkeevitusel kasutatakse aktiivkaitsegaasina Vali üks: a. Ar b. CO c. CO2 d. N2 Küsimus 16 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Käsikaareevituse vooluallika tühijooksupinge on Vali üks: a. 220-380 V b. 60-90 V c. 1000-2000 V d. 25-40 V Küsimus 17 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Madalsüsinikterastel asub kõige kõrgemate mehaaniliste omadustega ala keevitamise termomõju vööndis
parameetrite ja keevituskaare tüüpide laiale reguleerimisvahemikule. Seda keevitusviisi saab kasu- tada kõigis ruumilistes asendites ja reeglina sisetingimustes. Välitingimustes ja ehitusplatsidel võib tõmbetuul rikkuda keevituskaare gaasikaitset. 9 Kontrollküsimused 1. Mis on keevitamise eesmärk ja millised on nõuded keevisliite mehaanilistele omadustele? 2. Kuidas toimub elektroodi ja detailide servade sulatamine kaarkeevitusel? 3. Mida tähendab lühend ,,MAG-keevitus", mis on selle tunnusnumber? Loetlege keevitatavad metallid. 4. Mida tähendab lühend ,,MIG-keevitus", mis on selle tunnusnumber ja kus MIG-keevitust kasuta- takse? 5. Miks leidis MAG-keevitus esialgu laialdast kasutamist autode kereremonditöödel? 6. Kuidas kaitstakse sulakeevisõmbluse metalli õhuhapniku ja -lämmastiku kahjuliku toime eest MAG-keevitusel? 7. Millised on MIG/MAG-keevituse eelised võrreldes elektroodkeevitusega? 8
pinge ei ole üle 48V. Kui tühijooksu pinge on madal, siis halvenevad keevitusomadused, nt. kaare süütamine. 3. Reeglina ühendatakse transformaator vooluvõrku ühe või kahe faasiga ja seetõttu koormab ta võrku ebaühtlaselt. Keevitustransformaatori eelised 1. Puudub magnettuul. 2. Lihtne ja töökindel konstruktsioon. 3. Teistest keevitusseadmetest tunduvalt odavam. Käsikeevituse sulav elektrood 2.6. Keevituselektrood 1. Elektroodi varras 2. Elektroodi kate Kaarkeevitusel kasutatakse sulamatuid ja sulavaid elektroode. Sulavad elektroodid tehakse traadist või lindist, mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatava metalli omale. Katte järgi tähistatakse ja liigitatakse elektroode järgmiselt: A – happeline kate, mis sisaldab raua, mangaani, räni ja harvemini titaani oksiide. Saadav õmblusemetall on tugevasti oksüdeerunud ja suure tihedusega, keevitada saab nii alalis- kui ka vahelduvvooluga.
keevismetalli omadusi. Keevituskaare piirkonnas aurustatakse, oksüdeeritakse ja desoksüdeeritakse märgatavaid metallikoguseid. Keevisvanni ümbritsev põhimetall põhjustab sula metalli kiiret jahtumist, mistõttu ei kulge paljud keemilised reaktsioonid lõpuni. Sula keevisvanni lühikese kestuse tõttu ei jõua lahustunud gaasid ja räbu tõusta alati õmbluse pinnale enne metalli tardumist, põhjustades poorsust ning räbupesasid. Kaarkeevitusel eristatakse reaktsioone tahke, vedela ja gaasilise faasi vahel, kus toimuvad järgnevad protsessid: a) gaaside neeldumine ja lahustumine sulametallis b) keemiliste elemntide väljapõlemine c) sula keevismetalli legeerimine elektroodikatte ja varda metalliga d) õmblusmetalli rafineerimine Sulas keevisvannis reageerib raudoksiid süsiniku, mangaani ja räniga, mille tulemusena nende elementide sisaldus õmblusmetallis väheneb. Hapniku mõju
Keevisliidetel esineb hapra purunemise oht 3. Väsimuspurunemise oht 4. Keevisõmbluse kvaliteedikontroll on tülikas ja kallis 5. Keevitajate ja õmbluste kontrolli ja klassifikatsioon peab olema kõrge Kirjelda gaasikeevitust. Energiaallikana kasutatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemissoojust Gaaskeevitamisel juhitakse hapnik ja põlevgaas balloonidest läbi gaasireduktorite ja keevitusvoolikute põletisse, kus nad segunevad ja tekitavad gaasileegi. MMA keevitus ehk elektroodkeevitus. Kaarkeevitusel kasutatakse energiaallikana elektrikaare e. kaarleegi poolt eralduvat soojusenergiat. Keevituskaare abil sulatatakse liidetavate detailide servad. Enamasti kasutatakse lisametalli sulava elektroodi näol. MIG Keevitus - Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas MAG keevitus - Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas TIG keevitus - Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas Gaasikeevituse gaasid ja nende otstarve. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige
keevitamiseks (joonis 1.a). 2.Ülekatteliide – kasutatakse õhukese lehtmetalli kokkukeevitamiseks (joonis 1.b). 3.Vastakliide – kasutatakse ruumiliste konstruktsioonide valmistamiseks (joonis 1.c). 4.Nurkliide – kasutatakse tavaliselt siduvate elementidena (joonis 1.d). Keevitamiseks kasutatakse elektroodi, mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele. Elektrood on kaetud kattega, millest moodustub sulametalli kaitsev räbukiht. Kaarkeevitusel kasutatakse elektrikaare poolt tekitatud soojusliku efekti, mille abil sulatatakse liidetavad detailid ja elektrood. Elektroodi kasutatakse vajaliku lisametalli saamiseks. Keevitusseadme moodustavad: keevituse toiteallikas (keevitustrafo), elektroodihoidja, toiteallikat ja elektroodihoidjat ühendav keevitusjuhe, elektrood, kinnitusklambriga tagasivoolujuhe. 4 Keevitamisel tekkib elektroodi ja detaili vahele kõrge temperatuuriga
termomõjutsoonis: normaliseerimispiirkonnas. 7) Keevitatava materjali ebaühtlane kuumenemine termomõju tsoonis keevitamisel põhjustab: termopingeid 8) Keevitatavate materjalide ettekuumutamist keevitamisel kasutatakse: termopingete vähendamiseks ja haprate karastusstruktuuride vältimiseks. 9) Elektroodikate sisaldab järgmisi desoksüdeerivaid (taandavaid komponente): Si ja Mn 10) Pärast jahtumist esinevad reeglina õmblusmetallis ja selle lähipiirkonnas: tõmbepinged. 11) Automaat-kaarkeevitusel räbustis saavutatakse kõrge tootlikkus: keevitusvoolu märgatava suurendamise teel. 12) Teraste keevitamisel kaudkaarega kasutatakse: sulavaid kattega elektroode. 13) Keevitusvoolu allikatest on kõige kõrgema kasuteguriga: keevitusalaldid 14) Vahelduvvooluga keevitamisel kasutatakse keevituskaare stabiliseerimiseks: eriliste lisanditega elektroodikatteid ja kõrgemat tühijooksupinget (kaare süütepinget)
hoolikalt kõrvaldada. 6 Metallide keevitamine Keevitus on protsess, kus kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, klaasi, komposiite jm. keevitamist kasutatakse ka pealesulatuseks. Kaarkeevitus Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. Süsinikteraste keevitamine Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased.
väikeste deformatsiooniastmetega plastse külmdeformeerimise teel. 49. Stantsimisvasarad Stantsimisvasaraks nimetatakse löögilise toimega sepa-pressi seadet, kus tooriku deformeerimine toimub vasara langevate osade poolt kogutud kineetilise energia arvel. Stantsimisvasarate valik toimub deformatsioonijõu ja kiiruse järgi. Stantsimisvasaratega ei saa saavutada suurt täpsust. 50. Kaarkeevituse elektroodid Kaarkeevitusel saab kasutada kas sulamatuid keevituselektroode (näiteks süsi- ja volframelektrood) või sulavaid keevituselektroode (näiteks metallelektroodid). Legeerimata ja madallegeeritud teraste keevituselektroodid jaotatakse rühmadesse katte tüübi järgi. Kasutatakse põhiliselt kolme elektroodi tüüpi: rutiil- happelised- ja aluselised elektroodid. 51. Jootmisprotsess Sulatatud joodis voolab tahkete detailide vahelisse pilusse, märgab ühendatavad pinnad ja tardumisel moodustab joodise
· Lõikamine elektrikaare või gaasileegi abil Keevitajat varitsevad töö juures mitmesugused ohud, näiteks elektrivool, elektromagnetväli, kiirgusenergia, aerosoolid, müra, vibratsioon, gaasiplahvatused jne. Seepärast keevitaja töö polegi eriti populaarne, kuigi palgad on päris head. Tundub, et töö ise on huvitav, nõuab palju teadmisi, kasutusel on palju uudset tehnoloogiat. Kaarkeevitus Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. Gaaside ionisatsiooni põhjustavad: · kõrge temperatuur (termoionisatsioon),
kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Keevitatavad metallid võivad oma keemilise koostise poolest olla kas ühesugused või erinevad. Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke füüsikalis-keemilisi protsesse, mistõttu sellised metallid ei tarvitse olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. 1.1 Kaarkeevitus Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. Gaaside ionisatsiooni põhjustavad: kõrge temperatuur (termoionisatsioon),
Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke füüsikalis-keemilisi protsesse, mistõttu sellised metallid ei tarvitse olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. Joon.1 Keevitamise protsess 3 Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide Joonis 1, Keevitamise protsess vaheline gaas olema ioniseeritud. Gaaside
sulamine, metallurgiaprotsessid sulamis, õmblusmetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Keevitatavad metallid võivad oma keemilise koostise poolest olla kas ühesugused või erinevad. Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke füüsikalis-keemilisi protsesse, mistõttu sellised metallid ei tarvitse olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaasolema ioniseeritud. Gaassurvekeevitus. Keevitatavaid detaile kuumutatakse liitekohas erilise, mitmeleegilise põletiga plastse olekuni või
7. Keevitusjuhtme ühendamine keevituskäpaga e. Elektroodihoidikuga 8. Klemmiga tagasivoolu juhtme ühendamine detailiga Muunduri puudused 1. Seadme valmistamine on kallis. 2. Intensiivse hoolduse vajalikkus. Muunduri eelised 1. Head keevitusomadused. 18 2.3. Käsikaarkeevituse sulav elektrood 1. Elektroodi varras - 2. Elektroodi kate Sele 2.6. Keevituselektrood Kaarkeevitusel kasutatakse sulamatuid ja sulavaid elektroode. Sulavad elektroodid tehakse traadist või lindist, mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatava metalli omale. Katte järgi tähistatakse ja liigitatakse elektroode järgmiselt: A happeline kate, mis sisaldab raua, mangaani, räni ja harvemini titaani oksiide. Saadav õmblusemetall on tugevasti oksüdeerunud ja suure tihedusega, keevitada saab nii alalis- kui ka vahelduvvooluga.
Autotrafo üks mähis moodustab osa teisest. Selle trafo primaar ja sekundaarahel ei ole elektriliselt isoleeritud. Et autotrafo mähised ei ole elektriliselt teineteisest isoleeritud, siis ei valmmistata neid suure ülekandeteguriga ohutustehnilistel põhjustel. Autotrafosid valmistatakse ka kolmefaasilistena Tihti on autotrafod muudetava sekundaarpingega. Levinuim on laboratoorne autotrafo. Selle trafo saab lülitada primaarpingele 220 või 127V. 17. Keevitustrafod, välistunnusjoon. Kaarkeevitusel kasutatakse trafosid sellise sekundaarpingega, mis kindlustav kaare kindla süttimise ja stabiilse põlemise. Käsikaarkeevitusel kasutatakse trafosid tühijooksupingega 60..75 V, mis nimikoormusel langeb 30 V- ni. Keevitusvoolu piiramiseks lühisel ning kaare stabiilseks põlemiseks peab trafol olema järsult langev väliskarakteristik U2=f(I2) keevitusahelas aga tunduv induktiivsus (cos=0.4...0.5). keevitusvoolu suuruse reguleerimiseks peab trafo induktiivsus olema reguleeritav.
keevitusvool tööpiirkonnas on praktiliselt püsiv või muutub minimaalselt. Kaarkeevituse vooluallikad: · trafod - kasut. vahelduvvooluga keevitamisel; on oma konstruktsioonilt lihtsad, töökindlad ega vaja erilist hooldust; koormavad vooluvõrku ebaühtlaselt; · alaldid - kui keevitamiseks kasut. alalisvoolu, töökoja tingimustes; koormavad vooluvõrku ühtlasemalt kui trafod, kuid on kõrgema hinnaga; · inverterid - elektroonilised, kaasaegsed keevitusvoolu allikad; · generaatorid. Kaarkeevitusel võib kasutada erineva polaarsusega alalisvoolu (direct current, DC) ja ka vahelduvvoolu (alternating current, AC). Keevitusvool: a) vahelduvvool - AC, b) alalisvool - DC, - päripolaarne alalisvool - DC-, mass(+) - vastupolaarne alalisvool - DC+. mass(-) Elektoodkeevitusel on levinud keevitamine päripolaarse vooluga. Elektroodkeevitus Elektroodkeevitus e. käsikaarkeevitus kattega elektroodiga, ka lihtsalt käsikaarkeevitus
annaabi.ee 
