Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Käänete tabel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
millestkiVene keele käänete tabel - - - - - - MITMUS . . . . . . - - - .. ? - --- - - - - - - - - ? - - - - - - - - - - - - -() - .. (seest), (pealt), (eemale), ? - -
Vene keele käänete tabel - - - - - - . . . . . . - - - .. ? - --- - - - - - - - - ? - - - - - - - - - - - - -() - .. (seest), (pealt), (eemale), (millenigi), ?
Vene keele käänete tabel Падеж Предлоги Вопросы Единственное число Множественное число Мужской Средний Женский Прилаг Существительное При- Суще- При- Суще- При- Суще- лаг. ствит. лаг. ствит. лаг. ствит. Муж- Сред- Жен- ской ний ский И.п.
NB! Работать (kellena? -кем?), 2. kellena -ью Стать (kelleks? - кем?) 3. kellega Интересоваться/huvituma- millest? чем?) П.п. в (sees), на (peal), о(об) (kellestki, о ком? kellestki? -ом -е -ом -е -ой -е -ых -ах millestki) о чём? millestki? -ем -у -ем -ей -и(и) -их -ях где? (в,на) kus? -и NB! Transport ( millega?-на чём?)
- ainsus - mitmus küsimused m.s k.s. n.s. - - - - - - oms ns . . . . . . - - - oms ns .. ? Kes? - --- - - - - - - - - ? Mis? - - - - - - - - - -
(ainsus) (mitmus) Küsimused Käänded Eessõnad (meess.) (kesks.) (naiss.) - (nimis.) - - - - - - . - - - . . . . . . (om.s) . kes? - - - - -
Käände nimetus Käände küsimused Eessõna Naissoost nimisõnad Meessoost nimisõnad ? (seest), -/-() -/- ? (pealt), , ? (eemale), , ? (millenigi), - (tagant), - (alt), (lähedal), (juures), (ümber), (keskel),
poest mööda past the shop TEGUSÕNAD EESSÕNAGA take care of hoolitsema kellegi eest care about hoolima kellestki care for soovima midagi take part in osalema worry about muretsema apply for kandideerima get off (the bus, train) maha minema got on (the bus, train) peale minema speak about rääkima millestki speak to rääkima kellegiga speak on the phone rääkima telefoniga apologise for / about vabandama millegi pärast send by fax/email saatma faksiga/epostiga suffered from kannatama millegi all listened to kuulama midagi focus on keskenduma millelegi belong to kuuluma kellelegi wait for ootama kedagi deal with tegelema millegiga
Единственное число (ainsus) (mitmus) Множественное число Вопросы Küsimused Падежи Käänded Eessõnad Мужской (meess.) Средний (kesks.) Женский (naiss.) При- Существительное (nimis.) Предлоги При- Суще- При- Суще- При- Суще- лаг. Муж- Сред- Жен-
, (ainsus) Käänded Küsimused Om.s. (meessoost) (kesksoost) (naissoost) - - - . . nimisõna . . . - tugev Susisevad lühike i - ? kes? kaash. häälikud - - - - - - - - - -() ? mis?
- , , , , - , 11. liikumisverbid - liikumine sisse - liikumine seest - liikumine kindla kohani - - lähenemine millelegi - - eemaldumine (mitte kaugele) - millegi ületamine - - saabumine kusagile - - äraminek - - liikumine millestki mööda või läbi - ajutine sisenemine - liikumine alla -/- - millegi ümber liikumine
Saksa keele eessõnad eesti keelse tõlkega + omadussõna käänamine 1. Bis-kuni 2. Durch-läbi 3. Für-kellegi/millegi jaoks 4. Ohne-ilma 5. Um-ümber 6. An-juurde, äärde 7. Auf-peal, peale 8. Hinter-taha, taga 9. In-sees, sisse 10. Neben-kõrvale, kõrval 11. Über-kohale, kohal 12. Unter-alla, all 13. Vor-ette, ees 14. Zwischen-vahele, vahel 15. Estlang-piki 16. Während-jooksul, vältel, kestel, ajal 17. Trotz-vaatamata, hoolimata 18. Wegen-kellegi/millegi pärast, tõttu 19. Aus-seest 20. AuSer-välja arvatud 21. Bei-juures 22. Gegenüber-vastas 23. Mit-koos 24. Nach-peale 25. Seit-alates 26. Von-seest, käest 27. Zu-juurde Kooli vastas- Der Schule gegenüber. Peale kooli- Nach der Schule. Hoolimata halvast ilmast-Trotz des schlechten Wetters. NOMINATIV N Der groSe Mann Kes?Mis? AKKUSATIV A Den groSen Mann Keda?Mida? DATIV D Dem groSen Mann Kellele?
OMADUS - JA NIMISÕNADE KÄÄNAMINE AINSUS MITMUS Kääne Küsimused Eessõnad MEES SOOST KESK SOOST NAIS SOOST Oma- MEES- KESKSOOST NAISSOOST () () () dus- SOOST omadus nimi- omadus- nimi- omadus nimisõn sõnad -sõna sõna sõna sõna -sõna a ?(kes) ? - - - - - - - - - - - (mis) - - - - - - - - - -
(? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ?) () millegi pealt kusagilt; aeg millegi seest kusagilt; materjal kellegi-millegi juures; kellegi-millegi lähedal, läheduses; aeg, hulk, määr ilma kelleta-milleta; (kella) aeg (liikumise) lähtekoht kellegini-millegini kellegi-millegi jaoks pärast; järel ümber (ringi) kellegi-millegi vastas lähedal(tähenduses 'mitte kaugel') ajal keskel kellegi-millegi suunas mööda keda-mida; millegi vahendusel; perioodiliselt; põhjusel, tõttu sisse(kuhu?); (kella) aeg peale(kuhu?); ajavahemik üle; pärast(ajavahemik) läbi taha(kuhu?) alla(kuhu?) (? ? ? ?) (koos) kellegagi-millegagi; kaasas kellegi-millegi kohal kellegi-millegi all kelelgi-millegi ees kellegi-millegi vahel () kellegi-millegi kõrval kellegi-millegi taga () kellest-millest
C(O) Millegi pealt, kusagilt M.S. , K.S. () () aeg N.S. () () Mitm. () (, ) Millegi seest, kusagilt materjal Kellegi-millegi juures Kellegi millegi oma Lähedal, läheduses Aeg, hulk, määr Ilma kellete-milleta (kella)aeg (liikumise) lähtekoht Kellegini-millegini Kellegi-millegi jaoks Pärast järel Ümber(ringi) Kellegi-millegi vastas Lähedal (mitte kaugel) ajal keskel Kellegi millegi vastas M.S., K.S. ( ) ( ) N.S. () E () Mitm. () () Mööda keda-mida Millegi vahendusel Perioodiliselt Põhjusel, tõttu Sisse (kuhu?) M.S. Elus () () (kella)aeg K.S. . .
Against Millegi vastu Along Piki, pikuti, mööda At Juures, millegi suunas, teataval ajal, mingis olukorras Before Millegi/kellegi ees, ette, enne midagi, kedagi Behind Millegi/kellegi taga, taha, järel Between Millegi/kellegi vahel By (bike) Jalgrattaga Down (the stairs) (Trepist) alla During Kestel For Kellegi/millegi jaoks From Millestki peale, millegi juurest In Sees, sisse, seas In front of Ees Inside Sees, sisse Into Sisse Like Nagu Near Kellegi/millegi juures, lähedal Next to Kellegi/millegi juures, lähedal, kõrval Of Väljendab lahutamist, päritolu, materiaalset kosseisu, omadust Off Pealt On Millegi peal, peale Onto Peale On top of Millegi tipus
Against Millegi vastu Along Piki, pikuti, mööda At Juures, millegi suunas, teataval ajal, mingis olukorras Before Millegi/kellegi ees, ette, enne midagi, kedagi Behind Millegi/kellegi taga, taha, järel Between Millegi/kellegi vahel By (bike) Jalgrattaga Down (the stairs) (Trepist) alla During Kestel For Kellegi/millegi jaoks From Millestki peale, millegi juurest In Sees, sisse, seas In front of Ees Inside Sees, sisse Into Sisse Like Nagu Near Kellegi/millegi juures, lähedal Next to Kellegi/millegi juures, lähedal, kõrval Of Väljendab lahutamist, päritolu, materiaalset kosseisu, omadust Off Pealt On Millegi peal, peale Onto Peale On top of Millegi tipus
Kaassõnad Kaassõnad ei käändu ega pöördu, nad kuuluvad lauses käändsõna juurde ja täpsustavad, konkretiseerivad tähendust, nt (maja)taga, (linna) kohal, (laua) ümber, (saali) keskel, mööda (teed),pärast (sööki), enne (vihma). Nagu määrsõnad võivad ka kaassõnad muutuda üksikutes käänetes, nt (maja) sisse ; (maja) sees ; (maja) seest; (laua) alla , (laua) all , (laua) alt; (ukse) ette , (ukse) ees , (ukse) eest; allapoole (pilvi) , allpool (pilvi) , altpoolt (pilvi). Kaassõnad võivad asetseda käändsõna järel või ees. Vastavalt sellele nimetatakse neid tagasõnadeks ja eessõnadeks. Valdav osa eesti kaassõnadest on tagasõnad, nt (laua)all, (laua) alt, (minu) meelest, (liiva) sisse, (supi) sees, (maja) seest, (kümnete) viisi, (tosinate) kaupa, (üksteise) võidu. Eessõnu on vähe, nt enne (õhtut), keset (teed), piki, (randa), ilma (emata), kuni (metsani). Kohakaassõnad , omastav, : kohalekohalkohalt; pealepealpealt; etteees
hindavalt, ihaldavalt vaatama tuliseid süsi oma pea peale koguma – kellegi viha, kättemaksu enda peale tõmbama, kelleski enda vastu viha, pahameelt kasvatama keel jääb suulakke – kellelgi on tugev janu, keegi tahab väga juua või keegi ei saa erutuse või vapustuse tõttu sõna suust ninapidi vedama – petma, tüssama süda tilgub verd – kellelgi on kellestki või millestki väga kahju, keegi elab midagi raskelt üle hinge heitma – ära surema hinge kallal närima – näägutama, tänitama, alailma õiendama hinge kinni pidades – eriti suure tähelepanu või põnevusega hinge lõikama – kedagi valusalt või solvavalt puudutama hinge mitte mahtuma – mingi olukorra, asjaolu, mõttega vms mitte leppima hinge peal olema – kedagi vaevama, rõhuma, muretsemiseks põhjust andma, piinlema
: : 7,8,9,10,11,12 : EESSÕNADE TÄHENDUS GENITIIV · · ILMA · · PIKI · · ASEMEL · · ÜMBER(RINGI) · JAOKS, TARVIS · · KUNI · · SEEST, SEAST · · PEALE... · · LÄHEDAL, JUURES · · JUUREST · · · PÄRAST, PEALE · · VASTU · · VASTAS · · PÄRAST, NIMEL · · KESKEL, SEAS · · JUURES, ÄÄRES · · LÄHEDAL · - · TAGANT, TÕTTU DAATIV · · TÄNU, TÕTTU · · VASTU, KIUSTE · () · JUURDE, POOLE · · VASTU (TULEMA) · · MÖÖDA, PÄRAST, TEEL AKUSATIIV · · KUHU, MILLAL · · KUHU, SAAV · · MILLE EEST · · KOHTA... · · LÄBI · · ÜLE, LÄBI, KAUDU, PÄRAST INSTRUMENTAAL · · VAHEL · · KOHAL · · EES · · ÜHE
mina-mind-mulle ich-mich-mir sina-sind-sulle du-dich-dir tema-teda-talle er-ihn-ihm (meessugu) tema-teda-talle es-es-ihm (kesksugu) tema-teda-talle sie-sie-ihr (naissugu) meie-meid-meile wir-uns-uns teie-teid-teile ihr-euch-euch nemad-neid-nendele sie-sie-ihnen Teie-Teid-Teile Sie-Sie-Ihnen Akkusativ keda? mida? kelle? mille? durch-läbi teie kaudu (läbi teie)-durch euch für-jaoks minu jaoks - für mich ohne-ilma sinuta - ohne dich um-ümber ümber minu - um mich gegen-vastu nende vastu - gegen sie entlang-piki ei saa hästi moodustada piki teda? ALATI AKUSATIIVIS! Dativ kellele? millele? mit- -ga, koos sinuga - mit dir bei-juures minu juures - bei mir zu-juurde tema juurde (ns)- zu ihr nach-järel teie järel - nach euch aus- seest minu seest - aus mir von- -st temast(ms) - von ihm ALATI DAATIVIS! an-äärde (kuhu? AKK), ääres (kus? DAT) ei saa hästi moodustada - tema äärde?, minu ääres? auf- peale, peal minu peale-auf mich, minu peal-auf mir hinter-taha, taga sinu taha-hi
1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate as
Präpositsionen (eessõnad) Präpositsionen mit Akkusativ und Dativ wo? (kus?) Dativ wohin? (kuhu?) Akkusativ an ääres, äärde an dem Fenster an das Fenster am ans auf peal, peale auf dem Tisch auf den Tisch hinter taga, taha hinter dem Haus hinter das Haus neben kõrval, kõrvale neben der Tür neben die Tür in sees, sisse in dem Zimmer in das Zimmer im ins über kohal, kohale über dem Bett über das Bett über die Brücke (üle silla) unter all, alla unter dem Stuhl unter den Stuhl vor ees, ette vor der Klasse vor die Klasse zwischen vahel, vahele zwischen dem Buch zw
INGLISE KEELE GRAMMATIKA Present Simple Lihtoleviku moodustamine Jaatav vorm Eitav vorm Küsiv vorm I make I do not make Do I make? He/she/it speaks He/she/it does not speak Does he/she/it speak? We/you/they go We/you/they do not go Do we/you/they go? NB! ERANDID! · Verbidele, mis lõpevad ss, h, ch, tch, x või oga, lisatakse ainsuse kolmdandas pöördes es. he does he goes he misses he watches he mixes · Verbid, mis lõpevad yga, mille ees on konsonant, muudavad y iks enne es lisamist. fly he flies carry he carries Võrdle: say he says Lihtolevik väljendab: · Antud momendil toimuvat tegevust, mis ei väljenda kestvat aega, näiteks see, hear,
Väikeste tüdrukute jaoks on unistused kui ilusad pärlikeed. Unistavad väga palju ja ilusatest asjadest. Unistamine on tasuta. Unustada võib oma mõttemaailmas ,,maksuvabalt", et peaks selle eest midagi maksma. Nagu näiteks poes sokolaadi ostes pead selle eest maksma. Kuid kui unistad hetkel sokolaadist, siis sa ei pea selle eest maksma unistustes. Kui mingist unistusest loobud, enne kui ta jõuab täituda. Ei saa see unistus kahjuks uut võimalust. Kui me oskame unistada millestki või kellestki, siis oskame ka need unistused täide viia. Ning kõigil on hea olla. Unistused peab ka teostama, mitte neid jätta unarusse või visata neid peast välja. Unistused ei täitu iseenesest, need tuleb ise täide viia on lühike aforism selle kohta. Tegelikult ei pea unistused üldse rahaliselt mõõdetavad olema. Helistad oma ammusele sõbrale, kirjutad luuletusi või oled lihtsalt üks päev oma elust fotograaf, kes pildistab oma unistustest. Millest unistus koosneb
Tagasõnad () 5.klass Tagasõnad () 5.klass KUS? ? KUHU? ? KUST? KUS? ? KUHU? ? KUST? ? ? ees - ette - eest ees - ette - eest taga - taha - tagant taga - taha - tagant peal - peale - pealt peal - peale - pealt kõrval - kõrvale - kõrvalt kõrval - kõrvale - kõrvalt juures , juurde , juurest juures , juurde , juurest all - alla - alt all - alla - alt ääres , äärde , äärest ääres , äärde , äärest üleval - üles - ülevalt üleval - üles - ülevalt vasakul - vasakule - vasakult vasakul - vasakule - vasakult paremal - paremale - paremalt paremal - paremale - paremalt kohal
, , Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ain
1 Saksa keel Isikulised asesõnad Ich- mina er- tema(ms) wir- meie Mir- mulle ihm- talle(ms) uns- meile Mich- mind ihn- teda(ms) uns- meid Du- sina es- tema(ks) ihr- teie Dir- sulle ihm- talle(ks) euch- teile Dich- sind es- teda(ks) euch- teid sie- tema(ns) sie- nemad ihr- talle(ns) ihnen- neile sie- teda(ns) sie- neid Tegusõna ,,haben" (omama...mul on,sul on jne) Ich habe mul on Du hast sul on Er/sie/es hat tal on Wir haben meil on Ihr habt teil on Sie haben neil on Tegusõna ,,sein" (olema) pööramine Ich bin mina olen Du bist sina oled Er,sie,es ist tema on Wir sind meie oleme Ihr seid teie olete Sie sind nemad on
The list of irregular verbs Basic Form Simple Past Past Participle Form (II) Form (III) 1. abide abode (abided) abided (mlgi juurde) jääma, (mlstki) kinni pidama, (mdgi) järgima (by) 2. arise arose arisen tõusma, esile tulema või kerkima 3. awake awoke awoken (üles) ärkama, virguma; (üles) äratama, virgutama 4. be was/were been olema 5. bear bore borne kandma; kannatama, taluma, vastu pidama; esile tooma, ilmale tooma, sünnitama 6. beat beat beaten lööma, peks
Karina jätab koti sinna kust ta selle leidis. Marius tuli Karinale ja lapsele järele. Kui Pärt näeb musta Ford Mondeot keeldub ta kaasa minemast, sest tema ründajad olid sõitnud samasuguse autoga. Marius viis Aapi ning Karina enda majja, mis asus järve kaldal. Ta juhatas nad väikesesse kuid hubasesse tuppa esimesel korrusel. Marius ise elas maja teisel korrusel. Majas elasid veel Eero, Helen ja Anett.. Majas oli veider süsteem. Liikumist oli väga vähe, samas puudus polnud millestki. Külmkapp ja sahver olid toitu täis. Omavaheline suhtlus ning ka suhtlus välismaailmaga oli minimaalne. Tundub nagu aeg seisaks selles majas. Maja taga puude all seisab suur suletud furgooniga veoauto, mis ei ole Karina majas viibimise ajal kordagi liikunud. Õhtuti kui Aap on magama jäänud on Karinal võimalus järve ääre käia. Ühel õhtul taas järve äärde minnes kohtab ta seal tüdrukut. ( Raamatus lehekülg 123 - .126) Tundub nagu tuleks tüdruk otse veest
Tervise- ja Sporditeaduste Instituut Võrkpalli I põhikursus Harjutusvara Darja Žmatšenko 1. Harjutus 2 palliga, löögi vastuvõtt- 2 mängijat on võrgu all, mõlemal 1 pall. Võrgualuste mängijate vahel on 2 või 3m. Võrgu alused mängijad hakkavad korda mööda lööma, põhiline on pall üleval hoida. 2. Keskmine mängija peab nüüd liikuma, peatuma ja siis söötma. Vahemaa mängijate vahel on suurem kui 9 m. Kasutades igas suunas 4. Kolmik seisab ühel joonel. Äärmine söödab keskmisele, kes söödab selja taha, pöörab ümber, saab uue söödu jne. söötusid (ette ja külgedel) 5. Mängijad on jaotatud kaheks
Kuressaare Ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Väikelaevade ehitus Argo Pihtjõe HAABJASE EHITAMINE Uurimustöö Juhendaja: Õp. Maiju Zuping Kuressaare 2010 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Materjal............................................................................................................................... 4 2. Projekteerimine................................................................................................................... 5 3. Ehitamine............................................................................................................................ 6 Kuju andmine....................................................................................................
ALLJÄRGNEVALT ON TOODUD TEATEVÕISTLUSTE KIRJELDUSED, MIDA ON KASUTATUD EESTI KOOLISPORDILIIDU VÕISTLUSSARJAS „TÄHELEPANU, START!” ALATES 1999. A. ENAMUS KIRJELDATUD VÕISTLUSI ON TOIMUNUD ALAGRUPPIDES, KUID ON KA POOLFINAALIS KUI KA FINAALIS KASUTATUD VÕISTLUSI. „TÄHELEPANU, START!” võistlused 26. nov. 1999. a. Varstus I TEATEVÕISTLUS Vahendid: hüppepall, kaks suuremat võimlemisrõngast, kaks klotsi 5x5x5cm, võimlemismatt xxxxxxxxxI O O I 7m Võistlejad stardijoone taga, esimene istub hüppepallil. Stardikäsklusel hüppab ta „känguruhüpetega” matini, jätab palli mati ette, sooritab ise tireli ette, võtab jooksult esimeses rõngas oleva ühe klotsi ja viib ta teise rõngasse, siis jookseb tagasi ja võtab rõngast teise klotsi ja viib ta teise rõngasse, jookseb ümber pöördetähise, teeb tagasiteel matil tireli ette, võtab hüppepalli ja annab selle ümber pöördetähise
annaabi.ee 
