Arvsõna Arvsõnade käänamine Põhiarvsõnad 1000, 1000000 Järgarvsõnad Kaht või enamat tuvastamata isikut väljendavate arvsõnade käänamine
(põhiarvsõnad) 1 11 21 101 2 12 200 3 13 30 300 4 14 40 400 5 15 50 500 6 16 60 600 7 17 70 700 8 18 80 800 9 19 90 900 10 20 100 1000 , , 5-20, 30, 70, 100 (järgarvsõnad) 1. 11. ! 21. 101. 2. 12. 200. 3. 13. 30. 300. 4. 14. 40. 400. 5. 15. 50. 500. 6. 16. 60. 600. 7. 17. 70. 700. 8. 18. 80. 800. 9. 19. 90. 900. 10. 20. 100. 1000. 2000. 3000 ...
ARVSÕNADE ÕIGEKIRI 6.KLASSILE ARVSÕNAD JAGUNEVAD 1. PÕHIARVSÕNAD 2. JÄRGARVSÕNAD 3. MURDARVSÕNAD PÕHIARVSÕNA · PÕHIARVSÕNA väljendab hulka ja vastab küsimustele mitu? ja kui palju? · Näiteks · 8 kaheksa · 500 viissada · 9342 üheksa tuhat kolmsada nelikümmend kaks JÄRGARVSÕNA · JÄRGARVSÕNA näitab elementide järjekorda mingis hulgas ja vastab küsimusele mitmes? · NÄITEKS 5. viies 17. seitsmeteistkümnes 390. kolmesaja üheksakümnes MURDARVSÕNA · MURDARVSÕNAKS nimetame hulga võrdseid osasid ja sõnad vastavad küsimusele mitmendik? · NÄITEKS pool ehk üks kahendik veerand ehk üks neljandik PEA MEELES ! · Arvude kirjutamisel sõnadega kirjutame KOKKU eelneva arvosaga teis(kümned), kümned ja sajad. · NÄITEKS 16 kuusteist 16. kuueteistkümnes 42 nelikü...
EESTI KEEL Sõnaliigid MUUTUMISVIISI TÄHENDUSE NÄIDE JÄRGI JÄRGI Käändsõnad 1) nimisõnad Koer , tuul , pilt 14 käänet 2) omadussõnad Puhas , sinine , ilus ainsuses ja mitmuses 3) arvsõnad Neli , neljas põhiarvsõnad Neli , kakskümmend järgarvsõnad Neljas , kümnes 4) asesõnad Mina , see , missugune Pöördsõnad Hüppama , jooksma , Ainsuses 3 ja mitmuses 3 tegusõnad kuduma , õppima , pööret leppima Muutumatud sõnad ei 1) määrsõnad Kaua , hiljuti , kahekesi
des ja mata lõpuga sõnade ette koma ei panda. koma käib esimese sidesõna ette. Kirjade alguses ja lõpus ei kasutata koma. üksteist hõlmavaid määrusi ei eraldata komadega. Üte eraldatakse komadega. kui ja nagu - koma pole SEMIKOOLON koondlause loetelu rühmad rindlausete osalausete vahel KÜSIMÄRK Küsilause lõpus Otsekõnes,kui saatelause on küsilause. Üksiku küsisõna järel lauses. PUNKT Väitlause lõpus alati punkt. Araabia numbrite järele pannakse punkt, kui nad pn järgarvsõnad. Rooma numbrid juba tähistavad järgarvsõnu, nende järele punkti ei panda. lõhendite järel punkti ei panda. Pärast punkti on alati tühik. KIIL Karmen sai ülikooli sisse, see oli ime, ning hakkas õppima. Palusin teate edasi anda Markol, oma vennal, ja ta oli nõus.
Sõnaliigid KÄÄNDSÕNAD Nimisõnad nimetavad asju, olendeid ja abstrakseid mõisteid. Nimisõnad vastavad küsimustele (kes?mis?) Näited: auto, inimene, mopeed, pall Omadussõnad väljendavad omadusi ja vastavad küsimustele (missugune?). Näited: ilus, suur, kaunis, sihvakas, ümmargune Arvsõnad väljendavad arve. Arvsõnad jagunevad: 1) Põhiarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitu?) 2) Järgarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitmes?) Asesõnad asendavad sõnu, mida on varem mainitud. Arvsõnad jagunevad kolmeks: 1) Nimisõnalised asesõnad, näiteks (ma, sa, ta, me, te, nad) 2) Omadussõnalised asesõnad, näiteks (see, too, missugune laud) 3) Arvsõnalised asesõnad, näiteks (mitu, kõik, kogu) PÖÖRDSÕNAD Tegusõnad väljendavad tegevust ja olekut ning vastavad küsimustele (mida tegema?) Näiteks: mängima, lööma, jooksma, naerma, sõitma MUUTUMATUD SÕNAD
palju" või "kui palju?" Eesti keeles jaotatakse numeraalid põhiarvõnadeks, järgarvsõnadeks ning murdarvsõnadeks. Põhiarvsõnad vastavad küsimusele mitu? nt kolm või tuhat. Esinevad tavaliselt nimisõnade ees ning võivad esineda koos asesõnaga. Järgarvsõnad vastavad küsimusele mitmes? nt kümnes. Süntaktiliselt need sarnanevad omadussõnadega. Tunnuseks on -s:-nda, erandiks vaid esimene ja teine. Süntaktiliselt käituvad järgarvsõnad adjektiivide sarnaselt. Murdarvsõnad vastavad küsimusele mitmendik? Nt neli viiendikku. Kõiki neid võib struktuuriliselt jagada liht- ja liitmurdarvsõnadeks. Prepositsioonid Prepositsioon on kaassõna, mis asub seda laiendava noomenifraasi ees. Prepostisioone jaotatakse kolmeks:need, mis on enne nimisõna või demostratiivset asesõna need, mis on indikatiivse suffiksiga need, mis on sõltumatud. Vorm on nimisõna eelsel ja demostratiivsetel asesõnadel peaaegu alati samaväärne,
On omadussõnu, millel morfoloogilised vormid puuduvad. Need sõnad, väljendavad küll omadust ja esinevad lauses täiendina, aga ei ühildu oma põhisõnaga. Neil puuduvad ka võrdlusvormid, ehkki nende tähendus ei pruugi võrdlust välistada. Niisuguseid muutumatuid omadussõnu nimetatakse vaegomadussõnadeks. 7. Arvsõnad ehk numeraalid Arvsõnade liigid: 1. Põhiarvsõnad ehk kardinaalid väljendavad hulka ja vastavad küsimustele kui palju? mitu?. 2. Järgarvsõnad ehk ordinaalid näitavad järjekorda ja vastavad küsimusele mitmes? Järgarvsõnad käituvad lauses samamoodi nagu omadussõnad ja neid võikski pidada omadussõnadeks. Põhiarvsõnad seevastu käituvad lauses omapäraselt ning sellele tuginebki arvsõnade pidamine omaette sõnaliigiks. Põhiarvsõnade süntaktiline omapära seisneb selles, et kui põhiarvsõna sisaldav fraas on nimetavas käändes, siis põhiarvsõna (v.a üks) laiend on osastavas käändes, aga teiste käänete
1 Saksa keel Isikulised asesõnad Ich- mina er- tema(ms) wir- meie Mir- mulle ihm- talle(ms) uns- meile Mich- mind ihn- teda(ms) uns- meid Du- sina es- tema(ks) ihr- teie Dir- sulle ihm- talle(ks) euch- teile Dich- sind es- teda(ks) euch- teid sie- tema(ns) sie- nemad ihr- talle(ns) ihnen- neile sie- teda(ns) sie- neid Tegusõna ,,haben" (omama...mul on,sul on jne) Ich habe mul on Du hast sul on Er/sie/es hat tal on Wir haben meil on Ihr habt teil on Sie haben neil on Tegusõna ,,sein" (olema) pööramine Ich bin mina olen Du bist sina oled Er,sie,es ist tema on Wir sind meie oleme Ihr seid t...
REPEAT 95 ARVSÕNA Põhiarvsõnad Põhiarvsõnad on sõnad, mis märgivad hulka ja vastavad küsimusele mitu? kui palju? Arvsõnad 13-st kuni 19-ni moodustatakse sufiksi -TEEN liitmisega esimese kümne hulka kuuluvate lihtarvsõnade tüvele. Kümnelisi tähistavad arvsõnad moodustatakse sufiksi -TY lisamisega vastava lihtarvsõna tüvele. Mõnikord võib aga tüves esineda ka muudatusi. Järgarvsõnad Järgarvsõnad vastavad küsimusele mitmes? Nimisõna, mida laiendab järgarvsõna tarvitatakse harilikult määrava artikliga THE: January is the first month of the year. Jaanuar on aasta esimene kuu. Põhiarvsõnad Järgarvsõnad 0 zero 1 one 1st first 2 two 2nd second 3 three 3rd third 4 four 4th fourth
põhisõnaga arvus ja käändes. Tunnuseks on -s:-nda, erandiks vaid esimene ja teine. Reeglipärased on käänamise mõtets kolmas, sajas, miljones, triljones, miljardes jne. 3) murdarvsõnad, mis vastavad küsimusele mitmendik?, nt neli viiendikku, null koma seitse. Ka neid võib struktuuriliselt jagada liht- ja liitmurdarvsõnadeks. Esimeste näiteks sobib viis sajandikku, teiste näiteks kolmteist kahekümne neljandikku. Süntaktiliselt käituvad põhiarvsõnad substantiivide sarnaselt ja järgarvsõnad adjektiivide sarnaselt. Nominatiivis põhiarvsõna käitub fraasipõhjana, nõudes laiendilt partitiivi vormi, nt kaks poissi (põhiarvsõna määrab laiendi vormi); obliikvakäänetes on aga põhjaks substantiiv ja laiendiks põhiarvsõna, nt kahele poisile, kahest poisist. 9. Asesõna e pronoomen - Asesõnad osutavad olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad. Konkreetse tähenduse saavad sellised sõnad
Eveli Soika Tallinna Kristiine Gümnaasium kevad 2007 HÄÄLIKUD vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j k/g, p/b, t/d f h, s, s helilised häälikud helitud häälikud (neile liitub liide -gi) (neile liitub liide -ki) HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS LÜHIKE PIKK ÜLIPIKK erandlikult padi paadi ...
(M) . See kaup müüb hästi. (N) . See hind ei rahulda meid. (K) See pakkumine ei huvita meid. . (Mitm) . Need plaanid võivad muutuda. 20 ARVSÕNA Arvsõnad jagunevad põhiarvsõnadeks (, , ), mis määravad hulka ja järgarvsõnadeks (, , ), mida kasutatakse muu hulgas ka kuupäeva tähistamisel. Oma struktuurilt jagunevad arvsõnad liht- (, , ) ja liitarv sõnadeks ( , , ). Põhiarvsõnad Järgarvsõnad 0 1 (M), (N), (K) 1. 2 (M), (N), (K) 2. 3 3. 4 4. 5 5. 6 6. 7 7. 8 8. 9 9. 10 10.
Artikkel Artikkel on abisõna, mis kuulub nimisõna juurde. Inglise keeles on kaks artiklit: 1) umbmäärane artikkel umbmäärane artikkel on a, täishäälikuga algava nimisõna ees an 2) Määrav artikkel on the Umbmäärase artikli puudumine võib muuta nimisõna tähendust wood puit a wood mets fire tuli a fire lõke iron raud a iron triikraud He gave me the book. Ta andis mulle selle raamatu. He gave me a book. Ta andis mulle ühe raamatu. Umbmääran artikkel a (an) näitab, et tegemist on ühe asjaga või isikuga. Umbmäärane artikkel on tekkinud arvsõnast one (üks). Seepärast saab umbmäärast artiklit tarvitada ainult ainsus oleva nimisõnaga. Give the child a book. Anna lapsele üks raamat. Umbmäärase artikli tarvitamine elukutusete ja rahvuste puhul. Ainsus: I am a doctor. He i...
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes). ...
3. Sõnakujud, mis ei seostu ka ühegi muutähendusliku sõna omastava ega osastavaga, nt väärt (jutt), eri (asjad). 4. Sõnakujud, mis võivad käituda ka muutuva nimi- või omadussõnana, nt sula (lumest) – vrd sulast, mäda ~ mädal (õunal). 7. Arvsõna e numeraal, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Arvsõnade liigid: Põhiarvsõnad ehk kardinaalid väljendavad hulka ja vastavad küsimustele kui palju? mitu?. Järgarvsõnad ehk ordinaalid näitavad järjekorda ja vastavad küsimusele mitmes? Araabia numbritega arve märkides kasutame järgarvu puhul numbri järel punkti. Väiksemate arvude puhul kasutatakse sageli ka Rooma numbreid (4. ehk IV). Rooma numbri järel on punklt ainult siis, kui see on registris või uue peatüki pealkirja ees. Järgarvsõnad käituvad lauses samamoodi nagu omadussõnad ja neid võikski pidada omadussõnadeks.
Hic scribit see mees tema kirjutab siin Illa legit (too naine seal taga teeb) ta teeb Is accusat ta süüdistab Aliquis scribi keegi isik 2) Adjektiivne kasutus: Haec lex bona see praegune hea seadus Illud tempus too aeg; Abl. Illo tempore praegusel ajal; hoc tempore sel ajal Quaedam lex mingi seadus Arvsõnad Arvsõnad jagunevad: 1) Põhiarvsõnad: mitu? Kui palju? 2) Järgarvsõnad: mitmes? 3) Jaotusarvsõnad: mitmekaupa? 4) Määrsõnalised arvud: mitu korda? 18 88 duode kaks vähem 19 89 unde üks vähem Aasta 2014 MMXIV Duo milia quattuordeim 2014. anno bis millesium quartus decimus Annus, i m. Abl. Anno (Domini) (AD) bis millesima quarto decimo Rooma kalender Kuupäev: 1.10.2014 MMXIV Kalendid October Homne kuupäev (ehk 2.10.2014) a. d. V Non. Oct. Nädalapäevad:
Passiiv 42 Modaalverbid 43 EESSÕNA 44 Eessõnad aega tähistavates väljendites 46 Eessõnad (i ja på) kohta tähistavates väljendites 48 ARVSÕNA 50 Põhiarvsõnad 50 Järgarvsõnad 51 SÕNADE JÄRJEKORD PEALAUSES 54 Jutustav lause 54 Eriküsimus 55 Üldküsimus 55 Eitus 56 Koondtabel 56 3
UM um den Wald um die Stadt um das Haus ümber ümber metsa ümber linna ümber maja Mitmus für die Babys beebidele/beebide jaoks ohne die Eltern ilma vanemateta durch die Häuser läbi majade um die Häuser ümber majade 31 ARVSÕNA Põhiarvsõnad Järgarvsõnad 0 null - 1 eins erste 2 zwei zweite 3 drei dritte 4 vier vierte 5 fünf fünfte 6 sechs sechste 7 sieben siebte 8 acht achte 9 neun neunte 10 zehn zehnte 11 elf elfte 12 zwölf zwölfte 13 dreizehn dreizehnte 14 vierzehn vierzehnte 15 fünfzehn fünfzehnte
küll selged, aga lapse lugemisoskust arvestades on keerulise struktuuriga. Ka pikad ja keerulise häälikstruktuuriga sõnad ja liitsõnad on need, mis teksti mõistmisel raskusi võivad valmistada. Seega peaks abiõppe lastele matemaatika tekstülesandeid esitama lihtsate sõnadega ja tuttavatest olukordadest elust. Lapsele on rasked ülesanded, kus osa andmeid on antud numbritena, osa aga arvsõnadena. Samas on raske ülesande iseloomustajaks ka liigne info, nii põhi- kui järgarvsõnad. Intellektipuudega lapsele on raske võrdlussuhetes orienteerumine, seepärast peaks selgitama ka nii iseenesest selgeid mõisteid kui sama palju, ühepalju, võrdselt, rohkem, vähem, madalam, kõrgem jne. Raskusi võivad tekitada ka liigi ja alaliigi mittetundmine, tekstis kasutatavate sõnade vähene tundmine, rasked lausekonstruktsioonid, viis kuidas sõnastatakse küsimus. Küsimuste esitamise juures tuleb olla tähelepanelik märkama, kas lapsed saavad ikkagi sellest aru
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
