Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juust". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juustudldus, piimatoode, kitse, lisame, pehmed, kuivainest, naturaalsete, valgurikas, niiskusesisaldus, ajalooga, tunti, 3500, homeros, araabia, kaupmees, võtnud, hapuka, vadak, kalgend, oligi, kõigepealt, täispiima, piimhappebakterid, laabi, juustupiima, kuubikuteks, lõikamine, kuivatamine, toorjuust, ajaga, teraga, parmesani, muutudestagajärjel. Legendi järgi oli juustu avastajaks üks araabia kaupmees. Väidetavalt läinud ta kaameliga kõrberetkele ning võtnud lambamaost paunas kaasa ka kaamelipiima. Õhtuks oli piim paunas kuumuse, loksutamise ja lambamaos sisalduvate ensüümide toimel aga muutunud hapuka maitsega vadakuks ja tahke valge kohupiima sarnaseks kalgendiks. Juustu ajalugu Eestis http://www.youtube.com/watch?v=4HFVUQq0HdY Juust Juust on kõrge toiteväärtusega, kergesti omastatav valgurikas piimatoode, millele on iseloomulik suur kaltsiumisisaldus, madal niiskusesisaldus ja suhteliselt pikk säilivusaeg. Juustu liigitus Juustu liigitatakse pamiselt kõvaduse ehk veesisalduse järgi. Lisaks kõvadusele liigitatakse juuste veel: Rasvasisalduse järgi Valmimise tingimuste järgi Tekstuuri järgi Soolasisalduse järgi Tooraine alusel Toorjuust Toorjuust on kalgendatud piimhappe abil, ilma laabita. Toorjuustu ei laagerdata, vaid ainult nõrutatakse
Valmistatakse põhiliselt pastöriseeritud rõõsast koorest juuretisega hapendamise teel. Olenevalt rasvasisaldusest valmistatakse: 1. 10% ehk n-ö dieethapukoor; 2. 20%; 3. 30%. Maitse ja lõhn peavad hapukoorel olema puhtad, konsistents ühtlane, mõõdukalt paks ja välimus läikiv. Värvus on valge kreemika varjundiga. vesi ei tohi olla kooremassist eraldunud. Hapukoort säilitatakse pimedas ruumis temperatuuril 8°C 72 tundi. Kohupiim On kõrge toiteväärtusega valgurikas piimatoode. Tema koostisesse kuulub valkaineid, rasva, piimasuhkrut, kaltsiumi, fosfori, magneesiumi jt soolasid. Ta on tähtis mineraalainete allikas. Kohupiima sortiment jaotatakse kahte suurde gruppi: 1. Kodujuust - erineb kohupiima massist teralisema konsistentsi poolest, valmistatakse lõssist hapendamise teel; 2. Kohupiim - valmistatakse mitmesuguse rasvasusega kohupiima. Peab olema puhta hapupiima maitsega. Kohupiimatooted
Aga siiski, kui valida, siis mida? Kuna juustuvalmistamise piirkond jääb poolele teele Pariisi ja Champagne vahele, siis pole üldse harv juhus, kui juustu kõrvale vahuveini pakutakse. Valge vein tasub valida kuivapoolne, sobib nii tammevaadis laagerdunud Chardonnay või mõni Rioja veinidest, nii mõnegi arvates on isegi Gewürztraminer juustule oivaliseks kaaslaseks. 9. KOHUPIIM Kohupiim (Lõuna-Eesti murretes vaarapiim) on piimatoode, mida valmistatakse hapendatud piimast madalal temperatuuril (50...60°C) kuumutamise teel, nii et piimavalk (kaseiin) kalgendub terakesteks ja eraldub peaaegu värvitu vadak. Mida suurem on kohupiima rasvasisaldus, seda väiksem on happesus. Kohupiimale sarnane piimatoode on kodujuust, mida valmistatakse lõssist, lisades sellele hapendavat piimhappebakterite kogumit ehk juuretist ja kalgendavat laapi ning lastes vadakul kalgendunud juustuterast välja nõrguda.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mari Liis Kasemaa T11HT JUUSTUD Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 3 Ajaloost............................................................................................................................................... 4 Juustutootmisest Eestis.................................................................................................................. 4 Mis on juust? ...................................................................................................................................... 6 Mida juustu juurde juua? ............................................................................................................... 7 Mida kasulikku annab juust? ...............................................
organismi mikrofloorat, parandavad tervislikku seisundit, taastavad antibiootikumiravi järel seedekulgla normaalse mikroobikoosluse, tugevdavad organismi immuunsüsteemi. Probiootikumidega piimatooted ei ole ravimid, vaid toit, millel on soodne lisaväärtus. 15. Juustude valmistamine ja omadused, erinevate maade juustud. Feta. Erinevate maade kuulsamad juustusordid. Juustude tüübid, valmistamise eripärad. Homogeniseerimine, laap, normaliseerimine. Juust - valgurikas toiduaine, valmistatakse piimast, lõssist, koorest, petist või nende segust piimhappebakteritest juuretise lisamise ning saadud kalgendist vadaku eraldamise teel. Valmistamine - valmistamiseks kasutatav tooraine pastöriseeritakse ja normaliseeritakse, et saavutada vajalik rasvaprotsent, lisatakse juuretis või laap, toimub piimavalkude kalgendumine. Tihedama kalgendi saamiseks lisatakse fermentpreparaate, võidakse lisada kaltsiumkloriidi (tardaine). Pärast kalgendumist eraldatakse vadaku
maks. Üldiselt loetakse väärtuslikemaks veise rupse, järgnevad sea ja lamba rupsid. Jahutatud rupse hoitakse temperatuuril 2...6°, säilitamisajaga 24 tundi ning külmutatud rupse sügavkülmas temperatuuril mitte üle 18°, säilitusajaga 4 kuud. 2.5. Linnuliha Linnuliha on keemiliselt koostiselt lähedane loomade lihale. Seejuures on kana- ja kalkuniliha suhteliselt valgurikkam võrreldes hane- ja pardilihaga. Viimased on aga rasvarikkamad. Eriti valgurikas on jaanalinnu liha 27%, samas rasva ainult 2,8% ja ka kolesteroolisisaldus on väike. Linnuliha liigid on kana-, broilerkana- (nuumatud noorlinnud), kalkuni-, pardi-, muskuspardi- hane-, pärlkana-, vuti-, jaanalinnu- jne. liha. Töötlemisviisi järgi liigitatakse: terved puhastatud linnukered jahtunud, jahutatud, maitsestatud (grillimiseks), külmutatud, külmutatud ja maitsestatud ning suitsutatud; mittetäielikult puhastatud, pool- ja veerandrümbad, tükid tiivad, koivad, kintsud,
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused