Klassikalise kultuuriperioodi algul hakkasid tekkima linnriigid. Hellenismiperioodil linnad aina kasvasid ja muutusid rahvarohketeks, kuid need ei olnud enam linnriigig - hakkasid tekkima ühtsem Kreeka riik. Kreeka klassikalise ajajärgu filosoofid panid suurt rõhku küsimusele, millised voorused teevad inimesest hea kodaniku ja milline on ideaalne ühiskond. Hellenismi ajajärgu filosoofe aga ideaalne ühiskond enam ei huvitanud, nemad juurdlesid selle üle, kuidas võib inimene jõuda õnne ja hingerahuni. Kui ennem oli teater olnud väga kõrgel kohal ja sellest peeti väga lugu, siis hellenismi ajal teater kaotas oma senise tähenduse. Ka luulelt oodati nüüd peent ja elegantset stiili, sisul polnud enam tähtsust. Kuigi klassikalisel ja hellenismi ajajärgul on palju erinevusi, on neil ka üks suur sarnasus - usuti alati oma jumalaid ja nad olid väga tähtsal kohal. Tõsi,
Hellenism- kreeka tsilivatsiooni levimine lähis-ida maades, mille kultuur omakorda mõjutab kreeka kultuuri. Egiptuses, väike aasias ja mesopotaanias tekkisid kreekapärased linnad. Nii segunes kreeka ja idamaade kultuur.aleksandriasse rajati muusade tempel ja sinna juurde rammatukogu, mis sisaldas peagi enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Teater asemel tõusis tähtsale kohale luule. Hellenismi periood ,-osa 2 Ka filosoofia elas läbi muutusi.nüüd juurdlesid filosoofid selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Hellenismiperioodi astronoomidele oli enesestmõisteledavalt selge, et maa on kerakujuline. Üks tolle aja astronoome, aristarchos, aga esitas ajaloos päikesekeskuse maailmapildi. Hellenistlikul perioodil toimus teadusharude süvenev eraldumine filosoofiast. Isikud epikurus, eukleides, arcimades, ptolemaius.
kehaosi kattis elevandiluu. Hellenismi ajajärgul hakkas kunstnike enam huvitama inimisiksus ja tema individuaalsus. Lysippose valmistatud kuju Aleksander suurest, kujutab meest pigem jumalikuna, kui mehise ja karmi sõjamehena. 4. sajandi keskpaigas, kui söandatai naisi juba täiesti lahti riietada, lõi Praxiteles kümbluseks valmistuva Aphrodite alastiskulptuuri. Erinevalt klassikalise ajajärgu filosoofidest, kes juurdlesid küsimuse üle, millised voorused peaksid olema heal kodanikul, mõtlesid hellenistlikud filosoofid selle üle, kuidas jõuda õnne ja hingerahuni saatuse heitlikkusest hoolimata. Filosoof Epikuros, koos oma järgijatega, uskus, et surm pole muud, kui inimese hingeaatomite ahela lagunemine. Seega tuli hingerahu saavutamiseks lihtsalt elu nautida. Teine filosoofide koolkond, stoikud, uskusid, et kõik on saatusest ja jumalatest ette määratud Püsiva
Klassikalises Kreekas filosoofia üritas seletada maailma teket ja toimet. Kreeka kultuur on teadaolevalt esimene, kus hakati otsima looduse ja ühiskonna nähtustele mitte jumalikke, vaid mõistupäraseid seletusi. Mitmed õpetlased ei uskunud enam jumalate otsest sekkumist, vaid tõlgendasid jumalikkust kui maailmakorralduse üldist alust. Esimesed filosoofid tegelesid maailma seletamisega ja probleemiga, millest maailm on tehtud. Ka filosoofia elas läbi muutusi. Hellenistlikul perioodil juurdlesid filosoofid selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet seda karta. Tuleb vaid surmahirmust üle saada ja inimene leiabki hingerahu
vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni - , nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks. Hellenistlik luule luulet soosisid eriti Egiptuse valitsejad, kutsudes Aleksandriasse ajastu silmapaistvamaid poeete. Luule eesmärk oli valitsejatele meelelahutust pakkuda, mitte arutleda ühiskonna probleemide üle. Sageli otsiti ainest mütoloogiast. Filosoofia hellenistlikku maailma tähtsaim filosoofiakeskus oli Ateena. Sel perioodil juurdlesid filosoofid inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle. Epikuros väitis, et surma pole mõtet karta. Ja et ka jumalaid ei maksa karta, sest neid inimeste asjad ei huvita. Et filosofeerimine aitab inimestel kõike mõista, vabastab ta hirmust ja lubab tal mõistlikult elu nautides hingerahuni jõuda Stoitsistlik koolkond väitis, et tark lepib saatusega, sest see on jumalatest määratud ja seega hea. Et hirmudest vabanemine ja saatusega leppimine toovad
Õukonna elulaad ja kombestik olid üldjoontes kreekapärased. Kultuur Kultuurile pöörasti suurt tähelepanu. Hellenismiaja silmapaistvaimaks kultuurikeskuseks sai Aleksandria. Sinna loodi Museion(kultuuri kaitsvate haldjate pühamu), kus tegutsesid tähtsaimad poeedid ja õpetlased. Museioni raamatukogu hõlmas peaaegu kogu kreekakeelse kirjasõna.Silmapaistvaimaks zanriks hellenimiajal tõusis luule. Kreklased armastasid endiselt teatrit, mis oli igas suuremas linnas. Filosoofid juurdlesid rohkem inimese üksikisikut puudutavate probleemide j tema hingevajaduste üle. Tõestati geomeetria põhialused. Archimedes leiutas kruvi, füüsikas avastas ta seaduse kehade veeväljasurvest. Usuti kindlalt, et maa on kerakujuline, arvutati välja ligikaudne ümbermõõt, arvati, et Maa on universumi keskpunktiks, koostati maailmakaart Muutused religioonis Seoses kreeklaste massilise Idamaadele minekuga puutusid nad kokku sealse religioniga, mis mõjutas kreeklaste maailmapilti
Õukonna elulaad ja kombestik olid üldjoontes kreekapärased. Kultuur Kultuurile pöörasti suurt tähelepanu. Hellenismiaja silmapaistvaimaks kultuurikeskuseks sai Aleksandria. Sinna loodi Museion(kultuuri kaitsvate haldjate pühamu), kus tegutsesid tähtsaimad poeedid ja õpetlased. Museioni raamatukogu hõlmas peaaegu kogu kreekakeelse kirjasõna.Silmapaistvaimaks zanriks hellenimiajal tõusis luule. Kreklased armastasid endiselt teatrit, mis oli igas suuremas linnas. Filosoofid juurdlesid rohkem inimese üksikisikut puudutavate probleemide j tema hingevajaduste üle. Tõestati geomeetria põhialused. Archimedes leiutas kruvi, füüsikas avastas ta seaduse kehade veeväljasurvest. Usuti kindlalt, et maa on kerakujuline, arvutati välja ligikaudne ümbermõõt, arvati, et Maa on universumi keskpunktiks, koostati maailmakaart Muutused religioonis Seoses kreeklaste massilise Idamaadele minekuga puutusid nad kokku sealse religioniga, mis mõjutas kreeklaste maailmapilti
aluseks oli vesi. Demokritose arust koosnes maailm aatomitest. Matemaatika Eeskujuks Mesopotaamia. P��ti s�nastada teoreeme. �petlane Pytrhagoras, kelle j�rgi on saanud nime t�isnurkse kolmnurga teoreem. Ajalookirjandus Herodotos tegeles varasema ajaloo kirjapanekuga, raamat "Historia". Meditsiin Hippokratese �petustes polnud haigused mitte jumalikud, vaid looduslikud. Hippokratese vanne - arstide ametit�otus kaitsta alati oma patsiendi elu ja tervist. Sofistid Sofistid juurdlesid inimeste k�itumise ja moraalik�simuste �le. *********************************************************************************** KLASSIKALINE PERIOOD 500-338 a. eKr Kreeka-P�rsia s�jad - Kreeka polised V.-Aasia idarannikul langesid P�rsia k�tte; p�rslased said kreeklastel Maratoni lahingus l��a; Kreekasse tungis p�rslaste hiigelv�gi; Kreeka poliste v�ed purustasid P�rsia laevastiku ja hiljem ka maav�e
Tal oli joonistamiseks eelkõige loomupäraseid võimeid, mida ta õppetöö vältel pidevalt teadlikult ja visalt edasi arendas. Triik elas koolist mitte kaugel Neeva jõe kaldal Peetri majakese vastas ühises korteris koos Aleksander Prometi ja Jaan Koortiga. Hiljem asus nende juurde ka August Jansen. Triik ja tema kaaslased sattusid vene kunstielu keskele perioodil, mil see oli keerukas ja mitmepalgeline. Ka Triik kuulus varakult nende hulka, kes püsivalt juurdlesid mõtteteaduslike ja ühiskondlike küsimuste üle. Need jäävad tema huvi- ja loominguorbiiti ka paljudeks järgnevateks aastateks. Triik oli koolist lahkudes kahekümne ühe aastane. Revolutsioonist kuumaks köetud meeltega loobus ta pikemalt kõhklemata majanduslikult kindlustatud õppimistingimustest ja läks otsima uusi teostamisvõimalusi. Laikmaa kaudu sattus Triik kontakti ka ,,Noor-Eesti" liikumisega. See kokkupuude oli sotud ,,Noor-Eesti" esimese albumi väljaandmisega
teemasid; tragöödiates piirduti klassika ettekandmisega. Esiplaanile tõusis luule. Hellenistlikud poeedid teadsid kreeka kirjandusest kõike, ka tähtsusetumaid müüte. Moraalile ja ühiskonnaelu puudutavatele teemadele rõhku ei pandud; ülistati valitseja perekonnaliikmeid, kirjutasid armastusest. Oluline ei olnud mitte sisu, vaid peen ja elegantne stiil. Kadus eesmärk lahti mõtestada inimeste probleeme oluline oli vaid naudingut pakkuda. Filosoofia Filosoofid juurdlesid selle üle, kuidas võiks inimene jõuda hingerahu ja õnneni. Epikuros kuna kõik koosneb aatomitest ja surm on vaid inimese hingeaatomite lagunemine, pole mõtet surma karta; surmahirmust üle saades ja elu nautides saabki saavutada hingerahu. Stoitsism maailm toimib õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik on jumalatest ja saatusest ette määratud, saatusele vastu hakkamine mõttetu. Paramatuse mõistmine ja hirmudest vabanemine viivad hingerahuni. Teaduse areng
jt.) väitsid, et kogu teadmine tuleneb stiimulitest, mis tekitavad meeleorganite ärrituse. Sündides on inimene "valge leht? (tabula rasa) ja oma teadmised saadakse meelte kaudu (läbi kogemuste). Augusté Comté'i positiivism. Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798-1857) pani aluse positivismile (ld positivus 'positiivne'). Positivism hindab väga kõrgelt teadusi. Filosoofia ei ole teaduste kuningas, vaid hoopis teener; filosoofia uurimisaineks on teadus. Kunagi juurdlesid filosoofid kõige üle maailmas. XIX sajandiks oli aga kõrvuti filosoofiaga tekkinud terve rida teadusi ning uute teaduste kujunemine jätkub ka edaspidi. Positivismi seisukohalt on endine filosoofia kuningas Lear'i sarnane, kes jagas kogu oma varanduse lastele ning kes siis heideti kui kerjus tänavale: vana tüüpi filosoofidel pole pärast teaduste väljakujunemist enam midagi uurida. Uue ajastu
Hellenistlik kirjandus Teater kaotas oma senise tähtsuse. Teatri taandudes tõusis esiplaanile uuesti luule, mida tuntakse peamiselt Aleksandria luule (sest keskus oli Aleksandrias) järgi. Poeedid ülistasid näiteks mõnda valitseja perekonnaliiget või lõid värsse lihtsate karjuste imeilusast armastusest Kreeka maalilise looduse taustal. Luulelt ei oodatud nüüd sügavamat sisu, vaid peent ja elegantset stiili. Filosoofia Filosoofid juurdlesid nüüd märksa enam selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikkusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet teda karta. Suurema populaarsuse saavutas stoitsismi koolkond. Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi
tuua. Tema eesmärk oli näidata inimsaatuse olemust, mida võis tema meelest kokku võtta kreeklastele tavapärase tõdemusena, et ülemäärane auahnus ja enesekindlus ning kiire edu toovad kaasa jumalate karistuse ja hävingu. Sofistid ja Sokrates Esimised filosoofid püüdsid seletada füüsilist maailma, pööramata seejuures suuremat tähelepanu inimlikku käitumist puudutavatele probleemidele. Elufilosoofia üle juurdlesid pikka aega peamiselt poeedid. Esimesed, kes inimlike normide ja moraaliprobleemide üle teoreetiliselt arutlema hakkasid, olid V sajandil eKr tegutsenud õpetlased sofistid. Sofistid õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilikke oskusi, eriti kõnekunsti. Paljud neist jõudsid veendumusele, et inimühiskonna seadused ja normid põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel. Ka mõisted "hea" ja "halb" olid nende meelest suhtelised mis
tuua. Tema eesmärk oli näidata inimsaatuse olemust, mida võis tema meelest kokku võtta kreeklastele tavapärase tõdemusena, et ülemäärane auahnus ja enesekindlus ning kiire edu toovad kaasa jumalate karistuse ja hävingu. Sofistid ja Sokrates Esimised filosoofid püüdsid seletada füüsilist maailma, pööramata seejuures suuremat tähelepanu inimlikku käitumist puudutavatele probleemidele. Elufilosoofia üle juurdlesid pikka aega peamiselt poeedid. Esimesed, kes inimlike normide ja moraaliprobleemide üle teoreetiliselt arutlema hakkasid, olid V sajandil eKr tegutsenud õpetlased sofistid. Sofistid õpetasid rikastele kodanikele riigivalitsemiseks tarvilikke oskusi, eriti kõnekunsti. Paljud neist jõudsid veendumusele, et inimühiskonna seadused ja normid põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel. Ka mõisted "hea" ja "halb" olid nende meelest suhtelised mis
Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates talle tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus surmaga, juues karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mida surmaotsuse täideviimisel kasutati. 2 PLATON JA TEMA IDEAALNE RIIK Euroopa filosoofia sai alguse muistses Kreekas, kus oli rohkesti õpetlasi-filosoofe, kes juurdlesid maailma olemuse ja elu üle. Antiikne mõtlemine on saavutanud oma loomingulise kõrgpunkti Platoni idealistlikus süsteemis. Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud e. ideed. Idee on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Maailmas on palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad seda ideed, kuid ükski pole nii täisulik nagu idee ise. Nii on iga asjaga.
oli piiramatu võimuga monarh. * Monarh valitseja, kui jumal. * Muutus sõjaväekorraldus kui enne tegelesid polise kaitsmisega kodanikud, siis nüüd oli eraldi palgasõjavägi, mille palkasid monarhid. * Mõiste Kodanik ei olnud enam tähtis, sest kodaniku funktsioonid kadusid ja kadus ka tähtsus olla kodanik. * Valitsemine muutus ning sinna lisandus palju idamaiseid juuri. * Idamaade kultuur mõjutas samamoodi ka Kreeka kultuuri. * Mis muutused toimusid: -) Filosoofias: Nüüd juurdlesid filosoofid rohkem inimest kui üksikisikule, mitte kui kodanikule. Otsiti vastust küsimusele, et kas inimene võiks saavutada õnne ka raskustest hoolimata. -) Kirjandus: Silmapaistvaks zanriks tõusis luule ning selle eesmärk oli pakkuda meelelahutust. -) Religioon: Kreeka jumalate kõrvale tekkis palju idamaade jumalaid ning hakkasid levima müsteeriumid. * Vana-Kreeka, kui Euroopa tsivilisatsiooni häll: -) tähestikkiri -) demokraatlik linnakord + kodanik
Ristimisel on kaotamatu loomus: alates ristimise hetkest on õige suhe jumalaga loodud ning algab patuhävitus protsess. Ristiusu kaanon ehk pühakiri = Piibel - Vana Testament (judaismi pühakiri, aka Toora) - Uus-Testament (evangeeliumid Jeesuse elust), evangeeliumite juurde kuulub ka hulk kommentaare; omane vaid kristlusele+ - Kirjad, Johannese ilmutusraamat Varased kristlased juurdlesid, kuidas aru saada Jumalast, kes on isa ja maailma looja ning kes on tema suhtes Jeesus ning tekkis õpetus kolmainsusest ehk triniteedist: on üks Jumal aga ta ilmutab end kolmel erineval viisil, kui isa, poeg ja püha vaim. Ristiusu harud: Peamised harud Rooma Katoliiklus, Õigeusk, Protestantlus Õigeusk domineeriv Ida kultuuriruumis Venemaa, Lähis-Ida riigid
· Uutest hel linnadest tähtsaimad: Aleksandria (Egiptus), Antiookia (Sü), Pergamon (Väike-Aasia) uued linnad kreekapärased · Hel valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust. Kutsuti lähikonda poeete ja õpetlasi kogu hel maailmast · Kirjanduses silmapaistvaim zanr luule · Kreeklased armastasid endiselt teatrit igas suuremas linnas teater · Filosoofid juurdlesid üksikisikut puudutavate probleemide ja hingevajaduste üle nüüd. o Epikuros lähtus atomistide õpetusest ja väitis, kuna surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis ei oota inimest pärast surma mitte midagi ja seda pole mõtet karta. o Stoistlik maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. Saatusele vastu hakata on ühtviisi rumal ja halb. Tark lepib saatusega
tragöödiad ei pakkunud enam huvi. Eelistati komöödiaid, kus varasem poliitiline temaatika oli asendunud argieluteemadega. Hellenismiperioodi kreeklased tundsid huvi pigem eraelu, kui ühiskonna ja poliitika vastu. Filosoofia Klassikalise eprioodi filosoofe paelunud küsimused kodanikele tarvilistest voorustest kaotasid hellenismiperioodil senise tähtsuse. Nüüd juurdlesid filosoofid rohkem inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle. Epikuros lähtus atomistide õpetusest ja väitis, et kuna surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis ei oota inimest pärast surma mitte midagi ja seda pole mõtet karta. Ka jumalaid ei maksa karta, sest neid inimeste asjad ei huvita. Filosofeerimine aitab inimestel kõike seda mõista, vabastab ta hirmust ja lubab tal mõistlikult elu nautides hingerahuni jõuda.
Positivism Auguste Comte (17981857) pani aluse filosoofiale, mis sai nimeks positivism (ld positivus 'positiivne'). Tema veendumuse kohaselt saab teadmisteni jõuda vaid teaduste abil, filosoofia aga ei anna meile mingeid teadmisi maailma kohta. Filosoofia ei ole teaduste kuningas, vaid hoopis teener; filosoofia uurimisaineks on teadus ise, mitte aga maailm; teadlased uurivad maailma (loodust, ühiskonda jne) ning filosoofid uurivada, kuidas seda maailma edukamalt uurida. Kunagi juurdlesid filosoofid kõige üle maailmas. XIX sajandiks olid aga tekkinud eraldi teadustena matemaatika, astronoomia, füüsika, keemia, bioloogia, psühholoogia ning uute teaduste kujunemine jätkub ka edaspidi. Positivismi seisukohalt on endine filosoofia kuningas Lear'i sarnane, kes jagas kogu oma varanduse lastele ning kes siis heideti kui kerjus tänavale: filosoofidel pole pärast teaduste väljakujunemist enam midagi uurida. Uue
mulle ja teilej, Bilge. See tuleb kõik sellest, kui inimene loodab saatuse peale. See on alati kõige parem. Olen nii mõndagi katsunud, kuid see on kõige parem.» Mõni teine oleks rahahunnikuga rahul ja selle umbes vastu võtnud, aga ei: nemad pidid rahad üle lugema. Nii 375 nad siis lugesid ja nelisada viisteist dollarit jäi puudu. Kuningas ütles: ' «Pagan võtaks, tahaksin teada, mis ta tegi selle neljasaja viieteistkümne dollariga.» Nad torisesid selle üle tükk aega ja juurdlesid aina selle kallal. Siis ütles hertsog: «Noh, ta oli väga haige ja eksis vist, -- mina arvan, et nii see oli. Kõige parem on asi niisama jätta ja vait olla. Saame selletagi läbi.» «Oh, paganat, muidugi saame läbi. Ma ei räägi sellest, mulle teeb arvepidamine muret. Peame siin olema kole ausad ja avameelsed, teate. Peame raha üles kaasa viima ja teiste ees üle lugema -- siis ei teki mingit kahtlust. Aga kui surnu ütleb, et siin on kuus tuhat dollarit, teate, siis ma ei. . . »
annaabi.ee 
