portreed.Otsis ümbritsevast geomeetriat.Lõi uudse maalimislaadi-tahuline maalimislaad. "Moodne Olympia", "Sainte-Victoire'i mägi"..Juugendstiil:19.saj lõpul Inglismaal.Stiilialgatajaks Inglise kunstnik WilliamMorris(Koondas enda umber rühmituse Prerafaelliidid). Sõna Juugend tuleneb saksa keelsest sõnast nor, nooruslik.Sellele stiilile on isel. See,et lähtuti taimedest- looklevad ja väänlevad ronitaimed, troopilised lilled.Suund levis eelkõige arhitektuuris, kus kuhjati juugendlikke kaunistusi ha maja projekteerimisel lähtuti siseruumidest,hiljem kujundati välisilme:Teatrid, jaamahooned,hotellid. Eklektika-erinevate stiilide kokkusobitamine. Sümbolismi nim. Põhjamaades ja Venemaal rahvusromantismiks. Sümbolistlikud teosed kannavad endas ebamäärasust,tabamatut,müstilisust.Insp. mütoloogiast,ajaloost ja kunstniku enda fantasia.Osaliselt olid teosed romatilised,igatsevad,ilutsevad.Osalt aga sünged,õudust tekitavad.Ekspressionism-Tunnete väljendamine,rõhutamine
Juugendstiil sai oma nime Saksamaal ilmunud ajakirjalt „Jugend“, mis propageeris juugendlikke kujunduspõhimõtteid. (Õ) Intonatsionaalset stiili iseloomustavad jõulised horisontaal ja vertikaaljooned, mis enamasti ristuvad 90 kraadise nurga all, samuti risttahuka või kuubikujulised mahud (oli vale) Juugendstiil puudutas vaid graafikat ja maalikunsti, ei mõjutanud arhitektuuri ja disaini (V) Juugendstiil puudutas/mõjutas kõiki kunsti valdkondi Internatsionaalne stiil tekkis (kus, millal?) – Tekkis USA-s 20. Sajandil Miks seal
19161919 pidas ateljeestuudiot Tegutses 1919 Eesti Töörahva Kommuuni ja LõunaEesti kunstikaitsetoimkonnas. Looming 20.sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid. Tema lemmikvärv oli kaadiumpunane. Looduse kujutajana olita suuresti mõjutatavad motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutmise ja panid aluse uuele loomejärgule. Looming Alati pani maalidele taevast . Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: ´´Kahekesi´´(1908 tusijoonistus) Pariisi puutus ta kokku impressionismi,neoimpressionismi ja fovistide loominguga. Looming Mille mõjul tema värvikäsitlus muutus: ´´Lilleline väli majakesega´´ (19081909) , ´´Norra maastik männiga´´(1910) Saaremaa ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju. Looming Mille vastuvõttu soodustas Mäe
Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonnas. Looming Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast. Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908; tusijoonistus). Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (19081909), "Norra maastik männiga" (1910). Mäe Saaremaa-ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele
Tegutses 1919 Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonnas. Looming Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908; tusijoonistus). Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (19081909), "Norra maastik männiga" (1910). Mäe Saaremaaainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe
lootused ja pettumused; kuupaistesel rannal tantsivate naiste puhasvalgete, lõõma vpunaste ja mustade rõivastega annab ta edasi inimelu kulgu. Väga kaunid, erootilised ja müstilisest hingusest kantud on austerlase Gustav Klimti (1862-1918) teosed. 19. sajandi lõpu kirjut kunstipilti teeb veelgi keerukamaks see, et tihti on tolleaegsed erinevad kunstisuunad omavahel segunenud. Näiteks võisid nii postimpressionistid kui sümbolistid käsutada juugendlikke väljendusvahendeid. Samal ajal õhkus teinekord postimpressionistide loomingust sümbolistlikku salapära. Meeldivama kuju omandas sümbolism Põhjamaades ja Venemaal, arenedes nn. rahvusromantiliseks suunaks. See võrsus tervemast pinnasest - püüdest kajastada oma maade kauget sangarlikku minevikku, elustada rahvaluule kaunis maailm, kujutada uudselt armastatud kodumaastikke. Viimased on Põhjamaade tolleaegsetel maalidel enamasti dekoratiivsed, rasketes oranzikates sügisvärvides
kunstikaitsetoimkonnas. Looming Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast. Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908; tusijoonistus). Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (19081909), "Norra maastik männiga" (1910). Mäe Saaremaa-ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: "Pühajärv" (19181920),
juugendit hõlmates samas ka traditsioonilise ja primitiivse kunsti värskust ja jõudu. Benois ja Bakst on andnud suure panuse ka juugendliku graafika ja raamatuillustratsioonide arengusse. Juugendgraafika Eestis Esimesena tõi eesti raamatu- ja ajakirjaillustratsiooni juugendlike joonte voolavuse, ornamentaalse kaunistuse Märt Pukits. Temalt pärineb kaas K. E. Söödi (1862 1950) luulekogule "Mälestused ja lootused" (1903). Eesti raamatugraafika juugendlikke näiteid on "Noor-Eesti" albumid (kaanekujundus N. Triik), kus olid juugendile lähedased vinjetid ja päis- liistud. Juugendlikke elemente ilmnes ka K. Raua "Kalevipoja" illustratsioonides 1920 30ndail. Sajandivahetuse tehnikasaavutused - Aurulaev, esimene motoriseeritud ja juhitav lennuk, mille ehitasid vennad Orville ja Wilbur Wright, esimene lend toimus Lõuna-Carolina rannikul Kitty Hawk-is 1903 a. Sajandivahetuse elustiil -Elektriline külmkapp, triikraud, pesumasin Kokkuvõtteks
Looming Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast. Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi", mille ta maalis aastal 1908. Tegemist on tusijoonistusega. Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega", mille maalis aastatel 19081909 ja "Norra maastik männiga" aastal 1910. Lilleline väli majakesega Konrad Mägi esimesed Eestimaa maastikud sündisid Võrumaal
19.saj ja 20.saj vahetuse kunst Sümbolism Sündis samal ajal kui juugendstiil. Sümbolistid kasutasid tihti juugendlikke väljendusvahendeid Teosed olid väliselt dekoratiivsed Maalidel kujutati väljamõeldud asju ja olukordi (kunstniku fantaasiates sündinud kujutluspildid) Ainest leiti teoste ajaloost, kirjandustest või muistenditest Teostes on müstikat, salapäraseid vihjeid ja sümboleid Tuntumad sümbolistid: 1. Norra- Eduard Munch ,,Karje" 2. Soome- Gallen Kallela ,,Kallervo needus" 3
august 1925 Tartu) oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast. Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908); tusijoonistus). Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (19081909), "Norra maastik männiga" (1910). Mäe Saaremaaainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: "Pühajärv" (19181920),
luulekogule "Mälestused ja lootused" (1903). Üks esimesi raamatugraafika näiteid on "Noor-Eesti" esimene album (1905, kaanekujundus N. Triik). Nagu albumi kirjanduslikus nii ka kujunduslikus osas vaheldub XIX sajandi realism kaasaegsemate taotlustega, nende seas juugendile lähedased vinjetid ja päis- liistud. Hiljem hakati rohkem kasutama juugendist pärinevaid põhimõtteid : ornamentikale, lainjad jooned, detailide rütmiline kordus. Juugendlikke elemente leiab veel 1920ndategi alguse graafikas (Ado Vabbe, 1892 1961) ja K. Raua "Kalevipoja" illustratsioonides 1920 30ndail. Maalikunstis esineb juugendit vähem. Veidi leiab juugendlikku sümbolismi Kristjan Raua töödes ja kõige tugevam kallak juugendile maalis oli Nikolai Triigi loomingus. Juugendi jõudmine arhitektuuri võttis aega. Arhitektuuri arengus leidub aga erijooni johtuvalt kohalikust sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisest olukorrast. Balti-saksa arhitektide
Eesti ekspressionismi kunstnikke hulka kuulus ka Konrad Mägi. Ta oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast. Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (tušijoonistus). Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega", "Norra maastik männiga". Mäe Saaremaa-ainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: "Pühajärv", "Otepää maastik"
· Ammende villa Pärnus (1905, lisaks esinduslik piirdeaed), · Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja (1905, Vana-Lõuna tänav. 37, Gesellius, Armas Lindgren, Saarinen), Lutheri villa Tallinnas (1910, Pärnu maantee. 67, Aleksei Bubõr, N. Vassiljev), · Taagepera mõis (1907 1912, 40-meetrise torniga), · Neeruti mõis (1903 1906, dominandiks 30 meetri kõrgune torn), · spordiselts "Kalevi" hoone Pirital 1911, Karl Burman sen., hävinud. Juugendlikke jooni on lisaks mitmel mõisal, mis ehitati pärast 1905. aasta revolutsiooniga kaasnenud mõisate põletamist. Juugendlik on veel Tartu Pauluse kirik (1919). Juugendstiilile iseloomulikud detailid ja massijaotus on elamuil Viru tänav 4 (1913, Artur Perna, K. Burman sen.) ja Tatari tänav 21-b (1912, K. Burman sen.). Eestile on veel iseloomulik juugendlike sugemetega uusklassitsism. 1920ndail levis põhiliselt
sajandi värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. On teada, et tema lemmikvärv olevat olnud kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, kus uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid omakorda aluse uuele loomejärgule. Enamikke Mägi töödest kaunistab taevas. Kui loomingust täpsemalt rääkida, siis näiteks, Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: üks tuntumatest on "Kahekesi" (1908), mis on tušijoonistus. Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, kes avaldasi laialdast mõju tema värvikäsitusele. Esile tõusevad teosed: "Lilleline väli majakesega" (1908–1909), ornamentaalse vormiga "Soomaastik" ning "Norra maastik männiga" (1910), mis ühtlasi oma vormilt paigutuvad juugendstiili parimate näidete hulka eesti kunsti ning haakuvad sisu
Konrad Mägi suri 1925. aastal Tartus. 5 2. LOOMING Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast. Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908; tusijoonistus). Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (19081909). Erilistena tõusevad esile ornamentaalse vormiga "Soomaastik", "Norra maastik männiga" (1910), mis oma vormilt paigutuvad juugendstiili parimate näidete hulka eesti kunstis, ning sisult haakuvad ajastu romantilis-sümbolistlike taotlustega.
juugendit, kõik pidi olema ilus. Mööbli pisidetailid olid ka juugendstiilis. Hoo saab sisse ehtekunst. Kõik vajasid isikupärasust. Rene Lalique- rinnanõel, nööbid ja peaehted. Lõhnapudelid ja nende disain sai hoo sisse. Tegelt muutub kogu elu filosoofia., avaldub muusikas, kirjanduses. 10. Millistes Euroopa linnades võib leida arhitektuurilisi ehitisi (arhitektid)? Victor Horta- Tegevusjälgi võib näha Brüsselis, looming iseloomulik. Hotell Tassel Brüsselis. Interjööris rohkem juugendlikke jooni. Samuti ka tarbeesemete kujundusi. Antoni (o) Gaudi- Hispaanlane. Loomingut leidub Barcelonas. Innustus Kataloonia müütidest. Mõjutanud rahvuslik kultuur. Sagrada Familia katedraal Barcelonas (lõpetamata). Liivakivist. Casa Mila, Casa Batllo- dekoratiivne hoone. Välisfassaad värviline. Hector Guimord- Metroo sissekäigud Pariisis. On tegelenud ka arhitektuuri kui ka mööblikujunudusega. Eestis: Ammende Villa Pärnus, Draamateater Tallinnas, Õnnepalee Tallinnas. 11
väikeste järvedega mäeküngaste vahel. Järk-järgult taandus eelmistele perioodidele omane rõõmus värvierksus, andes teed ekspressiivsemale, just sinise väljendusjõule rajatud süngemale koloriidile. Kunstikooli "Pallas" suvebaasis Saadjärvel maalis ta erakordselt helged, peaaegu läbipaistvad maastikuvaated. Mäe Saaremaaainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908; tusijoonistus). Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (1908 1909), "Norra maastik männiga" (1910). Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele aegadele: "Pühajärv" (19181920), "Otepää maastik" (19181920).
pidas ateljeestuudiot. Tegutses 1919 Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonnas. Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Looduse kujutajana oli ta suuresti 1mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908; tusijoonistus). Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (19081909), "Norra maastik männiga" (1910). Mäe Saaremaaainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Astast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe ülitundlikkus ja emotsionaalne reageering ärevatele
maalid jätsid eredavärvilise mosaiigi mulje. Koos impressionistidega alustasid tegevust Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne, kuid lõid neist peagi lahku. Neid nimetatakse postimpressionistideks, kuna nad tulid pärast impressioniste ja olid 20. sajandi moodsa kunsti eelkäijad. JUUGENDSTIIL JA SÜMBOLISM Maalikunstis peetakse juugendlikuks erilist sujuvust ja väljavenitatud figuure, piirjoonte rõhutamist, selgeid ühtlases toonis värvipindu. Juugendlikke mõjusid on näiteks P. Gauguini ja H. De Toulouse-Lautreci ning Ferdinand Hodleri loomingus. Sümbolism tekkis 19. sajandi lõpus. Kujutati mitte nähtavat, vaid väljamõeldud ainest, anti süzeele mitmetähenduslikkus. Süzee muutus sümboliks, lihtsate kujundite kaudu püüti öelda midagi erakordset, anda kujutatule eriline, müstiline tähendus. Sümbolismi on viljelenud Gustave Moreau, Odilon Redon, Arnold Böcklin, Edvard Munch, Mihhail Vrubel.
Tegutses 1919 Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonnas. Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast. Ahvenamaal lõi ta hapraid juugendlikke taimevinjette: "Kahekesi" (1908; tusijoonistus). Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressionismi ja fovistide loominguga, mille mõjul tema värvikäsitus muutus: "Lilleline väli majakesega" (19081909), "Norra maastik männiga" (1910). Mäe Saaremaaainelised teosed on esimesed moodsad eesti loodusmaalid. Aastast 1918 võib märgata ekspressionismi mõju, mille vastuvõttu soodustas Mäe
aastal Riia 700 aasta juubeli puhul korraldatud suur tööstus- ja käsitöönäitus, mille järel juugendliku dekoori kasutamine muutus väga populaarseks. Mõisaarhitektuuris võib varajast juugendit näha Virumaal Neeruti mõisas (rajaja ei olnud enam aadlik, vaid Peterburi kummivabrikant Eduard Heinrich Kirschten). Mõisahoonet iseloomustavad juugendlikult pehmed vormid, pitskrohvpindadest kujundatud ornamendid. Üldplaan on asümmeetriline, mida rõhutab lõunatiiva imposantne vaatetorn. Juugendlikke jooni leidub ka historitsismi ajastu ,,linnuste" traditsioone jätkavates mõisamajades Kalvis (joonis 7) ja Jänedas. Kalvi ehitati aastail 1912-1914 rannaastangule, mere lähedusse. Loss on massivsete kivimüüridega, juugendlike sakmeliste nurgatornidega. Sajandi alguse arhitektuurile on iseloomulikud elemendid veel ka tihe akende ruudustik ning murdkelpkatus. Kõige enam hakkab aga silma graniidist seinte värviline faktuur. Interjööris
need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Kõige puhtakujulisem impressionist oli Claude Monet, kelle maal "Impressioon. Tõusev päike" andis tõuke rühmitusele nime andmisel. Claude Monet Tõusev päike JUUGENDSTIIL JA SÜMBOLISM Maalikunstis peetakse juugendlikuks erilist sujuvust ja väljavenitatud figuure, piirjoonte rõhutamist, selgeid ühtlases toonis värvipindu. Juugendlikke mõjusid on näiteks P. Gauguini ja H. De Toulouse-Lautreci ning Ferdinand Hodleri loomingus. Sümbolism tekkis 19. sajandi lõpus. Kujutati mitte nähtavat, vaid väljamõeldud ainest, anti süzeele mitmetähenduslikkus. Süzee muutus sümboliks, lihtsate kujundite kaudu püüti öelda midagi erakordset, anda kujutatule eriline, müstiline tähendus. Sümbolismi on viljelenud Gustave Moreau, Odilon Redon, Arnold Böcklin, Edvard Munch, Mihhail Vrubel
maailmavaate kajastust. Näidetena võib nimetadaa K. Koniku ja E. Ossi portreid. Portree oli Triigi loomingus valitsev zanr. Hoopis väiksemaks on nendel aastatel taandunud trükiste ja raamatukujunduse osa, millele sajandi kahel esimesel aastakümnel kuulus kunstniku loomingus määravalt tähtis koht. Koos ajaga ja uute pealetungivate kunstimõjudega on Triigi kujundite laad põhjalikult muutunud. Kuid peab tunnistama, et juugendlikke stiilivõtteid valitses Triik vabamalt, mõjuvamalt ning isikupärasemalt kui uut ekspressionismist inspireeritud graafilist väljendusviisi. Üldiselt maastiku osatähtsus Triigi viimasel loominguperioodil tema teiste teoste kõrval tõuseb. Omaette lõigu moodustavad nendest 1924.a. paiku loodud Saadjärve maastikud. Järgmiseks maastike-seeriaks on Saaremaal loodud teosed. Enamasti on need nüüd rannamotiivid lageda taeva ja mere taustaga ning paari haralise kaldamänniga
annaabi.ee 
