Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Juudi pühad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
paasa, rõõm, hannuka, toora, imet, heebrea, iseseisvuspäev, kippur, seitse, tora, tsükkel, hannukal, bishvat, holokausti, aadam, juutidel, pärimuse, üksikisikule, meelt, parandama, patud, eelõhtul, iisraellased, lehtedega, aare, tantsivad, katet, suudelda, pühasid, kalendris, võitu, langesid, haruline, küünlajalg, peetav, ajalooga1947. aasta ÜRO partitsioneerimisresolutsiooni järgi pidi moodustatama allesjäänud 25 protsendile Palestiina alast juudiriik ning teine Palestiinaaraablaste riik (Transjordaania oliesimene). Jagamine pidi toimuma vastavalt rahvaarvudele. Juudid nõustusid resolutsiooniga, araablased aga lükkasid selle tagasi. 2.4 Iisraeli riigi väljakuulutamine 14. mail 1948. kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi. Järgmisel päeval ründasid vastloodud riiki seitse Araabia naabrit Egiptus,Jordaania, Süüria, Liibanon, Saudi Araabia, Iraak ja Jeemen.Iisraeli rünnanud araabiamaad kutsusid Iisraeli alal elavaid araablasi üles lahkuma, kuid neile lubati, et nad võivad pärast tagasi tulla ning iisraellaste elamised endale saada.Kui sõda 19 kuuga läbi sai, anti Iisraeli alale jäänud araablastele Iisraeli kodakondsus ning neid ja nende järeltulijaid tuntakse Iisraeli araablastena. Lahkunud olid aga esimene ,,palestiina põgenike" laine.1949
Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele
õitsengu 9. 15. sajandil. Pühad raamatud: Moosesele ilmutas jumal oma käsud selle kohta, kuidas elada ja jumalat teenida. Judaism soovib õiglast ja rahumeelset elu kõikidele maailma rahvastele. Juudi pühad raamatud rõhutavad, et selle eesmärgi saavutamiseks on oluline oma eluviisi parandada. Vana testament on juutide piibel. Vana testamendi raamatute kogu e. kaanon kinnitati umbes aastal 100pKr. Heebrea piibli ehk Vana Testamendi viis esimest raamatut Moosese raamatud ehk toora sisaldavad judaismi seadusi ja jutustavad juudi rahva varasemast ajaloost. Vana Testamendi laulud ehk psalmid, prohvetiraamatud ja muud pühad kirjad. Toora on juutide jaoks kõige tähtsam raamat. Hilisemad teosed, nagu näiteks Talmud tõlgendavad toorat. Nad õpetavad inimestele, kuidas elada vooruslikku elu ja sooritada rituaale. Juutide usulisi juhte nimetatakse rabideks. Nad on õpetajad ja seletavad lahti judaismi seadusi
Juudi pärimuse järgi tulevad 2 sabatil iga sünagoogist tulijaga koos kaks inglit hea ja kuri. Kui inglid näevad kodus sabatiküünalt, valget laudlina ja korras voodeid, ütleb hea ingel: "Olgu nii ka järgmisel sabatil" ja paha ingel täiendas: " Aamen" olgu nii. Juudid jagavad ööpäeva kahekümne neljaks tunniks, mille arvestus algab ööst, sest Toora järgi oli kõigepealt õhtu, siis hommik. Selle järgi algab sabat ehk nädala seitsmes päev reede õhtul ja lõpeb laupäeva õhtul. Sabatiõhtul käib pere sünagoogis, kuigi mõnes peres läheb vaid isa lastega sünagoogi ja ema jääb õhtusööki valvama. Eriline on kutsuda külalisi õhtusöögile ja sageli tullaksegi sünagoogist tagasi koos teel kohatud tuttavatega, kes ei olnud enne plaane teinud. Mõnes riigis on korraldatud sabatikülaliste teenistus ja näiteks välismaal
Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele
kommete järgi. Hiljuti hakati lugema juutide hulka ka neid, kelle isa on juut ja ema mittejuut. Kui juut ei täida enam judaistlikke kombeid, peetakse teda siiski juudiks. Kui juut ei usu enam jumalat ning muutub ateistiks, loetakse teda siiski juutide kogukonna liikmeks, kui aga juut pöördub mõnda teise usku (nt. Kristlus), siis teda ei peeta enam juudiks, siiski on ta juudi Seaduse järgi juutide rahvusest pärit. Juutide püha raamatud on: Toora, Talmud, Tanakh, Misna, Zogar. Juudid palvetavad kolm korda päevas ning seda tehakse üldjuhul sünagoogis (juutide püha ehitis). Juudid ei palveta kellaaegade järgi vaid päikese asukoha järgi taevavõlvil, seega need ajad nihkuvad tihti. Juudi kalendris on üles märgitud näiteks see, millal tuleks hakkama saada hommikupalvusega. Sellised kindlakspandud aegasid on kolm hommiku-, pärastlõuna- ja õhtupalvus. Praktikas,
Paljud juutid, kes elavad Eestis ei ela oma kalendri järgi ja seega ned ei ole päris juudid. Juutidel on oma pühad. Juudi uusaasta ehk Rosh Ha Shana peetakse Jumala kohtupäevaks. Juudid usuvad, et sellel päeval taevas avatakse raamatuid ja hinnatakse iga elusolendi. 10. tisrile langevat lepituspäeva ehk Jom Kippur kirjeldatakse Piiblis kui ranget paastu- ja puhkemispäeva. Sukkot ehk lehtmajade püha on kolmas palverännaku pühadest pärast Paasapüha ja nädalatepüha. Toora annab käsu juutidele elada lehtmajades seitse päeva, et mäletada, kuidas iisraellased elasid nendes neljakümne kõrbe rännakuaasta jooksul pärast Egiptusest väljarändamist. Simhat Tora järgneb Sukkotile ja sel päeval lõpeb Toora lugemise aastane tsükkel. Toora on jagatud nädalate järgi võrdselt viiekümne kaheks osaks ning sellest päevast algab taas uus tsükkel. Päev on suur rõõmupüha. Lapsed tulevad sünagoogi värviliste lipukestega
http://www.estlive.ee/content/juudi- kalender-ja-puhad/ 1.3 Lepituspäev Lepituspäev on aasta suurim paastupäev ning siis otsivad juudid andestust kõigilt. Sel päeval lauldakse kol nidre palvet, milles palutakse andestust. 4 1.4 Lehtmajadepüha Lehtmajadepüha (Sukkot) meenutab juutidele aega, mil nad kõrbes rännates elasid ajutiselt lehtonnides. Sellel pühal ehitavad perekonnad rohelise onnikese ja söövad seal seitse päeva. Lehtmajade püha märgib ka viljakoristusaja lõppu. 1.5 Toorarõõmupüha Toorarõõmupüha (Simhat-tora) märgib ära, et Toora lugemises on saanud täis üks aastaring. Laulu ja tantsu saatel kantakse Toorat pidulikus rongkäigus mööda sünagoogi ringi. 1.6 Templipühitsemispüha Templipühitsemispüha (Hanukka) ajal süüdatakse kaheksaharulises küünlajalas küünlad: üks küünal põleb ühe päeva, teine teisel päeval ja nõnda edasi
annaabi.ee 
