Polkovnik oli ta elukutse, armastus, sõda ja rahu, ta oli temale kõik. Lisaks oli ta ka mittesuitsetaja. Oskused/ võimed Oskus või võime tüüdata ning närvi ajada kõik kes ta ümber on. Võime mõelda välja millised haigused tal on. Võime väga palju loviseda. Oskus arusaada millised haigused kõlavad hästi. Iseloomuomadused Uhke, väga jutukas, tüütu, kuid enda arvates oli ta väga tark (ainult kosmeetik oli targem). Autor arvas, et ta ei suuda lihtsalt surra ilma, et ta ei jutustaks teistega. Ta oli ka romantik (polkovniku armastus). Ta oli ka taktitundetu (tahtis kassi ära tappa).
muutnud rahvast tugevamaks ning ühtehoidvamaks. Võõrvõimu ikkele hoolimata on säilinud kultuur isegi siis, kui selle alalhoidjaid on alla miljoni. Pikk kannatuste rada viis lõpuks välja omariikluseni, mis on ülim võit hoolimata sellest, et Eesti nimi ei ole tootmisriikide loetelu eesotsas või ei ole kaugemates maailma otstes pea kellegi kõrvu jõudnud. Kui keegi tuleks mulle ütlema, et mu koduriik on vaene, viiks ma ta jalutama Tallinna vanalinna ning jutustaks pikalt meie rahva kannatustest, kultuuriloost ja tänapäevast. Olen kindel, et Eestimaal elades pole võimalik seda hoiakut kaua hoida, kuna just oma läinud, praeguste ja tulevaste elanike poolest oleme tohutult rikkad ja jääme selleks alati. Laura Kassin 10.a klass
noodiga, loo algus oli väga dramaatiline ja vihane. Mõne aja pärast oli hetkeline rõõmsate nootidega koht ning peale seda läksid noodid taaskord madalaks ja süngeks. Sünged ja rõõmsad noodid olid teoses segamini üksteise taustal. Teose lõpunoodid tundusid olevat rahulolevad. Kolmas lugu oli Bachi ,,Von himmel hoch da komm ich her" (BWV 700) . Teos hakkas madalate nootidega, kurvalt, masendavalt, nördinult, pettunult. Siis tulid kõrgemad noodid, justkui keegi halaks ja oigaks ja jutustaks oma kurba lugu. Teose keskel tulid vahepeal rõõmsad noodid. Kogu see teos maalis mulle silme ette pildi noorest mehest, kes on vihma käes oma armastatu haual ning masendunult ja tühja vaadates ei suuda hoomata kogu seda valu, mis ta sees on. Peale vaikust hakkab mees rääkima, mis juhtus ning jutustab armastatu traagilisest lõpust. Kõrged ja rõõmsad noodid tõid minu ette edasise pildi, kus mees meenutab
siis on tänapäeva ühiskonnal veel pikk tee minna. Inimesed peaksid rohkem lugema selliseid raamatuid ning mõistaksid siis ehk ka ise sõja mõttetust. Kuid, mis on see, mis teeb just need raamatud nii eriliseks. Miks on just need raamatud mõjutanud nii tugevasti minu arusaamu ja arvamust. Selleks on raamatu kirjutamisstiil. Mõlemad raamatud olid kirjutatud minu jaoks lihtsas keeles. Raamatut lugedes tekkis tihti justkui illusioon nagu kirjanik istuks minu vastas ning jutustaks mulle teoses juhtuvat. Stiil oli lihtne, kuid samal ajal südamlik ning selge. Usun, et minu jaoks tegi raamatud samuti eriliseks see, et väga palju oli teostes kirjeldatud tegelaste tundeid. Üksiksasjalikult olid välja toodud tegelaste tunded, mõtted, arvamus iga tegevuse kohta. Ka varem teadsin, et sõda on kole, kuid tänu mainitud teostele mõistsin kui tugevalt võib tegelikult sõda mõjutada inimeste elu ning eelkõige nende tulevikku. Usun, et kirjandusel on
Aga kuna Lolita polnud nõus osalema tema pornofilmides siis varsti pärast põgenemist ajas Clare ta enda juurest minema. Kuna Humbertil on ammu juba viha Clare Quiltyi vastu, et see talt Lolita röövis siis otsustab ta selle nurjatu mehe üles otsida ja ta tappa. Raamatu lõpus tapab Humbert külmavereliselt ja ilma süümepiinadeta Clare Quilty ja ta pannakse vangi kus ta ka sureb. ,,Vandekohtu daamid ja härrad.." - Nii pöördub Humbert Humbert terve raamatu vältel, justkui jutustaks ta maailma kõige lihtsamat ja inimlikumat lugu. Ühtlasi on see fraas ka pöördumine lugeja kui vandekohtu liikme poole, kes seisab küsimuse ees: ,,Kas Humbert Humbert tegi midagi valesti?" Vastus sellele küsimusele on ilmselge ning pole kahtlust, et ta tegigi midagi valesti, kuid just nimelt see, kuidas ta on suuteline panema kahtlema. Kõige klassikalisem inimene mõistaks ta hukka automaatselt ja need, kes ,,Lolitat" mitte kunagi
hiljem hakkavad nad lalinaga ka teiste inimeste käitumist mõjutama. Vahemikus 9.- 12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem. Pärast esimeste sõnade ütlemist hakkab laps vähem lalisema. · Kajakõne perioodil matkib laps täiskasvanu kõnet. Laps õpib ära keele kõlalised mustrid enne, kui ta hakkab öeldu tähendusest aru saama. 9-12 kuu vanuse lapse lalin meenutab täiskasvanu lausungite intonatsioonimustreid: laps justkui jutustaks midagi, küsiks, käseks jne. Kuigi sellisest "jutust" ei ole võimalik aru saada, kõlab see suurte inimeste jutu moodi. Lapsel on kombeks' matkida igasuguseid hääli, mida ta kuuleb. Intonatsiooni, rniimikat, hiljem ka häälikuid sageli matkides omandab laps kogu häälikute repertuaari, mida on rääkima hakkamiseks vaja. · Umbes üheaastaselt ütleb laps esimesed sõnad.Ta hakkab rääkima ühesõnalaustega-üks sõna täidab kogu lause ülesannet.Nt "See"= "Mis see
kolm korda vastupidi ümber kivi- nii sai ta jälle inimeseks. · Peale juttu ütles jutustaja vanataadile: see jutt on küll väga ilus aga see ei põhjenda veel midagi. Juut-Juhan võis sulle ka nalja ette luisata, sa ei ole teda ikka ise oma silmaga näinud. · Vanataat tõi põhjenduseks selle, et kui mitte seda, siis vähemalt on ta sarnast lugu oma silmaga näinud. · Jutustaja palus vanataadilt, et too ka selle loo ära jutustaks. · Enne kui taat vastata sai, tõusis ema (poolpime) püsti ja jalutas minema. · Taat palus eidel jääda ja ütles et ei räägi nii kaugele kui eit arvab · Eit sõnas et taat lobisegu palju vajalikuks peab ja et mingu nad ka aga sängi · Jutustaja uudishimu aina kasvas · Kolmekesi olid nad jäänud rehetuppa, kus mõni ainus süsi veel hõõgus · Lükas ukse kinni, tegi asjast uuesti juttu. Eit lahkus;taat ei näinud enam jututoas olevat
kasvab üles meenutades oma vanema venna surma. Vanemaks saades on Gordie tuntud kui jutuvestja ja ta unistab saada kirjanikuks. Enne oma venna juhuslikku surma oli vanemate tähelepanu pööratud ainult vanemale pojale. Pärast surma aga vanemad ignoreerivad Gordie't. Osaliselt oli see ka nii Kingiga. Sest ta isa lahkus, kui Stephen oli kahe aastane ning ema oli enam vähem kogu aeg tööl. 3. Lugu ise on kirjutatud nagu Gordie jutustaks olevikus oma kogemustest matkal. Oma tagasivaate ajal on Gordie juba kuulus kirjanik, kes on tagasi tulnud oma kodulinna Castle Rocki. · Stephen Kingi teosed on nii muljetavaldavad sellepärast, et ta kasutab oma kogemusi ja vaatlusi päriselust ja asetab nad oma unikaalsetesse teostesse. Kingi teosed näivad maagilistena, sest ta lugude taustad on pärit meie igapäevaelust. Mõningaid raamatuid Stephen Kingist:
Rock-ooper pidi albumist tegema enama kui lihtsalt üksikute laulude kogumiku. 1966. aastal ilmunud teisel albumil A Quick One seda ka osalt teostati - albumit lõpetav üheksa minuti pikkune "A Quick One While He's Away", mis koosnes mitmest lühikesest sama lugu jutustavast laulust. Umbes 1968. aasta paiku hakkas Townshend huvituma India vaimse õpetaja Meher Baba õpetusest. See innustas teda ka kirjutama täispikkuses rock-ooperit, mis jutustaks ühe poisi eluteest ja jõudmisest kõrgemale vaimsele tasemele. Kontsertide ja ka albumisse mittekuuluvate lugude kirjutamine venitasid kogumiku valmimist, kuid 1969. aasta mais oli rock-ooper Tommy valmis. Tommy'st sai tõeline müügihitt ja leidis tunnustust ka kriitikute poolt. Seda peetakse üheks parimaks albumiks rockmuusika ajaloos. Lisaks osutusid albumi laulud ka kontserdihittideks, mida tõestas The Who ülesastumine Woodstocki festivalil samal aastal.
,,Muld ja marmor" 1968. aastal ilmunud reisiraamat, mille kirjutas koos abikaasa Ellen Niiduga. ,,Vihm teeb toredaid asju" 1969. aastal ilmunud luulekogu (pöördumine lüürilise autorimina poole). ,,Voog ja kolmpii" 1971. aastal ilmunud valikkogu, mis Jaan Krossi luule kenasti kokku võtab. Sisaldab loomingut aastaist 1938 1968. ,,Põhjatud silmapilgud" 1990. ,,Maailma avastamine" 2005. Jaan Krossist on saanud rahvuse vanaisa. Pole kedagi teist, kes jutustaks sellise ulatuse ja metoodilise põhjalikkusega ,,sellest, mis kunagi oli". Tänu tema loomingule teab ka muu maailm Eestit ja eestlasi. Ta keskendus oma loomingus oma rahvale ja riigile. Ta aitas Eesti rahval säilitada iseolemise tahet, meie keelt ja kultuuri ning hoidis rahva vaimuvärskust. ,,Eesti Vabariigi kõige katsumuste ja kõigi õnnestumiste kõige lühem kokkuvõte ongi Jaan Kross oma loominguga." (Lennart Meri) Luule analüüs Olla laev Olla laev poole lastiga teel
Printsess Selena. "Elizabeth, ole hea ja mine magama!", ütles ema "Olgu emme, aga ainult ühel tingimusel.", vastas Elizabeth. "Las ma arvan. Sa tahad, et me isaga jutustaks sulle lugu ,,Printsess Selenast,,?", küsis ema. "Jah.", vastas Elizabeth ja tegi armsad silmad pähe. "No olgu, ainult kui sinu silmakeste pärast.", ütles ema ja nad hakkasid jutustama... ...Kaunil kevadhommikul tuli Taeva võluriigis ilmale üks lapsuke. Talle pandi nimeks Selena. Tal olid imeilusad silmad, neile oli kohe võimatu vastu panna. Kõik haldjad ja inglid tulid ja kummardusid tüdrukese hälli kohale. Iga haldjas ja ingel kinkis lapsele
Kuulates , on aru saada, et küllaltki isamaaline laul on . Aleksander lätte: ,, Kuldrannake" m e e stelaul, vaikne, hoolikalt tuleb kuulata, enne kui midagi aru saab. Vabastajast seda laulu küll ei kuulaks. Rudolf tobias: ,, noored sepad" se gakoor, tundub selline tõsine ja töökas. Sepadel on tõsi taga o ma tööga, ilusad kõrged hääled ja m õnus m e e ste bass taga. Peeter Süda: ,, S cherzinos" käiguline m eloodia, jutustaks nagu kellegi elulugu. Alguses selline lilleline, m õne kohapeal ko mistus, aga siiski lilleline.R õõ mu täis elu, muresid pole ja õnnelik enda üle.
3. Teoses kajastuvad probleemid: Ma arvan, et teose põhiprobleemiks on Holdeni protest kõige ümbritseva vastu. Samas võib seda tõlgendada mitut moodi. Minu arvates võib probleemiks olla ka muutustega mitte kohanemine. Holden ei suutnud kohaneda ühegi kooliga, mille tõttu teda koolidest välja visati ning see omakorda põhjustas jällegi uusi muutusi. Holden ei suutnud ühegi muutusega kohaneda ning lõpetas vaimuhaiglas, vähemalt jääb mulje nagu ta jutustaks teoses toimuvat vaimuhaiglast. 4. Tegelased: · Holden Caulfield - raamatu minategelane; Pencey koolis vehklemisvõistkonna kapten; ta visati välja Penceyst, see oli talle juba neljas kool, kust ta oli välja visatud; teose tegevuse ajal oli Holden 16.aastane, seda juhtunut jutustades oli ta 17.aastane; elab New Yorgis; ateist; vihkas peaaegu kõiki/kõike; ta võis inimesi vihkama hakata sellepärast, et tema oma tahtmist ei saanud (N
See on aeg, mil pered saavad kokku ning lastele ja noortele tehakse heldekäeliselt kingitusi. Tavaliselt pannakse sel ajal maja juurde üles uued paberist köögijumalakujudja kaitsvad amuletid. Selle kombe aluseks oli varem uskumus, et uusaastal külastab perekonda köögijumal ning teavitab Taevast perekonna käitumisest. Selleks, et köögijumal saaks taevasse lennata, tema kuju põletatakse. Enne aga määritakse selle huultele tavaliselt mett., et ta jutustaks Nefriitkeisrile, taeva valitsejale, üksnes head. Uusaastal maalitakse uksele kaks sõdalast, kes peavad kaitsma maja kurjade vaimude eest, samuti asendatakse vana uks uuega ning ukseava kohale kinnitatakse head õnne tagavad lausungid. Draakoni lootsiku püha Seda püha peetakse lunaarkuu viiendal päeval. Sel päeval mälestatakse end järve uputanud ametnikku, kes oli olnud ausameelne ja vastutulelik vaeste suhtes, ent keda tabas keisri meelepaha
ja unistusteni jõudmiseks. Ta on veetlev ja leidlik, kuid võib-olla tulevad need omadused esile peamiselt just seepärast, et tema soov jõuda Lolitani teeb temast geniaalse manipulaatori. Tasub meeles pidada, et tema nõrkused saavad talle siiski hukatuseks ning intelligentsus, andekus või manipulatiivsed oskused ei oma mingil hetkel enam rolli, kui nii suur tunne kellegi üle võimust võtab. ,,Vandekohtu daamid ja härrad.." Nii pöördub Humbert Humbert terve raamatu vältel, justkui jutustaks ta maailma kõige lihtsamat ja inimlikumat lugu. Ühtlasi on see fraas ka pöördumine lugeja kui vandekohtu liikme poole, sest lugeja on täpselt selles samas otsustavas rollis, seistes küsimuse ees: ,,Kas Humbert Humbert tegi midagi valesti?" Vastus sellele küsimusele on ilmselge ning pole kahtlust, et ta tegigi midagi valesti, kuid just nimelt see, kuidas ta on suuteline panema kahtlema. Kõige klassikalisem inimene mõistaks ta hukka automaatselt ja need, kes ,,Lolitat"
tunnused Metsalinnud Värvulised Laul on aed-põõsalinnul meeldiv, Ta on silmapaistmatu välimusega, Elutsevad lehtmetsades, kiire ja ühtlase tugevusega, nagu hiirekarva laululind. Aed-põõsalind puisniitudel, keegi jutustaks midagi ärevalt ja on ühtlaselt pruunikashall, väike lind. lehtvõsades, parkides ja *Aed-põõsaslind kiirelt. Alapool on heledam kui ülapool. aedades. Värvulised Laulu hääl on tal kärisev. Hallrästal Hallrästas on suur lind. Selg on Elutsevad puudub lauldes kõlavad viletoonid
Keskmiselt 4-7 kuuselt algab lalisemine ehk täis- ja kaashäälikute kombineerimine. Lapse kasvades laliseb ta üha rohkem. Lalisev laps kordab pikalt silpe (ma-ma-ma-ma). Laps on võimeline häälikuid kohe pärast nende kuulmist matkima. Kui laps on lalisemises juba osavamaks muutunud, hakkab ta matkima kogu täiskasvanu kõnet (nn. kajakõne, ~1-aastaselt või veidi hiljem) – laps justkui jutustaks, keelaks, küsiks. Ta matkib ka meie intonatsiooni ja miimikat. Kuna väikesed lapsed on enamasti kõige rohkem koos emaga, siis sarnaneb lapse lalin ema kõnega. Kui ema räägib emotsionaalselt ja žestikuleerides, siis on ka tema lapse lalin sarnane. Umbes 1-aastaselt ütleb laps esimesed sõnad. Ta hakkab rääkima ühesõnalausetega - üks sõna täidab kogu lause ülesannet, lauses puudub grammatika. Nt „See?“ = „Mis see on?“.
Vanemaks saades on Gordie tuntud kui jutuvestja ja ta unistab saada kirjanikuks. Enne oma venna juhuslikku surma oli vanemate tähelepanu pööratud ainult vanemale pojale. Pärast surma aga vanemad ignoreerivad Gordie't. Osaliselt oli see ka nii Kingiga. Sest ta isa lahkus, kui Stephen oli kahe aastane ning ema oli enam vähem kogu aeg tööl. Nii et King ei saanudki vanemate juhendamist. Lugu ise on kirjutatud nagu Gordie jutustaks olevikus oma kogemustest matkal. Oma tagasivaate ajal on Gordie juba kuulus kirjanik, kes on tagasi tulnud oma kodulinna Castle Rocki. See on irooniline, sest ajal kui Stephen kirjutas "The Body"t, oli ta just tagasi tulnud Bolderist Colorados, tagasi "kodus" Bangoris. Kingi kodulinna Durhamit on ta kasutanud mitmes teoses kui linna nimega Castle Rock. On ka märgatav, kuidas Gordie "vaatab" tagasi oma vennale, sest too oli ainus, kes temast hoolis
säilinud teosed on eeposed ). Heksameetril on 32 erinevat rütmivarianti. Sellele lisandus ka kõnemeloodia. ( tõusev, langev, rõhk, mis 1 silbi peal samal ajal nii tõusis kui langes ) Luule ja proosateksti rõhud ei olnud samasugused. 7. Millisest teosest on pärit alljärgnevad värsid? Kes on eesti keelde tõlkija(d)? Millistele motiividele teosest selles lõigus viidatakse? Homerose eeposest ,,Odüsseia". Tõlk Anna Öpik, August Annist. Autor soovib, et muusa jutustaks talle Odüsseusest, kes on mereteel. Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast, kaua kes eksles teel, püha Troojat laastamast tulles! Sai näha paljude linnu ta, tunda ka kõiksugu kombeid, paljugi neil mereteil tal kannatas vaim, nähes vaeva, et ise ellu ta jääks ning saaks koju kaaslased kallid. Kuid ka nii püüdes ei saand ära hoida ta kaaslaste hukku: sest oma süü läbi tõid ise need endile seega, et sõgemeelselt nad sõid pühi Kõrguste Päikese veiseid
heitlik elukäik, vaimuhaigus, arvas et ta teos on liiga ilmalik kuigi inkivitsioonikohus seda ei arvanud, tagakiusamisparanoiad jne. Teos on oktaavides, ent erineb teistest Itaalia eepilistest poeemidest juba oma temaatika tõttu: jutsutab ajaloolistest sündmustest, paganate kätte sattunud Jeruusalemmast. Tal oli üsna ilmne kavatsus luua eepos, mis antiikeeposte eeskujuk jutustaks suurejoonelist ajaloolist sündmust ja tõstaks esile kangelasi. 12 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 10. Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir (XVI saj.) (RA, MKL, Erasmus Narruse kiitus, More Utoopia, Montaigne Esseid) Erasmus Rotterdamist · Kritiseeris julgelt katoliku kiriku rikutust ja ülemääraseid rituaale
, lk 73-83. (KÜSIMUS: Formalism.) FORMALISM tegeleb peamiselt vormi uuenduslike küsimustega kunstis. Vorm loob sisu, vormi ja sisu ühtsus on esteetikale ja kunstile omane ja olulisim. Tähenduslik vorm. Kunstiteose tähendus ja väärtus on määratud tema vormiga. Formalismi piibliks loetakse CLIVE BELLi “Kunst” (1914). Kunstile on omane iseäraliku esteetilise emotsiooni kogemine ja tähenduslik vorm. Formalistlik lähenemine kunstile on kunsti nautimine ilma, et see jutustaks meile arusaadavat lugu. Formalistlik vormitunnetuse rõhutamine muutis läänemaailmale mõistetavamaks ka teiste kultuuride kunsti. Esteetiline emotsioon peaks erinema argisest. See on subjektiivne. Bell kasutab näiteid ainult visuaalsest kunstist. Marek Volti huvitav analüütiliselt mõistete “tähenduslik vorm” ja “esteetiline emotsioon” defineerimine ja kasutamine. 37
• Püüa leida ühine alusplatvorm vestlusele. • Püüa luua suhe, mida võib väljendada sõnadega "me liigume käsikäes”. Eluruumi (life-space) sisenemine Selleks, et inimese olukorrast aru saada, tuleb teda vaadata tema igapäevaelu kontekstis. See on nii psühholoogiline kui sotsiaalne ruum, kus inimene elab. Peavy jagas selle neljaks osaks: suhted, töö ja õppimine, tervis ja keha, spirituaalsus. • Palu, et abiotsija jutustaks oma (probleemiga seotud) loo (lood). • Loo võib panna kirja või joonistada (kasutusel on mitmeid harjutusi, mille abil saab seda teha, vt Vance Peavy või Timo Spangari kirjutisi või koolitusmaterjale). • Soovita kasutada metafoore, visualiseerimist. Nii aitad nõustataval paremini leida tähen- dusi (ja lahendusi). • Esita kujundite ja metafooride mõtestamist hõlbustavaid küsimusi, ära paku seletusi ise välja. Ühine projektide koostamine
Vihjed kaasajale, esiplaanil armastus kui inimlik tunne. Viimane itaalia renessansikirjanduse suurteos Tasso ,,Vabastatud Jeruusalemm" heitlik elukäik, vaimuhaigus. Tasso arvas, et ta teos on liiga ilmalik, kuigi inkivitsioonikohus nii ei arvanud. Teos on oktaavides, ent erineb teistest Itaalia eepilistest poeemidest juba oma temaatika tõttu: jutustab ajaloolistest sündmustest, paganate kätte sattunud Jeruusalemmast. Tal oli üsna ilmne kavatsus luua eepos, mis antiikeeposte eeskujuks jutustaks suurejoonelist ajaloolist sündmust ja tõstaks esile kangelasi. 11) Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir Vabameelne mõtlemine viis Euroopa 16.saj algul suurte ühiskondlike vapustusteni. Saksamaal kasvas rahulolematus katoliku kirikuga, mis viis reformatsioonini 1517, mille tulemusena tekkis protestantlik kirik. Usuhullus küll kasvas, aga see polnud mingil moel kooskõlas renessansi vabaduse ideaali ja vabameelsusega. Humanistid taunisid fanatismi. Lutherile
märk mis näitab et kirja oskus levis suhteliselt laialt.Kuidas pidi kirjutati see oli kõigi enda teha. Levinud oli härja jooks- bustrophedon, edasi ja tagasi . Üks rida ühtepidi teine teistpidi.Laialdasest levikust annab märku see et varajasest ajast on leitud ka mujalt väljaspoolt kreekat , lõuna- egiptuses. Nüüd said alguse saada ka kirjalikud allikad. Saavad alguse 8 saj .järgneb arhailine periood, selle kohta pole meil mitte ühtegi allikat sellest samast perioodist pärit mis jutustaks selle ajaloo sündmustest pole säilinud. 8-6 saj pärineb tekste küll, aga need tekstid on kuivõrd pikemad ulatuslikumad tekstid on luule tekstid, mis valdavalt ei tegele arhailise ajaloolis poliitilise sündmustikuga. See luule on nüüd omakorda jagatav 2: eepiline luule – ta on heksameetrilises värsimõõdus ja teine on lüürika.(lüürika saatel või vilepilli saatel või siis kitara saatel.)Lüüral oli kilpkonnast kõlakast ja kitara oli puust ja esinduslikum
Aastal välja antud „ABD ehk Luggemise-Ramatus“ sisalduvad metoodilised juhised. Vanemaile antakse näpunäiteid: ärgu sunnitagu last kurjaga lugema siis, kui lapsel on parim mänguhoog; lugemine ärgu olgu karistuseks jne. Antakse juhatust veerimise õpetamises. Selgitatakse kirjavahemärkide osa tekstis (iga märk on üksikult käsitletud), sest lugemine ei pea olema „üks inneto ja vastane inniseminne“, vaid peab kostma „otse kui könneleks ehk jutustaks temma midagi“. Masingul on suured teened eesti kirjakeele rikastamisel ja uuele kirjaviisile ülemineku ettevalmistamisel. Tema ettepanekud on fikseeritud kaastöödes „Beiträgele“ ning ka eri brošüürides. Ta märkas sügavat lõhet, mis oli tekkinud kirikukeele ja rahvakeele vahel ning püüdis neid omavahel lähendada. Üheks sammuks selles protsessis oli eesti alfabeedi täiendamine õ-tähega. „Sesinnane pohkstav pudus tännini makele avitsas, mis ommetigi