kes on Tomi töökaaslane ja kutsutakse ta nende koju õhtusöögile Lauraga ja kelles Laura tunneb ära enda kauaaegse keskkooli armastuse. Teose toimumiskohaks on kogu näidendi jooksul ainult selle perekonna korter. Amanda pereema kes on oma mehe poolt aastaid tagasi maha jäetud kuid elab ikka veel illusioonis, et kõik on hästi kuigi tegltikult perekond elab vaevalt ära. Tema põhiülesandeks näidendis tundub olevat oma endisest elust jutukeste jutustamine, oma laste kritiseerimine (vahest põhjendatud, vahest mitte) ja Laurale kosilase otsimine. Sammuti tundub ta oma laste vastu vahest liiga karm aga on arusaadav, et ta siiski hoolib nendest ja armastab neid. Laura on väga tagasihoidlik tütarlaps kes veedab enamus aega oma klaasist loomakestega mängides ja pargis jalutamas, kuigi emale väidab ta, et ta sel ajal käib koolis kust ta tegelikult peale esimest tundi ära tuli, sest ei suutnud seal teiste inimestega koos olla ja
lapsepõlves ja noorusaastail Ristikivi kirjanik Karl Ristikivi (1912-1977) lapsepõlvekodul Tallinna kaubanduskooli lõpetamise järel 1930. aastal ei olnud kerge leida tööd: oli majanduskriisi aeg. Küll oli tulevane kirjanik leidnud pisikese lisateenistuse võimaluse kirjatöödega. Karl Ristikivi esimene jutuke ilmus varjunime all ajalehes "Uudisleht" 1928. aastal. Ajavaviiteliste jutukeste ja vestete avaldamine jatkus, olles enamasti ainukeseks teenimisvõimaluseks. See oli kirjanduslik õpipoisiaeg, kuid õpilane unistas meistriks saamisest ja muutus enda suhtes järjest nõudlikumaks. Haridusteed jatkus kõigi kiuste õhtugümnaasiumis - Tallinna Kolledzhis, mille 4-aastase kursuse ta lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931 - 1932. Tallinna aeg oli Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Noor Ristikivi huvitus
fantaasiaviljad omakorda kõigi ülejäänute elu keeruliseks muudavad. Allikas: Postimees 04.02.2010 Olavi Ruitlane kirjutas “Naise”, Merca lõi “Mehe”. Nende hea tuttav Heiki Vilep sai trüklast kätte oma raamatu “Hirm”. Kas selles on juttu naisest ja mehest? Jah ja ei. Juba mitme meetri kauguselt pealkirjale ja kaanekujundusele pilku heites on selge, et tartlasest lastekirjanik ja kirjastaja ei ole seekord üllitanud lastevärsside või -jutukeste kogu. Heiki Vilepi uusim raamat heidab algul küll pilgu naise poolt maha jäetud mehe ellu, kuid peresuhete asemel kerkivad varsti esile mõtlemise, täpsemalt kirjandusliku loominguga seotud tegevused. Need viivad lugejad kriminaalsesse ja ulmelisse maailma. Kasutatud kirjandus Raamat „Hirm“ http://www.vilep.com http://www.postimees.ee http://epl.delfi.ee https://et.wikipedia.org/wiki/Heiki_Vilep
oma enese raamatukogu". o Kõneleb sellest, et mujal maailmas (Saksamaal, Venemaal) on ammu mõistetud spetsiaalse lastekirjanduse vajadust ning seda ka soetatud. Eesti lastel pole muud kui aabits. o Teeb vahet laste ja noorte kirjanduse vahel. o Lastekirjanduse funktsioonid: õpetlik, kasvatuslik, esteetiline. Oluline on eakohasus. Teadmiste pakkumisega ei tohi liialdada, moraal tuleb peita jutukeste sisse, lastekirjandust ei tohi temaatiliselt piirata ainult lastetoaga, tuleb rääkida ka elus laiemalt, selle headest ja halbadest külgedest. o Lastele kirjutaja peab tundma laste hingeelu. Kasutatud kirjandus: 1. "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Kunder (28.03.2011, kell 16.30) 3. http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html (28.03.2011, kell 16.30) 4
Tema esimesed eluaastad möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus õppis 6-klassilises algkoolis. Ema Elisabet Ristikivi töötas teenijana sugulaste ning võõraste juures. Pealinna kolis Ristikivi juba 14-aastasena. Hiljem on kirjanik meenutanud, et ükski linn pole talle rohkem muljet avaldanud kui Tallinn.1930.aastal lõpetas ta Tallinna kaubanduskooli, kuid majanduskriisi tõttu oli raske tööd leida. Tema ainukeseks teenimisvõimaluseks oli jutukeste ja vestete avaldamine. Karl Ristikivi esimene jutuke ilmus varjunime all ajalehes ,,Uudisleht" 1928.aastal. Tagasihoidliku kirjanikuna unistas Karl Ristikivi juba 18-aastaselt meistrks saamisest.1931 astus Tallina Kolledzi õhtugümnaasiumisse ning lõpetas ühe aastaga 4-aastase kursuse. Neid õpinguaastaid võib pidada Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Ta luges palju ning huvitus enesekasvatusega seotud raamatutest. Ajaviiteks kirjutas 1934. aastal ,,Võõrad varjud" ning 1936
järgi on võimalik koostada kuus jutukest. 1. Hulkade ühendamine. 2. Saadud ühendist ühe osa eemaldamine. 3. Saadud ühendist teise osa eemaldamine. 4. Saadud ühendist mõlema osa eemaldamine. 5. Esimese ja teise hulga võrdlemine. 6. Teise ja esimese hulga võrdlemine. Jutukesi võib koostada kahel viisil: a) kokkulepitud teema raames moodustavad lapsed jutukesi kindlas järjestuses, kusjuures igaüks neist on omaette tervik; b) jutukeste järjekord pole oluline, sest kõik koos moodustavad terviku. 2. Liitmise ja lahutamise õpetamine. 1) Mida tähendab üleminekuta ja mida üleminekuga liitmine (lahutamine)? Too näiteid. Üleminekuta : 14 + 2, 16 – 2 Üleminekuga: 9 + 3, 12 – 3 2) Millise algoritmi järgi toimub peast liitmine ja lahutamine? Näiteks: kirjutage peastarvutamise skeem tehetele 57 + 28 ja 64 – 45.
Läänemaa kolkast pärit nooruk sattus. Ükski hiljem nähtud maailmalinn ei avaldanud talle niisugust muljet, on Karl Ristikivi meenutanud, mis oleks võreldav esimese Tallinna-elamusega. Tallinna kaubanduskooli lõpetamise järel 1930. aastal ei olnud kerge leida tööd: oli majanduskriisi aeg. Küll oli tulevane kirjanik leidnud pisikese lisateenistuse võimaluse kirjatöödega. Karl Ristikivi esimene jutuke ilmus varjunime all ajalehes "Uudisleht" 1928. aastal. Ajavaviiteliste jutukeste ja vestete avaldamine jatkus, olles enamasti ainukeseks teenimisvõimaluseks. See oli kirjanduslik õpipoisiaeg, kuid õpilane unistas meistriks saamisest ja muutus enda suhtes järjest nõudlikumaks. Haridusteed jatkus kõigi kiuste õhtugümnaasiumis - Tallinna Kolledzhis, mille 4-aastase kursuse ta lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931 - 1932. Tallinna aeg oli Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Noor Ristikivi huvitus enesekasvatusega seotud
arengut ning ka sellele on mõeldud, et iga laps on erinev ning neid ei saa ühtemoodi toetada, kasvatada ja õpetada. ,,Elementaarsete matemaatiliste kujutluste arendamine" oli iga kvartali kohta 6 valdkonda, mille eesmärkideks olid: sensoorsed kujutlused, esemete järjestamine/klassifikatseerimine, orienteerumine ruumis ja ajas, kujundid, esemete hulkade võrdlemine, mõõtmine, loendamine, matemaatiliste jutukeste koostamine. 2008.a õppekavas valdkond Matemaatika õppe-ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps: rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki, järjestab esemeid suuruse ja asnditunnuste põhjal, tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma igapäevategevusi; mõtestab loengamistegevust ja seoseid arvude reas; mõistab mõõtmistegevus ja olulisemaid mõõtühikud; tunneb ja kirjeldab
Maimik räägib palju- ka iseenda ja mänguasjadega. Lapse hääldamine on veel pehme ja nii mõnigi laps ei häälda kõiki häälikuid õigesti, eriti kaashäälikud R, K, L, S). 3 Lapse laused muutuvad pikemaks, ta kasutab 3-4-sõnalisi lauseid. Lausetes esineb veel grammatilisi vigu. Laps hakkab kasutama mitmust ning sõnade erinevaid vorme. Laps hakkab huvi tundma täiskasvanu poolt jutustatud muinasjuttude ja jutukeste vastu. Maimiku kõnesse ilmub palju küsimusi- lisaks mis- küsimusele hakkab laps küsima:"Kus?","Miks?","Millal?". Hakkab tarvitama grammatilisi vorme, KOLMEAASTANE LAPS Kuulab huviga täiskasvanu juttu ja seletusi ja saab aru jutu sisust, Täiskasvanu abiga kordab tuttavaid jutukesi, Kõnesse ilmuvad mitmesõnalause ja lühem liitlause,
mis pakuvad sootuks uut võrreldes kõige senituntuga. Neist raamatuist võib leida eesti lastekirjanduse esimesi algeid ja nende autoreid võib pidada meie lastekirjanduse eelkäijateks. Fr. G. Arvelius – „Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat“ (1782), käsitletud jutukirjanduse kontekstis, peetud õpperaamatuks ning üheks meie varasemaks lasteraamatuks. Arveliuse juturaamatu eeskujuks on olnud Rochow’ „Kinderfreund“. „Jutu ja õpetuseraamat“ sisaldab 80 juttu ja luuletust. Jutukeste ning värsside teema on mitmekesine ja neis käsitletakse kogu talupoja ringi. Osa jutukestest otse lastele määratud (nt „Hea Laps“, „Waene Lapsehoidja“, „Wallel on lühhikessed jallad“ jt). Neis püütakse eluliste hoiatavate eeskujude kaudu manitseda lapsi ja noori mõistlikkusele, headusele, aususele, karskusele, kuid ka jumalakartlikkusele ning alandlikkusele mõisavanemate ees. Otto Wilhelm Masing – „ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele kes tahavad luggema öppida“ (1795)
......................................................................................................23 Lugemispäevik a. Logopeedilised jutukesed Me kõik teame, et mingi oskuse kujunemiseks on vaja seda harjutada. Kõnelemiseks on oluline saavutada nii suulihase hea liikuvus kui ka koordinatsioon. Pati ja Malle jutukesed on mõeldud toetamaks problemaatiliste häälikute õiget hääldusoskust. Vahvaid jutukesi kuulavad lapsed meeleldi, eriti kui jutukeste juurde kaasata mänguasju reaalsete tegelastena. Jutukesi võivad lisaks õpetajatele või logopeedidele kasutada ka lapsevanemad. See annab neile võimaluse emotsionaalset lähedust pakkuvat ja arendavat koostegevusust oma lapsega läbi viia. Jutukeste allosas on juhised, mis selgitavad läbiviidavat tegevust või häälitsust. Jutukeste tekst võimaldab silpe hääldada mitmeid kordi. Sellised kordused kinnistavad hääliku õiget hääldamisoskust. Õpetaja loeb jutukese teksti ning
proovida ka erinevaid rollimänge. Lapse juhitud rollimängud annavad talle võimaluse väljendada oma muresid, emotsioone ja kogemusi. · Raamat: Raamatu valmistamine sobib hästi noorukitele, kelles pulbitseb nii mineviku, oleviku kui tulevikuga seotud emotsioone. raamatus saab kasutada fotosid lapsepõlvest, perest, sõpradest, olulistest sündmustest. Raamat annab hea võimaluse oma emotsioonide koondamiseks ning oluliste mälestuste talletamiseks. · Muinasjutud ja jutukeste kirjutamine: Muinasjutud sobivad hästi eelkooliealistele. Muinasjutu võib ette lugeda ning sel teemal pildi joonistada. Muinasjutt toetab joonistamise protsessi ning võtab vähemaks ärevust midagi ise välja mõelda. Jutukese võib lugeda enne kunstilist tegevust või toetavalt selle ajal, samuti on arendav ning infortmatiivne lasta lastel kirjutada jutukesi enda valmistatud tööde põhjal.(Tartes- Babkina,H; 2010) 1.2 Kunstiteraapias kasutusel olevad materjalid:
poles väärtustanud omariiklust. Vastupidi, absoluutne enamik inimestest pidas Eesti riiki rahva kõrgeimaks paleuseks ja loomulikuks eneseavalduseks Elulaad *Endisel iseloomustas eestlast suur soov saada haridust ja lootus seeläbi paremale elujärjele jõuda *Paralleelselt haridustaseme tõusuga kasvas rahva lugemishuvi. Sellele aitas kaasa avardunud kirjastamisvõimalused *Varasemate kunstiväärtusetute rahvalike jutukeste kõrvale ilmus üha enam nii eesti kui ka maailmakirjanduse tippteoseid *Linnakultuuri lahutamatuks koostisosaks kujunesid teatrietendused, kontserdid ja kunstinäitused, majandusliku ja poliitilie eliidi jaoks ka mitmesugused ballid ja seltskondlikud koosviibimised *Inimesi huvitav ikka veel tehnikaime staatust nautiv filmikunst, eriti seoses heli- ja värvifilmide tulekuga *Sündis ka Eesti mängufilm: 1924. aastal valmis muistsest vabadusvõitlusest pajatav ,,Mineviku varjud".
Samuti kui võtta sealt üks jutt, siis ka suvetegevuste juures või sportimisest (karu õpib ujuma). Samuti, kui teemaks on näiteks ilm, siis on hea kasutada seda juttu, mida tuleb ise pildi järgi jutustada. Neil piltidel on kujutatud erinevad ilmastikuolud. 6. Kellele on raamat suunatud? Raamat on suunatud väikelastele. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav? Palun põhjenda. Ma arvan, et raamat on sihtgrupile väga huvitav. Laps saab raamatu lugemise ja jutukeste kuulamise ajal ka ise aktiivne olla. 8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Mulle väga meeldib selle raamatu kujundus. Eriti meeldib see, et raamatus on viis jutukest ja need kõik on täiesti omamoodi. 7. raamatu analüüs 8 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) N. Migunoya, tõlkinud Gerda Kroom, "Ustavad sõbrad", 2005. Illustreerinud O. Babkin. 2
Kuidas aidata? ........ Pertseptiivne tasand III: Teksti mõistmine ! Tekstibaas: tekstis otseselt väljendatud info põhjal tekst kujutlus episoodimälus ehk esmane kujutlus sellest, millest tekst räägib. ! Situatsioonimudel- tekstibaasi, suhtlemis-situatsiooni ja tajuja teadmiste põhjal loodav kujutlus olukorrast, sündmustest mis sarnaneb tekstis esitatuga. NB! INDIVIDUAALNE Alltekst-väljaütlemata mõte, hariduslik osa tekstist Jutustamisoskus algab jutukeste analüüsist ..... Teksti mõistmise kognitiivsed strateegiad (Van Dijk, Kintsch) · õppetekstid peaksid koostatud olema nii, et kasutaks mingit strateegiat: · propositsioonistrateegia- kasutusel kui vajalik lausetähenduse mõistmine, ühe lause piires. · Lokaalse sidususe strateegia-..alati mängus, kui lauses asesõnad Taadi õunapuu näide. · Makrostrateegia- pane pealkiri · skeemistrateegia- tuletamine nt · pragmaatilised strateegiad
o Kognitiivsete protsesside (nii taju, mälu, mõtlemise kui tähelepanu) funktsioneerimise probleemid ilmnevad eelkõige seoses kirjaliku, kõne või arvutamise ja muu matemaatikaga. Spetsiifiliste õpiraskuste dünaamika o Eelkoolieas o Kõne arengu probleemid düsleksia ja düsgraafia korral, suulise kõne arengu probleemid ei ole väga tõsised, ei pruugi välja paista, jäävad sageli märkamata o Ei tunne huvi tähtede, jutukeste kuulamise või arvude ja hulkade vastu o Lugemise, kirjutamise või arvutamise eeloskuste omandamatus Enne kooli reeglina düsleksia, düsgraafia ega düskalkuulia diagnoose välja ei panda. o Nooremas koolieas o Probleemid õppimises (lisanduvad emotsionaalsed probleemid) o Keskmises koolieas o Madal õppeedukus ja emotsionaalsed ning käitumisprobleemid. Eriti paistavad välja käitumisprobleemid, põhjused õpiraskustes
VIimast peaks eraldi rõhutama: ta jutustab naistele igasuguseid lugusid ja üldisemalt võibki rääkida romaani puhul muinasjutu ja reaalsuse põrkumisest. N tüüpiline lahendus on see, et tuleb jalga lasta ja uut lugu alustada. "Viimne romantik" - iseenesele viitamine, aga raamatus on ka samanimeline novell ja seal on peategelaseks Kukk. Peaks märkama seda ka, et Gailit on läti keeles `kukeke'. Kuigi tal on pakse romaane, on ta väiksemate jutukeste meister. Näeme ka seda, et pikad lood on väga tihti kokku pandud lühikestest lugudest. "Karge meri" - loodusromantika karmimaid pooli, asetub 30ndate rannakirjanduse konteksti "Toomas Nipernaadi" hakkab rööbituma Ekke Moori romaaniga ja on isegi retseptsioonis hiljem näha eelistamist. EM puhul on Peer GYndilik eksistentsiaalne rännak rohkem välja joonistunud. Ideaalne Gailit võiks olla romantiline, kõrgstiilne autor. Ta ei ole mingi rahvalik romantika,
asju ise või lasen teistel oma elu juhtida. Selline põhimõte paneb paika ka selle, missuguse käitumisviisi sa mingis suhtlemissituatsioonis valid. Inimese käitumine saab alguse tema mõtteviisist. Tuleta meelde nn. nõiutud ringi joonist. Kohe peale sündi hakatakse inimesele selgeks tegema , mis on õige, mis vale, kuidas on õige kuidas vale. Seda tehakse igapäevaste kõnekäändude, jutukeste, näidete ja loomulikult muinasjuttude kaudu. Inimese mälu on mahukas. Me ei tea tihtipeale, mida ta just sisaldab. Kuid sisu mõjutab meid iga päev. Sa segad kokku traditsioonilist eestilikku salatit ja hapukoorekastmesse kukub kogemata palju valget pipart. Süües seda salatit tunned teravat maitset, kuid sa ei tea, millest see tuleb, sest mingit põhjust pole ju väliselt näha.
annaabi.ee 
