3. JURISDIKTSIOONIAKTIDEKS - vastu võetud riigi jurisdiktsiooniorganite poolt- jurisdiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused). Sellist liigust võib nimetada õiguse allikate formaalseks liigituseks. Kui võtta aluseks põhite, millist ülesannet õigusakti õiguskorras täidab, siis saame järgmise liigituse: 1. LEGISLATIIVFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT; 2. HALDUSFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT; 3. JURISDIKTSIOONILIST FUNKTISOONI TÄITEV ÕIGUSAKT; Taolist liigitust võib nimetada funktsionaalseks liigituseks. Õiguse allikate vertikaalne liigitus: 1. SEADUSED 2. SEADUSEST MADALAMAD OLEVAD ÕIGUSE ALLIKAD. Liigituse aluseks on õiguse allikate koht õiguskorras, lähtudes juriidilisest jõust. Seadused on kõrgemal kui seadlused ja määrused. Rahvuslik õiguskorra püramiid hierarhia kujuneb normi eesmärgist ning sellest, kes normi välja annab
5)teatavaks tegemine 7. Haldusakt olemuseks on toiming. Haldusaktid on administratsiooni toimigute õiguslikuks vormiks.. haldusakti teoorias määratletakse halduskati formaalsel ehk funktisonaalses ja materiaalses alusel. Formaalne määratlus formaalse liigituse aluseks funktsioon, mida üks või teine halduakti liik täidab. Kuid haldusorganid täidavad ka kõrval funktsioone nn kahte abistavad funktsiooni legistatiiv ja jurisdiktsioonilist funktsiooni. Materiaalne määratlus materiaalse liigituse aluseks on funktsioon mida täidetakse, sisu määrab ära ka vastava õigusakti sisu, see on eelkõige tätitevakt. Haldusakti tunnused tal on regulatiivne iseloom; tal on pretseptiivne iseloom; ta reguleerib üksikjuhtumeid; teda annab välja vastav avaliku võimu teostav organ. Haldusakti liigid formaalselt on sisu ehk õiguslikud omadused, selle kohaselt liigitub kaheks:
aktiivkodanikkond tegutses kord iseseisvalt, kord sõltuvalt. Oma võimuastme poolest aktiivkodanikkond ei erinenud Riigikogust millegagi. Nad olid normatiivselt samal tasemel. Aktiivkodanikkonna seadusandluse pädevusse ei kuulunud haldusfunktsiooni teostamine. Legislatiivfunktsiooni permanentseks teostajaks oli Riigikogu. Administratiivfunktsiooni teostas Vabariigi Valitsus, mis kollegiaalse asutisena koosnes Riigivanemast ja ministritest. Presidendi instituuti ei tuntud endiselt. Jurisdiktsioonilist funktsiooni ja ühtlasi ka kõrgemat kohtuvõimu teostas Riigikogu poolt valitavaist riigikohtunikest koosnev Riigikohus autonoomsuse põhimõttel. Kohtumõistmine rajati sõltumatuse ja monopoolsuse printsiibile. Halduse ja kohtute vahekord korraldati separatsioonisüsteemi alusel. Sellekohaselt ei võinud tulla ühtki normi haldusorganeilt, mis kohut kuidagi kohustaks või õigustaks millekski. Sõltumatuse printsiibist omakorda oli tingitud kohtuniku tagandamatus, siirdamatus ja
Teiste sõnadega öeldes on formaalse liigituse aluseks funktsioon, mida üks või teine haldusakti liik täidab. Siin ei ole tähtis see, kas antud aktiga teostatakse vastava organi põhifunktsiooni või talle antud nn abistavaid funktsioone. Näiteks haldusorganite põhifunktsiooniks on materiaalselt mõistetud haldusfunktsioon (viib ellu, rakendab, realiseerib seadusi). Kuid haldusorganid täidavad ka kõrvalfunktsioone nn kahte abistavat funktsiooni – legislatiiv- ja jurisdiktsioonilist funktsiooni. Legislatiivfunktsioon on põhifunktsiooniks legislatuurile (parlamendile) ja jurisdiktsiooniline funktsioon on põhifunktsiooniks kohtutele. Mõlemad nimetatud funktsioonid on kõrvalfunktsioonideks haldusorganitele. Seega haldusakt formaalses mõttes on avaliku administratsiooni iga akt, mis on vastu võetud talle seadusega peale pandud funktsioonide täitmiseks, olenemata sellest, kas realiseeritakse haldus-, legislatiiv-, või jurisdiktsioonilist funktsiooni
Parlament). 2. haldus e eksekutiivfunktsioon täidesaatmine, elluviimine(haldusorganid, haldusinstitutsioonid), riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. 3. õigusemõistmine e jurisdiktsiooniline funktsioon seisneb objektiivse õiguse rakendamises konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus; halduse poolt kord juba lahendatud üksikjuhtude teisekordne lahendamine (kohtud). Eesti õiguskorras täidavad haldusorganid ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. See võib toimuda kolmel juhul: 1. PS par 46 järgi on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poolt. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. 2. Ametiisikud arutavad haldusõiguserikkumiste asju ja määravad halduskaristusi. Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib kohaldada õiguserikkuja
4 tagamine. Kuna põhiseaduse § 3 sätestab printsiibi, mille järgi riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel, siis saab siit teha ühese järelduse - parlamendi poolt seadustega kehtestatud õigusnormidel on suurem õigusjõud kui haldusorganite poolt kehtestatutel. Viimased peavad olema esimestega kooskõlas. Eesti õiguskorras täidavad haldusorganid teatud osas ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. See võib toimuda kolmel juhul: 1) põhiseaduse § 46 järgi on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. Nende lahendamise üldkord on reguleeritud avaldustele vastamise seaduses. Teatud liiki vaidluste kohustuslik kohtueelse lahendamise kord võib olla sätestatud eriseadustes.
4 tagamine. Kuna põhiseaduse § 3 sätestab printsiibi, mille järgi riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel, siis saab siit teha ühese järelduse - parlamendi poolt seadustega kehtestatud õigusnormidel on suurem õigusjõud kui haldusorganite poolt kehtestatutel. Viimased peavad olema esimestega kooskõlas. Eesti õiguskorras täidavad haldusorganid teatud osas ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. See võib toimuda kolmel juhul: 1) põhiseaduse § 46 järgi on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. Nende lahendamise üldkord on reguleeritud avaldustele vastamise seaduses. Teatud liiki vaidluste kohustuslik kohtueelse lahendamise kord võib olla sätestatud eriseadustes.
2. haldus e eksekutiivfunktsioon täidesaatmine, elluviimine(haldusorganid, haldusinstitutsioonid), riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. 3. õigusemõistmine e jurisdiktsiooniline funktsioon seisneb objektiivse õiguse rakendamises konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus; halduse poolt kord juba lahendatud üksikjuhtude teisekordne lahendamine (kohtud). Eesti õiguskorras täidavad haldusorganid ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. See võib toimuda kolmel juhul: 1. PS par 46 järgi on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poolt. Märgukirjade ja avaldustega võidakse vaidlustada haldusorganite teatud toiminguid või õigusakte. 2. Ametiisikud arutavad haldusõiguserikkumiste asju ja määravad halduskaristusi. Haldusõiguserikkumise
HALDUSAKTID – vastu võetud eksekutiivorganite poolt 3. JURISDIKTSIOONIAKTID – jurisdiktsiooniorganite poolt See on formaalne jaotus. Kui võtta aluseks põhimõte, millist ülesannet õigusakt õiguskorras täidab, võib jaotada: 1. LEGISLATIIVFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT 2. HALDUSFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT 3. JURISDIKTSIOONILIST FUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT See on funktsionaalne liigitus. Kui võtta aluseks õigusaktide koht õiguskorras lähtudes juriidilisest jõust: 1. SEADUSED 2. SEADUSEST MADALAMAL OLEVAD ÕIGUSEALLIKAD See on vertikaalne liigitus. Kui võtta aluseks kuulumine teatud õigusvaldkonda:
suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud õigusakt (HMS §51 lg1). a. Formaalne määratlus – aluseks on need funktsioonid, mida avaliku võimu teostav organ täidab. Haldusakt on avaliku administratsiooni iga akt, mis on vastu võetud talle seadusega peale pandud funktsioonide täitmiseks olenemata sellest, kas realiseeritakse haldus-, legislatiiv- või jurisdiktsioonilist funktsiooni. Haldusaktid on kõik need aktid, mida võtavad vastu haldusorganid. . Ei ole oluline akti sisu, vaid organ, kes selle akti vastu võttis. b. Materiaalne määratlus – aluseks on funktsioon, mida täidetakse. Haldusakt on primaarne eksekutiivakt ja jurisdiktsiooniline akt sekundaarne eksekutiivakt. 1.2 Haldusakti tunnused. a. Regulatiivne iseloom – käsk, keeld või luba b
Haldusakti määratakse kahel viisil: Formaalne määratlus. Funktsioon, mida üks või teine haldusakti liik täidab. Vastavaid funktsioone teostava organi seisukohalt on iga selle organi akt tema funktsiooni akt formaalses mõttes. Seega haldusakt formaalses mõttes on avaliku administratsiooni iga akt, mis on vastu võetud talle seadusega peale pandud funktsioonide täitmiseks, olenemata sellest, kas realiseeritakse haldus-, legislatiiv- või jurisdiktsioonilist funktsiooni. Siin ei ole oluline akti sisu, vaid organ, kes selle akti vastu võttis. Lihtsustatult öeldes on haldusaktid formaalses mõttes kõik need aktid, mida võtavad vastu haldusorganid. Erinevate funktsioonide väljundid: o Oma põhifunktsiooni, haldusfunktsiooni täitmisel annab administratsioon materiaalselt mõistetud haldusakte. Iga põhifunktsiooni akt on selle funktsiooni akt materiaalses mõttes
tõestamistoimingud nt vallasekretär tõestab dokumente õiguslikud toimingud eesmärgiks õigusliku olukorra muutmine. Avaldusvorm haldusakt §2 Haldusakti määratlused Haldusakt on administratsiooni toimingute õiguslikuks vormiks. formaalne - avaliku administratsiooni iga akt, mis on vastu võetud talle seadusega peale pandud funktsioonide täitmiseks, olenemata sellest, kas realiseeritakse haldus-, legislatiiv- või jurisdiktsioonilist funktsiooni. Põhifunktsioon: haldusfunktsioon Kõrvalfunktsioonid: - jurisdiktsioonifunktsioon õigusmõistmise aktid - legislatiivfunktsioon seotud kriisiolukordadega, kui parlament ei saa kokku tulla, ja asjaoluga, et kogu sotsiaalse sfääri reguleerimine oleks parlamendile liiga koormav. materiaalne - eelkõige täitevakt, temaga korraldatakse üksikjuhtumeid (registreeritavaid juhtumeid). Materiaalse haldusakti tunnused on: - kohustuslik iseloom
üksikakt, millega midagi korraldatakse, kästakse või keelatakse, kohustatakse või õigustatakse. Korraldus võib olla ka käskkiri üksikaktina. VV, maavanemad, KOV, riigikontrolör, õiguskantsler, riigisekretär 2. Otsus üksikaktid, millega administratsioon lahendab jurisdiktsioonilisi küsimusi vaidlusi ja kaebusi. reguleerib ta vahekordi individuaalselt määratletud subjektide vahel temaga teostatakse jurisdiktsioonilist funktsiooni. Lahendatakse teenistuslikke distsiplinaarküsimusi Kaebuse otsuse peale võib esitada (isiku poolt kes otsust taotles) kõrgemalseisvale instantsile / KOV volikogule ning halduskohtusse. Vaie kaebus, mis esitatakse vaidlust tekitanud haldusakti vastuvõtnud või toimingu sooritanud organi (ametniku) kõrgemalseisvale instantsile. Haldusvaie - vaie, mis esitatakse vahetult vaidlust tekitanud õigusakti andnud või
õiguslikud toimingud eesmärgiks õigusliku olukorra muutmine. Avaldusvorm haldusakt §2 Haldusakti määratlused Haldusakt on administratsiooni toimingute õiguslikuks vormiks. 37 formaalne - avaliku administratsiooni iga akt, mis on vastu võetud talle seadusega peale pandud funktsioonide täitmiseks, olenemata sellest, kas realiseeritakse haldus-, legislatiiv- või jurisdiktsioonilist funktsiooni. Põhifunktsioon: haldusfunktsioon Kõrvalfunktsioonid: - jurisdiktsioonifunktsioon õigusmõistmise aktid - legislatiivfunktsioon seotud kriisiolukordadega, kui parlament ei saa kokku tulla, ja asjaoluga, et kogu sotsiaalse sfääri reguleerimine oleks parlamendile liiga koormav. materiaalne - eelkõige täitevakt, temaga korraldatakse üksikjuhtumeid (registreeritavaid juhtumeid). Materiaalse haldusakti tunnused on: - kohustuslik iseloom
ehk haldusaktid (eksekutiivaktid) ja 3) riigi seadust rakendavate organite (jurisdiktsiooniorganite) vastu võetud rakendamisaktid (jurisdiktsiooniaktid). Kui klassifitseerimise aluseks võtta see, millist ülesannet õigusakt õiguskorras täidab, saame n-ö õiguse allika funktsionaalse jaotuse: 1) seadusandlikku funktsiooni (legislatiivfunktsiooni) täitev õigusakt; 2) haldusfunktsiooni (eksekutiivfunktsiooni) täitev õigusakt ja 3) rakendamisfunktsiooni (jurisdiktsioonilist funktsiooni) täitev õigusakt. Kui lähtuda sellest, milline on õiguse allika juriidiliselt jõust tulenev koht õiguskorra hierarhias, saame n-ö õiguse allika vertikaalse jaotuse: 1) seadused; 2) seadusest madalamal olevad õiguse allikad. Õiguse allikaid saab klassifitseerida ka nende kuulumise järgi teatud õigusvaldkonda. Nii saame n-ö õiguse allika horisontaalse jaotuse: 1) eraõigusesse kuuluvad õiguse allikad; 2) avalikku õigusesse kuuluvad õiguse allikad.
1. Legislatiivaktideks vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt. 2. Haldusaktideks vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt. 3. Jurisdiktsiooniaktideks vastu võetud riigi jurisdiktsiooniorganite poolt. Õigusakti ülesande järgi õiguskorras (funktsionaalne liigitus): 1. Legislatiivfunktsiooni täitev õigusakt. 2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt. 3. Jurisdiktsioonilist funktsiooni täitev õigusakt. Õigusaktide materiaalne liigitus: õigusakt õiguse allika tähenduses saab materiaalselt olla vaid õigusnormi sisaldav akt. Õiguse allikate liigituse aluseks koht õiguskorras, hierarhiline iseloom (vertikaalne liigitus): 1. Seadused 2. Seadusest madalamal olevad õiguse allikad Õiguse allikate kuulumine teatud õigusvaldkonda (horisontaalne liigitus): 1. Eraõigusesse kuuluvad. 2. Avalikku õigusesse kuuluvad.
343. Milline on õiguse allikate formaalne jaotus ja funktsionaalne liigitus? Õiguse allikate formaalne jaotus: 1. Legislatiivaktideks- vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt. 2. Haldusaktideks- vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt. 3. Jurisdiktsiooniaktideks- vastu võetud riigi juristiktsiooniorganite poolt. Funktsionaalne liigitus: 1. Legislatiivfunktsiooni täitev õigusakt. 2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt. 3. Jurisdiktsioonilist funktsiooni täitev õigusakt. 344. Mida tähendavad mõisted: generaaldelegatsioon; spetsiaaldelegatsioon; intra legem määrused; praeter legem määrused; contra legem määrused? Generaaldelegatsioon kujutab endast tavaliselt pôhiseaduses sätestatud kestvat volitust määrusandluses. Spetsiaaldelegatsioon on ühekordne, seaduses sisalduv volitus. Määrusandluse mahu alusel eristatakse: 1.Intra legem määrused - kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrused; 2
õiguspositivismiga 357. Milline on õiguse allikate formaalne jaotus ja funktsionaalne liigitus? Õiguse allikate formaalne jaotus: 1. Legislatiivaktideks- vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt. 2. Haldusaktideks- vastu võetud riigi eksekutiivorganite poolt. 3. Jurisdiktsiooniaktideks- vastu võetud riigi juristiktsiooniorganite poolt. Funktsionaalne liigitus: 1. Legislatiivfunktsiooni täitev õigusakt. 2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt. 3. Jurisdiktsioonilist funktsiooni täitev õigusakt 358. Mida tähendavad mõisted: generaaldelegatsioon; spetsiaal-delegatsioon; intra legem määrused; praeter legem määrused; contra legem määrused? Generaaldelegatsioon kujutab endast tavaliselt pôhiseaduses sätestatud kestvat volitust määrusandluses. Spetsiaaldelegatsioon on ühekordne, seaduses sisalduv volitus. Määrusandluse mahu alusel eristatakse: 1.Intra legem määrused - kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrused; 2
1.LEGISLATIIVAKTIDEKS – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt; seadusandlus, seadusandlik võim – legislature. HALDUSAKTIDEKS – vastu võetud riigi jurisdiktsiooniorganite poolt; See on õiguse allikate formaalne jaotus. Kui võtta aluseks, millist ülesannet õigusakt õiguskorras täidab, siis saame järgmise liigituse: 1. LEGISLATIIVFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT 2. HALDUSFUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT 3. JURISDIKTSIOONILIST FUNKTSIOONI TÄITEV ÕIGUSAKT jurisdiktsioon - õiguse-, kohtumõistmine; võimkond See on õiguse allikate funktsionaalne liigituseks. 353. Mida tähendavad mõisted: generaaldelegatsioon; spetsiaal-delegatsioon; intra legem määrused; praeter legem määrused; contra legem määrused? Õigusteoorias on tuntud 2 volituste liiki: 1 generaaldelegatsioon; spetsiaaldelegatsioon.
annaabi.ee 
