Vargamäel oligi kord juba nii, et kui vanem põlvkond ei saanud omavahel läbi, pidades üksteise peale pikka viha, siis lapsed elasid õnnelikumat elu, olles omakeskis toeks ja headeks sõpradeks. Läbi mitme "Tõe ja õiguse" osa ei lepita miski kahte vastakat naabrit, kelle tõekspidamised on nii erinevad ja nii väga tahavad nad mõlemad olla parimad Vargamäel. Autor on ka läbi Andrese mõtete tõstatanud viimases teose osas küsimuse, et kas Jumalgi suudab otsustada, kellel oli Vargamäel rohkem õigust: kas Pearul või Andresel. Arvatavasti ei suuda seda Jumalgi, kuid mõlemad kanged mehed ei sure enne, kui nende viimane soov ei saa teoks. Pearu elupäevad lõppevad, siis kui ta on leidnud, et tema talus on olemas see kange veri tema oma minias voolamas, mida ta oli otsinud ikka ja jälle Mäe talust. Andrese läheb oma viimsele teekonnale peale seda, kui tema silmad on näinud, et Vargamäe raba hakatakse kuivendama ja
Ja õige ongi, kui Eestis pole tööd, raha ega luksust. Eestlasele pole mingi häbiasi minna välismaale koristajaks, sest selle eest saab palju raha, kuid häbi on olla kodumaal koristaja. Kui selline olukord jätkub ja riik ei suuda välja mõelda, kuidas eestlasi kodumaal hoida, sureb lõpuks ka Eesti maainimese unistus Tallinna linn välja. Eestlane on kaotanud usu jumalasse. Tundub, et meie suurtes ja väikestes kirikutes ei käigi peale jumala kedagi. Ja kas see jumalgi sinna enam läheb, kui pole inimesi, kelle üle valvata. Oleme unustanud oma Ukud ja Taarad, kes meid aastasadu tagasi aitasid. Keda neil maajumalatel siis aidata ongi, kui pole enam maainimesigi. Hea, kui eestlane jõulude ajalgi kirikusse tee leiab. Oleme hakanud arvama, et jumal on kuskil õhukeste piiblilehekülgede vahel ja meisse ta enam ei puutu. Kooliõpilaste seas on häbiasjaks, kui keegi käib kirikus või usub jumalasse. Ja sellepärast oleme meie jumala maha jätnud ja jumal meid.
füüsikalist sisu. Ta võtab ideeks eetri, mis peab ühendama Jumala kui universaalsete seaduste ja olemise püsiva harmoonia looja ning looduse, kehade liikumise. Nii nagu meie tajume esemeid, kui kujutis jõuab ajju, nii tajub ka Jumal igat asja, milles ta alati on. Newton arvab, et Jumal on nii kehades kui ka nendevahelises ruumis. Newtoni järgi on Jumal seotud liikuvate kehade maailmaga eetri kaudu, mis täidab kehad ja tühjuse ning on kõikjal nagu Jumalgi. Miks arenesid Newtoni teoloogilis-ajaloolised uurimused lahus tema matemaatilistest ja loodusteaduslikest ideedest? Newton oli veendunud Piibli õigsuses, ent ta oletas, et paljud selle tekstid võivad olla algteksti moonutusteks. Newtoni töödes on kokku kogutud mahult fantastiline ajalooline materjal. See on neljakümneaastase töö ja tohutu eruditsiooni vili. Nende tööde hulgast 7
2007] Sissejuhatus Juba referaadi pealkiri on intrigeeriv, eriti just selles mõttes intrigeeriv, et see viiks justkui kimbatusse. Teatud määral viibki, aga püüame sellest kimbatusest jagu saada. Selleks ongi see töö koostatud. Probleemid algavad juba raamatu pealkirja tõlkimisest, sest originaalpealkiri ,,Essee inimesest" tundub soblikum kui ,,Uurimus inimesest". Keegi on kunagi öelnud, et inimene on uurimatu. Samuti nagu Jumalgi on uurimatu. Ja teine probleem sisaldub käesoleva referaadi pealkirja esimeses pooles: kumba varianti ikka eelistada ,,Mis on inimene?" või siiski ,,Kes on inimene?" Mis? ja kes? küsimustega jäävad tänapäeva Eesti algklasside lapsed väga tihti jänni, kui loodusõpetuse tunnis tuleb liigitada ,,tuli", ,,kivi", ,,taim", ,,puu", ,,vesi" jne. elusasse või elutusse lahtrisse (kategooriasse). Ja jänni ei jää mitte ainult lapsed, vaid ka nende
Magdaleena hüppas suurest rõõmust Leemetile kaela ja suudles teda põsele. Nad läksid tüdruku palvel külasse. Magdaleena jutustas isale, mis oli juhtunud. Johannes uskus, et ussisõnu pole olemas. See oli jumala tahe, et uss Magdaleena jalast mürgi välja imeks. Leemet ärritus ja pidas neid, kes ussisõnu ei oska, arututeks sitikateks. Johannes seletas, et kuna jumala asemik paavst ei oska ussisõnu, siis on need väljamõeldud, sest paavst oskab kõike nagu jumalgi. 18. Leemet sõi leiba, aga ainult Magdaleena pärast. Johannes uuris ega Leemet pole kõige kurjemat pattu teinud libahundiks käinud. Leemet arvas, et hundiks muutuda pole võimalik. Magdaleena aga uskus, et Leemet oskab end hundiks teha. Leemet püüdis Magdaleenale ussisõnu õpetada, aga tolle keel ei paindunud leiva söömise pärast nii hästi. Magdaleena jaoks olid kõik sisinad ühesugused. Nad läksid kloostri juurde munkade laulu, koraali, kuulama.
Magdaleena hüppas suurest rõõmust Leemetile kaela ja suudles teda põsele. Nad läksid tüdruku palvel külasse. Magdaleena jutustas isale, mis oli juhtunud. Johannes uskus, et ussisõnu pole olemas. See oli jumala tahe, et uss Magdaleena jalast mürgi välja imeks. Leemet ärritus ja pidas neid, kes ussisõnu ei oska, arututeks sitikateks. Johannes seletas, et kuna jumala asemik paavst ei oska ussisõnu, siis on need väljamõeldud, sest paavst oskab kõike nagu jumalgi. 18. Leemet sõi leiba, aga ainult Magdaleena pärast. Johannes uuris ega Leemet pole kõige kurjemat pattu teinud libahundiks käinud. Leemet arvas, et hundiks muutuda pole võimalik. Magdaleena aga uskus, et Leemet oskab end hundiks teha. Leemet püüdis Magdaleenale ussisõnu õpetada, aga tolle keel ei paindunud leiva söömise pärast nii hästi. Magdaleena jaoks olid kõik sisinad ühesugused. Nad läksid kloostri juurde munkade laulu, koraali, kuulama. Leemet istus
krutskid ülesse (lk 203). Andres teeb Pearule kõverust ning tõmbab teda avalikult alt, nii et Pearu häbisse jääb. Kes seega ehk enam kaotab on Andres, kes n.ö. vaenlase relva oma arsenali võtab. Andrese ja Mari teoloogia on välja toodud lk 305. Mari on allaheitlik, loodab vaid Jumalale ning annab talle kõiges, nii heas kui halvas, õiguse. Mari on fatalist. Andres loodab aga mõlemale, nii armule kui õigusele, lootes et küllap Jumalgi ehk mingitest printsiipidest lähtub, mis inimesele aimatavad. Nii näeb Andres Jumalat kui ülimat õigust, kes tedagi ta võitluses jumaliku õiguse eest ära ei lase väsida. Kiriku järgi ei tule samale samaga vastata. Kirik tahab, et vägivalla- ja rivaliteeditsükkel andestuse ja armu poolt läbi lõigataks. Kuidas seda teha, kui su headust vaid nõrkusena tõlgendatakse, seda ei õpeta aga ka kirikuõpetaja.
Mitme aasta möödudes esitab Indrek vanale kosmograafia professorile küsimuse: Härra professor, kui ilmaruum on nii lõputa suur ja kui igal pool on aina tähed, tähekogud ja linnuteed, kus on siis taevas. Nukralt naeratavalt õpetajalt saab ta vastuse: Üle kolmekümne aasta olen otsinud, aga pole leidnud. Nüüd olen vana. Teie olete alles noor, otsige, ehk leiate teie. Ning Indrek, kes samal ajal elab üle sügava tragöödia ( sureb tema armastatu Ramilda, ja surma vastu on jumalgi võimetu), paneb leegitseva vaimustusega kirja oma vastse tõe jumalast: Sind ei ole, on ainult tähed, tähed, tähed. On ainult lõpmatu ruum, kus eksib surnud tähtede valgus... Sa ei ole teinud ei seda ega teisi maailmu, sa ei ole ka teinud inimest, vaid arenemine, mis tuleb üle sauruste. Romaani põhiidee seisukohalt äratab tähelepanu lõpplahendus: Indrek loobub jalutu lapsukese ees, kes on kõik paranemislootused pannud jumalale, oma äsja kirglikult väljendatud tõest.
Mitme aasta möödudes esitab Indrek vanale kosmograafia professorile küsimuse: Härra professor, kui ilmaruum on nii lõputa suur ja kui igal pool on aina tähed, tähekogud ja linnuteed, kus on siis taevas. Nukralt naeratavalt õpetajalt saab ta vastuse: Üle kolmekümne aasta olen otsinud, aga pole leidnud. Nüüd olen vana. Teie olete alles noor, otsige, ehk leiate teie. Ning Indrek, kes samal ajal elab üle sügava tragöödia ( sureb tema armastatu Ramilda, ja surma vastu on jumalgi võimetu), paneb leegitseva vaimustusega kirja oma vastse tõe jumalast: Sind ei ole, on ainult tähed, tähed, tähed. On ainult lõpmatu ruum, kus eksib surnud tähtede valgus... Sa ei ole teinud ei seda ega teisi maailmu, sa ei ole ka teinud inimest, vaid arenemine, mis tuleb üle sauruste. Romaani põhiidee seisukohalt äratab tähelepanu lõpplahendus: Indrek loobub jalutu lapsukese ees, kes on kõik paranemislootused pannud jumalale, oma äsja kirglikult väljendatud tõest
Magdaleena hüppas suurest rõõmust Leemetile kaela ja suudles teda põsele. Nad läksid tüdruku palvel külasse. Magdaleena jutustas isale, mis oli juhtunud. Johannes uskus, et ussisõnu pole olemas. See oli jumala tahe, et uss Magdaleena jalast mürgi välja imeks. Leemet ärritus ja pidas neid, kes ussisõnu ei oska, arututeks sitikateks. Johannes seletas, et kuna jumala asemik paavst ei oska ussisõnu, siis on need väljamõeldud, sest paavst oskab kõike nagu jumalgi. 18. Leemet sõi leiba, aga ainult Magdaleena pärast. Johannes uuris ega Leemet pole kõige kurjemat pattu teinud libahundiks käinud. Leemet arvas, et hundiks muutuda pole võimalik. Magdaleena aga uskus, et Leemet oskab end hundiks teha. Leemet püüdis Magdaleenale ussisõnu õpetada, aga tolle keel ei paindunud leiva söömise pärast nii hästi. Magdaleena jaoks olid kõik sisinad ühesugused. Nad läksid kloostri juurde munkade laulu, koraali, kuulama. Leemet istus
Magdaleena hüppas suurest rõõmust Leemetile kaela ja suudles teda põsele. Nad läksid tüdruku palvel külasse. Magdaleena jutustas isale, mis oli juhtunud. Johannes uskus, et ussisõnu pole olemas. See oli jumala tahe, et uss Magdaleena jalast mürgi välja imeks. Leemet ärritus ja pidas neid, kes ussisõnu ei oska, arututeks sitikateks. Johannes seletas, et kuna jumala asemik paavst ei oska ussisõnu, siis on need väljamõeldud, sest paavst oskab kõike nagu jumalgi. 18. Leemet sõi leiba, aga ainult Magdaleena pärast. Johannes uuris ega Leemet pole kõige kurjemat pattu teinud libahundiks käinud. Leemet arvas, et hundiks muutuda pole võimalik. Magdaleena aga uskus, et Leemet oskab end hundiks teha. Leemet püüdis Magdaleenale ussisõnu õpetada, aga tolle keel ei paindunud leiva söömise pärast nii hästi. Magdaleena jaoks olid kõik sisinad ühesugused. Nad läksid kloostri juurde munkade laulu, koraali, kuulama
Mitme aasta möödudes esitab Indrek vanale kosmograafia professorile küsimuse: Härra professor, kui ilmaruum on nii lõputa suur ja kui igal pool on aina tähed, tähekogud ja linnuteed, kus on siis taevas. Nukralt naeratavalt õpetajalt saab ta vastuse: Üle kolmekümne aasta olen otsinud, aga pole leidnud. Nüüd olen vana. Teie olete alles noor, otsige, ehk leiate teie. Ning Indrek, kes samal ajal elab üle sügava tragöödia ( sureb tema armastatu Ramilda, ja surma vastu on jumalgi võimetu), paneb leegitseva vaimustusega kirja oma vastse tõe jumalast: Sind ei ole, on ainult tähed, tähed, tähed. On ainult lõpmatu ruum, kus eksib surnud tähtede valgus... Sa ei ole teinud ei seda ega teisi maailmu, sa ei ole ka teinud inimest, vaid arenemine, mis tuleb üle sauruste. Romaani põhiidee seisukohalt äratab tähelepanu lõpplahendus: Indrek loobub jalutu lapsukese ees, kes on kõik paranemislootused pannud jumalale, oma äsja kirglikult väljendatud tõest
Mitme aasta möödudes esitab Indrek vanale kosmograafia professorile küsimuse: Härra professor, kui ilmaruum on nii lõputa suur ja kui igal pool on aina tähed, tähekogud ja linnuteed, kus on siis taevas. Nukralt naeratavalt õpetajalt saab ta vastuse: Üle kolmekümne aasta olen otsinud, aga pole leidnud. Nüüd olen vana. Teie olete alles noor, otsige, ehk leiate teie. Ning Indrek, kes samal ajal elab üle sügava tragöödia ( sureb tema armastatu Ramilda, ja surma vastu on jumalgi võimetu), paneb leegitseva vaimustusega kirja oma vastse tõe jumalast: Sind ei ole, on ainult tähed, tähed, tähed. On ainult lõpmatu ruum, kus eksib surnud tähtede valgus... Sa ei ole teinud ei seda ega teisi maailmu, sa ei ole ka teinud inimest, vaid arenemine, mis tuleb üle sauruste. Romaani põhiidee seisukohalt äratab tähelepanu lõpplahendus: Indrek loobub jalutu lapsukese ees, kes on kõik paranemislootused pannud jumalale, oma äsja kirglikult väljendatud tõest
Mitme aasta möödudes esitab Indrek vanale kosmograafia professorile küsimuse: Härra professor, kui ilmaruum on nii lõputa suur ja kui igal pool on aina tähed, tähekogud ja linnuteed, kus on siis taevas. Nukralt naeratavalt õpetajalt saab ta vastuse: Üle kolmekümne aasta olen otsinud, aga pole leidnud. Nüüd olen vana. Teie olete alles noor, otsige, ehk leiate teie. Ning Indrek, kes samal ajal elab üle sügava tragöödia ( sureb tema armastatu Ramilda, ja surma vastu on jumalgi võimetu), paneb leegitseva vaimustusega kirja oma vastse tõe jumalast: Sind ei ole, on ainult tähed, tähed, tähed. On ainult lõpmatu ruum, kus eksib surnud tähtede valgus... Sa ei ole teinud ei seda ega teisi maailmu, sa ei ole ka teinud inimest, vaid arenemine, mis tuleb üle sauruste. Romaani põhiidee seisukohalt äratab tähelepanu lõpplahendus: Indrek loobub jalutu lapsukese ees, kes on kõik paranemislootused pannud jumalale, oma äsja kirglikult väljendatud tõest. See ei
Mitme aasta möödudes esitab Indrek vanale kosmograafia professorile küsimuse: Härra professor, kui ilmaruum on nii lõputa suur ja kui igal pool on aina tähed, tähekogud ja linnuteed, kus on siis taevas. Nukralt naeratavalt õpetajalt saab ta vastuse: Üle kolmekümne aasta olen otsinud, aga pole leidnud. Nüüd olen vana. Teie olete alles noor, otsige, ehk leiate teie. Ning Indrek, kes samal ajal elab üle sügava tragöödia ( sureb tema armastatu Ramilda, ja surma vastu on jumalgi võimetu), paneb leegitseva vaimustusega kirja oma vastse tõe jumalast: Sind ei ole, on ainult tähed, tähed, tähed. On ainult lõpmatu ruum, kus eksib surnud tähtede valgus... Sa ei ole teinud ei seda ega teisi maailmu, sa ei ole ka teinud inimest, vaid arenemine, mis tuleb üle sauruste. Romaani põhiidee seisukohalt äratab tähelepanu lõpplahendus: Indrek loobub jalutu lapsukese ees, kes on kõik paranemislootused pannud jumalale, oma äsja kirglikult väljendatud tõest
Sest hea südamega inemine tahab kõigile hea olla või kõigile halb. Kõigile! Kui purustas sakslased purjus peaga, siis mõtleb kohe: milleks see eesti kool, kui pole enam sakslasi. Nõnda ütleb hea inemine. Kõigile olgu ühte moodi. Venelane ei oska lugeda, milleks siis eestlanegi oskab. Head inemist ei või sellepärast kunagi usaldada, tema teeb kergesti kurja -- puhta õigluse pärast, et aga oleks kõigil ühesugune. Aga inemine ei saa õiglane olla, jumalgi ei saa, sest ega ta muidu ütle: armasta oma ligemist nagu iseennast. Seda öeldi juudile, juut teab. Kas talle öeldi: armasta kõiki, iga inemist? Ei, vaid: armasta ligemist. Aga hea venelane tahab kõiki armastada nagu iseennast ja sellepärast paneks ta eesti koolid kinni. Venelane on parem kui jumal, parem kui Õnnistegija, ainult neitsi Maria on ehk nõnda hea kui venelane. Niisugune on venelane. Oo, härra Maurus tunneb head venelast, kes tahab kõiki armastada nagu iseennast!..."
J Preester jätkas: «Mehe armastus, kes on igavesti neetud!» Mõlemad vaikisid mõnda aega oma tundmuste raskuse all. Preester oli meeletu, tütarlaps tuimaks jäänud. «Kuula,» ütles lõpuks preester, kes imeliku rahu tagasi oli saanud. «Sa saad kõik teada. Ütlen sulle seda, mida ma ise vaevalt enesele olen julgenud öelda, kui ma oma südametunnistuselt vargsi aru olen pärinud neil öö vaiksetel tundidel, mil ümber nii pime 1 8 4 on, et paistab, nagu ei näeks jumalgi meid enam. Kuula siis! Enne kui ma sind, tütarlaps, nägin, olin ma õnnelik.» «Ka mina!» ohkas Esmeralda tasa. «Ära katkesta mind! Jah, ma olin õnnelik, arvasin vähemalt, et ma seda olen. Ma olin puhas, mu hing oli täis kristalset selgust. Polnud uhkemat ja lootusrikkamat pead kui minu oma. Preestrid õppisid mult kasinust, teadlased teadust. Jah, teadus oli mulle kõik: ta oli mulle õeks ja õe armastusest jätkus. Alles vanadusega tulid ka teised mõtted. Nii mõnigi
annaabi.ee 
