kontsernile.Vana tegevjuht ei tulnud uude firmasse kaasa.Emaettevõtte otsustas palgata firmasse tööle uue tegevjuhi.Muu personal jäi samaks. Probleemse juhtimissituatsiooni osalised on tegevjuht ja finantsjuht.Probleem seisnes selles, et finantsjuht näeb, et tegevjuhi tegevus viib ettevõtte pankroti ja ta teeb vastava sisulisi märkuseid tegevjuhile.Tegevjuht ei võta finantsjuhti kuulda, jätkab oma samalaadset tegevust, samas tekivad suhtlemis probleemid finantsjuhiga isiklikul tasandil.Tegevjuht hakkab finantsjuhti taga kiusama, eirates tema soovitusi ning nõuandeid ja kehtestab ennast agressiivselt finantsjuhi suhtes.Selle surve tulemusena finantsjuht lahkus oma töökohalt. Probleemi määratlemine Tegevjuht saades ametipostile otsustas alustada suuri renoveerimis töid ettevõttes.Alustades suuri ehitus-ja renoveerimistöid ning vahetades vana inventaar uue vastu
16.06.17 Asu farmi juures asuvate siloaukude peal olin ning püüdsin hoida silohoidla ääred puhtad, et hiljem kui auk on täis, saab ilusti selle kilega ära katta ehk saab kile vastu ääri kinnitada. 19.06.17 Puhastasime siloauku, mis asub maisipõllu juures ning hiljem jälgisime Jaaguga silotegu. 20.06.17 Käisime Arega vaatamas silopätsil olevat tööjõudu, kes sai juurde tellitud abijõuks. Käisime põldudel finantsjuhiga ning Põlva agro … 21.06.17 Jälgisin Are toimetusi, käisime põldudel, töö sujuvust vaatlesime ja arutlesime 22.06.17 Kuna oli vihmane ilm siis esialgu jälgisime kuidas silotegu sujub, käisime põldudel ja ka lauda juures ning õhtul olin abis silopätsi sulgemisel. 10.07.17 Raamatupidamine – palgad 11.07.17 Raamatupidamine 24.07.17 Are ja Jaaguga käisime vaatamas rohumaid, et milline kõige esimesena niita
01.august 2019 kuni 31.oktoober 2019. Selle käigus jõudis töö autor teadmisele, et algdokumendid ettevõttesse sisse ostetud teenuste näol on iga kuu suhteliselt sarnased. Seega tegi töö autor järelduse, et uurimustöö tulemuse saavutamiseks on vaatlusperiood sobiv. Kasumiaruande analüüsimiseks kasutas töö autor 2019 ja 2018 aasta kasumiaruandeid. Andmete täpsustamiseks ja parema tulemuse saavutamiseks viis töö autor läbi intervjuud ettevõtte juhtkonnaga ja finantsjuhiga, kuna intervjuu käigus saavutatakse küsitletavaga parem kontakt ja õnnestub saada põhjalikumat informatsiooni (Kuusik, Virk, & Printshal, 2010, lk 318). Intervjuu eelis teiste andmete kogumismeetodite ees on paindlikkus, võimalus andmekogumist vastavalt olukorrale ja vastajale reguleerida. Intervjueeritavaid on võimalik kergesti kätte saada, kui soovitakse andmeid täiendada. (Hirsjärvi, Remes & Sajavaara, 2005, lk 192-193). Intervjuu koosneb küsimustest, mis on