· esmakordsest töö alustamisest bioloogiliste ohu- tegurite ning kantserogeensete ja mutageensete ainetega; · ehitustööde ja asbestitööde alustamisest (eel- teade). 2 Aktsiaselts · Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 . · Aktsionär vastutab ühingusse paigutatud kapitaliga. · Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks (liht- ja eelisaktsia). · Aktsia väikseim nimiväärtus võib olla 10 senti. · Juhtimisorganiks on aktsionäride üldkoosolek. · Aktsionäride huvisid esindab ja järelvalvet teostab nõukogu ja juhatus. · Asutamisel koostatakse asutamisleping/otsus ja põhikiri. Osaühing · Osakapitali miinimumsuurus on 2500 . · Osaniku vastutus piirdub ühingusse paigutatud kapitaliga. · Igal osanikul on üks osa. · Osa väiksem nimiväärtus on 1 . · Asutamisel koostatakse asutamisleping ja põhikiri. · Juhtimisorganiks on juhatus (nõukogu), kes
siis peab see olema 10 sendi täiskordne AS aktsiaselts (2) · Aktsiad on nimelised ja nende kohta peetakse aktsiaraamatut. Aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. · Aktsiaid on kahte liiki: lihtakstsiad ja eelisaktsiad · Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. AS aktsiaselts (3) · Aktsiaseltsi kõrgemaks juhtimisorganiks on aktsionäride üldkoosolek · Üldkoosolek valib ja kutsub tagasi nõukogu liikmeid, keda on enamasti kolm ja kes valitakse üldjuhul viieks aastaks, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Aktsiaselts ja osaühing Eelised + Puudused - · Piiratud vastutus · Suurem tegevuste · Võimalus kaasata kapitali reguleeritus · Omandiõiguse üleandmine · Tekkepõhine · Paremad võimalused juhi raamatupidamine
docstxt/.txt
saamine, Ettevõtluses osalevad majandusüksused, kelle eesmärgid tehakse kindlaks strateegilise planeerimise käigus. Ettevõtlus on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Aktsiaselts. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000. Aktsionär vastutab ühingusse paigutatud kapitaliga. Aktsia väikseim nimiväärtus võib olla 10 senti. Juhtimisorganiks aktsionäride üldkoosolek. Huvisid esindab ja järelvalvet teostab nõukogu ja juhatus. Osaühing. Osakapitali miinimumsuurus on 2500. Osaniku vastutus piirdub ühingusse paigutatud kapitaliga. Osa väiksem nimiväärtus on 1. Juhtimisorganiks juhatus, kes vastutab ettevõtte igapäevase majandustegevuse eest. Täisühing. Ühingul peab olema vähemalt kaks osanikku, kes on sõlminud ühingulepingu.Osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Kapitali määr ei ole
oktooberist 1991 ning UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon moodustati Vabariigi Valitsuse korraldusega 17. Augustil 1992 vastavalt UNESCO põhikirja VII artiklile ning kooskõlas UNESCO Rahvuslike Komisjonide hartaga. UNESCO ERK on ühenduslüliks ja koordineerijaks UNESCO peakorteri ja UNESCO tegevusega seotud isikute ja asutuste vahel Eestis. Komisjon koosneb kolmest strukuuriüksusest: nõukogu, nõukoda ja sekretariaat. Nõukogu on organisatsiooni kõrgeimaks juhtimisorganiks. Nõukoja ehk nõuandva organi ülesandeks on nõukogu ja juhatuse nõustamine UNESCO teemavaldkondadesse 4 UNESCO World Heritage, http://whc.unesco.org/en/about/ 5 UNESCO ERK Maailmapärandi nimekirjad, http://www.unesco.ee/eesti-kanded-maailmaparandi-nimekirjas/ 6 The UNESCO Courier, http://www.unesco.org/new/en/unesco-courier/the-magazine/ kuuluvates küsimustes ning konventsioonide ja programmide rakendamises osalemine.7
äriregistrisse, millel lisaks tuleb esitada loodava aktsiaseltsi mitmed dokumendid. Nende hulka kuuluvad näiteks asutamisleping või –otsus, mis peab olema notariaalselt tõestatud, põhikiri, teatis pangalt aktsiakapitali sissemaksmise kohta. ÄS § 250 lg 4 kohaselt AS ei kanta äriregistrisse, kui avaldus kande tegemiseks esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest või asutamisotsuse vastuvõtmisest. 1.3 Aktsiaseltsi juhtimine Aktsiaseltsi juhtimisorganiks on juhatus, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Nad on kohustatud juhtimisel kinni pidama nõukogu seadusandlikest korraldustest. Nendest teatuid tegevusi võib juhatus sooritada ainult nõukogu nõusolekul. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule (ÄS § 316). Juhatus on kohustatud andma
riiki; seda ei saa kõrvaldada tavaliste vahenditega; ajutise iseloomuga kriis; peab olema ajaliselt piiritletud ja välja kuulutatud ametlikult. Aktsiaseltsi kõrgeim organ on aktsionäride üldkoosolek(korraline 1 kord aastas ja mitte hiljem kui 6 kuud peale majandusaasta lõppu; erakorraline), igapäevast maandustegevust teostab juhatus, kontrolli juhatuse tegevuse üe teostab nõukogu, raamatupidamislikku kontrolli audiitor. Osaühingu juhtimisorganiks osanike koosolek, juhatus või nõukogu. Tulundusühingu korrraline üldkoosolek kutsutakse kokku 3 kuu jooksul peale majandusaasta lõppu. Revident või revisjonikomisjon on ühistu kontrollorgan. Aktsiaseltsi asutamine aktsite märkimiseta. Sõlmitakse asutamisleping, mis peab olema notariaalselt tõestatud ja mis kehtib kuni äriühing on kantud äriregistrisse. Asutamise kinnitatakse põhikiri(Edasise tegevuse kord). Valtiakse juhatus, nõukogu, audiitor
Aktsiad võivad olla kas eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad ei anna hääleõigust, küll aga eelisõiguse dividendide saamisel. Seejuures on eelisaktsia omanikule makstava dividendi suurus kirjas firma põhikirjas (protsendina aktsia algväärtusest) ja need dividendid makstakse välja enne teistele aktsionäridele maksmist. Asutada võib aktsiaseltsi üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Juhtorganeid on AS- il kolm: 1. Kõrgeimaks juhtimisorganiks on aktsionäride üldkoosolek. 2. Vähemalt kolmest liikmest koosnev nõukogu on juhatusest kõrgemal seisev organ, mis korraldab firma juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. 3. Juhatus on AS-i juhtimisorgan, mis esindab ja juhib firma igapäevast majandustegevust. Vähemalt pooled juhatuse liikmetest peavad olema Euroopa Majandusühenduse riikidest või Sveitsis elavad isikud. Eelised · Laiendamise, sh kapitali juurdehaaramise lihtsus
Osanikud peavad tegema sissemaksed. Usaldusühing. Ühingul peab olema vähemalt kaks osanikku. Usaldusosa kohta ei tohi välja anda väärtpaberit. Tulundusühistu. Ühistu eesmärgiks on liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuse osutamisega. Ühistu vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Osakaüital – 2500 eurot. Mittetulundusühistu. Kasumit mitte taotlev ja jaotav. Asutajad võivad olla füüsilised ja juridiilised isikud. Kõrgemaks juhtimisorganiks on üldkoosolek. Euroopa äriühing (Societas Europaea). Ühingu kapital – 120 000 eurot. Olemuselt võrreldav aktsiaseltsiga. Suunatud peamiselt suurtele ja keskmisele ettevõtetele. Turumajanduse toimimiseks. Registreerida ettevõtjana, registreerida töötajad. Sõlmida töövõtjatega lepunguid. Kuni kaks nädalat võib olla suuline töölepingut. Äriplaan on ettevõtja kirjali document oma ettevõtte äriideedest ja eesmärkidest ning nende saavutamise võimalusest
olemasolu või esitab majandusaasta aruande, samuti kui võlausaldaja teatab oma nõudest. Viimasel juhul algatab registripidaja sundlõpetamise. (A. Kiris, 2012, 205-207) 14 Osaühing(OÜ) Aktsiaselts ja osaühing on põhiolemuselt üsna sarnased. Olemuselt osaühing on mõeldud vormiks väiksematele ettevõtetele, aktsiaselts seevastu suurtele. Juhtimine Osaühingu juhtimine sarnaneb palus AS-i omaga, kuid samas on tal rida erinevusi. Kui AS-s on kõrgeimaks juhtimisorganiks aktsionäride üldkoosolek, siis osaühingu puhuk räägitakse osanikest ja osanike pädevusest. Põhjus, miks osaühingu juhtorganiks ei ole ainult kosolek, on selles, et osaühinguid on väga erineva koosseisuga, seetõttu seadus annab võimaluse koosolekut kokku kutsuda siis, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti seaduses ettenähtud juhtudel, aga ka annab teatud juhtudel osanikele võimaluse otsusei vastu võtta koosolekut kokku kutsumata. (A.Kiris, 2012, 231)
Aktsiaseltsi puhul on kehtestatud kõige rangemad asutamise, juhtimise ja vähemusaktsionäride kaitse ja aruandluse nõuded ning miinimumkapitalinõue on 25 000 eur. Aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 10 senti. AS valitakse äriühingu vormiks siis, kui on plaan minna firmaga börsile või kui on tegemist suuremate projektide ja ettevõtmistega. Üldjuhul alustavaid ettevõtjaid see ettevõtlusvorm väga ei puuduta. Juhtorganeid on AS-il kolm: 1. Kõrgeimaks juhtimisorganiks on aktsionäride üldkoosolek. 2. Vähemalt kolmest liikmest koosnev nõukogu on juhatusest kõrgemal seisev organ, mis korraldab firma juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. 3. Juhatus on AS-i juhtimisorgan, mis esindab ja juhib firma igapäevast majandustegevust. Vähemalt pooled juhatuse liikmetest peavad olema Euroopa Majandusühenduse riikidest või Šveitsis elavad isikud. Eelised
liiki riigi - või munitsipaalkooli õpilastega. 5.2. Õpilastel on järgmised kohustused : 1) võtta osa õppetööst ja õppida võimetekohaselt; 2) osaleda kõigil õppe - ja kasvatusüritustel, kui see ei ole õpilasele tervislikel põhjustel vastunäidustatud; 3) täita kooli kodukorda; 4) täita teisi seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevaid õpilastele pandud kohustusi. 6. KOOLI JUHTIMINE Kooli kõrgeimaks juhtimisorganiks on kooli pidaja juhatus, kooli esindamiseks ja juhtimiseks valitakse direktor. Kooli kollegiaalseks otsustuskoguks on kooli nõukogu. Juhatus 6.1. Mittetulundusühingu juhatus on kooli kõrgeim juhtimisorgan, mille liikmete arv ja valimise kord on sätestatud mittetulundusühingu põhikirjas. 6.2. Juhatuse koosolek on pädev vastu võtma otsuseid kõikides kooli korraldust ja õppetööd puudutavates küsimustes, mida ei ole seaduse või käesoleva põhikirjaga antud
kohustuste ja õiguste tegusaks teostamiseks ühendav organisatsioon ERK puhul on tegemist mittetulundusühinguga, mis on ellukutsutud vabatahtlikul algatusel. ERK põhikirjalisteks eesmärkideks on: 1. levitada raamatupidajatele suunatud teadmisi ja kogemusi; 2. kaitsta raamatupidajate huve ja õigusi; 3. väljendada liikmeskonna seisukohti riiklikel ja ühiskondlikel aruteludel ja otsustamistel. ERK kõrgeimaks juhtimisorganiks on Üldkoosolek ERK juhindub oma töös kehtivatest Eesti Vabariigi seadustest, oma põhikirjast ja kodukorrast Kutsestandard on dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele. 3 Raamatupidaja kutse-eetika koodeks on aluseks kõigile raamatupidajatele ja
olid tekkinud nõukogude riigi territooriumil, sõltumata sellest milline võim oli sel alal olnud enne nõukogude võimu (ka annekteeritud alade arhivaalid); Venemaa ja nõukogude välisesinduste materjalid (saatkondade arhiivid); okupatsiooni ja kontrrevolutsiooni materjalid; kinkimise, ostmise või muul teel (nt konfiskeerimine, sõjasaak) riigi omandisse sattunud materjalid. Riiklik arhiivifond allus täitevvõimule (valitsusele), mitte parlamendile. Arhiivi organisatsiooni kõrgeimaks juhtimisorganiks oli Arhiivide Peavalitsus. Kuni 1960. aastateni oli arhiivindus NKVD - Siseministeeriumi valitsemisalas, siis läks Ministrite Nõukogu otsealluvusse. Ka liiduvabariikides ja oblastites moodustati arhiivivalitsused. Riiklikul arhiivifondil oli sisemine liigitus, millest sõltus arhiivide struktuur. Dokumendid jaotati: 1) formatsioonide teooria kohaselt ajaloolisteks epohhideks enne 1917. a revolutsiooni pärast 1917. a revolutsiooni
KOV eelaste muinasajast 1866. a vallakogukonna seaduseni Muinasaeg (7. saj – 13. saj) Linnused ja tavaasulad. Külaühisk kujunemine. 45 kihelkonda ühinesid 8 maakonnaks. Iga maakond oli võimu poolest suveräänne riik, millel oli kaks võimuorganit: rahvakogu (sõjavõimelised mehed, maa küs) ja vanematekogu (maa juhtiv ja täitev organ). Kihelkondade võimuorganid olid rahvakogu ja valitsus vanematest. Sisemiselt olid kihelkonnad iseseisvad. Külades ja valdades kõrgemaks juhtimisorganiks täiskogu (taluperemehed + kogukonna ühistöö tegijad). Muinasdemok ajastusse kuul leping ja juhtimise kollegiaalsuse prints. Vana-Liivimaa riikide ajastu (13.-16. saj) Ka kesk- või orduaeg. Maa vallutamisel kaotajatega lepingud, kus määratleti eestlaste kohustused ja õigused. Kohtumõistmine talupoegade üle feodaalide käes, kuid koos maarahva esindajatega (nn õigusleidjad e hirsnikud). Külakogukondade eestseisjad talupoegade seast.
Nõukogul on õigus tutvuda kõikide aktsiaseltsi dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigust ja vara olemasolu, samuti saada juhatuselt teavet seltsi tegevuse kohta, nõuda juhatuselt tegevusaruannet ning bilansi koostamist. Nõukogu pädevusse kuulub prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine. 4.3 Osaühingu juhtimine. Osaühingu juhtimine sarnaneb paljus aktsiaseltsi omaga, kuid samas on tal rida erinevusi. Kui aktsiaseltsis on kõrgemaks juhtimisorganiks aktsionäride üldkoosolek, siis osaühingu puhul räägitakse osanikest ja osanike pädevusest. Põhjus, miks osaühingu juhtorganiks ei ole ainult koosolek, on selles, et osaühinguid on väga erineva koosseisuga, seetõttu seadus annab võimaluse koosolekut kokku kutsuda siis, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti seaduses ettenähtud juhtudel, aga ka annab teatud juhtudel osanikele võimaluse otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata (ÄS §-d 170-178).
või ühingulepinguga. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Kommenteeritav säte omab tähendust eraõigusliku juriidilise isiku sisesuhetes. Eesmärgiks on tagada õiguskindlus ja selgus seaduses fikseeritud ulatuses sisemiste ülesannete ja pädevuse jaotuse osas organite vahel. (4) Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega. Kõrgeimaks juhtimisorganiks on liikmesusel põhinevate avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul liikmete üldkoosolek, millel võib olla erinevaid nimetusi, asutusteks olevate juriidiliste isikute puhul aga nõukogu. 33 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 (5) Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks.
tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel. Juhtimis- või kontrollorganiks on muu hulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. Samuti loetakse juhtimisorganiks välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning Maksuameti kohalikus asutuses registreeritud püsiva tegevuskoha (TMS § 7) tegevjuhti. Sätestatut kohaldatakse nii avalik- kui eraõiguslike, nii residendist kui ka mitteresidendist juriidiliste isikute suhtes. Vastavalt TMS § 10 on madala maksumääraga territoorium välisriik või välisriigis asuv iseseisva
annaabi.ee 
