Kasutatud kirjandus Intervjuu: Helvi Laas. Autori inervjuu. Kristiina Kangro. Kirjalik. Põltsamaa:2009. Pauluse I kiri Korintlastele 13113. 18 Lisa 1 1. Vanaisa maja. 2. Lapsepõlve kodu. 19 Lisa 2 1. Keskkooli lõpetamine. Helvi ja tema pinginaaber Aino. 1.juuli 1949. aasta. 20 Lisa 3 1. Lustivere kool 6. klass, 1953. aasta. Helvi esimene juhendatav klass. 2. Esimene juhendatav klass Põltsamaa Keskkoolis 1955. aasta. 7A klass. 21 Lisa 4 1. Helvi koos perega. 22 Lisa 5 1. Helvi Laas 80. aastane. 23 Lisa 6 1. Diplom, millega omistati talle 7-klassilise kooli loodusteaduse ja maateaduse õpetaja kvalifikatsioon. 2. Tänukiri kohusetundliku töö eest rahvahariduse alal.
Coachimise käigus juhi küsimustele vastates saab alluv teadlikuks ülesande igast aspektist ja tegevuest, mida ülesande täitmiseks vaja. Coachiv juht saab alluva vastuseid kuulates aimu mitte ainuüksi tegevusplaanist vaid ka selleni viinud mõttekäigust. Coachimine annab juhile tegeliku, mitte illusoorse kontrolli ning alluvale tegeliku mitte illusoorse vastutuse. Coaching on suunatud vestlus kus juhendatav teadvustab ja püstitab endale eesmärgid ja ühiselt leitakse võimalused, kuidas neid ellu viia. 40. Millised on tulemusliku coachi eeldused? Emotsionaalne intelligentsus. Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. On väga aus ja eetiline. Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast
sisemisele motivatsioonile. Nende mõju sõltub eelkõige sellest, kuidas on need sportlastele esitatud, kas kontrollival, või vastupidi, kompetentsuse ja autonoomsuse tajumist toetaval viisil. Kontrolliva tagasiside andmine-Treeneri tagasiside ning selle edastamise viis mõjutavad väga suurel määral seda, milliseks kujuneb sportlaste kompetentsuse, autonoomsuse ja sisemise motivatsiooni taju. Kui junedaja antavas tagasisides on ülekaalus kontrolliv aspekt, i saa juhendatav sellest teavet kompetentsuse kohta, vaid tunneb lhtsalt sundi käituda teatud viisil. Ülemäärase isikliku kontrolli kasutamine- Sellisel juhul peavad sportlased täpselt kuuletuma treeneri korraldustele ning andma endast kõik, et näidata vaid suurepäraseid tulemusi. Treener käitub oma õpilastega kui objektidega, et saavutada tema jaoks meelepärane tulemus. Ei arvestata õpilaste tunnete, arvamuste ning vaadetega. Suur negatiivne mõju. Sportlastel pole
18. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. • Coachimise käigus juhi küsimustele vastates saab alluv teadlikuks ülesande igast aspektist ja tegevusest, mida ülesande täitmiseks vaja. • Coachiv juht saab alluva vastuseid kuulates aimu mitte ainuüksi tegevusplaanist, vaid ka selleni viinud mõttekäigust. • Coachimine annab juhile tegeliku, mitte illusoorse kontrolli, ning alluvale tegeliku, mitte illusoorse vastutuse. • Coaching on suunatud vestlus, kus juhendatav teadvustab ja püstitab endale eesmärgid ja ühiselt leitakse võimalused, kuidas need ellu viia. 19. Millised on tulemusliku coachi eeldused? • Emotsionaalne intelligentsus. • Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. • On väga aus ja eetiline. • Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. • Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast
· otsese juhi liidristiilid; · rühmanormid; · kontrolli ulatus; · Välised ohud ja surve; · organisatsioonikultuur. 17. Mida nimetatakse coachinguks? Coachingu mõiste pärineb spordist juhendaja. · Coaching päästab valla inimese sisemise jõu ja inimene suudab tänu sellele toimida parimal võimalikul viisil. · Coachimine annab juhile tegeliku, mitte illusoorse kontrolli, ning alluvale tegeliku, mitte illusoorse vastutuse. · Coaching on suunatud vestlus, kus juhendatav teadvustab ja püstitab endale eesmärgid ja ühiselt leitakse võimalused, kuidas need ellu viia. 18. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. · Juhendamise ja mentorluse üldine eesmärk on pakkuda abi ja toetust inimestele, kelle soov on enda pidev arendamine, et tulla toime üha kasvavas konkurentsis ja üldises maailma arengusurves. Selleks on vaja: arendada oma oskusi, parandada töösooritust, maksimeerida
, 2017). Muudatuste maksumus Beckardi muutuse mudel tasakaalustab selgelt muutuste maksumuse ja muutuste praktilisuse järgmise valemi abil: C=D*F*V>X, kus C= muutus, D= rahulolematus praeguse olukorraga, F= praktilised esimesed sammud, V= visioon, X= muutuste maksumus. D*F*V peab olema suurem kui X, et muudatuste elluviimine oleks mõistlik (Oake et al., 2017). Erinevus ülemineku ja muudatuse vahel Muutus on plaan – teekond, mida järgides muutused ellu viia. See on väline ja juhendatav. Üleminek on sisemine protsess, millega muutustes osaleja peab toime tulema. See on käitumise muutus, muudatuste aktsepteerimine ja põhiväärtuste korrigeerimine. Üleminek on muutuste granulaarne tase, edukaks muutuseks vajalik tööriist. Nendel mõistetel on erinev tähendus, nad on lahutamatud, kuid suutmatus neid eristada on muutuste läbikukkumise peamine põhjus (Oake et al., 2017). Muudatuste juhtimine ja juhi roll Muutuste protsessis on juhtimine edu lahutamatu osa
33. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. · Coachimise käigus juhi küsimustele vastates saab alluv teadlikuks ülesande igast aspektist ja tegevusest, mida ülesande täitmiseks vaja. · Coachiv juht saab alluva vastuseid kuulates aimu mitte ainuüksi tegevusplaanist, vaid kaselleni viinud mõttekäigust. · Coachimine annab juhile tegeliku, mitte illusoorse kontrolli, ning alluvale tegeliku, mitteillusoorse vastutuse. · Coaching on suunatud vestlus, kus juhendatav teadvustab ja püstitab endale eesmärgid ja ühiselt leitakse võimalused, kuidas need ellu viia. 34. Millised on tulemusliku coachi eeldused? Nimetage mõned Eesti tuntud coachid. · Emotsionaalne intelligentsus. · Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. · On väga aus ja eetiline. · Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. · Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast
ettevõtte probleeme. Treening töökohal on personali arendamise meetod, kus juhendaja on treenitavale kui tuutor. Selle meetodi probleemiks on asjaolu, et juhendamine võib olla väga juhuslik ja nõuab juhendaja pidevat tagasisidet juhendatava töösoorituse kohta ja selle kohta kuidas ta saaks oma tulemusi parandada. Paraku ei jätku tuutoril enda töö kürvalt vahest aega juhendatavaga tegelemiseks, see omakorda võib viia valede töövõteteni. Lisaks ei pruugi juhendatav isegi osata oma tuutorilt abi küsida. (Scarpello jt 1995, 459) Tuutorlust 11 kasutatakse Selveris teise etapina peale paatri meetodit, kui inimene peaks juba ise oma tööga hakkama saama, aga olema siiski ka kontrollitud. Töökohal personali arendamise meetod süstib teatud määral ebakindlust ja andes liigset vabadust võib töötajad laisaks muuta. Vaatluslik arendamine kujutab endast treeningumeetodit, kus treenitav vaatab
Ülemus TEAB mis toimub • Ülesande täitja VALIB vastutuse võtmise • Coachimise käigus juhi küsimustele vastates saab alluv teadlikuks ülesande igast aspektist ja tegevusest, mida ülesande täitmiseks vaja. • Coachiv juht saab alluva vastuseid kuulates aimu mitte ainuüksi tegevusplaanist, vaid ka selleni viinud mõttekäigust. • Coachimine annab juhile tegeliku, mitte illusoorse kontrolli, ning alluvale tegeliku, mitte illusoorse vastutuse. • Coaching on suunatud vestlus, kus juhendatav teadvustab ja püstitab endale eesmärgid ja ühiselt leitakse võimalused, kuidas need ellu viia. 21. Millised on tulemusliku coachi eeldused? • Emotsionaalne intelligentsus. • Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. • On väga aus ja eetiline. • Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. • Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast
Coachimise käigus juhi kü simustele vastates saab alluv teadlikuks ülesande igast aspektist ja tegevusest, mida ülesande täitmiseks vaja. Coachiv juht saab alluva vastuseid kuulates aimu mitte ainuüksi tegevusplaanist, vaid ka selleni viinud mõ ttekäigust. Coachimine annab juhile tegeliku, mitte illusoorse kontrolli, ning alluvale tegeliku, mitte illusoorse vastutuse. Coaching on suunatud vestlus, kus juhendatav teadvustab ja pü stitab endale eesmärgid ja ühiselt leitakse võ imalused, kuidas need ellu viia. 76. Tulemusliku coachi eeldused Emotsionaalneintelligentsus. Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. On väga aus ja eetiline. Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõ rgelt ja usub nende võ imetesse ning ressurssidesse. Tunneb oma võ imete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast
• Töö on tegijale uus • Tööülesanded muutuvad • Töömeetodid muutuvad • Muretsetakse ja võetakse kasutusele uusi masinaid • Töö kordub harva • Töötaja tuleb tööle pika eemaloleku järel, näiteks haiguspuhkus, vanemapuhkus või ... • Töökohas nõrgendatakse tööohutusnõudeid, toimub tööõnnetus või avastatakse kutsehaigus • Läbiviidavas tööõppes märgatakse puuduseid. Kellele, miks? Juhendatav on tööõppe olukorra keskpunkt • Tee endale selgeks, milline on juhendatav? • Mida ta teab ja oskab juba varem õpetatavatest asjadest? • Mida ta ootab juhendamiselt? • Mida tal tuleb õppida? • Kui hästi ta peab tööd oskama? • Kuidas arvestad tema isiksuse individuaalseid eeldusi? Mida, kuidas? Kõigepealt õpeta, siis nõua • Planeeri tööõpe varakult • Jaota õpetatavad asjad • Lühikese aja jooksul vaid vähe asju
Nõrgaks küljeks liigne arvestamine kaastöötajate ja klientidega. ARTISTLIK – jagub loovust ja spontaansust, mis ergastab meeskonda. Nõrkuseks võib pidada vajadus end pidevalt näidata ja tunnustust saada. 155. Coachingu selgitus o Coachingu käigus coach aitab õppijal täita isikliku või tööalase eesmärgini. Coachingu käigus on fookus ülesandel ja selle lahendamisel. Eesmärgid ja ülesande seab juhendatav, coach suunab inimest võimaluste leidmiseks. 156. Tulemusliku coachi eeldused Emotsionaalne intelligentsus Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast Väga aus ja eetiline Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast
2) otsida teemakohast kirjandust jm allikaid; 3) põhjendada teema valikut, seada töö eesmärk; 4) valida koostöös juhendajaga metoodika või teostada töö praktiline osa; 5) koguda andmeid ja analüüsida materjali nii statistiliselt kui ka sisuliselt; 6) vastutada esitatud andmete õigsuse eest; 7) suhelda regulaarselt juhendajaga; 8) pidada kinni kokkulepitud ajakavast; 9) vormistada töö nõuetekohaselt; 10) kaitsta oma töö komisjoni ees. Juhendatav vastutab, et töö käigus toimuv kirjavahetus, tegevused ja kulutused on kooskõlastatud juhendajaga. 6 2. ÕPILASUURIMUSE TEOSTAMINE 2.1 Töö planeerimine Töö tegemist alustatakse töös uuritavate probleemide sõnastamisest, töö eesmärgi püstitamisest ja uurimistöö tegevuskava koostamisest. Lähtuvalt töö eesmärgist võib olla tegemist kas kvalitatiivse või kvantitatiivse uurimusega. Kvantitatiivse uurimuse tulemusi
Vahel võib ta olla kuiv ning kärpida intellektuaalse tüübi ideid ja praktilise tüübi tegutsemisindu. 408. · Sotsiaalne - rolliks on luua ja hoida häid suhteid. Nõrgaks küljeks liigne arvestamine kaastöötajate ja klientidega. 409. · Artistlik tüüp - tal jagub loovust ja spontaansust, mis ergastab meeskonda. Tema nõrkuseks võib pidada vajadust end pidevalt näidata ja tunnustust saada. 410. 78. Coahing - suunatud vestlus, kus juhendatav teadvustab ja püstitab endale eesmärgid ja ühiselt leitakse võimalused, kuidas need ellu viia. Coachingu mõte on olla katalüsaatoriks positiivsete muutuste saavutamiseks antud isikule kõige efektiivsemal viisil ja aidata tal võtta oma võimetest maksimum 411. 79. Tulemusliku coachi eeldused 412. · Emotsionaalne intelligentsus. 413. · Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. 414. · On väga aus ja eetiline. 415
1) huvi juhendamise vastu; 2) heade juhendamistavade kasutamisoskus; 3) selgete eesmärkide ja ootuste olemasolu ning ajakava dokumenteerimine; 4) produktiivsed ja regulaarsed kohtumised juhendatavaga; 5) juhendamisprotsessi efektiivne haldamine; 6) vastutuse jagamine; 7) avatud suhtlemine; 8) mitmekesised juhendamisvõtted; 9) enda juhendamisoskuste kriitilise analüüsi võime; 10) erialane pädevus. Juhendatav ootab koostöös juhendajaga, et: 1) teda juhendataks; 2) juhendaja tema tööd põhjalikult ja õigeaegselt kohtumise ajaks läbi loeks; 3) juhendaja on kättesaadav; 4) juhendaja on sõbralik, abivalmis ja toetav; 5) juhendaja on konstruktiivselt kriitiline ja kiidab teda edusammude eest; 6) juhendaja valdab temaatikat; 7) juhendaja oskab teda suunata ja julgustada; 8) juhendaja aitab temal sulanduda akadeemilisse keskkonda;
Tänapäeval selgete tüüpide olemasolus kaheldakse. • 1960. aastate alguses tekkisid mitmel pool lingvistide rühmad, kes hakkasid reaktsioonina Chomsky generativistlikule teooriale tegelema keelelise variatiivsusega 23. William Labov ja mikrosotsiolingvistika TERMINID: William Labov - Ameerika keeleteadlane mikrosotsiolingvistika - keelenähtuste täpne empiiriline analüüs vastavalt erinevatele varieerumiskontekstidele. William Labov • Weinreichi juhendatav • 1963 artikkel "The social motivation of a sound change" (põhines tema MA-tööl): ühe saare elanike ja puhkajate sotsiaalne eristumine häälikulisel alusel • 1966 väitekiri "The social stratification of English in New York City": oluliste lingvistiliste variaablite eri tüüpi tekstides esinemise kvantitatiivne analüüs ja variaablusreeglid. Eristas sotsiaalsed grupid vanuse, soo ja sissetuleku järgi ja stiilid formaalsuseinformaalsuse skaalal.
annaabi.ee 
