KOLJU (Cranium) Neurocranium- os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU basis- ALUS pars lateralis- KÜLGOSA mõlemal pool squama occipitalis- KUKLALUU SOOMUS clivus- NÕLV üldiselt paikneb selle peal ajusild foramen magnum- KUKLAMULK condylus occipitalis- KUKLALUU PÕNDAD canalis hypoglossi- KEELEALUNE NÄRVIKANAL incisura jugularis- KÄGISÄLK processus jugularis- KÄGIJÄTKED protuberantia occipitalis ext. et int. SUUR MÜGARIK VÄLIMINE JA SISEMINE sulcus sinus sagitali- NOOLULKE VAGU sigmoidei et transversa SIGMAULKE VAGU crista occipitalis ext. et int. VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK
truncus- kere tuberculum- köbruke Ulna- küünarluu vertebra- lüli ulna- küünarluu Bursa- paun dexter- parem articularis- liigese- Pleura- pleura, kopsu distalis- kaugmne clavicularis- randluu Valvula- klapp dorsalis- selgmine coccygeus- õndraluu Vena portae- värativeen externus- väline costalis- roide Mucosa- limaskest horizontalis- horisontaalne jugularis- kägi- Tunica- kest internus sisemine pharyngeus- neelu- Flexura- painutaja lateralis- külgmine thoracicus- rinna- Urethra- kusejuha major- suur transversus- risti- Conjunctiva- sidekest medialis- keskne I käändkond Corona- kroon medianus- keskpidine Ala, ae f- tiib Ampulla- ampull medius- keskne Aorta- aort Apertura- avaus
promontorium ALUSE EESMINE SERV (NEEM) apex ossis sacri - RISTLUU TIPP cornu sarale RISTLUU SARVED proc. articularis superior - ÜLEMINE LIIGESJÄTKE linea transversa - Õndraluu 3-5 X (os coccygis, vertebra coccygea ains.) cornu coccygneum või mitm. cornua coccygea - ÕNDRALUU Rinnak (sternum) manubrium sterni - RINNAKUPIDE corpus sterni - RINNAKUKEHA processus xiphoideus - MÕÕKJÄTKED angulus sterni RINNAKU NURK incisura jugularis - KÄGISÄLK incisura clavicularis RANGLUU SÄLK incisura costalis ROIDE SÄLK Roided (costae) caput - PEA cartilago costalis -ROIDEKÕHR collum - KAEL os costale ROIDE OSA corpus - KEHA tuberculum costae ROIDE KÖBRUKE
Ganglion superius on kuid;neelu ja pehmesuulae vistseraalkaare närv; ülaosas, oliivi Kulg: väiksem, koljuõõnes foramen jugulare piirkonnas; lihastele) sisaldab 4 liiki kiude taga IX närv laskub v ganglion inferius (osaliselt parasümpaatiline) nucl salivatorius inferior (annab jugularis interna ja a koljuõõnest väljaspool- fossula petrosas. preganglionaarsed carotis interna, siis Harud: parasümpaatilised kiud, mis arteri ja oma N tympanicus lülituvad ümber IX närvi
cephalica suubub v. axillaris’esse 2. v. basilica suubub v. brachialis’esse või v. axillaris’esse v. cephalica ja v. basilica algavad käeselja nahaalusest võrgustikust 3) parem lümfijuha ductus lymphaticus dexter (paejuured, drenaazi piirkond, kuhu suubub) tekib parempoolsete pea-, kaela- ja rinnatüvede liitumisel; kogub lümfi paremast ülemisest kehapoolest (1/4 keha lümfist); suubub paremasse venoosnurka 4) venoosne äravool ajust südamesse (näidata —>) v. sigmoidea —> v. jugularis interna —> v. brachiocephalica —> v. cava superior 5) alumise õõnesveeni formeerumine (põhiharud), kust kogub verd, millistest kõhuõõne elunditest tekib v. iliaca communis dextra ja sinistra ühinemisel; kogub verd alajäsemetelt ja paarilistest elunditest (neerud, maks, munand, munasari) 6) venoosse vere teekond mao väikeselt kõverikult südamesse (näidata —>) v. gastrica sin. et dextra —> v. portae hepatis —> v. cava inferior
acusticus externus). Välimine kuulmekäik algab välimise kuulmeavausena (porus acusticus externus). Sisemine kuulmekäik (meatus acusticus internus) algab sisemise kuulmeavausena (porus acusticus internus). Kaljuosa (pars petrosa) ülemisel pinnal on kaarkõrgend (eminentia arcutata) ning kolmiknärvijäljend (impressio trigeminalis). Kaljuosa alumisel pinnal on unearterikanali välimine avaus (apertura externa canalis carotici), kägiauk (fossa jugularis), tikkeljätkemulk (foramen stylomastoideum) ja tikkeljätke (processus styloideus). Nibujätkeosa (pars mastoidea) välisküljel on nibujätke (processus mastoideus). Nibujätkeosal on ka nibujätkelmulk (foramen mastoideum). OTSMIKULUU (os frontale) (peas) Otsmikuluusoomusel (squama frontalis) asub otsmikuluuhari (crista frontalis), mis lõppeb umbmulguga (foramen caecum). Otsmikuluu välispinnalt lähtuvad sarnaluumised jätked
kaudaalsed pärasoolelihased – nn. pärakupiirkonna lihased & nahk rectales caudales kraniaalne kaelaganglion – ganglion peas ja kaelas: veresooned, lihaskest, cervicalis cranialis näärmed, meeleelundid - sisemine unearterinärv – n. caroticus - koljuõõne veresooned internus - neel, kõri, söögitoru, hingetoru - käginärv – n. jugularis keskne kaelaganglion – ganglion cervicale medium - kaela-südamenärv – n. cardiacus - süda cervicalis kaela-rindkere ganglion – ganglion cervicothoracicum lülinärv – n. vertebralis - lüliarteri seinas rindkere ganglion – ganglion thoracica rindkere-südame närvid – nn. cardiaci - süda thoracici suur ja väike sisusenärv – n. rinna- ja kõhuõõne elundid
parem vatsake ventriculus dexter vena cava superior et inferior vasak koda atrium sinistrum parema ja vasaku õlavarre-peaveeni vasak vatsake ventriculus sinister ühinemine v. braciocephalica dextra kolmehõlmne e. trikuspidaalklapp valva et tricuspidalis sinistra kahehõlmne e. mitraalklapp valva paaritu veen v. azygos mitralis sisemine kägiveen v. jugularis interna poolkuu- ehk semilunaarklapp valva õlavarrepeaveen v. brachiocephalica semilunares külgmine ja keskmine käe nahaaluneveen v. cephalica et v.basilica keskpidine küünraveen ehk kubitaalveen vena mediana cubiti suur ja väike jala nahaalune veen v. saphena magna et parva alumine õõnesveen v.cava inferior värativeen vena porta lümf lympha niudesool ileum
vasak koda atrium sinistrum vena cava superior et inferior vasak vatsake ventriculus sinister parema ja vasaku õlavarre-peaveeni kolmehõlmne e. trikuspidaalklapp valva ühinemine v. braciocephalica dextra tricuspidalis et sinistra paaritu veen v. azygos õlavarrepeaveen v. brachiocephalica sisemine kägiveen v. jugularis interna külgmine ja keskmine käe nahaaluneveen v. cephalica et v.basilica keskpidine küünraveen ehk kubitaalveen vena mediana cubiti suur ja väike jala nahaalune veen v. saphena magna et parva alumine õõnesveen v.cava inferior värativeen vena porta lümf lympha keelekida frenulum linguae põrn splen/lien süljenäärmed glandulae harkelund e. tüümus thymus salivales
Toomasoon ja viimasoon on a) lünfisõlmedel b) sinusoidis c) päsmakesel Venoosne juurdevoolu südamesse sõltub: 1. Lihaste kontraktsioon ( rõhu tõus suunab verd südame suunas) 2. Klapid veenides (takistavad tagasivoolu) 3. Sissehingamise imevast toimest (alarõhk rindkereõõnes imeb verd südamesse) 4. Lõtvunud kodade imevast jõust. Rinnajuha a) moodustub lünfisoonte ühinemisel ja suubub vasaku v.subclavia ja vasaku v. jugularis interna ühinemiskohta b) ühineb piimajuhadeks ja suubub parema v.subclavia ja vasaku v. jugularis interna ühinemiskohta Pulsikvaliteetideks on: kiirus, sagedus ja rütm Pulsikvaliteedid on ja neid iseloomustame järgmiste terminitega Pulsilaine leviku kiirus sõltub: veresoone seina venitatavusest, seina paksusest ja veresoone raadiuse suhtest. Pideva verevoolu arterites kindlustavad: elastsed kiud südamest lähtuvate veresoonte
inferior), siia kuuluvad alajäseme-, vaagna- ja kõhupiirkonna veenid. -bb) sageli tuuakse eraldi välja maksa värativeeni süsteem (vena porta) – kõhuõõne elunditest. Ülemise õõnesveeni veenide eripärad: A.Pea ja kael: -aju suured veenid on aju kõvakelme (vt.aju!) lestmete vahel ja neid nimetatakse urgeteks (sinus); need ühinevad järjest, lõpuks koljuõõnest väljub veri kägimulgu (foramen jugulare) kaudu – siit algab sisemine kägiveen (v. jugularis interna), mis jookseb kaelal ühise unearteri kõrval! -välimine kägiveen (v. jugularis externa) jookseb kaelal naha all, kogub vere näost ja kaelast; -Sisemine ja välimine kägiveen (+ mõned väiksemad) ühinevad rinnaku-rangluu liigese taga sama poole rangluualuse veeniga, ühinemiskoht on venoosnurk (angulus venosus). B. Ülajäseme veenid: -ülajäseme arterite kõrval olevad saateveenid kannavad samu nimesid, mis arteridki;
Kopsutüvi truncus pulmonalis Kopsuveenid vv. Pulmonales Aort aorta Õlavarre-peatüvi truncus brachiocephalicus Vasak ühine unearter a. Carotis communis sinistra Vasak rangluualune arter a. Subclavia sinistra Ühine unearter a. Carotis communis Ülemine õõnesveen vena cava superior Alumine õõnesveen vena cava inferior Sisemine kägiveen v. Jugularis interna Lümf ( lympha) värvitu ja läbipaistev vedelik(koemahl), mis koosneb koaguleerumisvõimelisest plasmast ja rakkudest. Ööpäevas valgub lümfisüsteemi kaudu tagasi vereringesse 1-2 liitrit lümfi Vereloomeelundid: lümfisõlmed, punane luuüdi, põrn(splen/lien), harkelund(thymus) Süstol kontraktsioon Diastol lõõgastumine Hüpertoonia vererõhu kõrgenemine; kõrgenenud arteriaalne vererõhk. Hüpotoonia madal arteriaalne vererõhk.
Innerveerib m. rectus lateralist M. rectus lateralise innervatsioon: nucl n. abducentis n. abducens m. rectus lateralis 2.4 N. hypoglossus (XII), keelealune närv Innerveerib peaaegu kõiki keele (va m. palatoglossus) - ja suupõhjalihaseid . Tuum: nucl. n. hypoglossi, paikneb piklikajus Väljub piklikajust 10...15 juureniidina sulcus ventrolateralise kaudu, koljuõõnest canalis hypoglossi kaudu. Närvitüvi laskub kaelapiirkonnas m. stylohyoideuse siseküljel, a. Carotis interna ja v jugularis interna vahel allapoole, pöördub siis kaarjalt ette ja lõpeb keele lihastes. XII närvil on ühendusi naabernärvidega (truncus symphaticus, X närv), eriti spinaalnärvidega (C1-3), millega on otseses suguluses. Ülemised kaelanärvid annavad kiude n hypoglossusele, mis edaspidi eralduvad sellest omaette harudena. Harud. Hüpoglossusekiududeta harud (mood kaelanärvide arvel) 1. Ramus meningeus dura materile. Pisike haru, mis suubub ülespoole. 2
voolab ülemisesse õõnesveeni? Ülemine õõnesveen (Vena cava superior) Asetsus: aortas Piirkond: kogub venoosset verd pea ja kaela piirkonnast, ülajäsemetest, õlavöötme piirkonnast, rindkere seintest ja osast rindkere elunditest. 21. Sisemine kägiveen: asetus, kust saab verd, kuhu suubub? Sisemine kägiveen (Jugularis interna) Asetsus: peaaju sisemises ja pinnal Kust saab verd: saab verd peaajust, kolju luudest, näost ning kaelast. Kuhu suubub: peaaju kõvakesta urgetesse ehk siinustesse. 22. Ülajäseme pindmised veenid: suuremate veenide nimetused ka ladina keeles, kus kulgevad, kuhu suubuvad? Mida meditsiinipraktikas määratakse? Kodarluumine nahaveen (Vena cephalica),
Kasutatakse võõrutusravis, et patsient ei hakkaks ennast üle ventileerima. 3)CPAP (Continuous Positive Airway Pressure) – abistav, toetav hingamine, spontaanne – mehaanilist hingamistsüklit ei ole. Aparaat tagab positiivse rõhu mõlemas hingamisfaasis, püsiv positiivne rõhk hingamisteedes 7.Tsentraalse veenikanüüli paigaldamine (central venous catheter, CVC) paigaldab arst patsiendi ülemisse õõnesveeni punktsiooni kohad Kaelapiirkonna veenid : vena subclavia; vena jugularis interna; vena jugularis externa Lisaks kasutatakse veel: vena basilica (käel); vena femoralis (kubemes) vajadus pikaajaline, üle 3 ööpäeva kestev vedelikravi või parenteraalne toitmine; kontsentreeritud lahuseid saab kasutada; perifeersete veenide raske kättesaadavus; suured vedelike ülekanded (traumajärgne, šokk, südameseiskus); monitooringu võimalus (tsentraalse venoosse rõhu mõõtmine – CVP) ohud ja tüsistused ebaõige paigutus,
o: C3 – C6 processus transversus i: I roide tuberculum musculi scaleni anterioris Eesmine rühm Musculus sternothyreoideus o: manbrium sterni i: cartilago throidea (kilpkõhr) f: langetab keeleluud ja kõri Musculus thyreohyoideus o: cartilago thyroidea i: os hyoideum Musculus sternohyoideus o: manbrium sterni i: os hyoideum Musculus omohyoideus o: margo superior scapulae i: os hyoideum f: kaitseb venter jugularis internat musculus sternocleidomastoideuse surve eest (soodustab vere äravoolu ajust) HETEROHTOONSED Musculus sternocleidomastoideus o: manbrium sterni + extremitas sternalis claviculae i: processus mastoideus (temporale) + linea nuchae superior (occipitale) f: ühepoolne -> pöörab pead (nägu vastassuunas üles); kahepoolne -> painutab kaela ette Platysma ÕLAVÖÖTME LIHASED Tagumine rühm Musculus supraspinatus o: fossa supraspinata scapulae
(kust algab-kus lõpeb, veresoonte nimetused)- ALGAB SÜDAME PAREMAST VATSAKESEST KOPSUTÜVEGA LÕPEB VASAKUS KOJAS 4 KOPSUVEENIDEGA funkts: TUUA KOPSUDEST HAPNIKURIKAS VERI SÜDAMESSE JA ÄRA VIIA SÜSIHAPPEGAASIRIKAS VERI. 8. NIMETAGE PEAMINE PEA PIIRKONDA ARTERIAALSE VEREGA VARUSTAV VERESOON- ÜHINE UNEARTER, ld.k. A.CAROTIS COMMUNIS 9. NIMETAGE PEAMINE PEA PIIRKONNAST VENOOSSET VERD KOGUV VERESOON- SISEMINE KÄGIVEEN, ld.k. V. JUGULARIS INTERNA 10. KUIDAS JAOTATAKSE VEENID ASETUSE JÄRGI- PINDMISED (PAIKNEVAD NAHA ALL) JA SÜVAD VEENID (PAIKNEVAD TAVALISELT KÕRVUTI ARTERITEGA). 11. MIS ON JA KUS ASUB?- VENA MEDIANA CUBITI- KESKMINE KUBITAALVEEN, PEAMINE VEREVÕTU KOHT, ASUB KÜÜNARAUGUS. V. SUBCLAVIA- RANGLUUALUNE VEEN, ASUB RANGLUU ALL V. PORTA- VÄRATIVEEN, JÄME VENOOSNE VERESOON (VERI KOGUNEB PAARITUTEST ELUNDITEST), ASUB VÄIKESES RASVIKUS TUNNITEST- HINGAMISELUNDKOND:
Õlavarreveen (Vena branchialis); Küünarluumine nahaveen (Vena basilica); Küünraaugu ühendusveen; Kodarluumine nahaveen (Vena cephalica); Küünarluuarter (Arteria ulnaris); Kodarluuarter (arteria radialis); Pihkmised ühissõrmeveenid (Venae digitales palmares communae); Pihkmised sõrmearterid. Arterikaar jalalabal; jalaseljaalarterid Paremalt alla: Põhimikuarter; Sisemine unearter (Arteria carotis interna); Välimine unearter (Arteria carotis externa); Välimine kägiveen (Vena jugularis interna); Sisemine kägiveen ( Vena jugularis externa); Lüliarter (Arteria vertebralis); Ühisunearter (arteria carotis 11 communis); Pulmonaararter (Arteria pulmonalis), kopsuveen (Vena pulmonalis); SÜDA (Cardia), Kõhuõõnetüvi (Truncus coeliacus); Maksaveen (Vena hepatica); Neeruveen (Vena renalis); Neeruarter (Arteria renalis);munandi/munasarjaveen (Vena testicularis/ovarialis);
siin toodetud lümfotsüütidega. *Kuna harkelund toodab hormoone, siis võib seda liigitada ka sisenõrenäärmete sekka. 89.Kuidas nimetatakse alltoodud südame osi ladina keeles? a) Südamepõhimik → basis cordis, b) Aordisibul → bulbus aortae, c) Vasak vatsake → ventriculus sinister, d) Aordiklapp → valva aortae 90.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Vena j ugularis externa ja vena jugularis anterior asuvad kaela piirkonnas. *Alumine õõnesveen on inimese keha suurim veenitüvi. *Kõhuõõne paaritute elundite venoosne veri läbib värativeeni vahendusel maksa, enne kui satub alumisse õõnesveeni. 91."Vere ühesuunalise liikumise südames ja veresoontes tagavad kodade ja vatsakeste vahel asuvad atrioventrikulaarklapid ning südamest väljuvate suurte veresoonte ja vatsakeste vahel olevad poolkuuklapid. Vere suunavad südamest elunditesse ja kudedesse arterid
M. sternothyroideus: o. manubrium sterni; i. cartilago thyroidea (kilpkõhr); f. langetab keeleluud ja kõri M. thyreohyoideus: o. cartilago thyroidea; i. os hyoideum; f. vt. eelmine lihas! M. sternohyoideus: o. manubrium sterni; i. os hyoideum; f. vt. eelmised! M. omohyoideus: o. margo superior scapulae; i. os hyoideum (venter anterior`i ja venter posterior`i vahel olev intersectio tendinea kinnitub kaela veresoonte ja närvide tupele); f. kaitseb v. jugularis interna`t m. sternocleidomastoideuse surve eest (seega soodustab vere äravoolu ajust!) Kaela heterohtoonsed lihased. M. sternocleidomastoideus: o. manubrium sterni ja extremitas sternalis claviculae; i. processus mastoideus (os temporale) ja linea nuchae superior (os occipitale); f. a) ühepoolsel kokkutõmbel pöörab pead (nägu vastassuunas üles!), b) kahepoolsel tegevusel painutab kaela ette (nägu ette üles, kukal taha alla!) Platysma: (tegelikult näo miimiline lihas!) o
varustamine hapnikurikka (arteriaalse) verega Mis on ja milles seisneb väikese vereringe funktsioon? Väike vereringe ehk kopsuvereringe on vere liiklumine südamest kopsudesse ja tagasi Funktsioon: gaasivahetus, verest läheb alveoolidesse CO2 ja alveoolidest satub verre O2; selle tulemusel venoosne veri -> arteriaalseks Peamine pea piirkonda arteriaalse verega varustav veresoon - unearter (A. CAROTIS) Peamine pea piirkonnast venoosset verd koguv veresoon - sisemine kägiveen (V. JUGULARIS INTERNA) Veenid jagunevad asetuse järgi: pindmised ja süvad Mis on ja kus asub VENA MEDIANA CUBITI? See on keskpidine küünarveen ehk kubitaalveen, kuhu tehakse veenisiseseid süsteid ja võetakse analüüsiks verd Asub: küünaraugu eespinnal (külgmise ja keskmise käe nahaaluseveeni vahel) Piirkonnad/ veresooned, millelt on võimalik palpeerida pulssi: 1) Randme piirkond - kodarluuarter - A. RADIALIS 2) Kaela piirkond - unearter - A. CAROTIS
See ühendusrõngas võimaldab aju verevarustust ka sel juhul, kui üks suurtest arteritest rivist välja langeb. Joonis 3.11. Peaaju verevarustus Kasutatud veri jõuab ajuveenide kaudu aju välispinnale ning voolab läbi subarahnoidaalruumis osaliselt vabalt asetsevate sildveenide kõvas ajukelmes asuvasse venoosse vere trakti, mida nimetatakse siinuseks. Koljulae all voolab veri läbi siinuse paremasse ja vasakusse sisemisse 43 kägiveeni (vena jugularis interna). Need veenid suubuvad omakorda ülemisse õõnesveeni (vena cava superior), mis omakorda suubub paremasse kotta. Kraniaalnärvid Peaajust lähtub 12 närvipaari, mis osaliselt juhivad edasi peas asuvate meeleorganite aistinguid, osaliselt aga juhivad arengulooliselt lõpuskaartelihastest pärinevaid pealihaseid. Välja arvatud 1. ja 2. kraniaalnärv, mis on tegelikult ajusopistused, sarnanevad kraniaalnärvid perifeersetele närvidele. Kraniaalnärvid on järgmised: I. N
annaabi.ee 
