Sisemajanduse koguprodukt(SKP)- Kogu ühiskonna rikkuse tase Nominaaltulu- Summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- Summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Ostujõud- Inimene saab palga eest osta sama palju kaupa kui enne Tarbijahinna Indeks(THI)- Inflatsiooni mõju elukallidusele Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- Olukord kus inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks Sotsiaalne tõrjutus- Inimese tõrjumine ühiskonna poolt Leibkond- Inimesed kes elavad koos ja jagavad majapidamist Vaesusvastane poliitika- Eesmärgiks parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid, et ennetada vaesumist Vaesuse leevendamise meetmed- Abiraha ja toetuse maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine Vaesuspiir ehk toimetulekupiir- Arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla Toimetulekutoetus- Abiraha,
1. Sisemajanduse koguprodukt- kogu ühiskonna rikkuse tase. 2. Inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 3. Nominaaltulu- summa, mida inimene palgana saab. 4. Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsiooni määra. 5. Ostujõud-raha suhteline väärtus, mis väljendub rahaühiku eest saadavate kaupade ja teenuste hulgas. 6. THI- tarbjajahi indeks. 7. Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline tulu, vaime vara. 8. Sotsiaalne tõrjutus on see kui inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks. 9. Leibkond- 10. Vaesusvastane poliitika eesmärgid on parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikat niimoodi, et ennetada vaesumist. 11. Vaesuse leevendamise meetmed: abiraha, toetused, vältimatu kulu kompenseerimine. 12. Toimetulekupiir ehk vaesuspiir on niisugune arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus
c. Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine (2) d. Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid (1) e. Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus (5) f. Ettepanekute ja paranduste tegemine riigieelarve seaduseelnõus. (6) g. President kuulutab riigieelarve seaduse välja (8) h. Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. (4) 64) Milliste asjaolude alusel võib väita, et riigieelarve seadus on väga oluline? 65) Mida määrab maksupoliitika ja mida kulupoliitika eelarvepoliitikas? 66) Põhjenda, miks peaks riigieelarve olema tasakaalus 67) Millised on eelarvedefitsiidi kasutamise peamised põhjused? Kuidas kaetakse eelarve puudujääk? 68) Juhul kui tekib eelarve ülejääk, siis... 69) Millised on riigieelarve olulisemad kulud? V: sotsiaalhooldus, tervishoid ja haridus 70) Seleta mõisted: a. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina
Sotsiaalturvaliigid eestis : sotsiaalkindlustus, peretoetused, sotsiaalhoolekanne ja toetused. Kõik need meetmed , millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi, kannavad ühist nimetust sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalkindlustuse puhul sõltub toetuse suurus inimese või ettevõtte poolt tehtud sissemaksetest. ÜKSIKISIK JA MAJANDUS Jõukus ja vaesus Kogu ühiskonna rikkuse taset näitab sisemajanduse koguprodukt SKP Inflatsioon raha väärtuse, elanike ostujõu vähenemine. Elukallidus elatusmaksumus ; summa, mille üks leibkonna liige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetse aja jooksul. Nominaaltulu rahas väljendatud palgasumma. Reaaltulu kaupade ja teenuste hulk , mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest; arvutatakse nominaaltulu ja hindade taseme suhtena ; näitab reaalset ostujõudu.
Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5
· Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta. · Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. Spekulatsioon. Spekulatsioon · Kõrge inflatsioon. Lembit Viilup PhD IT Kolledz Eesti üleminek turumajandusele 11. Turumajandusele T j d l üleminek ül i k algas l 1988 aastal. t l Hinnad lasti osaliselt vabaks. 2. Tegelik võimalus alustada oli 1992 a. pärast rahareformi 3. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra
1.5. Majandusteoreetilise mudeli tõlgendamisel tuleb arvestada sellega, et tulemused kehtivad vaid teiste tingimuste samaks jäädes ceteris paribus printsiip. 1.6. Mikroökonoomilise teooria empiiriline kontroll on keerulisem, sest lihtsustatud mudel ei vasta tegelikkusele teoorias tehtud eeldused ei ole tegelikkused täiel määral täidetud, andmed on raskesti kättesaadavad. (makroökonoomikas on vajalikud andmed majanduse koondnäitajate kohtastatistikaasutuste abil kerge leida inflatsioon, tööpuudus, majanduskasv jne, mikroökonoomikas eeldatavate seoste kehtivuse konktrollimiseks on vaja koguda andmeid üksikutelt majapidamistelt ja ettevõtetelt vastus ei pruugi inimese ettevaatlikkuse tõttu vastata tegelikkusele ja ei olda valmis andmeid avaldama). 1.7. Väljendusviisid majandusteoorias Verbaalne majandusteooria loomise alus. Enne seoste analüüsimisele asumist tuleb defineerida järgnevad mõisted, mida kasutatakse tavaelus teise tähendusega, kui
Selleni jõudmine on keeruline, kuid areng kulgeb pidevalt selle optimumi suunas. Vabaturumajanduse tingimustes otsustab turg (Nõudlus ja pakkumine, tarbja ja tootja) valiku erinevate toodangukombinatsioonide vahel. Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. 5.2 Majanduse koguprodukt ja majandusareng Sisemajanduse koguprodukt(SKP) Näitab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Võetakse arvesse vaid lõpptarbimisse läind kaupade ja teenuste maksumus. Lõpptarbimine Kaubad ja teenused, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks. Vahetarbimine Kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel
turutõrgeteks Turutõrgete olemasolul võib valitsuse sekkumine parandada majanduse tulemuslikkus TURUTÕRKED Täielik turutõrge, turg ei suuda kaupa toota avalik kaup Osaline turutõrge, turg toodab kaupa, kuid kogus ei ole optimaalne konkurentsitõrked Välismõjud informatsioonitõrked sh mittetäielikud turud Makroökonoomilised häired töötus inflatsioon Valitsuse sekkumise 1. põhjus Turud ei suuda tagada Pareto efektiivset ressursside paigutust majanduses, seega esinevad turutõrked Valitsus turuvälise jõuna sekkub ja paigutab ümber tootmisressursse o Tööjõud, Kapital,Loodusressurss Heaoluökonoomika teine teoreem Pareto efektiivsus näitab seda, et ühiskonnas ei toimu ressursside raiskamist, kuid
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur
ja absoluutse ebavõrdsuse joone vahele jäävate pindalade suhe, mis kirjeldab tulude jaotuse ebavõrdsust; mida suurema väärtusega indeks seda ebavõrdsem on tulude jaotus. 2 Ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja. Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. 14. Sisemajanduse ja rahvamajanduse kogutoodang Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste(kaupade ja teenuste) koguväärtus. Territooriumipõhine SKT eristub omaniku rahvusliku kuuluvuse põhisest rahvamajanduse kogutoodangust . SKT ei võta arvesse tuluülekandeid. Näiteks Eesti SKT sisaldab küll välismaalaste Eestis teenitud kogutulu, aga ei sisalda Eesti kodanike tulu, mis on teenitud välismaal (juurde arvutatud ekspordi ja impordi kogusaldo). Enamasti ei ole SKT ja RKT erinevused suured
Kuid rahulolematuse määr on siiski sedavõrd mõõdukas, et kõik asjaosalised on põhimõtteliselt nõus rahu saavutamise- säilitamise nimel kokkulepitud varianti aktsepteerima. Avalik arvamus on pidevalt paljude mõjude väljas. See, kuidas me maailma näeme, sõltub järgmistest aspektidest. 7 Meie objektiivsest positsioonist ühiskonnas. Näiteks majanduslik toimetulek, tuleviku- perspektiivid – kas suudetakse leida tööd või kui suur oht on tööd kaotada; võimalus karjääri teha; perekonnaseis; eluaseme olemasolu ja kvaliteet jms. Üldisest õhustikust piirkonnas, kus elame, aga ka riigis tervikuna. Näiteks sellest, kui turvaliselt end tunneme; kas kuulume sellesse gruppi, kelle seisukohtadega riigis arvesta- takse, või oleme hoopis tõrjutud. Hetkelistest asjaoludest
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
