Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jõud ja Impulss". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nool, hõõrdejõud, kehadele, elastsusjõud, impulss, inertsus, kiirendusega, taustsüsteemid, temale, vektoriaalne, raskusjõud, pindu, hõõrdetegur, vastastikmõjus, inertsiks, mehaanika, kestma, veoauto, tugevusega, antav, mõõduks, ruuduga, asuvaid, nael, libiseb, suurusest, vastassuunas, tõmbejõud, hooke, tekkivad, tasakaalusta, liikumishulkKordamisküsimused JÕUD JA IMPULSS 1. Milline on keha liikumine vastastikmõju puudumisel? Vastastikmõju täielikul puudumisel liikumine ei muutu 2. Newtoni I seadus. (sõnasta oma sõnadega) e inertsiseadus (osa ka sellest lähtuvalt lahti seletada). Newtoni esimene seadus e. inertsiseadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 3. Mis on inerts? Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. 4
kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Newtoni originaal - formuleeringud: 1. Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. Newton polnud esimene, kes matemaatika abil liikumist uuris. Seda tegid ka vana-aja mehaanikud Heron, Archimedes jt. Liikumise ja selle põhjuste üle murdsid pead
või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2 Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3 Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Newtoni originaal - formuleeringud: 1 Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2 Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3 Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. Newton polnud esimene, kes matemaatika abil liikumist uuris. Seda tegid ka vana-aja mehaanikud Heron, Archimedes jt. Liikumise ja selle põhjuste üle murdsid pead
1.Millisele küsimusele otsib vastust dünaamika? Dünaamika uurib liikumiste tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. (uurib liikumise tekkimise ja muutumise põhjusi) 2.Newtoni seadused I, II ja III. Ka sümbolite kujul. I seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. II seadus: keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a= F/m III seadus: jõud tekivad vastasmõjus alati paarikaupa, on abs. väärtuselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1= -F2 3.Inertsus, inerts, mass. Inertsus- keha omadus, mille tõttu keha kiiruse muutmiseks peab vastasmõju kestma mingi aja. Mass- keha inertsuse mõõt, mida suurem on mass, seda suurem on keha inertsus. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 4.Ülemaailmne
Newtoni 1. Seadus : Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. (inertsiseadus) Newtoni 2. Seadus: Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni 3. Seadus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjul alati paarikaupa. Ning kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluut väärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Inerts on nähtus, kus kehad püüavad oma liikumiskiirust säilitada. Keha inertsuse mõõduks on mass. Massi saab võrrelda kaalumise teel või vastastikmõju teel. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, kus kehtivad Newtoni 1. Seadus ja teised mehaanika seadused.
Füüsika 1. Newton 1 seadus ütleb, et vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 2. Inertsiks nim. nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. 3. Inertsiaalsed taustsüsteemid on taustsüsteemid, kus kehtivad inertsiseadus(newton 1) ja teised mehaanika seadused. Mõõtmisvigade piires võib inertsiaalseiks lugeda Maaga seotud taustsüsteeme ja kõiki Maa suhtes kiirenduseta liikuvate kehadega seotud taustsüsteeme. Rangelt võttes ei ole Maaga seotud taustsüsteemid inertsiaalsed, sest meie planeet pöörleb ja tiirleb samal ajal ka ümber Päikese. 4. Keha inertsuseks nim. omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud
2) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 3) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks: 1) kasutatakse oskuskeelt 2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt 3) koostatakse liikumisgraafik Füüsikalised suurused- Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel. Kiirus- on füüsikaline suurus. Kiirus on mehaanilist liikumist isel. vektoriaalne suurus, mida mõõdetakse nihke ja selle sooritamsiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Definitsioon valem on v=s/t. Kiiruse ühik on 1 m/s; 1 km/h
Newtoni 1 seadus: Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni 1 seadus määrab inertsiaalsed taustsüsteemid- keha kiirus ilma teise keha mõjuta ei muutu. Inerts- nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Newtoni 2 seadus: Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Newtoni 2 seadus määrab millest ja kuidas sõltub kiirendus. a=F:m a- kiirendus m/s F- jõud 1N m- mass 1kg Jõud 1N annab 1kg massiga kehale kiirenduse 1m/s. Newtoni 3 seadus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F=F Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele. Newtoni 3 seadus
Newtoni esimene seadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Määrab inertsiaalse taustsüsteemi. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Newtoni teine seadus keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Määrab millest ja kuidas sõltub kiirendus. a- keha kiirendus ( 1 ) m- keha mass ( 1 kg ) F- jõud ( 1 N ) Newtoni kolmas seadus - jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed, samaliigilised ja vastassuunalised. Määrab selle, et kui üks keha mõjutab teist, mõjutab teine keha vastu.
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Eve Muna JÕUD JA IMPULSS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. NEWTONI SEADUSED 1.1. NEWTONI 1 SEADUS · Liikumine vastasmõju puudumisel. · N 1 seadus: - vastasmõju puudumisel või vastasmõjude tasakaalustumisel säilib keha liikumisolek. Keha on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Kuna keha püüet säilitada liikumisolekut nimetatakse ka INERTSIKS, siis nimetatakse seadust ka inertsiseaduseks
valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. NEWTONI ESIMENE SEADUS Newtoni esimene seadus ütleb: Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõju kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni I seadust ka inertsiseaduseks. NEWTONI TEINE SEADUS Newtoni teine seadus ütleb, et Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Matemaatiliselt väljendab Newtoni teist seadust valem: Kus: a on kiirendus F jõud m on mass Sageli esitatakse Newtoni II seadust ka veidi teisendatud valemi kujul: Selle valemi kasutamisel ei tohi siiski põhjust ja tagajärge ära vahetada. Mitte jõud pole põhjustatud kiirendusest vaid vastupidi, kiirendus sõltub jõust. Kiirendus Kui kehale mõjub jõud, siis saab keha kiirenduse ja kiirus muutub. Näiteks mootori
KORDAMINE . KONSPEKT . 1 . Newtoni I seadus . (Inertsiseadus) Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inerts nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Liulaskmine jääl säilib Maa külgetõmme, kuid seda tasakaalustab aga jää või põranda vastumõju, mis ei lase inimesel neist läbi kukkuda; Toolil istumine. 2. Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a = F/m Vektoriaalsed suurused: a, F a = kiirendus, 1m/s2 ehk N/kg F = jõud, 1N m = mass, kg a = v v0 / 2 s= t= s= a*t2 / 2 4. Newtoni III seadus. Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa ja need jõud on absoluutväärtuselt võrdsed, kuid vastassuunalised. F1 = - F2 Vastastikmõjus paarikaupa tekkivad jõud on alati sama liiki. Ei tasakaalusta teineteist, sest mõjuvad eri kehadele. 3. (Ülemaailmne gravitatsiooniseadus)
1. Mida nimetatakse jõuks? Ühe keha mõju teisele nimetatakse lühidalt jõuks. 2. Iseloomusta jõudu. Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. Jõud on ka vektoriaalne suurus, sest peale arvväärtuse on tähtis ka jõu mõjumise suund. 3. Millist mõju jõud kehadele võib avaldada? Jõud põhjutab keha kuju või kiiruse muutumist. (Seega on jõud ka kiirenduse põhjustaja.) 4. Mis kinnitab, et jõud on füüsikaline suurus? Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. 5. Sõnasta Newtoni I seadus. Inertsiseadus „Vastastikmõju puudumisel või tasakaalustumisel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.“ 6. Sõnasta Newtoni II seadus
2. Newtoni I seadus: vastastikmõju puudumisel või tasakaalustamisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nimetatakse ka inertsiseaduseks. Newtoni II seadus: kehale mõjuv jõud on võrdne keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. a= F/m ehk F=m*a. Ühik on 1N. Newtoni III seadus: kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Neid jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad on rakendatud erinevatele kehadele. F1=F2, m1a1=m2a2 ehk m1/m2=a2/a1. 3. Inertsus on keha omadus püüda säilitada oma liikumise kiirust. Massiühik on 1 kilogramm. Inerts on nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Mass on keha inertsuse mõõduks. 4. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise graafikud (ülemine kiirenev, alumine aeglustuv): Taustsüsteem taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmisvahend. Teepikkus läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. ( l, 1m) Nihe suunatud sirglõik (vektor), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Kui on tegemist ühesuunalise sirgega, siis nihe on võrdne teepikkusega. Hetkkiirus vektoriaalne suurus, mis näitab kiirust antud ajahetkel. See on kiirus, millega keha liigub, kui ta antud hetkest alates hakkaks liikuma ühtlaselt. Kiirendus vektoriaalne suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. (, 1 m/s2) Liikumise suhtelisus liikumine toimub mingi teise keha (taustkeha) suhtes. Kuna erinevate kehade suhtes on kehade kiirused ja trajektoorid erinevad, siis öeldakse, et liikumine on suhteline.
Dünaamika Def. Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastastikmõju. Newtoni I seadus (inertsiseadus): Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda (F=0, v=const, kus F on jõud ja v on kiirus). Paigalseis on liikumise erijuht, kui kiirus on 0. Inertsus on keha omadus säilitada oma esialgset liikumisolekut. Keha mass on keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele (vastastikmõju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus. Jõud on vektoriaalne suurus (Jõu suund ühtib keha kiirendue suunaga). Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga
Dünaamika Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastastikmõju. Newtoni I seadus (inertsiseadus): Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda (F=0, v=const, kus F on jõud ja v on kiirus). Paigalseis on liikumise erijuht, kui kiirus on 0. Inertsus on keha omadus säilitada oma esialgset liikumisolekut. Keha mass on keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele (vastastikmõju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus. Jõud on vektoriaalne suurus (Jõu suund ühtib keha kiirendue suunaga). Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass)
Vastastikmõjud võivad olla väga erineva tugevusega. Selleks, et vastastikmõju tugevusi saaks omavahel võrrelda, on kasutusele võetud füüsikaline suuruks, mida kutsutakse jõuks. Jõud füüsikaline suurus, mis väljendab ühe keha mõju teisele kehale, kutsudes esile teisel kehal kiirenduse. Jõud on vastastikumõju mõõt ning tema arvväärtus näitab selle tugevust. Seega on jõud kiirenduse ehk kiiruse muutumise põhjustaja. Jõud on alati vektoriaalne suurus, sest peale arvväärtuse on sel olemas ka mõju suund. Jõudu tähistatakse tähega F (ladina keeles fortis, mis tähendab tugev, võimas) ja seda mõõdetakse njuutonites (N). 1 njuuton on selline jõud, mis annab 1 kilogrammise massiga kehale kiirenduse 1 m/s2. Jõu mõõtmiseks kasutatakse dünamomeetrit. Lihtsaim dünamomeeter koosneb vedrust, mida on võimalik mõõdetava jõu abil deformeerida.
Samale kehale mõjuvate jõudude summat nimetatakse resultantjõuks. Newtoni I seadus, mis kirjeldab keha liikumist jõudude puudumisel: kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada, nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Inertsus on keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada. Mass on keha inertsuse mõõt. Selle tähiseks on m ja mõõtühikuks 1 kg.Inertsiseadus Newtoni II seadus ütleb: kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga. II seadus dünaamika põhiseaduseks. Kui me teame keha algkoordinaati, algkiirust, massi ja mõjuvat jõudu, saame
Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega T21/T22=r31/r32 Tugev vastastikmõju on elementaarosakestevaheline vastastikmõju. Osakeste lagunemist ja muundumisi põhjustabb nõrk vastastikmõju. Liikumine maa külgetõmbe jõul. v=vo-gt h=h0+v0t-gt2/2 Newtoni seadused: 1. Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 2. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöödvõrdeline massiga a=F/m 3. Kaks keha mõjuvad teineteisele vastupidise jõuga. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil mõjub teisele kehale samasugune, aga vastupidine jõud. F=-F Liikumist, kus kõik kehad püüavad oma kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Taustsüsteeme, kus kehtib inertsiseadus (Newtoni 1. seadus) nim inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab
Liugehõõrdumine tekib ühe keha libisemisel mööda teise keha pinda ja takistab seda liikumist Veerehõõrdejõud Jõud, mille tulemusel hakkab keha liikuma. NT. pall mööda mäge ala. Elastsusjõud - On jõud mis tekib keha kuju muutumisel ( deformeerimine) on alati vastassuunaline keha kuju muutuvale jõule. Deformatsioon - On keha kuju ja ruumala muutumine.0 Toereaksioon - Aluses või riputusvahendis tekkiv elastsusjõud,mille põhjustab alusele toetuv keha, alati pinnaga risti. Kaal On jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit Newtoni I seadus - Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt Newtoni II seadus - Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Määrab millest ja kuidas sõltub kiirendus.
Keha viskamine horisondiga kaldu Keha viskamine tornist horisontaalselt alla/üles Dünaamika Newtoni I seadus(inertsiseadus) käib kehade liikumise kohta vastastikmõju puudumisel . Sõnastus: Vastastikmõju puudumisel või vastasikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha liikumine, s.t. et tekib kiirendus. Sõnastus:Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. A=F/m ; F=ma Newtoni III seadus käib kehade vastastikmõju kohta Sõnastus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F1= -F2 Interts nähtus,kus kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada . Inertsus keha omadus,mis seisneb selles,et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab ta teise keha mõju esimesele kestma teatud aja
Keha omadust säilitada oma liikumisolek, nim. inertsuseks. Näit. vaiba kloppimine, reisijad bussis, haamrivarre paigaldamine, kosmoselaeva liikumine tühjuses. Mida suurem on keha mass, seda rohkem on vaja jõudu, et keha liikuma panna. Sama tugevat jõudu on vaja, et liikuvat keha pidurdada ja seisata. Keha omadust mitte liikuma hakata või mitte seisma jääda nimetatakse inertsiks. Mida suurem on keha mass, seda suurem on ka tema inerts. Inertsiaalsed taustsüsteemid Esimese seaduse tegeliku sisu avab sõnastus: on olemas taustsüsteeme, mille suhtes (teiste kehade mõjust) vaba keha liigub konstantse kiirusega (ühtlaselt sirgjooneliselt). Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus e. Newtoni I seadus ja teised mehaanika seadused, nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Näiteks on Maaga seotud taustsüsteem peaaegu inertsiaalne. Newtoni teine seadus Newtoni teine seadus ütleb, et
Ühtlase sirgjoonelise liikumise graafikud Graafikul I kujutatud liikumise korral asus keha ajahetkel t = 0 punktis koordinaadiga x0 = -3 m. Ajahetkede t1 = 4 s ja t2 = 6 s vahel liikus keha punktist x1 = 3 m punkti x2 = 6 m. Niisiis, aja t = =t2 - t1 = 2 s jooksul läbis keha teepikkuse s = x2 - x1 = 3 m. Järelikult on keha kiirus m/s. Mida suurem on nurk , mille moodustab sirge (graafik) ajateljega, s.t. mida suurem on graafiku 5. Inertsus ja mass. Jõud. Newtoni seadused. Liikuva keha kiiruse (erijuhul paigalseisu) jäävuse nähtust, kui sellele ei mõju teised kehad, nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetataksegi Newtoni esimest seadust inertsiseaduseks. Taustsüsteeme, kus kehtib Newtoni esimene seadus (ehk inertsiseadus), nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Sellisteks taustsüsteemideks võib ligikaudu pidada Maaga seotud taustsüsteeme või Maa suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvate kehadega seotud
jooksul ühesuguste väärtuste võrra. (kiirus kasvab kiirenev, väheneb aeglustuv) Kiirendus- Näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiiruse muutumise kiirus. (1 m/s2) Newtoni I seadus ehk inertsiseadus- Vastastikmõju puudumisel või kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inerts- Nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Inertsiaalsed taustsüsteemid- Taustsüsteemid, kus kehtib inertsiseadus. Inertsus- Keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Mass- Keha inertsust väljendav suurus. Massi määratakse vastastikmõju või kaalumise teel. Jõud- Ühe keha mõju teisele. Kui kehale mõjub jõud, siis muutub tema kiirus ja ta saab kiirenduse. Newtoni II seadus- Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga.
Kui keha kuju ja ruumala taastub, siis on tegemist elastse deformatsiooniga. Kui keha kuju või ruumala ei taastu, on tegemist plastilise deformatsiooniga. Elastsel deformatsioonil taastub keha kuju või ruumala tänu elastsusjõule. Kõikide elastsete ainete korral kehtib kindel seos deformatsiooni suuruse ja elastsusjõu vahel: 2. kursus - mehaanika 10. Hooke seadus - elastsel deformatsioonil tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega. Selle seaduse sõnastas 1660.a. Robert Hooke. Fe = - k l, kus Fe on elastsusjõud, l keha pikenemine ja k jäikustegur . Jäikustegur näitab, kui suurt jõudu tuleb rakendada, et keha pikendada pikkusühiku võrra. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Hooke'i seadus kehtib juhul, kui keha mõõtmed taastuvad pärast mõjuva jõu lakkamist. 11. Elastsusjõud - jõud, mis tekib elastsete kehade deformeerimisel ja püüab taastada keha esialgset kuju. 12
vastassuunalised. F = -F Keha inertsuse mõõduks on mass m. Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa mõjutab lähedalasuvaid kehi. F=mg Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjalist. Fh=N Elastsusjõud tekib kehade deformeerimisel ja püüab keha esialgset kuju taastada. Keha liikumishulk e. impulss on võrdne tema massi ja kiiruse korrutisega: p=mv Kaks keha tõmbuvad gravitatsioonijõuga, mis on võrdeline mõlema keha massiga ja pöördvõrdeline nende massikeskmete vahekauguse ruuduga: Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused, nim. inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja tema arvväärtus iseloomustabki vastastikmõju tugevust. Nii võib öelda, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga.
Kui gaasi temp ei muutu siis sellist protsessi nim. Isotermiliseks. Kui gaasi rõhk ei muutu siis selline protsess on isobaariline. Kui gaasi ruumala ei muutu siis kutsutakse protsessi isobaariliseks.??????? Pilet 2.3 Ül: Fotoefekti rakendamine. E=hf=h c/ Hf=A+mv²/2 Pilet 3.1 Kehade Vabalangemine, vertikaalselt visatud keha liikumine. Ühtlaselt kiireneva liikumise erijuhuks on kehade vabalangemine st: langemist vaakumis kus miski langemist ei sega. Sel juhul langevad kõik kehad ühesuguse kiirendusega seda kiirendust nim. Vabalangemise kiirenduseks. g=9,8m/s² Kui keha liigub vertikaalselt üles siis ta liigub aeglustuvalt kuni ta saavutab suurima kõrguse jääb momendil seisma ja hakkab siis langema. Pilet 3.2 Elektromagnet skaala. Elektromagneetiline skaala on astmestik mis saadakse kui kõik elektromagnetlained reastada lainepikkuse järjekorda. 1. Raadiolained 2. infrapunane 3.nähtav valgus 4. ultraviolett kiirgus 5. röntgen kiirgus 6. Gamma kiirgus Pilet 3
.........................................................................10 1.5. Kehade vastastikune mõju..............................................................................................11 1.5.1. Jõud..............................................................................................................................11 1.5.2. Gravitatsioonijõud.......................................................................................................11 1.5.3. Hõõrdejõud.................................................................................................................. 12 1.5.4. Elastsusjõud.................................................................................................................12 1.5.5. Resultantjõud...............................................................................................................12 1.6. Mehaaniline rõhk..........................................................................................
v(keskm)= (v+v)/2 keskmine kiirus arvutatuna läbi alg- ja lõppkiiruse v(keskm)= v+(at²)/2 keskmine kiirus arvutatuna aja ja kiirenduse olemasolul s= vt+ (at²)/2 teepikkus/nihe, kui on teada aeg s= (v²- v²)/2a teepikkus/nihe kui on teada lõppkiirus v=v+gt vaba langemise kiirus s= vt +(gt²)/2 vaba langemise teepikkus NB! Vabalt langeva keha g>0 g=9,8 m/s² 10 m/s² Vertikaalselt üles visatud keha g<0 g= -9,8 m/s² -10 m/s² JÕUD JA IMPULSS 1. Füüsikaliste suuruste tähised, mõõtühikud ja mõõtmine. Mass m Kg Kaal Raskusjõud F N Dünamomeeter Gravitatsioonijõud F N Dünamomeeter Hõõrdejõud Fh N Dünamomeeter Jõud F N Dünamomeeter Keha kaal P N Dünamomeeter Elastsusjõud Fe N Dünamomeeter 2 Kiirendus a m/s Kaudne mõõtmine
Selle looja on Isaac Newton (1642-1727) 1. Newtoni esimene seadus. Küsimus: Milline on keha loomulik liikumisolek? (kui talle ei mõju teised kehad) Maapinnal asuva keha loomulik olek on paigalseis. Ideaalsetes tingimustes liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal. Newtoni I seadus (esialgne sõnastus): Iga keha säilitab paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise oleku, kuni ja kuivõrd kehale mõjuv jõud seda olekut ei muuda. Newtoni I seadus ei kehti kiirendusega liikuvas taustsüsteemis. Inertsus on keha ühtlase sirgjoonelise liikumise või paigaoleku säilimise omadus. Inertsus on keha omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub teatud aeg. Keha inertsust iseloomustav suurus on mass. Massi mõõtühik on gramm. Inertsiaalsüsteemid on taustsüsteemid, milles kehtib Newtoni I seadus. Küsimus: Kas inertsiaalsüsteemid on olemas? Newtoni I seadus väidab inertsiaalsüsteemide olemasolu. Newtoni I seadus (nüüdisajal)
· Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. · Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse jäävat vektorsuurust, mis võrdub suvalises ajavahemikus sooritatud nihke ja selle ajavahemiku suhtega. · nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Tähis . · Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähis s. s = v · t, kus s - teepikkus, v - kiirus, t - aeg. · Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse muutuvaks liikumiseks.
at 2 x = x0 + v0 + Liikumise võrrand: 2 h0=20m v0=35m/s Üle jõe ujumise ülesanne. Ujuja kiirus vee suhtes on 5 km/h. Ta ujub üle jõe risti voolusuunaga. Jõe laius on 120 meetrit ja voolukiirus on 3,24km/h. Milline on ujuja nihe ja kiirus kalda suhtes, ning kui palju aega kulub tal jõe ületamiseks? v= 5km/h v= 3.24 km/h l=120m Jõud ja impulss Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inerts nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Inertsus, keha omadus säilitada oma kiirust. Mida raskem on keha kiirust muuta, seda inertsem keha on. Inertsiaalne taustsüsteem süsteemid, kus kehtib Newtoni esimene seadus. (näiteks Maa ja
annaabi.ee 
