5 molekulide liikumise kiirus ja võnkeamplituud keskmise asendi suhtes. Järelikult eemalduvad molekulid keskmiselt üksteisest keha paisub. Et molekulaarne liikumine on kaootiline, siis paisub keha soojenemisel igas suunas. Keha joonmõõdete suurenemist soojenemisel nimetatakse keha soojuslikuks ehk termiliseks joonpaisumiseks. Arvestades keha kõigi mõõtmete suurenemist, räägitakse joonpaisumise kõrval ka ruumpaisumisest. Nagu joonpaisumise korral, nii on keha ruumala juurdekasv ka ruumpaisumisel võrdeline temperatuuri kasvuga. Mitte eriti suurtes temperatuurivahemikes on suhteline pikenemine võrdeline temperatuuri muuduga: , (1) kus l keha pikkus temperatuuril t; l0 pikkus algtemperatuuril t0; joonpaisumistegur. Joonpaisumistegur näitab kui suure osa algpikkusest moodustab keha pikenemine keha soojenemisel 1 K võrra
vastuvõtt ja ladustamine Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: · Sarruse valmistamine · Betoon töötab hästi survele; teras tõmbele · Betoonisegu valmistamine · Betoon nakkub hästi terase külge · Toodete vormimine · Betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed · Toodete kivistamine joonpaisumise tegurid · Toodete vormist vabastamine · Betoon kaitseb terast korrosiooni eest · Tehniline kontroll ja toodete markeerimine · Tulekahju korral kaitseb betoon terast ülekuumenemise eest · Valmistoodangu ladustamine
Soojenedes mineraalide sidusust. ruumala suureneb ja jahtudes väheneb, 2)Huumus mõjutab mulla füüsikalis- II Peipsi ääre leet-, mille tulemusel kivim mureneb. keemilisi omadusi (happesust, soostunud leet- ja soomuldade Joonpaisumise koefitsient on väga erinev ja neelamismahutavust jt) ja mulla füüsikalis- agromullastiku valdkond pindalaga ca sellest tulenevalt tekivad kivimite vahel mehaanilisi omadusi 8%. Madal ala, mullad tohutult viletsad: tohutud pinged, toimub kivimite 3)Huumusest sõltub mulla happelised, liigniisked ja toitainete vaesed. rabenemine ja peenestumine. struktuursus!
RAUDBETOON Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamise põhjused: 1.Betoon töötab hästi survele, teras tõmbele 2. betoon nakkub hästi terase kluge 3. mõlemal peaaegu võrdse joonpaisumise tegurid 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast ülekuumenemise eest Monoliitne RB valatakse objektil sinna kuhu ta lõplikult jäeb. Selleks tehakse vastav raketis mis pärast kuivamist lammutatakse. Monteeritav RB valatakse kuskil mujal ja alles pärastkivistumist monteeritakse kohale. Sarrustamine: üksikvarrastega, võrkudega, ruumilise karkassiga. Karkass seotakse traadiga või keevitatkse kokku.
Vasesulamitest on kõige levinumad silumiinid.Silumiinildeks nimetatakse alumiiniumi ja räni sulamit.Tähis on tal Al, Al 8. Liugelaagri materjaliks kasutatakse viimasel ajal alumiiniumi sulameid. Neid sulameid nim aluminium laagri sulamiteks, mis saadakse aluminium basil kui sinna lisatakse tina, pliid, vaske, antimony ja niklit. Võrreldes papiididega (tina ja plii sulamitega) on aluminium laagri sulamisel suurem tugevus. Väiksem korrosiooniaste kuid nende puuduseks on suur joonpaisumise tegur. Alumiiniumlaagri sulami tähis on AO 9-2, AO 18-3 (sisaldab 18% tina, 3% vaske ja ülejäänud on aluminium. Babiit on sammuti materjal mida kasurarakse liugelaagrites.Tema tähis on P88 selles on 88% tina ja ülejäänud on plii.Neid kasitatakse põhiliselt OTTO (sisepõlemis) mootorites.Kui motor töötab diiselkütusel kasutatakse laagrimaterjalina põhiliselt pronksi levinud on ka tina ja fosforsulamid (pr8 0,5).Laagri materjale on võimalik saada ka
1000x2,00x80mm. 8.1. PÕHIMÕISTEID RAUDBETOONIST Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: • betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, • betoon nakkub küllalt hästi terase külge, • betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, • betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, • tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavaks. Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale.
ka kollimatsiooniviga). Nimetatud veast hoidumiseks peaksid polügonomeetrikäigu joonepikkused olema võimalikult võrdsed. 19. Parandeid mis kasutatakse joonemõõtmisel invartraadiga. Neid parandeid viiakse mõõtmistulemustesse: Kompareerimisparand Temperatuuriparand, mis arvutatakse valemiga ∆ lt = α lo (t to)+β lo (t² t²o), kus α on joonpaisumistegur, β joonpaisumise ruuttegur ( kasut kõrgtäpsetel mõõtmistel), mis määratakse iga traadi jaoks eraldi spetsiaalsete uuringutega, lo traadi nominaalpikkus, to kompareerimistemperatuur, t mõõtmistemperatuur Kaldeparand, mis leitakse valemiga ∆ l h = ∆h²/(2 l ) h²*² / (8 l³) kus: ∆h on kõrguskasv statiivide vahel, l statiividevaheline kaugus. Referentsellipsoidile ja projektsioonitasandile viimase parandid.
9. Raudbetoon 1. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad: betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele; betoon nakkub küllalt hästi terase külge; betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid; betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest; tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. 2. Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 3. Monteeritava raudbetooni eelised monoliitse ees: ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt; tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil; materjali kulu raketiste tegemiseks
rõhk 1/273 võrra selle gaasi rõhust temperatuuril 0 kraadi, pt=p0(1+kammat) kus kamma = 1/273 e termiline rõhutegur. Ideaalse gaasi oleku võrrand: (P1V1)/T1=(P2V2)/T2 P on rõhk paskalites, V on gaasi ruumala m3, T on temperatuur Kelvinites. PV/T=A Clapeyroni võrrand. pVkm=RT R=8,31*10astmes3 J/kmol*K – uinuv. Gaasi konstant. Vkm=22,4 mastmes3/kmol Tahke keha soojuspaisumine: deltal=lt-l0 lt=l0(1+alfat) 1+alfat=joonpaisumise binoom. DeltaV=Vt-V0 Vt=V0(1+beetat) 1+beetat =ruumpaisumise binoom. Beeta =3alfa. Vt=V0(1+3alfat) Aine agregaatoleku muutused: Tahke – sulamine ja tahkumine, sublimeerumine(tahke-gaas). Vedel – aurustumine ja kondentseerumine. Aine oleku diagramm: Y = temperatuur ja X = energia lisamine... Algab siis tahkest... tõuseb kuni Tsulamine.. on stabiilne, mingi hetk hakkab tõusma jälle ja on vedel, kuni keemistemperatuurini.. seal siis on stabiilne
Priit Põdra, 2004 186 Tugevusanalüüsi alused 12. STAATIKAGA MÄÄRAMATUD KONSTRUKTSIOONID Varda pikkuse muutus temperatuuri muudu toimel (Joon. 12.12): l (T ) = lT kus: l(T) varda pikkuse muutus temperatuuri muutuse tagajärjel, [m]; temperatuuri joonpaisumise tegur (materjalile) , [K-1]; l varda algpikkus, [m]; T temperatuuri muutus, [K]. Varda soojuspaisumine T Temperatuuri tõus Varda pikenemine l l(T)
põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: *betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, *betoon nakkub küllalt hästi terase külge, *betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, *betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, *tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse
hüppeliselt. Ideaalgaasidel on Cv max 3R. Suurim soojusmahtuvus on polümeersetel materjalidel, väiksem keraamilistel materjalidel ja metallidel. Metallidest on suurim alumiiniumil. Soojuspaisumine: suurem osa materjale paisub temperatuuri tõustes. Materjali l −l 0 ∆l lineaarmõõtmete muut avaldub: = =α 1 ( T −T 0 ) =α 1 ∆ T α 1 - joonpaisumise l0 l0 tegur ∆V =α v ∆T α v - ruumpaisumise tegur, isotroopsete Analoogiliselt ruumala muut V0 materjalide korral võrdne 3 α 1 . Atomaarsel tasemel on paisumine aatomitevahelise kauguse suurenemine. Seda on võimalik selgitada aatomite potentsiaalse energia sõltuvusega aatomite vahelisest kaugusest.
Pb, Ti oksiidid. Klaase, mille põhikomponendiks on SiO2, nimetatakse silikaatklaasideks. Klaasi omadused sõltuvad tema keemilisest koostisest. Kõige paremad isolatsiooniomadused on puhtal kvartsklaasil SiO2. Saadakse puhtast kvartsliivast. Eriti puhas SiO2 sünteesitakse. Tema töötlemistemperatuur on umbes 1700 OC, kuid ka sellel temperatuuril on viskoossus suur, mistõttu detaile raske valmistada. Kvartsklaasi joonpaisumise tegur on kõige väiksem kõigist tuntud ainetest. Seetõttu võib teda valge hõõgumise temperatuurilt asetada vette ilma et ta praguneks. Ta on inertne peaaegu kõigi keemiliste reagentide ja ainete suhtes, v.a HF. Leelismetallide oksiidid alandavad klaasi sulamistemperatuuri (vahemikus 700 900 OC), kuid halvendavad ka isolatsiooniomadusi. Isolatsiooniomaduste parandamiseks lisatakse leelismetalle sisaldavatele klaasidele raskmetallide oksiide.
Cr3C2-Ni kermiseid kasutatakse detailide valmistamiseks, mis töötavad o agressiivses ja abrasiivses keskkonnas vôi kôrgel temperatuuril ( kuni 1000 C). Nendel on kôige suurem vôrreldes teiste kermistega korrosiooni- ja happekindlus ning kuumuspüsivus. Nende kermiste teiseks suureks eeliseks on see, et termilise 6 -1 joonpaisumise koeffitsent (11,7x10- K ) on ligilähedane terase joonpaisumiskoefisendile. See vôimaldab neid materjale kasutada kulumiskindlate pinnetena ja jootmisel terasega, kuna detailid ei deformeeru jahtumisel erinevate joonpaisumistegurite tõttu. Samuti on teda hea kasutada môôtekaliibrite valmis- tamiseks. Cr3C2-Ni kermiste puuduseks on väike paindetugevus ja suur haprus. Selle 66
Kasutusalad: seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna) 29. Raudbetooni olemus, monoliitne ja monteeritav r/b enda omadustega Raudbetoon on liitmaterjal, mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: · betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, · betoon nakkub küllalt hästi terase külge, · betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, · betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, · tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Omadused: koosneb lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi) ei põle, ei kõdune ega korrodeeru, püsiv materjal on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone konstruktsioonid on tugevad suur kaal ja habras Monoliitne raudbetoon Monteeritav raudbetoon
Tankide ehitamiseks kasutatakse terast, mis talub temperatuuri kuni 104 °C. C-tüüpi tanki läbilõige Membraantüüpi tankid Membraantüüpi tankide esimene barjäär sisemine pind valmistatakse õhukestest (0,7...1,2 mm) siledatest või lainelistest metallribadest. Siledad metallribad valmistatakse väga väikese joonpaisumisega sulamist, nt. invarist. Invar on roostevaba teras, mille koostises on 36 % niklit ja 0,2 % süsinikku. Tema joonpaisumise tegur on1,5 × 10 -6 K-1. Lainelised ribad valmistatakse 1,2 mm paksusest roostevabast terasest. Laineline kuju kompenseerib tanki joonpaisumise temperatuuri muutumisel. Membraan on kinnitatud perliidiga täidetud vineerist kastide külge, mis moodustavad esimese soojusisolatsiooni kihi, mille paksus võib olla kuni 200 mm. Esimese isolatsioonikihi välispoolse pinna külge on kinnitatud teine barjäär, mille ehitus on analoogiline esimese barjääri ehitusega. Teine
26) 29. Raudbetooni olemus, monoliitne ja monteeritav r/b enda omadustega 27) Raudbetoon on liitmaterjal, mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. 28) Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: 1. betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, 2. betoon nakkub küllalt hästi terase külge, 3. betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, 4. betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, 5. tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. 29) Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. 30) MONOLIITNE R/B valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. 31) MONTEERITAV R/B valatakse ja kivistatakse tehases, alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale.
meie poolt valitud jõu väärtused ja teise vastavad keha pikkused. Tabelisse kantakse tavaliselt tüvenumbrid, kümne astmed kirjutatakse päisesse. Selleks on kasutusel kaks erinevat moodust. Ühel juhul kantakse päisesse kordaja, millega tuleb tabelis olevat arvu korrutada, teisel juhul näidatakse päises arvu, millega on tabelis olevat suurust juba korrutatud. Eelistada tuleks esimest varianti, sest siis ei teki eksimisi. Näide Vaatame tabeli osa, kuhu on kantud ainete joonpaisumise tegurid kahel erineval moel. Aine Joonpaisumistegur, 10-6 K-1 Joonpaisumistegur x 106 K-1 23 Raud 12,2 12,2 Tulemusi esitatakse sageli graafikutena, milleks on koordinaadistikul funktsionaalset sõltuvust näitav joon. Graafik on näitlikum kui tabel ja lubab kindlaks teha ka mingeid olulisi parameetreid (näiteks maksimumi)
Gaasilistel ainetel on maksimaalväärtus 3R. Suurim soojusmahtuvus on polümeersetel materjalidel, väiksem keraamilistel materjalidel ja metallidel. Metallidest on suurim soojusmahtuvus alumiiniumil. 13.1.2 Soojuspaisumine Suurem osa materjale paisub temperatuuri tõusul. Materjali lineaarmõõtmete muut avaldub: kus ja algpikkus ja algtemperatuur; ja lõpp-pikkus ja lõpptemperatuur; joonpaisumise tegur. Analoogiliselt ruumala muut: Ruumpaisumise tegur on isotroopsete materjalide korral võrdne 3. Atomaarsel tasemel tähendab materjali paisumine aatomitevahelise kauguse suurenemist. Seda on võimalik selgitada aatomite potentsiaalse energia (sidemeenergia) sõltuvusega aatomite vahelisest kaugusest (joon 13-2a). Tasakaalulisele aatomitevahelisele kaugusele 0K juures vastab . Kõrgematele temperatuuridele vastavad vibratsiooni energiad , jne
Cv hüppeliselt. Gaasilistel ainetel on Cv maksimaalväärtus 3R. Suurim soojusmahtuvus on polümeersetel materjalidel, väiksem keraamilistel materjalidel ja metallidel. Metallidest on suurim soojusmahtuvus alumiiniumil. 11.1.2 Soojuspaisumine Suurem osa materjale paisub temperatuuri tõusul. Materjali lineaarmõõtmete muut avaldub: l- l0/l0=l/ l0= l(T-T0) = lT kus l0 ja T0 algpikkus ja algtemperatuur; l ja T lõpp-pikkus ja lõpptemperatuur; l joonpaisumise tegur. Analoogiliselt ruumala muut: V/ V0= vT Ruumpaisumise tegur v on isotroopsete materjalide korral võrdne 3l. Atomaarsel tasemel tähendab materjali paisumine aatomitevahelise kauguse suurenemist. Seda on võimalik selgitada aatomite potentsiaalse energia (sidemeenergia) sõltuvusega aatomite vahelisest kaugusest (joon 11-2a). Tasakaalulisele aatomitevahelisele kaugusele 0K juures vastab r0. Kõrgematele temperatuuridele vastavad vibratsiooni energiad E1, E2 jne.
36. Betooni keskkonnaklassid 37. Raudbetooni olemus, monoliitne ja monteeritav r/b enda omadustega 1)Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: · betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, · betoon nakkub küllalt hästi terase külge, · betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, · betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, · tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. 2) · Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi). · Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal. · Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone.
27. Raudbetooni olemus ja võrdlus teiste materjalidega 8.1. PÕHIMÕISTEID RAUDBETOONIST Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: *betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, *betoon nakkub küllalt hästi terase külge, *betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, *betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, *tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni
krohvimörtidele, pigmendid, polümeersed lisandid, gaasitekitajad jms. 40 Raudbetooni olemus ja võrdlus teiste materjalidega. Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb beroonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Betoon ja terase kooskasutamist järgmised asjaolud: - betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele - betoon nakkub küllalt hästi terase külge - betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid - betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosioni eest - tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgijaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks.monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis pärast betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse
05.05.2014 36. Raudbetooni olemus, monoliitne ja monteeritav r/b enda omadustega- · Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: · betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, · betoon nakkub küllalt hästi terase külge, · betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, · betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, · tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. Monoliitneraudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse.
punane, inglistina läikivvalge jne. Sulavus Metallidel on omadus sulada kuumutamisel ja samuti tahkestuda jahtumisel. Temperatuuri, millel metall muutub täielikult vedelaks nimetatakse sulamistemperatuuriks. Paljude sulamite sulamistemperatuurid erinevad komponentide sulamistemperatuuridest. Paisumine kuumutamisel - soojuspaisumine Metallid paisuvad kuumutamisel ning jahtumisel tõmbuvad kokku. Metallide soojuspaisumise suurus on erinev. Joonpaisumise tegur saadakse kui leitakse katsekeha pikenemine 1 mm kohta temperatuuri tõstmisel 1 kraadi võrra. Soojusjuhtivus Soojusjuhtivuseks nimetatakse materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale. Mida parem on metalli soojusjuhtivus, seda kiiremini ja ühtlasemalt ta kuumutamisel soojeneb ja kiiremini jahtub.. Parimad soojusjuhid on hõbe, vask, alumiinium. Kõikide metallide soojusjuhtivus väheneb
Kulumise mehhanism võib muutuda protsessi käigus. Hõõrdepaaride materjalide ja töötingimuste rohkus on peamiseks põhjuseks, miks pole senini suudetud jõuda ühisele arusaamisele hõõrdekulumise mehhanismis. On üldteada, et hõõrdekulumise mehhanism sõltub: - töötingimustest (surve, libisemise kiirus, temperatuur, ümbritsev keskkond, läbitud tee pikkus jne) - materjali omadustest ( kõvadus, sitkus, soojusjuhtivuse tegur, joonpaisumise tegur jne), - mikrostruktuurist (karbiiditerade suurus ja nende seotus, mikropraod, poorsus). Kulumise mehhanism võib muutuda kui kas või üks nendest tingimustest muutub. On leitud, et WC-Co kõvasulamine algab koobalt sideaine eemaldumisest karbiiditerade vahelt, millele järgneb nende purunemine ja eemaldumine. Sideaine eemaldatakse karbiiditerade vahelt kombinatsioon plastilisest deformatsioonist ja mikrolõikamisest
Joon. 1.1: Näiteid pingekontsentratsioonist Teras 1 10 1.7 Arvutustes kasutatavad materjaliomadused (temperatuuril - 40 0C ... + 100 C0) o E = 2,1×105 N/mm2; o = 0,3 - Poisson'i tegur E 2,1× 10 5 o G = = = 0,808 × 10 5 0,8 × 10 5 N/mm2; 2(1 + ) 2(1 + 0,3) o = 12×10-6 1/K - joonpaisumise tegur. o tugevusomadused sõltuvad terase tugevusklassist: - terasel S235 fy = 235 N/mm2; fu = 360 N/mm2; - terasel S275 fy = 275 N/mm2; fu = 430 N/mm2; - terasel S355 fy = 355 N/mm2; fu = 510 N/mm2; - terasel S450 fy = 450 N/mm2; fu = 550 N/mm2. Need tugevused kehtivad paksuseni t < 16 mm; paksemate elementide puhul on nad mõnevõrra väiksemad.
annaabi.ee 
