joonisepind (A3-formaadis). Suurtel plotteritel, näiteks õmblusvabrikutes, mille tööpind võib ulatuda 10x1,5 m ei ole nii suur täpsus vajalik. Tähtsam on siin kiirus. Väiksematel plotteritel on vertikaal- või horisontaaljoone tõmbamise kiirus umbes 30...70 cm/s, suurematel loomulikult rohkem, Plotter suudab väljastada ka tähti, numbreid ja muid sümboleid, kuid need kõik jäävad tema jaoks samasugusteks joonisteks nagu näiteks ellips või kolmnurk. On ka plottereid, mille sulg liigub vaid ühes suunas, teises suunas liigutatakse aga paberit. Taolise lahendusega on tavaliselt suurt formaati kasutavad plotterid. Joonestusvahendid on väga mitmesugused. Mõnele plotterile kõlbab pastapliiatski, kuid tavaliselt kasutatakse spetsiaalseid joonestuspliiatseid. Reeglina on pliiatsid mitmes värvitoonis (6.
materjalide hankimise kuupäevaga TEKSTISISENE VIITAMINE Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viites esitatakse allikmaterjali autori perekonnanimi, töö ilmumise aasta ja viidatud materjali paiknemise lehekülg. Näide: ......................................( Talu, 2006: 134 ). JOONISED Kõiki töös esinevaid graafilisi kujundeid (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised), aga ka geograafilisi kaarte, fotod jms. nimetatakse joonisteks. Igal joonisel peab olema allkiri, mis on joonisel kujutatu lakooniline sõnastus. Kõik joonised nummerdatakse ning neile viidatakse tekstis. Näide: Kas soovite pärast Eesti liitumist EL-ga minna tööle mõnda teise EL liikmesriiki? Ei osaka öelda Kindlasti 3% 13% Kindlasti mitte 39% Pigem jah
numbrit välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel keskel või paremal servas. Iga tabel on nummerdatud (Tabel 1, Tabel 2 jne) ning varustatud pealkirjaga, mis paikneb tabeli peal. Tabelite numbreid hakatakse lugema alates esimesest tabelist töös. Pealkiri peab olema võimalikult lühike ja selge, kuid samas mõtestama tabeli sisu lahti ka tööd mittelugenud inimesele. Tabelile peab olema teksti sees viidatud. Joonisteks nimetatakse kõiki teisi illustratiivse väärtusega materjale, nagu graafikud, diagrammid, skeemid, pildid, fotod, kaardid jne. Joonised on sarnaselt tabelitele nummerdatud ja varustatud alllkirjadega ning neilegi viidatakse tekstis. Erinevus on selles, et joonise alllkiri asub joonise all. Uurimistöös esitatud fotode allkirjadele lisatakse ka kirje foto autori kohta (Foto: Anu Abistaja) Lisad saavad omaette numbrid, mis märgitakse lehekülje ülaserva vasakusse nurka. Lisaks
jätku, täidetakse lehekülg täielikult viitele järgneva tekstiga ja tabel paigutatakse järgmise lehekülje algusesse. Suuremad tabelid paigutatakse eraldi lehtedele, mille formaadid võivad olla töö formaadist kaks korda suuremad (A3). Kui tabelis kasutatakse andmeid kirjandusest, siis peab tabeli all olema viide allikale. ILLUSTRATSIOONID Kõiki töös esinevaid illustratsioone (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised, geograafilised kaardid, fotod jne) võib nimetada joonisteks. Igal joonisel peab olema allkiri, mis on joonisel kujutatu lakooniline sõnastus. Allkirja tekst algab suure tähega. Selle lõppu punkti ei panda. Kõik joonised tuleb nummerdada analoogiliselt tabelitega. Kõikidele illustratsioonidele tuleb tekstis viidata. Viitamisel näidatakse joonise number, mille võib eraldada muust tekstist ümarsulgudega, näiteks (joonis 3) või (vt joonis 1). Joonised peaksid paiknema võimalikult lähedal kohale, kus nendele esmakordselt viidatakse
Taolist täpsust on aga üldjuhul vaja vaid plotteritel, millel on väike joonisepind (A3-formaadis). Suurtel plotteritel, näiteks õmblusvabrikutes, mille tööpind võib ulatuda 10x1,5 m ei ole nii suur täpsus vajalik. Tähtsam on siin kiirus. Väiksematel plotteritel on vertikaal- või horisontaaljoone tõmbamise kiirus umbes 30...70 cm/s, suurematel loomulikult rohkem, Plotter suudab väljastada ka tähti, numbreid ja muid sümboleid, kuid need kõik jäävad tema jaoks samasugusteks joonisteks nagu näiteks ellips või kolmnurk. On ka plottereid, mille sulg liigub vaid ühes suunas, teises suunas liigutatakse aga paberit. Taolise lahendusega on tavaliselt suurt formaati kasutavad plotterid. Joonestusvahendid on väga mitmesugused. Mõnele plotterile kõlbab pastapliiatski, kuid tavaliselt kasutatakse spetsiaalseid joonestuspliiatseid. Reeglina on pliiatsid mitmes värvitoonis ja seetõttu on võimalik ka joonis koostada mitmevärvilisena
allika järjekorranumbrit kirjanduse loetelus, sellele järgneb koma ning allika lehekülje- number, [5, lk.45]. 5 Viited töö teistele lõikudele (osadele, alaosadele) esitatakse vastava lõigu nimetus ja numbri näitamisega, (vt. tabel 2.5). 5. Illustratsioonid Kõiki töös esinevaid illustratsioone (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised, fotod jne.) nimetatakse joonisteks. Illustratsioonid võivad paikneda kas tekstis (võimalikult lähedal vastavale tekstiosale) või eraldi lehtedel (formaat A4). Kui illustratsioone dokumendis on üle ühe, tuleb nad tähistada. Illustratsiooni tähis koosneb kahest numbrist, milledest esimene tähistab jaotist, teine illustratsiooni järjekorranumbrit antud jaotise piirides. Numbrid eraldatakse omavahel punktiga. Tähistusele järgneb joonise allkiri, mis on joonisel kujutatu lühike sõnastus
Taolist täpsust on aga üldjuhul vaja vaid plotteritel, millel on väike joonisepind (A3-formaadis). Suurtel plotteritel, näiteks õmblusvabrikutes, mille tööpind võib ulatuda 10x1,5 m ei ole nii suur täpsus vajalik. Tähtsam on siin kiirus. Väiksematel plotteritel on vertikaal- või horisontaaljoone tõmbamise kiirus umbes 30…70 cm/s, suurematel loomulikult rohkem, Plotter suudab väljastada ka tähti, numbreid ja muid sümboleid, kuid need kõik jäävad tema jaoks samasugusteks joonisteks nagu näiteks ellips või kolmnurk. On ka plottereid, mille sulg liigub vaid ühes suunas, teises suunas liigutatakse aga paberit. Taolise lahendusega on tavaliselt suurt formaati kasutavad plotterid. Joonestusvahendid on väga mitmesugused. Mõnele plotterile kõlbab pastapliiatski, kuid tavaliselt kasutatakse spetsiaalseid joonestuspliiatseid. Reeglina on pliiatsid mitmes värvitoonis ja seetõttu on võimalik ka joonis koostada mitmevärvilisena. Pliiatsivahetuse teeb
Mõõtühik näidatakse vajaduse korral valemi juurde kuuluvas seletuses. Kui töös on mitu valemit, nummerdatakse nad analoogiliselt tabelitega (vt ptk 2.8). Valemi number pannakse ümarsulgudesse ja kirjutatakse lehe paremasse serva. Viidates tekstis esitatud valemile, paigutatakse selle number sulgudesse. Illustratsioonid Kõiki töös esinevaid illustratsioone (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised, geograafilised kaardid, fotod jne) võib nimetada joonisteks. Igal joonisel peaks olema allkiri, mis on joonisel kujutatu lakooniline sõnastus. Allkirja tekst algab suure tähega jaselle lõppu punkti ei panda. Kõik joonised tuleb nummerdada analoogiliselt tabelitega. Joonise allkirjale võivad järgneda selgitused. Sel juhul pannakse põhiteksti järele koolon. Selgituste elemendid eraldatakse semikooloni või komaga, numbrilised või tähelised tähistused eraldatakse selgitavast tekstist mõttekriipsuga.
Mitme mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate veergude või ridade nimetuste juures sulgudes. Tabeli koostamisel kasutatud andmete kohta, mida ei ole kogunud autor ise, peab esitama vastavad allikad väikeses kirjas (Times New Roman, suurus 10 punkti, reavahe 1,0) tabeli all. Kui tegemist on autori arvutustega, tulebki nii märkida. Näide: Allikas: Eesti piirkondlik … 2001: 17–19, 44–49. Või Allikas: Eesti Statistika … 2002: 27; autori arvutused. 3.1.7. Joonised Joonisteks nimetatakse kõiki töös sisalduvaid illustratsioone, olgu need siis diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid või fotod. Igal joonisel peab olema allkiri, mis joonisel kujutatut lakooniliselt sõnastab. Joonise allkiri märgitakse joonise alla, joondatuna vasakule, mille ette kirjutatakse sõna “Joonis” koos joonise numbriga (poolpaksus kirjas) ning pärast punkti järgneb joonise allkiri tavalises kirjas kirjasuurusega 12 punkti reavahega 1,5
töö formaadist (A4) suurem. Kui tabelis kasutatakse andmeid kirjandusest, siis peab viide olema tabeli pealkirja järel nurksulgudes, tabeli jätkamise osas ei kirjutada. Tabeliga ei alustata ega lõpetata kirjaliku töö struktuurilist osa (põhijaotist, alajaotist, jaotist). Selleks on sissejuhatav ja lõpetav lause, kommentaar. 2.2.15. Joonised Illustratsioonideks võivad olla fotod, piltjoonised, tehnilised skeemid, diagrammid, mida kõiki tuleb üldistavalt nimetada joonisteks. Igal joonisel peab olema sisukohane täpne allkiri. Joonised nummerdatakse kaherühmalise liitnumbriga, milles esimene tähistab põhi- jaotise numbrit ja teine joonise järjenumbrit selles põhijaotises. Kõikidele illustratsioonidele tuleb tekstis viidata, joonised peavad järgnema kohale, kus nendele esmakordselt viidati, kas samal lehe- või järgneval leheküljel. Graafikutel, mis on saadud arvutuslikult või katseandmete põhjal, peab olema
Kui töös on mitu valemit, nummerdatakse nad analoogiliselt tabelitega (vt ptk 2.8). Valemi number pannakse ümarsulgudesse ja kirjutatakse lehe paremasse serva. Viidates tekstis esitatud valemile, paigutatakse selle number sulgudesse. 13. ILLUSTRATSIOONID Kõiki töös esinevaid illustratsioone (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised, geograafilised kaardid, fotod jne) võib nimetada joonisteks. Igal joonisel peaks olema allkiri, mis on joonisel kujutatu lakooniline sõnastus. Allkirja tekst algab suure tähega ja selle lõppu punkti ei panda. Kõik joonised tuleb nummerdada analoogiliselt tabelitega. Joonise allkirjale võivad järgneda selgitused. Sel juhul pannakse põhiteksti järele koolon. Selgituste elemendid eraldatakse semikooloni või komaga, numbrilised või tähelised tähistused eraldatakse selgitavast tekstist mõttekriipsuga.
Mõõtühik näidatakse vajaduse korral valemi juurde kuuluvas seletuses. Kui töös on mitu valemit, nummerdatakse nad analoogiliselt tabelitega (vt ptk 2.8). Valemi number pannakse ümarsulgudesse ja kirjutatakse lehe paremasse serva. Viidates tekstis esitatud valemile, paigutatakse selle number sulgudesse. 13. ILLUSTRATSIOONID Kõiki töös esinevaid illustratsioone (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised, geograafilised kaardid, fotod jne) võib nimetada joonisteks. Igal joonisel peaks olema allkiri, mis on joonisel kujutatu lakooniline sõnastus. Allkirja tekst algab suure tähega ja selle lõppu punkti ei panda. Kõik joonised tuleb nummerdada analoogiliselt tabelitega. Joonise allkirjale võivad järgneda selgitused. Sel juhul pannakse põhiteksti järele koolon. Selgituste elemendid eraldatakse semikooloni või komaga, numbrilised või tähelised tähistused eraldatakse selgitavast tekstist mõttekriipsuga.
Tabelis esitatud andmed peavad olema ühemõttelised tõlgendatavad. Kõiki tabelis kasutatud sümboleid ja lühendeid seletatakse tabeli all. Tabeli veergudel ja ridadel peavad olema nimetused, mis on andmetest eraldatud. Mahukad tabelid, mille esitamata jätmine töö põhiosas ei vähenda töö selgust, on mõistlik panna töö lisasse. Tabelite kujundus peab olema kogu töös ühtne. Tabelile peab olema teksti sees viidatud. Joonisteks nimetatakse kõiki teisi illustratiivse väärtusega materjale, nagu graafikud, diagrammid, skeemid, pildid, fotod, kaardid jne. Joonised on sarnaselt tabelitele nummerdatud ja varustatud pealkirjadega ning neilegi viidatakse tekstis. Erinevalt tabelist asub joonise pealkiri joonise all. Kui uurimistöös kasutatakse fotosid, tuleb neile lisada ka kirje foto autori kohta, nt Joonis 1. Luikede ränne. (Foto: Villem Vaarikas 2013)
Tabel 1. Uurimuses osalenud õpilaste jagunemine klassiti ja sooti 2. klass 3. klass 4. klass 5. klass 6. klass Poisid 45 97 134 89 37 Tüdrukud 49 91 140 91 49 Kokku 94 188 274 180 86 Joonisteks nimetatakse kõiki teisi illustratiivse väärtusega materjale, nagu graafikud, diagrammid, skeemid, pildid, fotod, kaardid jne. Joonised on sarnaselt tabelitele nummerdatud (Joonis 1, Joonis 2 jne) ja varustatud pealkirjadega ning neilegi viidatakse tekstis (vt joonis 1). Erinevus on selles, et joonise pealkiri asub joonise all. 140 133 120 100
Tabelites kasutatakse terviksõnu või kinnistunud harjumuspäraseid lühendeid. Vältima peab numbreid. Lahtrite arv ei tohiks kasvada liiga suureks. 8) Kui tabel ei mahu leheküljele ära, siis saab muuta nii numbreid kui teksti väiksemaks, korrigeerides trükilehekülje suurust. 9) Tabeli laiuseks soovitatakse teksti laius. 10) Tabel tuleb teha silmale meeldivaks ja informatiivseks. Ei tohi unustada võimaliku allikaviite märkimist ja sellele viitamist tekstis. (2004: 290291) Joonisteks nimetatakse kõiki uurimisraportis kasutatavaid näitlikustamisvahendied (v.a tabelid). Teadusajakirjades üldiselt kasutatavad joonised on tulpdiagrammid ja sektordiagrammid. Sektordiagramm moodustub ringist, mis on jagatud eri muutujaväärtustele vastavateks sektoriteks. Joonised on näitlikustavad. Muutujate omadused: · Läbilõige ja seeria valikut mõjutab see, kui mitu korda on informatsiooni kogutud. Kui see toimub ainult üks kord, on tegemis läbilõikega (x ja y telg)
Taolist täpsust on aga üldjuhul vaja vaid plotteritel, millel on väike joonisepind (A3-formaadis). Suurtel plotteritel, näiteks õmblusvabrikutes, mille tööpind võib ulatuda 10x1,5 m ei ole nii suur täpsus vajalik. Tähtsam on siin kiirus. Väiksematel plotteritel on vertikaal- või horisontaaljoone tõmbamise kiirus umbes 30...70 cm/s, suurematel loomulikult rohkem, Plotter suudab väljastada ka tähti, numbreid ja muid sümboleid, kuid need kõik jäävad tema jaoks samasugusteks joonisteks nagu näiteks ellips või kolmnurk. On ka plottereid, mille sulg liigub vaid ühes suunas, teises suunas liigutatakse aga paberit. Taolise lahendusega on tavaliselt suurt formaati kasutavad plotterid. 33 Joonestusvahendid on väga mitmesugused. Mõnele plotterile kõlbab pastapliiatski, kuid tavaliselt kasutatakse spetsiaalseid joonestuspliiatseid. Reeglina on pliiatsid mitmes värvitoonis (6..8) ja seetõttu on võimalik ka joonis koostada
php3 Õpikus on väike mõistete sõnastik (lk 102). Alati, kui kohtad võõrast mõistet, vaata selle tähendus järele. Kasutada võid ka näiteks Kooligeograafia sõnastikku (Koolibri, 2006) või mõnda muud sõnastikku, küsida õpetajalt, kaasõpilaselt. Võib-olla on see mõiste juba varem õpitud, sina aga oled unustanud. Kui vaatad mõiste täpset tähendust mitu korda, jääb see paremini meelde. --- 5 Õpikus on tekst jaotatud põhitekstiks, peatüki pealkirjaks, joonisteks, fotodeks, kaartideks, mõisteteks, huvitavaks ja küsimusteks. Tähistused: Peatükid on tähistatud numbritega, nt, 2.1. Euroopa kliima Joonis on tähistatud: ((Joonis: .)) Foto on tähistatud: ((Foto: .)) Huvitav on tähistatud: Huvitav Tekst Küsimused on tähistatud: Küsimused 1. 2. Mõisted on tähistatud: Mõisted mandrijää igikelts --- 6
aastal. Arvutustehnika kiire areng viis projekteerimistööde puhul paberi ja pliiatsi asendumisele klaviatuuri ja hiirega. Käesoleval hetkel kasutatakse enamikes insenerbüroodes joonestamiseks arvutit ning pliiatsitega tehakse vaid esmaseid eskiise ning visandeid. Kuigi AutoCAD oluliselt kiirendas joonestamist ja tõstis kasutusmugavust, tekkis 1990’ndate alguses mitmetel arhitektuuribüroodel USA’s raskusi oma keerukate ja julgete vormide teisendamisel kahemõõtmelisteks joonisteks. Üks esimesi rajatisi, mille puhul USA arhitekt projekteerimisel rakendas kolmemõõtmelist tarkvara, oli kalakujuline skulptuur Barcelona Olümpiakülas (1989-1992). Kuna selleks hetkeks ei olnud ehitiste jaoks ühtegi modelleerimise programmi välja töötatud, ostis arhitekt Frank Gehry meeskond lennukitööstuses kasutusel oleva 3D modelleerimistarkvara CATIA. Sellest hetkest alates on mudelprojekteerimise tarkvara jõudsalt edasi arenenud ja 2000. aasta alguses ilmusid
annaabi.ee 
