Kunstikool ,,Pallas" Kõrgem Kunstikool "Pallas" oli kunstiühingu "Pallas" poolt 1919. aastal asutatud kunstikool. Pallase asutamise mõtte taga olid kunstnikud Konrad Mägi, Ado Vabbe ning Anton Starkopf. Kool alustas tööd 8. oktoobril 1919. Koolis tegutsesid maali-, joonistamis- ja skulptuuriateljeed. Esimesed õpilased olid kõik juba varem kunsti õppinud ning seega alustati kohe ateljeede tasemel. Tegutsesid Konrad Mägi ning Ado Vabbe maaliateljeed. Skulptuuriateljeedega töötas Anton Starkopf, joonistusõpetajana lisandus Voldemar Mellik. Aastatel 19211924 korraldati õppetöö ümber. Avati ettevalmistusklass ja üldklass, alles nende läbimise järel sai liituda ateljeega. Lisandus ka graafikaateljee. Töötanud
Üldoskused: Lapsel areneb tähelepanu ja mälu, laps tunneb rõõmu keskkonnast ja mängust Mina ja keskkond: Laps teab planeetidest, kosmonautidest, tähtedest Keel ja kõne: Laps suudab arendada oma keele ja kõne oskusi tegevuses päeva jooksul Matemaatika: Laps tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid, järjestab esemeid suuruse põhjal ning oskab panna numbreid õigesse järjekorda. Kunst: Tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest, kasutab õpitud joonistamis- ja maalimisvahendeid ohutult ning sihipäraselt Liikumine: Tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu, tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas Muusika:Laps oskab liikuda muusikalises rütmis Valdkonnad Õppe- ja kasvatustegevused Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede
Christiin Lember 12.klass V.Majakovski Sündis: 19.Juuli 1893 (Gruusias Bagdathi) Suri: 14.Aprill 1930 (Moskvas) Vene luuletaja Vene futurismi silmapaistvamaid esindajaid Oli ka: stsenarist, režissöör, kinonäitleja, kunstnik, ajakirjanik, toimetaja, dramaturg. Elulugu 1902. aastal asus Majakovski õppima Khuthaisi gümnaasiumisse Ta rääkis vabalt gruusia keelt, tal oli joonistamis- ja deklameerimisanne, kuid täielik muusikaline andetus Majakovski kolis koos ema ja õdedega Moskvasse, kus ta asus õppima viieklassilise gümnaasiumi neljandasse klassi 1908. aastal astus ta sotsiaaldemokraatliku partei liikmeks Aastatel 1908–1909 arreteeriti ta kolm korda: kahtlustatuna seotusest põrandaaluse trükikojaga, anarhistliku rühmitusega ja naissunnitööliste põgenemisele kaasaaitamisega.
rahvaluulele. Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Kristiina Ehin, kes poetessina on üsna karmilt edasi andnud urbanismivastast ja looduslembelist maailmavaadet on öelnud, et ta ei tahtnud absoluutselt luuletajaks saada.Ta mõtles, et see võiks olla üks kõrvalhobi. Kristiinale meeldib ka väga joonistada. Ta on oma joonistamis huvi saanud väiksest peale. Kui ta oli noor käis ta Raplas multifilmistuudios Mini-Anima ja seal tuli tal palju joonistada. Kristiina peab ka päevikut. Ta on pidanud seda alates 12 aastaselt. Kuni jõuludeni ei kavatsenud ta oma Mohni päevikut avaldada, siis hakkas tunduma, et seal, üksikul saarel peetud dialoog iseendaga on tähenduslikum ja tihedam kui varasemad sissekanded. Seal jagas ta päevikuga ka neid mõtteid, mida muidu oleks ta jaganud inimestega enda ümber. Looming:
12. portreemaal-portrait painting 13. viirutamine, viirutamistehnika-streaking 14. emailimine, emailivärviga katmine-enameling ? 15. graveerimine-engraving 16. papp-cardboard 17. elevandiluu-ivory 18. papüürus-papyrus 19. miniatuurkunst, miniatuurmaal-miniature painting 20. lõuend-canvas 21. õlivärvid-oil paints, oil colours 22. meremaal-seascape, marine painting ? 23. värvigamma, koloriit-colour, coulouring ? 24. (joonistamis)süsi-charcoal 25. käsitöö-handicraft 26. keraamika ja pottsepatöö-pottery 27. tikkimine, tikkimistöö-embroidery 28. linna(kujutav) maal- ? 29. akvarellid, vesivärvid-watercolours 30. guass-gouache 31. grafiit, grafiitpliiats-graphite, black lead ? 32. zanr, zanrimaal-genre ? 33. vaikelu, natüürmort-still-life 34. Romaani stiil-Romanesque 35. Gooti stiil-Gothic 36. graafika-graphic art, graphics 37
modelleerimisvahendeid. Olulised abilised on ka fotoaparaat ja arvuti, mille abil saab uusi mudeleid jäädvustada ja paremini modelleerida. Aga nõuded tervisele? Moedisaineri tööga kaasneb suur koormus silmadele. Milliseid teadmisi, oskusi ja iseloomuomadusi on selles ametis vaja? Hea moedisainer on loominguline inimene, kellel on hea stiilitunnetus ja kunstianne. Tal on teadmised moeajaloost, värvi- ja vormiõpetusest, kompositsioonist, õmblustehnoloogiatest. Tal on ka hea joonistamis- ja modelleerimisoskus, et oma ideede eskiisid paberile joonistada ja jooniste järgi mudeleid konstrueerida. Ja loomulikult tunneb hästi oma tööks vajalikke materjale, teab nende omadusi, värve, hinda. Moedisainerile on väga oluline koostöö teiste spetsialistidega (õmblejad, tehnoloogid, turustajad, modellid jt). Töö nõuab valmisolekut pingelisteks, tippkoormusega tööperioodideks, eeldab omaalgatust, uuendusmeelset mõtlemist, vastutustunnet,
kõnehäired ning lugemis- või kirjutamisraskused. Nõuanded vanematele Et lapsed õpivad igapäevategevusi imiteerimise teel, püüavad nad liigutusi teha nii nagu paremakäelised eeskujud. Vasakukäelistel ei tule see tihtipeale välja. Seetõttu peaksid paremakäelised vanemad püüdma teha asju, näiteks kingapaela sidumist nii, et vasakukäeline laps sellest aru saaks. Näidake lapsele, et tema käelisus on täiesti normaalne ja eeskätt aktsepteeritav. Isegi joonistamis- ja kirjutamisraskuste puhul on oluline julgustada last kasutama vasakut kätt. Siia kuulub ka igapäevaelu pisiasjades vasakukäelisusega arvestada, näiteks panna laua katmisel klaas või tass vasakule poole. Ka igapäevaelus kasutatavad esemeid, näiteks kääre ja sulepäid on saadaval ka vasakukäeliste jaoks mõeldud kujul. Vasakukäelised lapsed ei ole oma võimete või annete poolest sugugi erinevad paremakäelistest
1930. aastail levis Eestis realismilähedane isikupära soosiv kunst. Rahvuslik kunstielu kujunes välja 20. sajandi alguses, kuid sellest ajast saati on see kiiresti arenenud. 1919. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus, millega tunnustati kunsti tähtsust eneseteadvuse loomises. 1919. aastal asutati ka Tartusse Kõrgem Kunstikool Pallas. Kooli asutamise mõtte taga olid kunstnikud Konrad Mägi, Ado Vabbe ning Anton Starkopf. Koolis tegutsesid maali-, joonistamis- ja skulptuuriateljeed. Kultuuriajaloost pidas loenguid Hendrik Sepp, kunstiajaloost rääkisid Julius Genss ning Eduard Tassa. Kuna esimesed õpilased olid juba enne kunsti õppinud, alustati õppetööd ateljeede tasemelt. 1921-1924. aastatel korraldati õppetöö ümber, lisades õppekavva ettevalmistus- ja üldklassi. Nende klasside läbimise järel sai liituda ateljeega. Lisandus ka graafikaateljee, mida hakkas vedama Georg Kind. Aastal 1924 registreeriti Pallas kõrgemaks õppeasutuseks
saab aru digitaalsete piltide kasutamise põhi nüanssidest; erinevatest graafikaformaatidest ja värviruumidest oskab pilte avada, salvestada, tunneb erinevaid salvestamise formaate oskab kasutada programmi töövahendeid, palette oskab luua ekraanitõmmiseid, kasutada erinevaid selekteeringutöövahendeid; pilte töödelda oskab luua kihte ja neid kasutada; toimetada tekstiga; lisada effekte ja filtreid; kasutada joonistamis- ja värvimistööriistu oskab pilte ette valmistada trüki ja veebi jaoks Koostöö internetis Mooduli läbimisel omandatakse järgmised teadmised: Veebikoostöö ja pilveteenuste põhimõisted ~ Kasutajakontode loomine veebipõhiseks koostööks ~ Pilve ja veebipõhiste vahendite kasutamine kasutamine koostöö eesmärgil Veebipõhiste kalendrite kasutamine ~ Koostöö ja suhtlus läbi sotsiaalvõrgustike, blogide ja wikide +
Iseseisev töö Koostaja: Kristina Tepper 2011 Ilja Jefimovits Repin sündis 5. augustil 1844 Venemaa Keisririigis Harkovi kubermangus Tsugujevi nimelises väikelinnas ohvitseri pojana. Joonistamis ande avastas ta juba varakult ja sai abi kohalikelt kunstnikelt. 19aastasena sõitis Repin Peterburi, kus proovis sisse saada Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Aga see katse ei toonud talle edu kuna ta ei tundnud klassikalise joonistamise saladusi. Seega ta asus erakooli, kus oli õpetajaks Nikolai Kramskoi. Kramskoi soovitusel võeti Repin kaks kuud hiljem kunstiakadeemiasse vabakuulajaks. Esimese kursuse lõpus sai ta maali "Eremia leinab Jeruusalemma varemetel"
puhul võib jääda mõte ja tagasiside kättesaamatuks. Kunst peakski olema kõigile arusaadav. http://www.tate.org.uk/servlet/ViewWork? cgroupid=999999961&workid=7232&searchid=8518&tabview=text http://www.frieze.com/issue/review/allen_jones/ Claes Oldenburg Claes Thure Oldenburg sündis 29. Jaanuar 1929 Stockholmis. Kuna ta isa oli Rootsi diplomaat, siis kolisid nad 36ndal aastal jäädavalt USAsse. Oldenburg õppis 1946-1950 Yales kirjandust ja kunsti. 1952 kuni 1954 võttis ta joonistamis, maalimis ja anatoomia kursuseid juurse Chicago Kunsti Kolledzis ninf Maalimis koolis Saugatuckis 1956ndal aastal kolis Oldenburg NY-sse ja astus noorte kunstnike kommuuni. Ta töötas muuseumi raamatukogus ja kasutas seda võimalusen õppda kunstiajalugu. Tema tutvus teiste kunstnikega, kel oli raskusi Abstraksest Erkspressionismist edasi likumisega. Nende kõigi eesmärgiks oli oli nihutada piiri küsimuse ,,Mis on kunst?" suhtes
Lisaks võiks olla ka väike raamatukogu isiklik muuseum, kus iga nädala järel vahetuvad eksponaadid. Peale näituste saalis kajastatavate teoste võiks ka kõikjal raamatukogus olla alalised maalid seintel, eelistatavalt kaunid, soojades toonides maastikumaalid. Samuti poleks paha raamatukogu fuajees näiteks Tammsaare skulptuur ja maalid teistest olulistest Eesti kirjanikest või luuletajatest. Raamatukogu võiks omalt poolt toetada laste loomingulisust korraldades neile näiteks joonistamis-ja maalimistunde. Fuajees võiks veel asuda nn ajaloo sein, kus on kajastatud selle konkreetse raamatukogu käekäik läbi aegade. Raamatukogus võiks serveerida tasuta või sümboolselt väikse summa eest ka kohvi või teed ja seda käsitsi valmistatult, serveerituna portselantassidest, mitte ühekordsetest plastiktopsidest. Kohvijoomiseks võiks raamatukogu suure saali keskel asuda spetsiaalsed lauad/toolid, kus saaks istuda ja juttu ajada
huvitavaid üritusi igale vanuserühmale. Selle raames tehakse ülevaade geograafia ja 3 kartograafia valdkonnas toimuvast arengust ning GIS-tehnoloogiale rajatud teenustest ja uuringutest. Alates 2011. a korraldab seda Eesti Geoinformaatika Selts, koostöös erinevate õppeasutuste ning erinevate selles valdkonnas tegutsevate inimestega. Teabepäeva käigus korraldatakse ka noortele joonistamis- ja kaardi koostamise võistluseid, mille eesmärgiks on lastes kaartide ja GIS-i vastu huvi äratamine. 2. GISi õpetamine Eesti koolides 2.1 GIS gümnaasiumis Gümnaasiumi õppekoormuseks on 96 kursust, millest 63 on kohustuslikku. Neist 11 kursust peab kool võimaladama piirkondliku eripära rõhutamiseks ning 39 kursust valdkonniti. Kool võib valikkursusena pakkuda nii riiklikus õppekavas kui ka enda kooli poolt kirjeldatud valikkursusi
Täielikult kunstile pühendudes kopeeris ta peamiselt Charles Bargue joonistuskursuse töid. Kevadel 1882. aastal tellis kunstnikult Haagist joonistusi tema onu Cornelis Marinus, kuid onu ei leidnud need sobivat. Marinus andis sugulasele teise võimaluse, täpsustades vajaminevaid joonistusi detailselt, kuid siiski ei suutnud van Gogh teha töid, mis oleksid onule meelepärased olnud. Sellegipoolest ei andnud kunstnik alla. Terve aasta eksperimenteeris ta valgusega ning joonistamis- materjalidega. Väga detailsed must-valged joonistused teenisid tol ajal ainult kriitikat, kuid tänapäeval on need tunnustatud kui kunstniku ühed esimesed suurteosed. 1883. aasta alguses hakkas ta arendama mitmeküljelisi kompostitsioone, mis põhinesid tema joonistustel. Mõnedest neist lasi ta ka pildid teha, kuid kui vend Theo märkis, et neis puudus elulisus ja värskus, hävitas kunstnik need ja tegi neist õlimaalid. Sügiseks 1882.
valgu, mis mõjub neuronitele. 65. Kirjutamisraskused. Ehk düsgraafia. Lingvistiline ja motoorne osa. Kirjaoskamatuseni välja. 66. Matemaatilised võimed. Päritavus 47%. Korrelatsioon: 70% MZ ja 59% DZ. Ülegenoomne analüüs (põhigeeni pole leitud). 67. Ruumiline ettekujutusvõime. Visualiseerimisvõime. Korrelatsioon: 63% MZ ja 41% DZ. Päritavus 46%. 68. Õppimisvõime. Päritavus 53-67%. Korrelatsioon matemaatiliste, lugemis-, joonistamis-, muusikavõimetega. 69. Dementsus. Sündroom, mida iseloomustab intellektuaalsete võimete taandareng. Nt Alzheimeri tõbi, MID, ajutraumad, AIDS, Huntingtoni tõbi jne. 70. Alzheimeri tõbi. Ajurakkude kohatine hukkumine, ajus moodustuvad seniilsuslaigud, areneb nõdrameelsus.19. kromosoomis apolipoproteiin E (ApoE2) geen, päritavus 70%. 71. Intelligentsusomadused. Isikuomadustest kuni 50% on määratud geneetilise varieeruvusega, ülejäänud 50% tuleneb
Teadus ja teadmised huvitasid teda niivõrd, kuivõrd nad olid seotud sõjalise alaga. Usk huvitas samuraid vaid julguse kasvatamise protsessis. Samurai intellektuaalse kasvatuse suurema osa moodustasid filosoofia ja kirjandus. Bushido õpetus seisnes peamiselt vehklemises, mõõgavõitluses, vibulaskmises, ratsutamises, oda käsitsemises ning taktika, kalligraafia, eetika, kirjanduse ja ajaloo õppimises. Hiljem hakkas samuraide väljaõppesse üha kindlamalt kuuluma ka kunst joonistamis- ja maalimisoskus, kalligraafia- ja luulekunst. Samal ajal kui samuraide seisus tugevnes ja tähtsustus, tugevnesid kasamuraide julmad õigused madalamate seisuste, eriti talupoegade suhtes. 16. sajandil kinnitas sogun samuraide privileegid ja keelas lihtinimestel relvakandmise. Samuraid said alamrahva üle piiramatud õigused. Näiteks kui samurai tahtis katsetada uue mõõga tugevust, võis ta selleks karistamatult kasutada esimese ettejuhtuva madalamasse seisusesse kuuluva inimese pead.
Geen DCDC2 2. Kõne- ja kirjutamisraskused Kõneraskused: Inimese 7.-ndas kromosoomis FoxP2 geen, määrab valgu, mis mõjub neuronitele Kirjutamisraskused (düsgraafia): Lingvistiline osa ja motoorne osa Kirjaoskamatuseni välja Matemaatilised võimed 1. Päritavus 47% 2. Korrelatsioon: 70% MZ ja 59% DZ 3. Ülegenoomne analüüs (põhigeeni pole leitud) Õppimisvõime 1. Päritavus 53-67% 2. Korrelatsioon matemaatiliste, lugemis-, joonistamis-, muusikavõimetega 7. Dementsus, Alzheimeri tõbi dementsus (ingl. Dementia)- Nõdrameelsus (raukustõbi). Alzheimeri tõbi (ingl. Alzheimer disease)- Ajurakkude kohatine hukkumine, ajus moodustuvad seniilsuslaigud, areneb nõdrameelsus. 8. Üldised ja spetsiifilised vaimsed võimed. Tähistatakse tähega g (parem termin kui intelligentsus) 60.-ndad (environmentalism) Alates 70.-ndad (geneetiline komponent päritavuses) a. Identsetel kaksikutel pärandumine 0,85
luba küsima asjadega mängimiseks. Turvalisus rühmaruumis. Rühmaruum peab lastele tagama nii füüsilise, vaimse, emotsionaalse kui ka sotsiaalse turvalisuse. Keskkond on muutuv süsteem. Keskuseid võib aegajalt välja vahetada. Keskused rühmaruumis ja nende tähtsused: Kunstikeskus annab lapsele ülevaate, millised vahendid ja võimalused tal on, lapsel jääbki ainult valik teha kuidas oma idee ellu viia. Laps ei pea õpetajalt paluma joonistamis- ja meisterdamistarbeid, soodustab laste iseseisvust ja loovust. Kirjutamiskeskus. Kirjaeelharjutused on üks valdkond, mida kindlasti tasub toetada ja harjutada. Kirjutamiskeskus võib asuda kunstikeskusega koos, kuid oluline on planeerida sinna ülesandeid, mis toetavad laste kirjutamisoskust. Näiteks: mustritepaberid, erinevad pliiatsid, millel on küljes värvi sildid Lugemiskeskus. Häälimine on lugemisoskuse aluseks. Sõimelastega saab selles keskuses vaadata pildiraamatuid
305. Kirjutamisraskused: düsgraafia, lingvistiline osa ja motoorne osa, kirjaoskamatuseni välja 306. Matemaatilised võimed: päritavus 47%, korrelatsioon 70% MZ ja 59% DZ, ülegenoomne analüüs (põhigeeni pole leitud) 307. Ruumiline ettekujutus: vanematel korrelatsioon 0,31, järglastel 0,27, adopteeritud vanematel 0,01, adopteeritud järglastel 0,09, MZ 0,6, DZ 0,31 308. Õppimisvõime: päritavus 53-67%, korrelatsioon matemaatiliste, lugemis-, joonistamis-, muusikavõimetega 309. Dementsus: vaimsed võimed vähenevad vanaduses normaalsest palju kiiremini, suur probleem mäluga, pole võimeline adekvaatselt käituma, esineb nii Huntingtoni kui Alzimeri korral 310. Altzimer: avaldmissagedus tõuseb vanusega, 65-aastastel 5%, 85-aastastel 25%, ajus kindlates piirkondades hävivad neuronid ning tekivad seniilsuslaigud, kus närvirakud asetsevad tihedamalt, 19. Kromosoomis apolipoproteiin E geen, päritavus 70% 311
Lugemisraskused - 10% lastest - Keskkonna mõju vaid 20% - WTL aheldus - Geen DCDC2 Kõneraskused - Inimese 7ndas kromosoomis - FoxP2 geen – määrab valgu mis mõjub Kirjutamisraskused - Lingvistiline osa ja motoorne osa - Kirjaoskamatuseni välja Matemaatilised võimed - Päritavus 47% - Ülegenoomne analüüs – põhigeeni pole leitud Õppimisvõime - Päritavus u 50-60% - Korrelatsioon matemaatiliste, lugemis, joonistamis ja muusikavõimetega Dementsus - Alzheimer - MID - Ajutraumad, AIDS, Huntingtoni tõbi jne 40.Alzheimeri tõbi Neuronid häivivad aju kindlates piirkondades ning ajus tekivad nn seniilsuslaigud. Eeldatakse et tõbe määrav geen asub 21. kromosoomis. Dominantse vormi puhul pärandub otse vanemalt järglasele. 41.Üldised vaimsed võimed Tähistatakse tähega g (parem termin intelligentsus)
materjali: 1) määrab esemete hulga ühiseid tunnuseid, jaotab esemeid kahe erineva tunnuse järgi 12) eristab enam kasutatavaid raha mõõtühikuid 13) leiab erinevate kujundite hulgast ringi… • § 21 seotus valdkond Kunstiga (1) Eesmärgiga – tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest, vaatleb, kirjeldab ja kujundab tarbeesemeid kasutab õpitud voolimis-, joonistamis- ning maalimisvahendeid ja -võtteid (2) Sisuga – kujundamine – objektile esteetilise lisaväärtuse andmine; tehnilised oskused: voolimine, maalimine, meisterdamine (3) Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel - 1) Antakse lapsele võimalus saada elamusi, tunda rõõmujne., võimalus väljendada oma maailmanägemist 2) Suunatakse last vaatlema jne.
Sellest ei suutnud ma aru saada. * * * Kerkis üles küsimus minu kooli saatmisest. Arvestades kõiki minu kalduvusi ja eriti minu temperamenti, tuli isa järeldusele, et panna mind gümnaasiumi, kus ülekaalus on humanitaarteadused, oleks vale. Talle näis, et parem oleks minu jaoks reaalõppeasutus. Neid tema kavatsusi suurendasid veelgi rohkem minu ilmsed joonistamis- võimed aine, mis tema veendumuse kohaselt oli Austria gümnaasiumis täielikus unaruses. Võimalik, et siin mängis osa ka tema isiklik kogemus, mis sisendas talle, et praktilises elus omavad humanitaarteadused väga väikest tähtsust. Üldiselt ta mõtles, et tema poeg, nii nagu ta isegi, peab aja jooksul riigiametnikuks saama. Tema kibedad nooruseaastad sundisid teda eriti hindama neid saavutusi, mida ta oli kätte võidelnud iseoma turjaga
annaabi.ee 
