Kaali Kool Heiki Ernits Referaat Juhendaja : Vika Viss Koostaja:Toomas Mitt Kaali 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Raamatud mida on illustreerinud 3. Filmialane tegevus Heiki Ernits on sündinud 24.märtsil 1953.a Tallinnas.Ta on filmilavastaja ja karikaturist.Hariduselt on ta joonistamise ja tööõpetuse õpetaja. Aastal 1978 läks ta tööle ,,Tallinnfilmi'' joonisfilmi osakonda. Tal on olnud raamatute kujundaja, korraldanud mitmeid autori näitusi ning illustreerinud erinevaid väljaandeid. Paljud tema illustratsioonidega raamatud on saanud üle Eesti kuulsaks ja armastatuks. Ta on illustreerinud: ,,Lotte olümpiaraamatu'' , ,,Lepatriinude jõulud'' , ,,Leiutaajateküla Lotte'' , ,,Ott otsib karuoblikat'' , ,,Nõianeiu Nõbinina''. Ernitsa ja Janno Põldma laste joonisseriaali "Tom ja Fluffy" esimese kuue osa esilinastus toimus 1996. aasta lõpus 2007
lapates, et tekiks ühtlane liikuv pilt. · Filmid olid mustvalged, helitud ja tõsielulised. Filmikunsti areng · Vendade Lumiere'ide leiutatud mustvalgetele filmidele lisati 1920. aastail heli. · Järgnevatel aastakümnetel loodi värvifilmid. · Filmitehnika muutub eraldi kunstiliigiks. · Enne Esimest maailmasõda hakati näitama menukaid kirjandusteoseid, kus tegi kaasa paljud tuntud kirjanikud ja näitlejad. · Tuntutuim lavastaja ja näitleja oli Charlie Chaplin ning joonisfilmi suurkujuks kujunes Walt Disney. · Järgmine aastakümme oli helifilmide kujunemiseaeg. Filmikunsti areng · Filmiloojate read täienesid uute suurmeitritega, kellest üks oli Alfred Hitchcock. Eriti menukaks osutus tema film "Santaaz". · Kuna filmikunst oli väga hea mõjutamisviis, pöörati sellele tähelepanu nii Stalini NSV Liidus, Hitleri Saksamaal ja Mussolini Itaalias. · Dokumentaal- ja mängufilmid pidid ülistama
2011. aasta seisuga on ta Tallinnas Vana-Viru tänaval koos Kalev Tanneri ja Raul Uutmanniga avatud kohviku Mozza ja restorani Museum peakokk ning Viru tänaval asuva kohvikpoe ja jaebrändi Vertigo Gourmet loovjuht. Kose on valmistanud süüa paljudele Eestit külastanud riigipeadele, sealhulgas USA presidendile George W. Bushile, Madalmaade kuningannale Beatrixile ja Norra kuningale Harald V-le.Ta osales 2007. aastal valminud Pixari joonisfilmi "Ratatouille" helindamisel. Imre Kose on Norra kuningliku teeneteordeni V klassi kavaler.Ta on ka välja andnud kokaraamatu ,,Naudingute kunst." Tal on ka olnud oma nimelisi kokasaateid. Lõpetuseks tahaksin lisada ühe tema retsepti : Imre Kose pastaretsept Kerge suvine pasta värske mozzarella, tomati ja kapparitega 2le 150 g pastat ( linguini, spagett või penne) 5 spl extra vergine oliivõli 2 küüslaugu küünt, viilutatud 1/2 chillikauna ( hakitud seemnekojata)
Tehnika areng mõjutas ka filmikunsti arengut.Vendade Lumiére´ide leiutatud must-valgetele ,,elavatele piltidele" lisati 1920. Aastail heli. Järgmisel aastakümnel loodi esimesed värvifilmid. Filmitehnika pidev arendamine muutis filmikunsti iseseisvaks kunstiliigiks. 1920.aastad olid tummfilmi õitseaeg. Üks kuulsamaid selle aja lavastajaid-näitlejaid oli Charles Chaplin, kelle komöödiad naerutasid miljoneid inimesi kogu maailma. Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney.Kirjanduse vallas hakkasid vanema pölvkonna meistrite körvale töusma uued eredad nimed nt. Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W. Somerset Maugham. Uued muusika- ja tantsustiilid USA oli selles vallas esirinnas. Tekkis muusikalise lavateose liik muusikal. Ameerika Ühendriigid olid ka dzässi sünnimaaks. Läänepooltkeralt olid pärit populaarsed seltskonnatantsud, mis levisid Euroopasse. Nende hulka kuulusid fokstrott, tsarlston, tango
toonid. Futurismi tähtsamad esindajad on UMBERTO BOCCIONI (1882-1916), CARLO CARRA (1881-1966), GIACOMO BALLA(1871-1958) ja GINO SEVERINI (1883-1966). Liikumise edasiandmiseks kunstis oli põhimõtteliselt kaks teed. Esiteks oli võimalik kujutada sama objekti mitut erinevat asendit. Selle tüübi näiteks on pilt, kus daami kõrval sibaval koerakesel on palju jalgu, näeme ka võnkuva keti mitut asendit ja daami seelikuvoltide lainetamist. See on kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist üheks pildiks. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemusele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks ja tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt kokku ehitatud. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi. Liikumistunne on sellistes teostes palju sugestiivsem, teiselt poolt on aga need
„80 päevaga ümber maailma” Jules Verne 1. Valisin just selle raamatu, kuna ma olin vaadanud oma õdedega joonisfilmi pealkirjaga „80 päevaga ümber maailma” ja see oli huvitav. Soovisin teada saada kas, ka raamat on sama huvitav, või ehk isegi huvitavam. 2. Raamat mille valisin räägib mehest nimega Phielas Fogg kes vedas oma sõpradega 20 000 naelsterlingi peale kihla, et ta suudab 80 päevaga ümber maailma rännata. See raamat on täis seiklusi ja tutvustab ka natukene maailma eri paiku. 3. Teose algusest jäi väga hea mulje. Raamat „80 päevaga ümber maailma” kutsub lugema kuna
Tallinna dzuudopoisid arvasid, et nad jälitasid vaenlaste spiooni, kuid Vilgumäe poiste abiga tehti kindlaks, et tegu on tõelise kunstnikuga, kes otsis endale sobivaid modelle.Lõbustus pargi aeg oli täis saanud ja poisd läksid joostes bussipeale ja sõitsid tagasi Vilgumäele JANNO PÕLDMA Sündis 7. novembril 1950 Tallinnas Alates 1973.a. töötab "Tallinnfilmis". Alustas operaatori assistendina, seejärel töötas operaatorina. On filminud üles umbes 20 joonisfilmi 1991.a. debüteeris "Tallinnfilmi" stuudios nukufilmi "Vennad ja õed" rezissöörina. On kirjutanud lasteraamatu "Dzuudopoisid" - 1985. On kirjutanud mängufilmi stsenaariumi "Lammas all paremas nurgas" - 1992, lavastaja Lembit Ulfsak. . Vastused küsimustele 1.Mida teed sina sõpradega vabal ajal ? Suurem osa ajast kulub trenni peale , koolist koju siis olen arvutis siis trenni ,ning siis uuesti arvutisse vähepeal söön ka ja juba ongi õhtu käes ja lähen magama. 2
ajakirjanduses. Futuristide kärarikas enesereklaam oli enneolematu nähtus kunstiajaloos. Futuristide manifestide autor oli itaalia poeet Marineti. Futuristide vaated, põhimõtted: Tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad Kunst peab loobuma aktimaalist Värvikombinatsioonid- teravad, kriiskavad 1912 Carlo Carra, Itaalia Liikumist maalil anti edasi joonisfilmi filmikaadrite joonistamisega. Võeti üle kubistlik kogemus- värvikirev mosaiik. Skulptuuris olid väljavenitatud vormid Arhitektuuris jäädi kavanditele Liikumise lõhkus Esimene Maailmasõda ! Kk Juugend/Fovism 1. Kus sündis Juugend ja missugust protesti ning püüet väljendas? 2. Kes oli Juugendstiili alusepanijaks? 3. Juugendlik iseloomustus ruumide sise- ja väliskujunduses 4. Iseloomusta Juugendlikku ornamentikat, kes oli
Esireas oli USA, kus Henry Fordi auto firma hakkas tootma lihtsat ja kätte saadavat automudelit. 1919 a. sooritati ka esimesed lennud üle atlandi ookeani, eestis algas reisijate vedu 1921 a. kui rootisi lennukid hakkasid lendama tallina ja stockholmi vahel. 1930 a. lõpul ehitati esimene reaktiiv lennuk Filmikunst- 1920 a. lisati must-valgetele filmidele ka heli. 1920 oli aga tummfilmi õitseaeg , kuulsamaid selle aja lavastajaid- näitlejaid oli Charles Chaplin. Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney. Filmikunstiga võis mõjutada suuri inimhulkasid, seda mõistsid ka hirmuvalitsejatest riigijuhid. Dokumentaal- ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenma nende almaid et nad elavad maailma parimas riigis, mida juhib maailma parim riigi juht. Kirjandus ja kujutav kunst- populaarseks muutus uus kunsti- ja kirjandusvool- sürrealism, mis pidas loomingu lähte aluseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunsti traditsiooni
Tehnika- Tönu elektrile arenes jõudsalt ka sidetehnika, eriti raadio. Leiutati suuremaid reisilennukeid, mis tegid mugavamaks inimeste transportimise ühest kohast teise. Põllumajanduses võeti kasutusele uudsem ja tõhusam tehnika, nagu nt kombainid ja traktorid ja autodel ja muudel masinatel hakati kasutama sisepõlemismootoreid. 11. Ptk 10 inimesed + elukutse Ernest Hemingway kuulus kirjanik. Charles Chaplin kuulus näitleja ja lavastaja. Walt Disney joonisfilmi suurkuju. Isadora Duncan modern- ja vabatantsu looja. Salvador Dali kunstnik Albert Hitchcok õudusfilmide suurkuju Remarque kirjanik Vennad Lumerid TV leiutajad
Liikumise edasiandmiseks kujutavas kunstis oli põhimõtteliselt kaks teed. Esiteks oli võimalik ühel pildil kujutada sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise on kujutatud enam-vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami sibaval koerakesel on palju jalgu. Näidatakse ka võnkuva keti mitut asendit ja daami seelikuvoltide lainetamist. Sellist futuristlikku teost võib ette kujutada kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist üheks pildiks. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemustele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat
Tehnika areng mõjutas ka filmikunsti arengut.Vendade Lumiére´ide leiutatud must-valgetele ,,elavatele piltidele" lisati 1920. Aastail heli. Järgmisel aastakümnel loodi esimesed värvifilmid. Filmitehnika pidev arendamine muutis filmikunsti iseseisvaks kunstiliigiks. 1920.aastad olid tummfilmi õitseaeg. Üks kuulsamaid selle aja lavastajaid-näitlejaid oli Charles Chaplin, kelle komöödiad naerutasid miljoneid inimesi kogu maailma. Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney.Kirjanduse vallas hakkasid vanema pölvkonna meistrite körvale töusma uued eredad nimed nt. Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W. Somerset Maugham. Uued muusika- ja tantsustiilid (lk 79); USA oli selles vallas esirinnas. Tekkis muusikalise lavateose liik muusikal. Ameerika Ühendriigid olid ka dzässi sünnimaaks. Läänepooltkeralt olid pärit populaarsed seltskonnatantsud, mis levisid Euroopasse. Nende hulka kuulusid fokstrott, tsarlston, tango
Ford T. Biplaani asemel tuli ühetiivaline ja mitme mootoriga lennumasin. Lennukite ehitamine lõi eeldused tsiviillennunduse arenguks. 19.Mis uuendused toimusid filmis, kes olid tuntumad kirjanikud ja kunstnikud? 1920. aastail lisati ka heli ,,elavatele piltidele", järgmisel aastakümnel loodi esimesed värvifilmid. Filmikunst muutus eraldi kunstiliigiks, kus tegid kaasa tuntud kirjanikud ja näitlejad. 1920 kuulsaim lavastaja-näitleja oli C.Chaplin. Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney. Alferd Hitchcocki teos ,,Santaaz" ilmus 1920. aastate lõpul. Filmiga võis mõjutada suurt hulka inimesi, sest seda oli lihtne levitada. Diktatuuririikides pidid olema filmid diktaatoreid ülistavad ja sisendama inimestele, et nad elavad maailma parimas riigis, mida juhib parim juht. Tuntumad kirjanikud olid E. Hemingway ja E.M Remarque. Tuntumad kunstnikud olid Salvador Dali ja 20.Millised olid uued muusika ja tantsustiilid
1906 valmis James Stuart Blackton'i esimene animeeritud film "Humorous phases of funny faces". Animatsiooni loomiseks joonistati kriidiga tahvlile ja filmiti seda, kaamera peatati muudatuste tegemse ajaks. 1909 Winsor McCay tootis multifilmi "Gertie the Trained Dinosaur", mis koosnes 10300 joonistusest. 1911 valmis esimene tõeline joonisfilm "Winsor McCay Draws Little Nemo", autoriks Winsor McCay, kelle filmide kvaliteet püsis parimana kuni 1930-ndate aastateni. Winsor McCay'd loetakse joonisfilmi (animatsiooni) isaks. 1915 töötas Earl Hurd välja kihilise animatsiooni (cel animation). 1919 lõi Pat Sullivan animasarja "Felix the Cat". J.R. Bray lõi "Colonel Heeza Liar'i" ning Sidney Smith lõi "Old Doc Yak'i". 1923 arendas filmis "Alice's Wonderland" Max Fleischer'i filmi ning joonistegelaste kombineerimise tehnikat. 1926 tootis Lotte Reiniger esimese täispika animafilmi "Prince Achmed". 1928, esimene sünkroniseeritud häälega joonisfilm: Walt Disney "Steamboat Willie"
Ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas. Teiseks oli kohustuseks kasutada võimalikult teravaid värvikombinatsioone, et mõjuda jõulisemalt kui seda andsid edasi senised värvid. Liikumise edasiandmiseks kujutavas kunstis oli põhimõtteliselt kaks valikut. Esiteks oli võimalik ühel pildil kujutada sama objekti mitmes erinevas asendis, pilti enam-vähem realistlikult väljendades. Sellist futuristliku teost võib ettekujutada kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist üheks. Teine võimalus toetus rohkem kubismile. Nähtav maailm lammutati geomeetrilisteks kildudeks või tahukesteks, kuid ei ehitatud kokku tasakaalukalt nagu tegid seda kubistid. Futuristlik pilt meenutas rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud ägeda tuulehoo poolt lainetama pandud. Lagunenud piirjoontega esemed näisid hajuvat ümbritsevasse keskkonda. Selliste piltide
ja saatusega. (Vt. Tõnu Luik, Filosoofiast kõnelda, Tartu 2002, lk. 129-130.) Niisiis võib müüte esimeses lähenemises mõista kui jutustusi jumalate ja kangelaste värvikatest ettevõtmistest ja juhtumistest nendega. Niisugustena on kreeka müütilised lood ka tänapäeval loetavad, nende põhjal tehakse menukaid joonisfilme jne. Kuid see ei tähenda muidugi mitte seda, nagu omaks inimene, kes tänapäeval joonisfilmi vaatab, müüdilist maailmamõistmist. Oluliseks erinevuseks, mis müüdilise jutustuse tänapäevast jälgijat eristab müüdilise maailmamõistmise kandjast ajaloo varasematel ajastutel, on just see, et tänapäeva inimene ei seo enam oma eksistentsi müüdiga. Tema jaoks on müüt mitte tegelikkus, vaid fantaasia ning võib sellisena olla näiteks esteetiliselt nauditav. Seega kujutab see endast nähtust, mis esineb hoopis teistsuguses funktsioonis, mis ei ole seotud maailmamõistmisega
Liikumise edasiandmiseks kujutavas kunstis oli põhimõtteliselt kaks teed. Esiteks oli võimalik ühel pildil kujutada sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise on kujutatud enam-vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami sibaval koerakesel on palju jalgu. Näidatakse ka võnkuva keti mitut asendit ja daami seelikuvoltide lainetamist. Sellist futuristlikku teost võib ette kujutada kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist üheks pildiks. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemustele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi
jne.); õigus teose levitamisele ( koopiate müümine üldsusele ); õigus teost avalikult esitada/eksponeerida ( näiteks kunstigaleriis fotode eksponeerimine, näidendi esitamine publikule või CD mängimine kaupluses või restoranis) ; õigus teost tõlkida; õigus teose töötlemiseks. Kohandused ja töötlused muudavad tavaliselt teose liiki. Näiteks romaanist filmi tegemine või joonistusest joonisfilmi tegemine. Tegelaskujude kasutamine müügi edendamisel (nimed ja kujutised mänguasjadel või T-särkidel ); õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke; õigus teost üldsusele näidata või edastada, näiteks laulu mängimine raadios või filmi näitamine televisioonis; õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks, näiteks üleslaadimine Internetti .
80. aastail Mati Talvikut, (“Künnimehe väsimus”, 1982), loodusfilmide 1980ndail Urmas Otti. (Kogu Nõukogude loojana tõusis tipptasemele Rein Maran. Liidus sai üheks vaadatavamaks saateks Oti Eesti nukufilmi rajajaks ja pikaaegseks Kesktelevisioo nis tehtud sari “Teletutvus”) mentoriks oli Elbert Tuganov, joonisfilmi vallas 1960. aastail kerkis 1970. aastail esile Priit Pärn, kes saavutas lõpuks maailmanime oma grotesksete allegooriatega, mida ehib visuaalse fantaasia tulevärk. Meedia Ehkki Türi oma aja kohta ülimoodne saate jaam sõjas hävis, jätkas Riigi Ringhäälingust välja kasvanud Eesti Raadio tegevust, ja see laienes pidevalt. Esiteks oli see lihtsalt aja nõue, teiseks
Liikumise edasiandmiseks kujutavas kunstis oli põhimõtteliselt kaks teed. Esiteks oli võimalik ühel pildil kujutada sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise on kujutatud enam- vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami sibaval koerakesel on palju jalgu. Näidatakse ka võnkuva keti mitut asendit ja daami seelikuvoltide lainetamist. Sellist futuristlikku teost võib ette kujutada kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist üheks pildiks. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemustele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi
aastad oli aeg, kui Ameerika kunstnikud avastasid enda ümber veelgi tööstuslikuma ja kommertslikuma keskkonna, kui oli olnud Suurbritannias. Popkunsti kuulsamate teoste loojad polnud sugugi traditsioonilise kunstnikuharidusega. Andy Warhol oli enne oma kuulsuseteed edukas kingamoe illustraator, James Rosenquist tegeles plakatiäriga, Roy Lichtenstein töötas ajakirjas illustraatori ja kujundajana ning Tom Wesselmann õppis joonisfilmi. Popkunsti suur, USA föderaalvalitsuse poolt kaasa aidatud läbimurre leidis aset 1964. aasta Veneetsia biennaalil (Kangilaski 1971a). Sirje Helme sõnul oli lääne kunstil kaks dimensiooni: high art ja low art ehk madal ja kõrge kunst. Nõukogude Liidus oli vastav jaotus: õige kunst ja vale kunst ehk lubatud ametlik ja põrandaalune keelatud kunst. Kõik tööd, mis näitusesaali seintele üles riputati, kategoriseerusid automaatselt kõrge kunsti alla, kuna Nõukogude Liidus oli
Liikumise edasiandmiseks kujutavas kunstis oli põhimõtteliselt kaks teed. Esiteks oli võimalik ühel pildil kujutada sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise on kujutatud enam- vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami sibaval koerakesel on palju jalgu. Näidatakse ka võnkuva keti mitut asendit ja daami seelikuvoltide lainetamist. Sellist futuristlikku teost võib ette kujutada kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist üheks pildiks. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemustele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi
Heaks näiteks intertekstuaalsusest filmi ja kirjanduse vahel Eestis on veel Tanel Siimsoni 15. Sten Roosi muinasjutuvõistlusel teise koha saanud töö pealkirjaga ,,Kolm põrsakest 2: hundi tagasitulek", mis on kõigi nende loendamatute Terminaatorite ja Võitmatute missioonide tüüppealkirju. Visuaalse meedia diktaat on viinud selleni, et laps keeldub mustvalgete piltidega raamatu ettelugemisest, leppides sellega alles seejärel, kui on ära näinud vastava joonisfilmi: näiteks ,,Bullerby lapsed" või ,,Muumitroll". Tõenäoliselt saab ka meie Sipsikust kord selline filmitegelane. 8 Mis võimalus jääb sel juhul neile autoreile, kes ei saa filmi teha, nagu selle töö uurimisobjekt Heiki Vilep? Tuleb välja anda ,,kõvade kaantega libedaid", sest lapsele ostetakse ikkagi kõvade kaantega, suuri, värvilisi ja pealt libedaid raamatuid (Püttsepp 2003: 42)
Liikumise edasiandmiseks kujutavas kunstis oli põhimõtteliselt kaks teed. Esiteks oli võimalik ühel pildil kujutada sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise on kujutatud enam-vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami sibaval koerakesel on palju jalgu. Näidatakse ka võnkuva keti mitut asendit ja daami seelikuvoltide lainetamist. Sellist futuristlikku teost võib ette kujutada kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist üheks pildiks. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemustele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi
Liikumise edasiandmiseks kujutavas kunstis oli põhimõtteliselt kaks teed. Esiteks oli võimalik ühel pildil kujutada sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise on kujutatud enam- vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami sibaval koerakesel on palju jalgu. Näidatakse ka võnkuva keti mitut asendit ja daami seelikuvoltide lainetamist. Sellist futuristlikku teost võib ette kujutada kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist üheks pildiks. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemustele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahukateks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat kriiskavavärvilist mosaiiki, nähtava maailma killud on nagu ägeda tuulehoo poolt lagunema pandud. Kõik piirjooned on lagunenud ja esemed näivad hajuvat ümbritsevasse ruumi
annaabi.ee 
