Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Joondiagramm ja tulpdiagramm". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nade, munade, paigutage, diagrammid, kõikumist, joondiagrammTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL F&B ACCOUNTING and CONSULTING Äriplaan Juhendaja: Juhan Teder Tallinn 2012 SISUKORD 1. ÜLEVAADE/LÜHIKOKKUVÕTE................................................................................... 5 2. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS.............................................................................5 2.1 Eellugu, lühiülevaade ettevõtte rajamise taustast..........................................................5 2.2 Ettevõtte nimi, aadress ja telefon.................................................................................. 6 2.3 Omanikud, osalus põhikapitalis ja häälte arv................................................................6 2.4 Ülevaade ettevõttest ja äritegevusest.............................................................................6 2.4.1 Asukoht, tegevusala ja ettevõtte plaanitav suurus.....................................
40000 Rahvus 1. juuli 1921 (%) eestlased 83,2 39000 venelased 6,2 jaanuar veebruar märts sakslased 5,4 lätlased 2,4 muud 2,8 Legendis peavad olema rahvused. Joonistada joondiagramm, mis näitab rahvaarvu, eestlaste ja muude rahvuste muutumist. Muud Aasta Rahvaarv Eestis Eestlased rahvused 1989 1565662 963281 602381 1990 1571648 965808 605840 1995 1491583 957948 533635
Vooluallika kasutegur KATSEANDMETE TABEL Tabel 1: Vooluallika kasutegur ja võimsus Jrk. I I U U N1 -U r R % R/r nr. xmA mA xV V mW V 1 100 50 0 0 0 0,00 2,80 56,00000 0,00000 0,00000 2 95 47,5 1 0,1 4,75 3,57 2,70 56,84211 2,10526 0,03704 3 90 45 2,5 0,25 11,25 8,93 2,55 56,66667 5,55556 0,09804 4 85 42,5 4 0,4 17 14,29 2,40 56,47059 9,41176 0,16667 5 80 40 5 0,5 20 17,86 2,30 57,50000 12,50000 0,21739 6
Kontrolltöö nr 2 Koosta samasugune PivotTable kasutades andmeid lehelt "Tooted" Kirjuta lehe päisesse (Page Header) oma nimi ja kursuse tähis Salvesta "Tooted" Sample Products Reports Workbook Source Data Kategooria Toode Ühiku hind Hulk Allahindlus Müügihind Klient Kuupäev Liha ja linnuliha tooted Alice Mutton 14,00 10 50% 70,00 ANTON 2.01.2005 Liha ja linnuliha tooted Alice Mutton 9,80 10 0% 98,00 BERGS 3.01.2005 Liha ja linnuliha tooted Alice Mutton 34,80 5 0% 174,00 BOLID 4.01.2005 Liha ja linnuliha tooted Alice Mutton 42,40 40 0% 1 696,00 BOTTM 5.01.2005 Kastmed Aniseed Syrup 18,60
1kWh 0,117 KM 20% Algnäit 1352 Optimaalne kulu 1000 Mõõtja näit Käibe- Jrk. nr. Kuu nimetused Kulu kuus Summa kuus Kokku kuu algul kuu lõpul maks 1 Aprill 1352 2365 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 2 Mai 2365 3209 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 3 Juuni 3209 4026 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 4 Juuli 4026 4957 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 5 August 4957 5840 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 6 September 5840 6699 Err:522 Err:522 Err:522 Err:522 7 Oktoober 6699 7531 Err:522 Err:522
A B C D E F G H I J 1 Postkontori töögraafiku mudel 2 3 Otsustusmuutujad: mitu inimest alustab oma viiepäevast vahetust antud päeval 4 Esm 2,00 5 Teis 3,00 6 Kolm 3,00 7 Nelj 7,00 8 Rd 0,00 9 Laup 4,00 10 Püh 4,00 Vajatud lisaks 11 12 Vajatud töötajaid (orig) 17,00 13,00 15,00 19,00 14,00 16,00 11,00 13 14 Otsuse tulemus: inimene alustas tööd teatud päeval (kõrval), mitu sellist inimest on meil tööl antud päeval (ülal) 15 Esm Teis Kolm Nelj Rd Laup Püh 16 Esm 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 17 Teis
Rahvusköök Vene köök Sisukord lk 1. Vene köögi iseloomustus........................................................................................3 2. Menüü põhjendus..................................................................................................5 3. Retseptid................................................................................................................6 3.1 Eelroog.................................................................................................................6 3.2 Põhiroog...............................................................................................................8 3.3 Järelroog.............................................................................................................10 4. Tööplaan..........................................................................................
Lahutused 2004 2005 2006 2007 2008 Jaanuar 272 304 303 331 261 Veebruar 299 319 258 276 262 Märts 454 358 333 314 334 Aprill 349 345 306 314 330 Mai 356 404 338 381 317 Juuni 357 304 300 298 289 Juuli 267 266 304 345 296 August 324 316 346 312 274 September 357 337 313 295 266 Oktoober 367 381 360 343 306 November 407 372 328 289 278 Detsember 349 348 322 311 288 Kuud Lahut
Ülesanne 1 Sisesta kuud ja leia külma ja sooja vee min ja max kulu, aasta keskmine kulu ning kogu aasta tarbimine Kuu külm vesi soe vesi jaanuar 0,4 0,7 veebruar 1,8 1,9 märts 0,6 0,9 aprill 0,6 1,1 mai 0,4 1,0 juuni 0,0 0,5 juuli 0,0 0,7 august 1,0 0,2 september 0,8 1,8 oktoober 0,6 1,1 november 0,4 0,7 detsember 0,5 0,7 MIN 0,0 0,5 MAX 0,5 0,7 KESKMINE 0,6 0,9 SUMMA 7,1 11,3 kogu aasta tarbimine Ülesanne 2 Leida eraldi puuviljade ja kastide hind, kogu kulu ja keskmine puuviljade ja kastide hind PUUVILJAD kastis puuvilja kastide hind kaste kasti hind
Toode Hind ühik piim 9,90 kr l leib 13,90 kr kg H sai 7,00 kr kg munad 12,00 kr tk piim leib sai munad või jahu või 19,00 kr tk jahu 20,00 kr kg Winston 37,00 kr tk hapukoor 15,00 kr tk 54,00 kr kaerahelbed 9,00 kr kg kohv 54,00 kr kg 9,00 kr 15,00 kr 37,0 Hind b sai munad või jahu Winston hapukoor kaerahelbed kohv 9,90 kr 13,90 kr 54,00 kr 7,00 kr 12,00 kr 19,00 kr 0 kr 15,00 kr
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunatud lääneslaavi hõimude vastu. Surut
mastaabisäästu efektiga. d) Kasuta pikaajalist kulukõverat ja selgita, kui palju ahjusid peaks kalameeste ühistu soetama. Tootmise tase, kus kogukulud on pikaajaliselt minimaalsed, on praegusel juhul tootmismahu 15 juures. Seega oleks kõige efektiivsem toomismaht pikaajaliselt 15 ning kasutama peaks kahte suitsuahju. 7. Olgu kanala püsikulu 2000 eurot kuus. Tabel iseloomustab muutuvkulusid. Munade kogus kuus Muutuvkulud kuus (tuhandetes) 10 1000 20 2000 30 4000 40 8000 50 16000
Average - saagikus Aasta Ettevõte 1999 2000 2001 2002 102 6,25 35,333333333 30 103 7,3129251701 105 16 106 15,223880597 107 12,5 3,1027027027 10,557142857 108 12,3968253968 21,506666667 22,916666667 110 20 20 111 5,7894736842 113 25 114 2,5 116 12,1581920904 25,812080537 20,702290076 25,425120773 118 18 127 26,3125 128 20,45 16,721311475 130 21,176470588 24,064516129 17,497206704 132
Eesti Mereakadeemia .....................................teaduskond ...........................................õppetool Üliõpilase ees- ja perekonnanimi Töö pealkiri Teadustöö alused - ainetöö Tallinn, Aasta Eesti Mereakadeemia .....................................teaduskond ...........................................õppetool Tallinn, Aasta Arvuta ja koosta iseloomustavad diagrammid Harjutus 1Õpilaste osalemine kinokülastusel. Arvuta ja tee iseloomustav tulpdiagramm, kasutades KLASS ja OSALUS% veegusid õpilaste arv klass klassis osalenud osalus õpilaste%arv 1a klass 16 16 100,0 2a klass 14 13 92,9 3a klass 22 20 90,9 4a klass 18 18 100,0 120,0
Ajajoon (12191999) 1208 1227 Muistne Vabadusvõitlus juuni 1219 Taanlased Tallinna all 1238 Stensby rahuleping 23. aprill 1343 Jüriöö ülestõus 1346 Taani müüs PõhjaEesti valdused Saksa Ordule 1347 Saksa Ordu müüs PõhjaEesti valdused Liivi Ordule 22. jaanuar 1558 Liivi sõja algus 2. august 1560 Oomuli lahing. Liivi Ordu viimane lahing. 1561 Liivi orduriigi lõpp. PõhjaEesti Rootsile. Osa alad venelaste käes. Ülejäenud (LõunaEesti) alad Poolale. 1582 Jam Zapolski rahu. Venemaa ja Poola vahel. Taastati sõjaeelne olukord. 1583 Pljussa rahu. Venemaa ja Rootsi vahel. 1629 Altmargi rahu. Kogu MandriEesti Rootsi valdusesse. 1632
EESTI RIIGI TAASISESEISVUMISE KRONOLOOGILINE KOKKUVÕTE 1979 23.august Molotov-Ribbentropi pakti 40.aastapäeval esitavad 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku ÜRO peasekretärile; NSVL, Saksamaa LV, Saksamaa DV ja Atlandi Hartale alla kirjutanud riikide valitsustele märgukirja ettepanekuga MRP tühistada ja taastada Balti riikide iseseisvus. 1980 Jaanuar ,,Ameerika Hääle" eestikeelsetes saadetes suureneb kaasaegsele vastupanuliikumisele pühendatud esinemiste hulk ja pööratakse senisest rohkem rõhku ka Eesti ajaloole. Juuli Olümpiamängude purjeregatt Tallinnas. 22.september Tallinnas puhkevad koolinoorte rahutused. 1.oktoober Tallinna koolinoorte meeleavaldused venestuspoliitika vastu jätkuvad Tammsaare monumendi juures, Raekoja platsil ning Võidu väljakul. 28.oktoober 40 haritlast esitavad avaliku kirja ajalehtedele venestuspoliitika vastu. See jääb küll avald
Variand Risttabelid e. liigendtabelid Arendatud filter (tulemused esitada i (paigutada töölehele töölehtedel Filter_1 ja Filter_2) number Risttabel+Diagramm) Koostada risttabel inimeste hobide 0 Väljastada töölehele Filter_1 nende töötajate esinemissageduste analüüsimiseks ees- ja perenimed, kelle palk on suurem kui linnade ja vanusegruppide lõikes. 10000. Vanusegrupid koostada 15 aasta kaupa. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli andmete alusel koostada isikukoodid ning ees- ja perenimed, kellel ei
Diagrammid Tutvumine diagrammide koostamisega ja nende liigitusega. Mõeldud iseseisvaks tööks koos vastava juhendmaterjaliga. Kirjandus 1. Roomets, S. Arvjoonised. Tln, TPÜ Kirjastus, 1999. 2. Aarma, A. Mis on arvjoonis ja millist valida?// "Arvutimaailm" nr. 10, 1996 lk. 37-39. 3. Mereste, U., Saarepera, M. Arvjoonised. Tln, Valgus, Tln.1981. 4. Microsoft Excel. Tln, Külim, 1998. Leht Seletus Diagramm Diagrammi komponendid Intervall Nominaal- ja intervallskaala võrdlus Jaotised Skaalajaotiste muutmine erinevuste väljatoomiseks Logaritmskaala Logaritmskaala kasutamine 2 skaalat Erinevate mõõtühikutega suurused ühel diagrammil Aktsia Aktsia tehingute maht, maksimaalne, minimaalne ja sulgemishind Legend Legendi vajalikkus Liitdiagramm Liht-ja liitdiagramm Lint Lintdiagramm, rahvastikupüramiid Sektor Sektordiagrammi kasutamine stru
Ülesanne disain asub lehel Kia_an_näide Variand Risttabelid e. liigendtabelid Arendatud filter (tulemused esitada i (paigutada töölehele töölehtedel Filter_1 ja Filter_2) number Risttabel+Diagramm) Koostada risttabel inimeste hobide 0 Väljastada töölehele Filter_1 nende töötajate esinemissageduste analüüsimiseks ees- ja perenimed, kelle palk on suurem kui linnade ja vanusegruppide lõikes. 10000. Vanusegrupid koostada 15 aasta
Eesti raadio ajaloo olulisemad sündmused Tom Passel Nadezda Pritulina Vlada Safonova Eesti raadio ● Eesti Raadio oli Eesti riigieelarveline ringhäälinguasutus. 1. juunil 2007 ühinesid Eesti Televisioon ja Eesti Raadio Eesti Rahvusringhäälinguks. Eesti raadio ajalugu ● 1921. a. sügis - Eestis demonstreeriti esimest korda raadioaparaati ● 1923. a. 22. november - loodi sõna “ringhääling” ● 1924. a. 16. jaanuar - esimene oletatav saade Haapsalust ● 1924. a. 11. mai - tunnustatud esisaade Haapsalust ● 1927. a. 1. jaanuar - seati sisse raadiomaks ● 1927. a. 6. veebruar - esimene esperantokeelne saade, Felix Moor tuleb ringhäälingusse tööle, esimene ülekanne teatrist ("Estonia") ● 1927. a. 16. veebruar - esimene lugemistund ● 1927. a. 5. mai - esimene lastetund ● 1927. a. 26. juu
Tõrva Gümnaasium Andra Sööt 11.a klass OMA TOITUMISE JÄLGIMINE NUTRIDATA PROGRAMMI KASUTADES Uurimistöö Juhendaja Marge Kaiv Tõrva 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.TASAKAALUSTATUD TOITUMINE...................................................................5 1.1Toitainete roll tasakaalustatud toitumises..............................................5 1.1.1.Süsivesikud..................................................................................... 5 1.1.2.Lipiidid............................................................................................ 6 1.1.3.Valgud............................................................................................. 7 1.2 Organismi ööpäevane energiavajadus........................................
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse õppetool Janely Tilk PUHKEMAJA Äriplaan Juhendaja: A. Nohrin Pärnu 2013 Puhkemaja SISUKORD Puhkemaja 1.1. Äriidee kirjeldus Eesti inimene on õppinud puhkama ja lõõgastuma ka kodumaal. Puhkust ja aja maha võtmist vajame vahel kõik. Looduskaunis kohas, Pärnu külje all, asub Laine Kinnisvarabüroo OÜ kuuluv maja. Plaanis on rentida maja aastaringseks kasutamiseks, mis tooks ka rendile andjale kasu. Olemasolevates ruumides on võimalik majutada 24 inimest, lisaks toitlustada ja luua head võimalused lõõgastumiseks ja puhkuse nautimiseks. Maja esimesel korrusel asuvad WC/dussiruum, esik, garaaz ning abiruum. Olemas on köögiplokk koos elektripliidi, küpsetusahju, mikrolaineahju, veekeetja ning külmkapiga. Lisaks sellele on esimese
ÄRKAMISAEG EESTIS Tegi Elina Sissejuhatus Rahvuslik liikumine on rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on riiklus Miks ärkamisaeg? Ajakirjanduse areng Rahvusliku kirjanduse algus Kultuurielu tõus - seltside teke - laulupidude algus Näitekirjanduse algus Koolikirjanduse täiustamine Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus 1857 "Perno Postimees" Jannsen 1864 "Eesti Postimees" Jannsen 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid 1865 Estonia Selts 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40. Seltsid Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid 1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile "Eesti kirja
Eesti taasiseseisvumine 1987 kevad rahva protestilaine KabalaToolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu 23, august Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp eesotsas T. Madissoniga korraldas Tallinnas Hirvepargis poliitilise meeleavalduse 26. september ajalehes "Edasi" ilmus S. Kallase, T. Made, E. Savisaare ja M. Titma ettepanek viia Eesti täielikule territoriaalsele isemajandamisele 1988 2. veebruar Tartus tähistati Tartu rahulepingu 68. aastapäeva 24. veebruar Eesti Vabariigi 70. aastapäev, miiting A. H. Tammsaare mälestussamba juures ja "Estonia" kontserdisaalis 1.2. aprill Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum, mille dokumentides nõuti Eesti poliitiliste õiguste laiendamist Nõukogude föderatsiooni raames, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ja stalinismi ohvrite rehabiliteerimist 13. aprill E. Savisaar tegi telesaates "Mõtleme veel" ettepaneku legaalse opostisiooni Rahvarinde mood
Teise Maailmasõja kronoloogia 1939 15.märts Saksa armee tungib Tsehhoslovakkiasse 17.märts Eduard Daladier teatab, et Prantsusmaa suurendab kaitsekulutusi 21.märts Adolf Hitler nõuab Danzigi linna Poolalt 29.märts Suurbritannia ja Prantsusmaa avaldavad toetust Poolale 7.aprill Itaalia hõivab ja okupeerib Albaania 13.aprill Suurbritannia ja Prantsusmaa avaldavad toetust Kreekale ja Rumeeniale 18.aprill Nõukogude liit pakub Suurbritanniale ja Prantsusmaale kolmikliitu 17.mai Rootsi, Norra ja Soome lükkavad tagasi Saksamaa pakutud mittekallaletungi lepingu 9.juuli Winston Churchill soovitab teha valitsusel sõjaline liit Nõukogude Liiduga 23.august Jossif Stalin ja Adolf Hitler sõlmivad natsi-nõukogude pakti 25.august Suurbritannia ja Poola sõlmivad vastastiku abistamise
Muud tulud 45875 Mitterahalised 35645 tulud Netosissetulek 208 362 kokku 1800000 Harjutus 6.4 1600000 1400000 Joonista joondiagramm, mis näitab rahvaarvu, eestlaste ja muude rahvuste muutumist. 1200000 1000000 800000 600000
Tööjõu liikumine kuude lõikes tootmis ettevõttes Töölepinu Uutele loodud Lapse- lõpetamine - Seis töökohtadele hoolduspuh- töölt Uute töötajate eelmise tööleasumine kusele minek Pensionile lahkumine (-) tööleasumine kuu lõpul (+) (-) siirdumine (-) va LHP ja P (+) Kuu T1 UTK LHP P TL T2 Jaanuar 50 1 1 1 Veebruar 51 2 2 Märts 51 1
TEINE MAAILMASÕDA. 1938 13. märts - Austria Ansluss, Austria ühendamine Suur-Saksamaaga. 29. september - Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober - Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 1939 15. märts - Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21. märts - Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi vabalinna ühendamist Saksamaale ja Poola koridori likvideerimist. 22. märts - Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda piirkonna. 23. märts - Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler, kes pidas vaimustunud rahvahulgale paariminutilise kõne, milles õnnitles neid Suur-Saksamaa alamateks saamise puhul. 7. aprill - Itaalia vallutab Albaa
Eesti iseseisvumine Iseseisvuse eeldused Iseseisvuse eeldused jagunevad kolmeks: · Kultuurilised eeldused · Majanduslikud eeldused · Poliitilised eeldused Iseseisvuse eeldused · Iseseisvuse kultuurilised eeldused kujunesid välja 19. sajandi keskpaigast alates 19. sajandi II poole jooksul. · Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud ja ajalehed. Kujunes rahvuslik haritlaskond. Organiseeriti suurüritusi (laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Iseseisvuse eeldused · Majanduslikud eeldused kujunesid välja 19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti alast kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. · Algas linnade eestistumine. Iseseisvuse eeldused · Poliitilised eeldused kujunesid välja 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule. · Hakati
Isikukood Eesnimi Perenimi Sugu Sünnipäev Vanus 38602110722 Priit Burmeister M 11.02.1986 27 48804250911 Ahto Danilov N 25.04.1988 24 36505130719 Jaan Kaasik M 13.05.1965 47 46705150941 Boris Küünemäe N 15.05.1967 45 34808140585 Aadu Malva M 14.08.1948 64 45811080030 Arnold Merilaid N 08.11.1958 54 47210070151 Paul Naaber N 07.10.1972 40 35504050446 Ando Nõmmik M 05.04.1955 57 44303130136 Aarne Oks N 13.03.1943 69 47210060467 Hanno Pedak N 06.10.1972 40 34504190222 Margus Roosimägi M 19.04.1945 67 34004050217 Kristjan Mägi M 05.04.1940 72 38402070214 Jaan Noorme
Tabeltöötlus. Ülesanne 2 Tabelid Sellele lehele kopeerida ja täita andmetega "kirjanurk" eelmisest ülesandest. Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Tabelid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Kersti Antoi Õpperühm KTABB11 Koostada funktsioonide väärtuse tabel argumendi alg- ja lõppväärtusega mä Sammu arvutamisel jagatakse lõigu pikkus etteantud jaotiste arvuga. Algus Lõpp Jaotisi Samm Luua graafikud ja leida nõutud karakteristikud antud lõigul. X väärtuste leidm -5 5 20 0,5 otsifunktsioonid INDEX ja MATCH. X
Tululiik leibkonnaliikme kohta, kr Sissetulek palgatööst 115 278 Tulu ettevõtlusest 2 174 Omanditulu 4512 Siirded 4 878 Muud tulud 45875 Mitterahalised tulud 35645 Netosissetulek kokku 208 362 Harjutus 6.4 Joonista joondiagramm, mis näitab rahvaarvu, eestlaste ja muude rahvuste muutumist. Rahvaarv Eestis Eestlased Muud Eestlaste rahvused osatähtsus Eesti rahvaarv rahvastikus 1989 1565662 963281 602381 61,5% 1990 1571648 965808 605840 61,5%
annaabi.ee 
