puruvanad ise söövad nii vetikaid, lagunevaid taimeosi kui ka pisiloomakesi. *muna - vastne nukk valmik . Puruvanade vastsed Kui valmikud meenutavad liblikat, siis vastsed on umbes 5 cm pikkused ja meenutavad sajajalgset. Nad ehitavad ümber oma õrna keha taimetükikestest, kivikestest või pisikestest teokarpidest kaitsva kesta. Moondumine nukust valmikuks Kevadel otsib puruvana vaikse paiga, tõmbub oma torukujulisse majakesse ning sulgeb mõlemad sissepääsud luugiga. Ees seisab moondumine liblikasarnaseks olevuseks Nukustaadiumi lõpupäevadel närib ta kaane läbi ning poeb oma onnist välja . Varasuve hommikul tõuseb keevaline "allveelaev" veepinnale ja jääb sinna, pool selga kuival, loksuma. Mõne hetke pärast pakatab koorik seljal ning tekkinud praost poeb välja kentsakas olevus. Veel pilte... Kasutatud kirjandus http://www.epl
________________________________________________________________________________ __________________________ Putukad on llijalgsed loomad.Lahksugulised.Arenemist,kus moone jaguneb kolme etappi-muna,vastne ja tiskasvanud-nimetatakse vaegmoondeks.Rohutirtsul on muna-,vastse- ja valmikujrk. Paarituvad sgisel,kevadel kooruvad vastsed.Toiduks on taimed.. ROHUTIRTS PEA RINDMIK TAGAKEHA tundlad (kompimiseks,haistmiseks) kuus jalga muneti suised (smiseks) neli tiiba liitsilmad kitiinkest lihtsilmad NRVISSTEEM MEELEELUNDID SEEDEELUNDKOND Peaaju ja khtmine nrvikett Halb ngemine,hea kuulmine,hea lhna- ja maitsetaju TORUJAS seedeelundkond:Suised,pugu,magu,kesksool,prak ERITUSELUNDID VERERINGEELUNDKOND HINGAMISELUNDKOND eritustoru...
LOOMHÕLJUM • Hõljumi moodustavad väga väikesed loomad. • Nad on toiduks paljudele veeloomadele, nt kalamaimudele. • Nad ise toituvad taimhõljumist. • Piltidel on vesikirbud. Selgrootuid loomi JÄRVEKARP JÕEVÄHK KAAN MUDATIGU PURUVANA KIILID Röövkalad AHVEN HAUG Lepiskalad KOGER LATIKAS ROOSÄRG Konnad RABAKONN VEEKONN ROHUKONN Sabaga konnad TÄHNIKVESILIK HARIVESILIK Kalda piirkonna linnud HÄNILANE ROOLINNUD ROOTSIITSITAJA LINAVÄSTRIK KIIVITAJA SUURKOOVITAJA HALLHAIGUR TILDER KALAKAJAKAS KÜHMNOKK-LUIK NAERUKAJAKAS SINIKAEL-PART
läbib kogu putuka keha Hingamiselunditeks on putukatel erilised torukesed ehk trahheed Meeleelundite põhiüksuseks on tundekarvake ehk sensill Sigimine Putukad on erandtult kõik lahksugulised Peamiselt eristatakse kolme sigimisviisi: lahksuguline, eluspoegimine ja partenogenees Osad putukad arnevad täis- ja osad vaegmoondega Erinevaid putukaid Leinaliblikas Puruvana Kimalane Seitsetäpplepatriinu Toakärbes Sipelgad ja lehetäid Tänan tähelepanu eest ! Humala-eistekedrik
G valmik N Heinaritsikas Tondihobu Kapsa- Lepatriinu Kodu- Surusääsk Ä Lauluritsikas Luhakõrsik liblikas Ujur mesilane Kihulane I Rohutirts Punaliidrik Admiral Kärsakas Kimalane Pistesääsk T Rändrohu- Vesineitsik Riidekoi Ohakasikk Herilane Hallasääsk E tirts Puruvana Jahuleedik Aiajooksik Maamesilane Parm D Sinikiil Pääsusaba Muskussikk Sipelgas Toakärbes Koer- Sarviknaksur Kuplane Toasääsk liblikas Nõelmardikas Vapsik Surusääsk Lapsu- Sipelga- Majasääsk
Arengutüüp Vaegmoone Täismoone Vaegmoone Täismoone Liigiline rändrohutirts Sinitiib, Ujuris, Tondihobu, Kimalane e Metsasääsk, mitmekesisus lapsuliblikas, kooreürask, vesineitsik, maamesilane, hallasääsk, mustlaik-apollo sitasitikas puruvana herilased, sipelgad toakärbes, parmud, porilane, põdrakärbes Tähtsus looduses Toiduahel, Taimede Toitub inimese Osa toiduahelast, Nõelavad Taimekahjurid,
Toit: taimedest(lehe täid, kooreürask), nektarist(mesi lased, liblikad), röövtoidulised (lepatriinu, jooksik), verd imevad(sääsed, parmud), teistest materjalidest( paberi- ja riidekoi, muuseumimardik as), jäänustest(rai samatja, sitasitikas). 6. Millised arenguviisid on erinevatel putukatel, kirjelda, too näiteid. Täismoondega: Liblikad: Kapsaliblikas Mardikat:Ujur, Ninasarvikpurnikas Sipelgad Vaegmoondega: Rõhuirts, ranttirts, tondihobu, vesineitsi, liivavana, puruvana 7. Too näiteid , kus elavad erinevad putukad? Mullas, taimedel, vees, loomadel, inimese juures 8. Too näiteid, kuidas erinevad putukad liiguvad. Lennates, Hüpates, Joostes, Ujudes 9. Iseloomusta sihktiivalisi, too näiteid. Elupaik maismaal, rohekat või pruunikat värvi, pikliku kujuga, tagumine jalapaar hüppejalad, lennu-ja kattetiivad. Toituvad taimedest osad putukatest. Paljunemine: munevad mulda või taimedele, arenevad vaegmoondega. Näited: rohutirts, ritsikas 10
TIIVAD SUISED ARENG MUUD NÄITED ISELOOMULI KUD TUNNUSED SIHKTIIVALIS Eestiivad Asuvad suu Vaegmoondega Kasutab tiibu vaid Ritsikas,tirts, ED paksemad ümber,vajalikud vastne:nümf hüppe sirts,kilk, kattetiivad, toitumiseks, väikesed, pikendamiseks kaerasori tiheda haukamissuised väikeste Ei ole hea lendaja, soonestikuga ja tiivaalgmetega kaks liitsilma, katavad nende vahel 3 puhkeolekus ...
Rohutirts on 1-2 cm pikkune, külgedelt kokku surutud, paljudest lülidest koosneva ja kitiinkestaga kaetud kehaga putukas. Lülidest moodustuvad pea, rindmik ja tagakeha. Laubale kinnitub üks paar kehast lühemaid tundlaid ja suu ümber asetsevad toitumiseks vajalikud haukamissuised. Tal on kaks suurt liitsilma ning nende vahel kolm väikest lihtsilma. Rindmik moodustub kolmest lülist, iga lüli kõhtmisele poolele kinnitub üks paar lülilisi, kahe küünisega jäsemeid. Rohutirtsu kolmas jalapaar on teistest suurem ja kohastunud hüppamiseks. Rindmiku seljaosale kinnituvad neli tiiba. Eestiivad on kitsad ja nahkjad, tagatiivad väga laiad ja kilejad. Rohutirts ei ole hea lendaja, ta kasutab tiibu vaid hüppamise pikendamiseks. Emasel rohutirtsul on tagakeha tipus muneti. Putukate meelteks on nägemine (üsna halb, täppsilmadega esemete kuju ei erista, liitsilmad annavad mosaiikse pildi), kuulmine (tähtsam, kui nägemine, sest putukad suhtlevad helisign...
Selts Prussakalised Liikide arv Eestis 5 liiki Silmad liitsilmad Suised mälumissuised Tundlad pikad harjastega kaetud tundlad Jalad 6 jalga Tiivad eestiivad, kattetiivad, tagatiivad Areng(moondeta/vaeg-või täismoone) vaegmoone Lõimetishoole puudub Toitumine kõigesööjad Enesekaitse haisunäärmed metsprussakas,harilik Esindajad(2) prussakas Sihktiivalised Ühepäevikulised 39 liiki 45 liiki enamasti 3 täppsilma turbansilmad, täppsilmad hüppejalgadeks muundunud tugevad tagajalad haukamissuised hüppejalgadeks muutunud ...
vulgata'l Suised on haukamistüüpi Pruun-tondihobu Puna-loigukiil pistmis-imemistüüpi riidetäi peatäi pistmis-imemistüüpi haisulutikas vesihark haukamissuised maipõrnikas kuuse-kooreürask muundunud ja taandarenenud puruvana haukamissuised või Suur-punasuru alahuulekobijad leinaliblikas haukamis- või libamistüüpi meemesilane vapsik kohastunud pistmiseks ja vereimemiseks toakärbes või lihtsalt vedela toidu vastuvõtuks laulusääsk pistmistüüpi, suunatud alla. koerakirp kassikirp
Selline erilehisus on iseloomulik mitmetele jões kasvavatele taimedele. Loomastik Selgrootud Voolavas vees saavad elada loomad kes suudavad kõvasti kividele või põhja külge klammerduda. Kirpvähid lamavad külili jõepõhjal, tigusid peab põhja küljes kinni kleepuva limaga jalg, palusid putukavastseid aga jalgadel leiduvad konksukesed. Osa loomi poeb peitu kivide alla või kaevub jõepõhja. Jõekarpidel ulatub jõepõhjast välja vaid osa kojast. Veekogu põhjas elavad puruvana vastsed ning ühepäevikute vastsed. Mõnes jões elavad jõevähid, kes tegutsevad öösiti ja toituvad veekogu põhjal peamiselt taime- ja loomajäänustest. Selgroogsed Jões elavad suures osas samad kalad kes järveski. Jahedamat ja hapnikurikkamat vett vajavad jõeforell ja lepamaim järves ei ela. Mitmed meres elavad kalad, näiteks meriforell ja lõhi, tulevad aga jõgedesse kudema. Jõgede läheduses elab mitmeid imetajaid. Saarmas ja mink (ameerika naarits) käivad vees
Putukad- Putukate keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning neil on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul ka tiivad. Putukate liike arvatakse olevat üle miljoni. Nad moodustavad rohkem kui kolmveerand teistest loomaliikidest. Putuka keha katab kitiinkest. Pea küljes on liitsilmad ja lihtsilmad, samuti tundlad ja suised. Rindmikule ja tagakehale kinnituvad jalad. Kiilid- · Kiilidel on sale ja pikk keha, neil on 2 suurt liitsilma, millega näeb tervalt kuni 10meetri kaugusele. · Nad on röövloomad ning kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Kiilide tiivad on läbipaistvad ning nad ei saa neid seljale kokku voltida. Näiteks: tondihobu, hiidik, veisineistik. Ehmestiivad- · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peenete karvakestega ehk ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim- ja loomtoidu...
kehaga nõksutab ja seegi on, nagu kummardaks kirikisand palvusi üteldes. Vanasti kutsuski rahavas vesipappi jõekirikisandaks või jõeköstriks. Jõekärestikele ja allikalistele ojadele tuleb vesipapp meile põhja poolt -- Skandinaaviast, Põhja-Soomest ja Koola poolsaare jõgedelt, kus talved käredad ja häid jahimaid kasinasti. Jahti peab vesipapp vee all. Hüppab kärestikku ja kui jälle veepinnale vupsab, siis toob kaasa mõne puruvana, kooriklooma või koguni väikese kalakese, et see jääserval nahka pista. Teist niisuguste elukommetega laululindu meil, jah, ei ole. Vette sukeldub vesipapp igasuguse ilmaga, ka kõige käredama külmaga ja seepärast on tema ka jääpura. Küllap on see nimi tulnud jääpurikast. Vesipapp laulab kogu talveaja, aga hoogsamaks ja valjemaks muutub laul ilusatel märtsipäevadel. Laulab vidistades ja veidi kriginal ja läbi veevulina võib
Putukate, vetikate ja ainuraksete suured DNA genoomsed viirused Baculoviirused moodustavad suure viiruste sugukonna (teada üle 500 liigi). Neile kõigile on iseloomulikud suured tsirkulaarsed dsDNA genoomid, mis on virionis pakitud kepikesekujuline nukleokapsiid (lad. baculum – kepike, siit ka sugukonna nimetus). Baculoviirustele on iseloomulik nakatunud rakkudes spetsiifiliste inklusioonkehade moodustamine. Baculoviiruseid on kõige enam teada liblikalistel, kuid neid on leitud ka kahetiivalistel, ehmestiivalistel ja ka krevettidel. Baculoviirustel esineb kahte tüüpi virione: • Virionid, mis kujunevad pungumisel raku plasmamembraanist (BV-budded viruses). • Virionid, mis moodustuvad rakutuumas ja asuvad inklusioonkehades (OV-occluded viruses). Sugukonda Baculoviridae kuulub on kaks perekonda viiruseid: • Nucleopolyhedrovirus (NPVs; Autographa californica MNPV) • Granulovirus (GVs; Gydia ...
surusääsklased. Ei toitu, elavad üksnes päeva või paar (surevad pärast paaritumist ja munemist). Moone: Vastsed alati veepõhjas, sageli ehitavad võõrkehadest kaasaskantava maja (siis nimetatakse neid rahvakeeles puruvanadeks), või siis kinnitunud püünisvõrgu; harva võivad ka veidi ujuda. Mitmesuguseid toitumisviise. Vastne nukkub veepõhja kinnitunud majas. Moonde lõpetanud nukk ujub veepinnale, kus temast väljub valmik. Näited: perekonnad puruvana (Phryganea), järvevana (Limnephilus), lõpusehmeslane (Rhyacophila). 62. Ehmestiivaliste (Trichoptera) ja liblikaliste (Lepidoptera) ehituse ja eluviisi võrdlus Põhijooned ehituses samad, kuid: ehmestiivalised panevad tiivad tagakeha kohale kolmnurkselt kokku, liblikad lapikult, liblikate tiivad on kaetud soomustega, ehmestiivalistel karvakestega. Liblikate vastsed nukkuvad enamasti maismaal, vastsed
Ülesanne (andmete analüüs) Kes vajab rohkem hapnikku? Veeloomade elu sõltub suuresti vee temperatuurist, happesusest ja teistest omadustest. Üks oluline mõjur on hapnikusisaldus. Osa loomi saab hingata ka vähese hapnikusisaldusega vees. Mõned liigid on aga hapniku suhtes nõudlikud, neile sobivad vaid kõrge hapnikusisaldusega puhtaveelised veekogud. Diagramm: Vastsete hapnikuvajadus. Selgitus: Diagrammi andmed vees lahustunud hapnik (mg/l) on järgmised: a) puruvana vastsed 4,0; b) ühepäevikulise vastsed 4,0; c) kevikuliste vastsed 4,0; d) selgsõuduri vastsed 2,0; e) sääsevastsed 1,0. Vasta diagrammi põhjal. * Millised veeloomad on hapnikusisalduse suhtes vähenõudlikud? * Milliseid loomi leiame vaid hapnikurikkast veest? KÜSIMUSED JA ÜLESANDED 1. Meenuta, millised hingamiselundid on kaladel, kahepaiksetel, ja imetajatel? 2. Mis tunnuste poolest on kõik hingamispinnad ühesugused? 3. Võrdle selgrootute ja selgroogsete veeloomade hingamist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
