Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Järva maakonna losside positsioneering". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
järva, hoones, tellida, albu, koigi, roosna, alliku, koduleht, aruküla, koeru, pulmad, ruume, söökla, giidi, maist, catering, särevere, laupa, kirna, loodusravi, turundus, maakonnas, tammsaare, madise, kirikuga, teedest, näitused, raasiku, vallale, kuuluvas, algklasside, pulmade, mõisal, kaunilt, renoveeritud, toitlustus, kodulehekülg, eakatePõllumaad Väärtuslikke põllumaid leidub kogu Paide vallas. Kõige suuremad väärtuslike põllumaade massiivid paiknevad Sargvere piirkonnas. Suurem osa valla põllumaid on ühistute ja talupidajate poolt aktiivses kasutuses.Peamiselt Paidest kirdesse ning eriti lõunasse jäävates külades asuvad suhteliselt ulatuslikud põllualad. Looduskaitsealad Kõrvemaa maastikukaitseala Kõrvemaa maastikukaitseala asub Anija, Kõue, Albu, Paide ja Tapa vallas Harju-, Järva- ja Lääne-Virumaal. Kaitseala põhieesmärk on sealsete vahelduvate pinnavormide, soo-, lammi- ja metsakoosluste ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Kaitseala ulatuslikud soo- ja metsaalad pakuvad turvalist elupaika inimpelglikele loomadele sealhulgas kaljukotkastele, muuhulgas on kaitsealalt leitud 23 liiki käpalisi. Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi
Maakond koosnes kolmest muinaskihelkonnast, nimeliselt on teada Lõpekund. Järvamaa alistus 1218. a. Riia piiskopile, langes 1220. a. taanlaste, 1227. a. Mõõgavendade Ordu ja 1238. a. Stensby lepinguga selle järglase Liivimaa Ordu võimu alla. 1265. a. ehitati Järvamaa ja muistse Alempoisi maakonna piirialale Paide ordulinnus. Mõisamajandus arenes Järvamaal (haldusüksusena oli see orduvõimu ajal Järva foogtkond) aeglaselt, feodaalrent oli suhteliselt väike ja vabatalupoegade arv suurem kui mujal Eestis. Ambla, Järva-Jaani ja Peetri kirikukihelkonnad asutati 13. sajandi esimesel poolel, Koeru kihelkond sama sajandi teisel poolel, Järva-Madise kihelkond enne 1427. aastat. Loomad, linnud Järvamaa metsad on jahimeeste ja loodusesõprade paradiis, kes võivad seal kohtuda peaaegu kõigi Eestis elavate
4. Kuremäe nunnaklooster vanim tegutsev nunnaklooster Eestis. Peakirik + 2 väikest kirikut. Tervendava toimega allikavee juurde ehitatud kümblusmaja. 5. Maidla mõis Eesti üks kauneimaid mõisakoole Maidla põhikool, täielikult renoveeritud . Järva maakond 1. Vargamäe Vetepere külas Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" tegevuspaigad, kirjaniku muuseum, suveetendused Tammsaare ainetel. 2. Albu mõis 18 saj, kaunis mõisakool, kunstiüritused. Albu vallamaja ees on Tammsaare monument mis püstitati juba tema eluajal. 3. Imavere piimandusmuuseum, hea puhkepaik Tln-Trt maanteel. 4. Kilplaste teemapark Müüsleri mõisapargis Kreutzwaldi kilplkaste lugude ainetel. Mänguväljakud, terviserada, käsitöötoad. 5. Mäo mälestusmärk teenistuskohustusi täitnu hukkunud politseinikele. Mäo mõis ootab rakendust. Rapla maakond 1
4 kohaliku omavalitsuse vahel - need on Türi linn, Türi vald, Oisu vald ja Kabala vald. Kohalike omavalitsuste volikogude valimise ajal (23.10.2005) ühinesid neli omavalitsust üheks omavalitsuseks Türi vallaks (suurus 598,82 km2; 35 küla, 2 alevikku, 1 linn; 11 561 elanikku seisuga 01.10.2006). Türi vald asub Järvamaa edelaosas. Valda ümbritsevad Käru vald (Rapla maakond), Vändra vald (Pärnu maakond), Suure-Jaani vald, Kõo vald, Võhma linn (Viljandi maakond), Imavere vald, Koigi vald, Paide vald, Väätsa vald, Paide linn (Järva maakond).Valda läbivad mitu suurt maanteed (Pärnu-Rakvere- Sõmeru, Tallinn-Rapla-Türi-Viljandi, Tallinn-Imavere-Viljandi) ja Tallinn-Lelle- Viljandi raudtee. Vallas on neli raudteejaama Türil, Taikses, Käreveres ja Ollepal. Türi valda läbib rahvusvahelise tähistusega Euro-Velo jalgrattatee nr 2 (Pärnu Tallinna sadam), Greenway turismitee. Türi on vallasisene linn Türi vallas Järva maakonnas. Asub Pärnu jõe ääres.
Vasalemma Põhikool Vasalemma Mõis Referaat Õpilane: Mairo Veeroja Õpetaja: Piret Kallu Vasalemma 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................... ...................................2 Vasalemma Mõis.......................................................................................... ..............3 Baggehufwudtide Suguvõsa................................................................................ .....4 Mõisa Välisarhitektuur........................................................................... ...................5 Mõisa Sisearhitektuur.............................................................................. ..........
Tõnäoliselt 18. sajandi teisest poolest pärinev puidust ühekorruseline barokne peahoone ehitati 19. sajandi alguses ümber lameda plekk-katusega klassitsistlikuks hooneks. Hoone fassaadi keskosale lisati nelja sambaga portikus koos kolmnurkfrontooniga. Stiilne kompleks on praegu palju lagunenud ja varemeis. Kuie Mõis Kuie mõis rajati 18. sajandi algul Roosna mõisast eraldamise teel. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Ernst von Stackelberg. Mõisa peahoone on pikk ühekorruseline
Maaelu kuvand on Üheski teises maakonnas pole üle 20 oma, turvaline, sõbralik ja puhas, protsendilist kukkumist olnud. kuid kahanev ja paigaltammuv Kümne aasta keskmine loomulik iive on olnud 107 ja väljaränne 432 aastas. Järvamaa turismiressursid 3 Järva Teataja Järvamaa majandus Viljaka põllumaa tõttuClick to edit Master text styles domineerivad Second level majandusharudest Third level põllumajandus (piimakari, Fourth level Fifth level taimekasvatus) ettevõtetest üle
· Vastuvõtulaudade valmistamine · Ruumide rent seminarideks ja koosviibimisteks · Väliüritustel toitlustamine Toitlustamisteenus esmaspäevast laupäevani söögikohas: Tegu on toitlustuskohaga, kus söögid valmivad sama päeva hommikul, seejärel säilitatakse valmistoidud marmiidil ja serveeritakse tellimuste alusel. Menüü on mitmekülgne : Päevapakkumisel teeme 2 rooga, et inimene saab valida, mida talle rohkem meeldib, ja 2 suppi! A la carte menüü saab tellida kella 22.30 . Toite on võimalik tellida nii frii- prae kui keedukartuliga. Pakutakse ka magustoitu igapäevaselt on menüüs creme brule, mascarpone maasika küpsised, pannkoogid jäätisega. Jooke saab valida ka mahlad, kokteilid,teed, kohvid, vett. Toitlustamine toimub järgneva skeemi kohaselt: klient tuleb toitlustuskohta ja tellib leti kõrval asuva menüü alusel letiteenindajalt. Letiteenindaja esitab tellimuse kööki komplekteerimiseks ning arveldab kliendiga
annaabi.ee 
