Inimene saab umbes 1/3 veest toiduga ning 2/3 joogiga. Meie veevajadus ei ole püsiv, vaid oleneb kliimast, east, tööst, tervislikust seisundist ja teistest näitajatest. Mida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem on tema veesisaldus ja vastupidi. Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ekskreete ehk ainevahetuse jääkained ja organismi sattunud mürkaineid. Kontrollib keha veetasakaalu Kui kehas on veepuudus siis hüpotalamus: Stimuleerib ajus asuvat janukeskust stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni Antidiureetilisest hormoonist sõltub kui palju vett imatakse esmauriinist tagasi • Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. • Eemaldavad veeauru.
muutuse. Efektorrakud asuvad tavaliselt lihastes või sisenäärmetes. Osmoregulatsioon - Kehavedelike lahustsunud ainete sisalduse regulatsioon. Vee tasakaalu hoiame negatiivse tagasiside abil. Ajus, hüpotalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmootne konsentratsioon tõuseb, siis on see siganaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotalamus reguleerib sellele kahel viisil: stimuleerib ajus asuvat janukeskust; stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imatakse neerudes esmasuriinist tagasi. Kui veri on liiga lahja, siis hüpotalamus vähendab antidiureetiluse hormooni eritumist verre. Osteoporoos on luude hõrenemine, luude tihedus suureneb kuni 20 eluaastani. Pärast seda hakkab luude tihedus aeglaselt vähenema. Meestel pole luude hõrenemine tavaliselt probleemiks. Seevastu, naistel eriti pärast
vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kt, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees) Eritamine ja veebilanss Eritamisega tegelevad neerud(hoiavad, et jääkproduktid ei koguneks organismi;filtreerivad pidevalt verd; reabsorbeerivad olulisi aineid), kops(veeaur ja co2), nahk(vesi ja soolad). Hüpotalamus reageerib vere kontsentratsiooni tõusmisel kahte moodi: stimuleerib ajus asuvat janukeskust, käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni(mida rohkem seda on seda enam imatakse vett emasuriinist tagasi) 2. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi omandamisel toimub loomorganismi elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon(väga kiire). 3. Apoptoos-organismile vajalik üksikute rakkude programmeeritud surm normaalses organismis. 4. Neuteenia- nähtus, millal ühe liigi areng on tahtlikult aeglustunud. Termoregulatsioon Hüpotalamus reguleerib keha tempt. Madalama temp
Glükoos- pankreasinsuliinmaksglükogeen (varuaine) Kui glükoosi hulk veres muutub liiga väikseks, hakkab pankreas sünteesima glükagooni. See hormoon aktiveerib rakkuds ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Tekkinud glükoos läheb verre ja tõstab suhkrusisaldust.Pankreasglükagoonmaksglükoos Janu - Ajus, hüpotalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse konsentratsiooni suhtes. Kui see tõuseb, siis vett kaob rohkem kui tuleb ning reageerib: stimuleerib janukeskust ja sünteesib antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on antiduereetilist hormooni, seda rohkem imatakse neerudes vett esmasuriinist tagasi, kui on vähem hormooni, siis uriin lahjem ja vesisem. Puhkeasend -Energiakulu: süda pumpab verd; me hingame; toitu liigutatakse sooltes; toitained imatakse soolest verre; neerudes tekib uriin; närvid viivad meeleelunditest saabuvaid signaale keskNS-i; me mõtleme aju töötleb infot; soojuskadu soojus tuleb asendada, tuleb
12Suhkruhaiguse tunnused?-takistused vereringes, pidev janu tunne, kehakaalu alanemine. 13Maksa ul?- vere glukoosisisalduse reguleerimine, aminohappete reul. sapi tootmine, vitamiinide varu säilitamine, kollesterooli suntees. 14Erituselundid?-higinäärmed, neerud, kusejuha, kusepois, kusiti. 15esmase ja lopliku uriini koostis?- esmane uriin sisaldab alguses koiki aineid. 16Kuidas organism hoiab vee tasakaalu?- h8potalamus regul. vee tasakaalu. stimuleerib ajus asuvat janukeskust. Termoregulatsioon 1Missuguses kliimas on inim. välja kujunenud?- inim. evolutsiooniline kodumaa on Aafrika ja seega on ta liigina kohastunud elama soojas kliimas. M eil on ohuke soojust isoleeriv ja väga hore karvkate. 2Millal tekib inimese kehas soojus?- soojust saadakse organismis toimuvate ainevahetuste reakts. käigus. 3.Miks ei toimu vastsundinud lapsel kulmavärinaid?-nende organismis toimub kulmavärinate soojusproduktsioon, mille allikas on pruun rasvkude
osmootne rõhk- laenguga osakesed tekitavad osmootse rõhu( vere paksus). osmoregulatsioon- kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. NEERUD: ULTRAFILTRATSIOON- esmane uriin REABSORPTSIOON imatakse tagasi vajalikud ained. LÕPLIK FILTRATSIOON- väljutatakse teisene uriin. uurea- kusiaine. Ajus, hüpotalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse konsentratsiooni suhtes. Hüpotalamus regeerib kahel viisil: * stimuleerib ajus asuvat janukeskust * Stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima anidiureetilist hormooni. TERMOIREGULATSIOON: Inimese nahk toodab melaniini tumedat pigmenti, mis kaitseb kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. inimesed on endotermsed püsisoojased loomad. Soojust toodetakse inimese organismis toimuvate ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. Hüpotalamus "mõõdab" vere temperatuuri. Kui temperatuur muutub on tagajärjeks kas higistamine või külmavärinad. Soojusbilanss:
lisaained 19. Esmases uriinis on olemas vesi, glükoos, aminohapped, soolad, jääkained (nii vajalikud ained kui ka ebavajalikud). Lõplikus uriinis on vaid natuke vett, jääkained, uurea. 20. Organismi veetasakaalu hoitakse negatiivse tagasiside abil. Ajus, hüpotalamuses, asuvad spetsiaalsed retseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes (kui see on suur, siis on veekadu suurem vee saamisest). Hüpotalamus stimuleerib ajus asuvat janukeskust ja paneb käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni (loe hormoonide punkti alt). 21. Loomadest higistavad vaid imetajad (va kiskjad, sõralised ja närilised). 22. Termoregulatsioon inimesel toimub hüpotalamuse kaudu, mis toimib termostaadina (mõõdab vere temperatuuri). Kui inimesel on palav nahaalused kapillaarid laienevad, higieritus suureneb. Kui inimesel on külm nahaalused kapillaarid ahenevad, higieritus lakkab, kehakarvad tõusevad püsti, toimub värisemine
suurema lahustunud aine konsentratsiooniga lahusesse. Osmoos on organismi veekasutuses üks olulisemaid protsesse. Osmoosi teel rakkudsesse tungiv vesi tekitab neis pingeoleku. Ajus, hüpotaalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmoodne kontsentratsioon tõuseb, siis on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotaalamuse reaktsioon sellele- stimuleerib ajus asuvat janukeskust, stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda enam imatakse vett esmasuriinist tagasi. Kui organismis on vett liiga palju, muutub veri lahjemaks. Hüpotaalamuse retseptorid tunnevad selle ära ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem. Termoregulatsioon- Normaalne temp. On 37 C
Osmoosi teel rakkudesse tungiv vesi tekitab neis pingeoleku. Loomade keharakkudes säilitavad osmootse rõhu (rõhk mis peab mõjuma suurema kontsentratsiooniga lahusele, et osmoos katkeks) erituselundid. Ajus, hüpotaalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmoodne kontsentratsioon tõuseb, siis on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotaalamus reageerib sellele kahel viisil: - stimuleerib ajus asuvat janukeskust - stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda enam imatakse vett esmasuriinist tagasi. Kui organismis on vett liiga palju, muutub veri lahjemaks. Hüpotaalamuse retseptorid tunnevad selle ära ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem. Termoregulatsioon Inimene on püsisoojane organism.
○ siseneb: ■ toiduga ■ joogiga ■ metaboolselt ○väljub: ■ uriiniga ■ naha kaudu ■ kopsudest ■ fekaalselt ● NEERUD ON PEAMISED VEEBILANSI REGULEERIJAD ○ jääkainede eraldamine keharakkudest- eritamine ○ neerude tööd reguleerib hüpotaalamus (kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning esmauriinist imendub vett tagasi verre) ● ULTRAFILTRATSIOON NEFRONIS ○ kapillaaridest liigub vereplasma neerutorukestesse (rõhkude erinevus) -> esmauriin ○ vajalikud ained (Na, K, Cl jne) tagasi verre ○ kahjulikud ained jäävad neerutorukesse, väljuvad uriiniga 3. Inimene kui tervik, homöostaas, neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Negatiivne ja positiivne tagasiside, sh näited.
Vett kaotame uriiniga, väljahingamisel, higistades(aurustub ka nahast ilma higistamatta). Higistades toodab organist soolast vedelikku, et säilitada ühtlane temperatuur, kui pärast higistamist vett juurde ei saa, toodab organist vähem uriini. Ajus, hüpotalamuses asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Vere osmootne rõhk tõuseb, kui organism kaotab vett. Hüpotalamus reageerib sellele 2 viisil: stimuleerib ajus asuvat janukeskust, stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imetakse esmauriinist tagasi, kui vett on liiga palju muutub veri lahjemaks ja selle tunnevad ära hüpotalamuse rakud ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritamist. Kui antidiureetilist hormooni on veres vähem, eritub rohkem uriini, mis on lahjem. Inimene peaks jooma ööpäevas ära 2 liitrit vett. Termoregulatsioon. Inimestel on higinäärmed
Uurea-Kusiaine, tekib maksas aminohapete lagundamisel. Uriini teke: Verre filtreeruvad tagasi kõik organismile vajalikud ained, kahjulikud ained jäävad koos veega neerutorukestesse ja väljuvad uriiniga. Inimese veesisalduse regulatsioon Neerude tööd regullerib hüpotaalamus. Hüpotaalamusel asuvad osmoretseptorid, mis on tundlikud vere keemilise koostise suhtes. Kui organismis on vett liiga vähe, reageerib hüpotaalamus sellele kahel viisil: 1)Stimuleerib ajus olevat janukeskust. 2)Asub ajus olevat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni (ADH). (antidiureetiline- ei lase uriinil erituda) Kui organismis on vett liiga palju: 1)Hüpotaalamuse retseptorid reageerivad sellele muutusele ning vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Inimese kehatemperatuur ja termoregulatsioon Inimene kuulub püsisoojaste hulka. Oleme kohastunud elama soojas kliimas: · Väike rasvakiht · Karvkatte puudumine
c) veetasakaalu hoidmisel kehas Veebilanss 2/3 veest saame joogiga ja 1/3 söögiga. Veekadu on vältimatu, sest ainevahetuse jääke saab uriiniga eemaldada vaid lahustunult ja vett kaob alati ka väljahingamisel ning ka higistamine. Keha veetasakaalu hoidmine toimub ajus, hüpotalamuses, seal asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui see tõuseb, on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotalamus reageerib: 1)stimuleerib janukeskust, 2)stim käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Kui vere osmootne c tõuseb, siis on see märk, et veekadu on suurem kui vee saamine. Toodetakse antidiur hormooni ning rohkem vett imatakse neerudes esma uriinist kehasse tagasi. Kui vett on piisavalt siis hüpotalamuse rakud ei stimuleeri käbikeha antidiureetilist hormooni sünteesima ja uriin on lahjem. Janutunne on organismi hoiatussüsteem, kui veri muutub soolarikkaks. Janutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas
Teatud hulk vett tekib ka ainevahetuse käigus. Kehavedelike lahustsunud ainete sisalduse regulatsiooni nimetatakse osmoregulatsiooniks. Vee tasakaalu hoiame negatiivse tagasiside abil. Ajus, hüpotalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmootne konsentratsioon tõuseb, siis on see siganaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotalamus reguleerib sellele kahel viisil: stimuleerib ajus asuvat janukeskust; stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni. Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda rohkem vett imatakse neerudes esmasuriinist tagasi. Kui veri on liiga lahja, siis hüpotalamus vähendab antidiureetiluse hormooni eritumist verre. Termoregulatsioon Inimesed on endotermsed püsisoojased loomad. Me suudame hoida kehatemperatuuri püsivane eolenemata väliskeskkonnast. Normaalne kehatemperatuur on 37ºC +/-1ºC.
mida organism vajab, ja vastupidi, lisatakse eemaldamist vajavad ained. 2) Kuidas tagatakse optimaalne veresuhkru kontsentratsioon? Veresuhkru optimaalne kontsentratsioon tagatakse tagasiside meetodil. Vt küs lk 79, 6a) 3) Missugune muutus organismis tekitab inimeses janutunde? Kui vere osmootne kontsentratsioon tõuseb, siis on see märk, et veekadu on suurem kui saamine. Sellele reageerib hüpotalamus, mis muuhulgas reguleerib ka ajus asuvat janukeskust. 4) Missugune keskus vastutab inimese kehatemperatuuri hoidmise eest? Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. 5) Miks jahtub inimese keha vees kiiremini kui õhus? Keha kiiremat jahtumist põhjustab eelkõige vee parem soojusjuhtivus võrreldes õhuga. Samas jahtumine toimub konvektsiooni tõttu. Kuna vesi keha ümber liigub pidevalt, põjustab see kiire soojakao. Kui inimene on aga õhu käes, siis juhul kui tal on riided seljas hoiavad
tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. · Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. · Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eritamises ka kopsud (põhiliselt CO2 eritamine) ja nahk (higistamine). · Neerud on kuseloomeelundid. · Neerude tööd reguleerib hüpotaalamus. · Kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning käbikeha, kus toodetakse antidiureetilist hormooni ja esmasuriinist imendub rohkem vett tagasi verre. · Ühes neerus 1 000 000 nefronit. · Vere filtreerimine, veesisalduse kontroll. · NÄRVISÜSTEEM KOOS MEELEELUNDITEGA · Vahendab informatsiooni väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud informatsiooni, seob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd ning
1) Bikarbonaatne – piimhappe prootoni sidumine ja kehast välja viskamine 2) Aminohapped – võib siduda aluseid või happeid Vesinikside -Nõrk side. Hoiab valgusideme stabiilsena nii et geneetiline kood ei läheks kaduma. Veebilanss - veetasakaalu hoidmine toimub negatiivse tagasiside abil Vere osmootne kontsentratsioon tõuseb -> signaal vee kaotamisest on vee saamisest suurem -> hüpotalamus 1) stimuleerib ajus asuvat janukeskust või 2)stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni -> mida rohkem hormooni, seda rohkem imatakse neerudest esmauriini tagasi -> vett palju, muutub veri lahjemaks -> hormooni eritumine verre väheneb -> vähem hormooni -> vähem vett imatakse neerudest organismi tagasi -> uriini hulk suurem ja lahjem. (Mida tumedam uriin, seda vähem organismis vett) SÜSIVESIKUD (sahhariidid) Orgaaniline aine. Süsivesikud reguleerivad isu ja toitumiskäitumist veresuhkru kaudu
Teevad seda hüpotaalamuse kontrolli all ultrafiltratsiooni põhimõttel. Hüpotaalamus on vegetatiivse e autonoomse närvisüsteemi kõige kõrgem regulatsioonikeskus. Sealt reguleeritakse tahtele allumatuid talitlusi. Hüpotaalamuses asuvad osmoretseptorid, mis reageerivad osmootse kontsentratsiooni muutustele. Kui osmootne kontsentratsioon tõuseb, siis see näitab, et org. veekadu on olnud suurem kui vee saamine. Hüpotaalamus reageerib 2 viisil. 1. Stimuleerib janukeskust 2. Stimuleerib antikiureetilise hormooni sünteesi Mida rohkem on veres antikiureetilist hormooni, seda enam vett imatakse neerudes esmasuriinist tagasi organismi. Kui veres on vett liiga palju, siis vähendatakse antikiureetilise hormooni sünteesi ja selle eritumist verre. Selle tulemusen imatakse vähem vett organismi tagasi ja uriini hulk suureneb. Vere mahu reguleerimine Suure verekaotuse korral vererõhk langeb. Arterites olevad rõhuretseptorid saavad signaali
Osmoosi teel rakkudesse tungiv vesi tekitab neis pingeoleku. Loomade keharakkudes säilitavad osmootse rõhu (rõhk mis peab mõjuma suurema kontsentratsiooniga lahusele, et osmoos katkeks) erituselundid. Ajus, hüpotaalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmoodne kontsentratsioon tõuseb, siis on see signaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotaalamus reageerib sellele kahel viisil: - stimuleerib ajus asuvat janukeskust - stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda enam imatakse vett esmasuriinist tagasi. Kui organismis on vett liiga palju, muutub veri lahjemaks. Hüpotaalamuse retseptorid tunnevad selle ära ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem. Termoregulatsioon Inimene on püsisoojane organism.
Külmas on oluline, et loom tahab süüa – suurendab metabolismi taset (sooja saab toota) ja suurendab rasvavarusid. Hüpotalamuses on janukeskus. Seal paiknevad osmosensorid, mis juhivad ADH eritamist. Kui osmolaarsus suureneb üle normi, siis ADH eritamine suureneb ja tekib janu. Loomad kaotavad enam vett kui sooli kehast, osmolaarsus tõuseb loomulikult, ADH eritatakse rohkem, rohkem vett peetakse neerudes kinni. Kui osmolaarsus tõuseb 3%, siis stim. janukeskust. Loom joob ja taastab osmolaarsuse normi piirdesse. Joodud vee maht annab juba signaali, et piisab – ei oodata, kuni vesi imenduks. Hüpotalamus toodab peptiidhormooni – ADH ehk antidiureetiline hormoon ehk vasopressiin. Pärast sünteesi pakitakse need vesiikulitesse ja transporditakse piki aksonit hüpofüüsi tagasagarasse, kus neid hoiustatakse. Kui ADH tase tõuseb veres, siis neerud imendavad vett rohkem tagasi. See vähendab
2/3 tagasiimendumisest toimub proksimaalses väänilises torukeses. Mõned ained viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli(ATP),selline eritamine- sekretsioon. Neerude talitus seotud otseselt vedeliku mahu ja soola tasakaalu sisaldusega. Uriini hulga ja väljaviidavate soolade koguse regulatsioon toimub mitmete hormoonide vahendusel. Hüpotaalamus reguleerib neerude tööd - kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning esmasuriinist imendub rohkem vett tagasi verre.Antidiureetiline hormoon,tekib hüpotalamuses,selle teke oleneb vaheajus olevatest koevedelike osmootse rõhu tundlikest osmosensorite aktiivsusest. Hormoon, mis vabaneb hüpofüüsist ja suurendab vee tagasiimendumist distaalses vääntorukeses ja kogumistorukeses. AVP hakatakse sekreteerima vastuseks plasma mahu vähenemisele (baroretseptorid veenides, kodades, arterioolides) ning osmootse rõhu
aktiveerib rakkudes ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Eritamine ja veebilanss. Neerud reguleerivad kehavedelike kogust ja koostist ja tagavad, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi. Veetasakaalu tagavad hüpotalmuses asuvad osmoretseptorid, mis on tundlikud vere osmoose kontsentratsiooni suhtes. Kui kont. suureneb, siis on vee kadu suurem kui vee saamine. Selle peale hüpotalmus stimuleerib ajus janukeskust või stimuleeritakse käbikehas antidiureetilise hormooni sünteesi, mis sunnib neere rohkem esamasuriini tagasi imama. Vastupidi on vastupidi. Termoregulatsioon. Kehatemperatuuri muutusel aktiveeritakse hüpotaalamuse mõjul vastavad mehhanismid ja tagajärjeks on higistamine või külmavärinad. Termoneutraalne tsoon: vahemik, kus temp hoidmiseks ei kulutata täiendava energiat (25-30, vees 35-36). Alates
2/3 tagasiimendumisest toimub proksimaalses väänilises torukeses. Mõned ained viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli(ATP),selline eritamine-sekretsioon. Neerude talitus seotud otseselt vedeliku mahu ja soola tasakaalu sisaldusega. Uriini hulga ja väljaviidavate soolade koguse regulatsioon toimub mitmete hormoonide vahendusel. Hüpotaalamus reguleerib neerude tööd - kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning esmasuriinist imendub rohkem vett tagasi verre.Antidiureetiline hormoon,tekib hüpotalamuses,selle teke oleneb vaheajus olevatest koevedelike osmootse rõhu tundlikest osmosensorite aktiivsusest. Hormoon, mis vabaneb hüpofüüsist ja suurendab vee tagasiimendumist distaalses vääntorukeses ja kogumistorukeses. AVP hakatakse sekreteerima vastuseks plasma mahu vähenemisele (baroretseptorid veenides, kodades, arterioolides) ning osmootse rõhu suurenemisele
annaabi.ee 
