New Zealand Capital city is Wellington Total area 268,680 km² Population of 4,252,000 Official languages: English (98%) Mori (4.2%) NZ Sign Language (0.6%) History The first settlers were Eastern Polynesians somewhere around 800 and 1300 AD These settlers developed into a distinct culture known as Mori First European Abel Janszoon Tasman in 1642 British explorer James Cook in 176871 Culture and sports Large festivals are held in celebration of Diwali and Chinese New Year. The world's largest Polynesian festival, Pasifika, is an annual event in Auckland. Diwaliis a major Indian and Nepalese holiday. Popular sports are rugby, cricket, bowls, netball, soccer, golf , swimming and tennis. New Zealand has won more Olympic gold medals than any other country. Main tourist attractions Mount Cook
Amerigo Vespucci Ütles esimesena välja arvamuse, et hispaanlased on avastanud hoopis uue mandri. Uus manner sai tema järgi nimeks Ameerika. Tegelik meretee Indiasse Meretee Indiasse avastas Vasco da Gama 20. mai 1498. Austraalia avastamine XVII sajandil hakati otsima müstilist lõunamandrit. Esimesena Austraalia rannikul Willem Janszoon 1606. aastal. Avastatud territoorium ei pakkunud huvi. 1770. jõudis Austraalia rannikule James Cook. 1788. kujunes esimene asundus Austraalias. Maadeavastuste positiivsed mõjud Euroopale Varauusaja alguses tunti 1/5 maakera pindalast, varauusaja lõpuks tunti 4/5. Õpiti tundma uusi taimi ja loomi. Ameerikast toodi Euroopasse: Kartul Tomat Mais Tubakas Kalkun Maadeavastuste
kogemust. 16.Portugaallaste mereretked siirdusid indiasse,Ekvaatorini jõudsid nad 1471. 17.Bartolomeu Diaz purjetas esimesena ümber aafrika lõunatipu. 18.Vasco de Gama oli esimese eurooplasena kes jõudis mereteed pidi Indiasse. 19.Kolumbus oli teel indiasse kui jõudis Ameerikasse. 20.Amerigo Vespucci oli esimene, kes esitas hüpoteesi uuestmandrist - Ameerikast. 21.Fernao de Magalhaes purjetas esimese kaptenina ümber maailma aga ei jõudnud tagasi. 22.Willem Janszoon, Hollandi meremehed jõudsid esimesena austraalia rannikule. 23.Austraalia koloniseerimist alustas James Cook. 24.Eurooplased tõid Ameerikast vanasse maailma kaasa kartulit, tomatit, maisi, tubakat, kalkunid ja süüfilise. 25.Loode ja kirde väli kujutasid endast …………………… 26.Maadeavastused tõid kaasa kaubateede muutused, Hispaania ja Portugali kaubandusmonopolid. 27.Hispaania ja Portugali konkurentideks muutusid inglismaa,Holland ja Prantsusmaa 28
Tasmaania saart ja kes märkas Uus-Meremaad. Ta tegi ringi ümber Austraalia, seda üldse märkamata. Samuti uuris ta põhjalikumalt Tonga ja Fiji saarestike. Mina valisin Abel Tasmani oma referaadi teemaks seetõttu, et ma soovisin temast rohkem teada saada, kui ma praegu teadsin. Abel Tasman (1603-1659) 3 Varajane elu Abel Janszoon Tasman sündis 1603. aastal Hollandis, Lutjegastis Groningeni külas. Ta oli abielus Claesgie Meyndrixiga ja neil sündis ka tütar. Hiljem, kui ta naine suri, abiellus ta 1632. aastal Janetjie Tjaersiga. Hiljem oli ta lühidalt Ühendatud Ida India Kompaniis ja 1634. aastaks oli ta kapteni abi kaubalaeval, mis sõitis Bataviast Moluccani. Sama aasta juulis määrati ta meistriks ühele väikesele laevale nimega Mocha. Ta külastas Hollandit 1637. aastal ja läks 1638
where applicable. History. Human habitation of the Australian continent is estimated to have begun between 42,000 and 48,000 years ago, possibly with the migration of people by land bridges and short seacrossings from what is now SouthEast Asia. These first inhabitants may have been ancestors of modern Indigenous Australians. Exploration by Europeans till 1812 1606 Willem Janszoon 1606 Luis Váez de Torres 1616 Dirk Hartog 1619 Frederick de Houtman 1644 Abel Tasman 1696 Willem de Vlamingh 1699 William Dampier 1770 James Cook 17971799 George Bass
17.Kes jõudis esimese eurooplasena mereteed pidi Indiasse? Vasco de Gama 18.Kuhu oli teel Kolumbus, kui ta 1492 jõudis esmakordselt Ameerikasse? India 19.Kes oli esimene, kes esitas hüpoteesi uuest mandrist - Ameerikast? Amerigo Vespucci 20.Kes purjetas esimese kaptenina ümber maailma? Kas ta ise jõudis õnnelikult kodusadamasse tagasi? Fernao de Magalhaes. Ei 21.Kes jõudsid esimesena Austraalia rannikule?Millise suurema maa osa see usuti olevat? Willem Janszoon. ??????? 22.Kes alustas Austraalia koloniseerimist? James Cook 22.Mida tõid eurooplased Ameerikast Vanasse Maailma kaasa? Kartul, tomat, mais ja tubakas, kalkun ja ka süüfilis 22.Mida kujutasid endast loode- ja kirdeväil, mille läbimisega tegeleti veel XX sajandil? Jõuda Indiasse ümber Põhja-Aasia või Põhja-Ameerika 22.Milliseid muudatusi majanduses tõid kaasa maadeavastused? Kaubateed muutusid. Hispaania ja Portugali kaubandusmonopolid 22
.............................9 9. Vasco da Gama........................................................................10 10.Fernão de Magalhães.................................................................11 11. Henry Hudson........................................................................11 12. Willem Barents.......................................................................12 13. William Baffin.........................................................................12 14. Abel Janszoon Tasman..............................................................12 15. James Cook...........................................................................13 16. Adam Johann von Krusenstern.....................................................13 17. Fabian Gottlieb von Bellinghausen................................................14 18. Otto von Kotzebue...................................................................14 19. James Clark Ross..................................................
Portugali prints Henrique Meresõitja eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannukut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu. Christohp Kolumbus üritas jõuda Indiasse lääne poolt ja avastas seega Ameerika. Meretee Indiasse avastas eurooplastele Portugali meresõitja Vasco da Gama. 16.saj sai teoks esimene ümbermaail- mareis, mida juhtis Fernao de Magalhaes. Austraaliasse jõudis esimesena Willem Janszoon, kellele ei pakkunud see huvi. Pärast inglise mereõitjat James Cook'i tekkis eu-lastel huvi Austraalia vastu. Maadeavastuste mõju Eu arengule. Avardas silmaringi. Eu kaubanduse raskuspunkt nihkus Vahemerelt ja Läänemerelt Atlandi ookeanile. Ameeriakst toodi Eu-sse kartul, tomat, mais ja tubakas. Levisid paljud haigused nt süüfilis. Uuendused majanduselus. Senine majanduskorraldus muutus oluliselt. Oluliseks mõjutajaks said maadeavastused.
3) Isikud: DIAZ esimese teadaoleva eurooplasena purjetas ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus, MAGALHAES esimene reis ümber Maa, ületas esimesena Vaikse ookeani, VASCO DA GAMA esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas, COLUMBUS 12. okt, 1492 avastas Ameerika arvates, et jõudis Indiasse, HENRIQUE MERESÕITJA asutas maailma esimese meresõidukooli, AMERIGO VESPUCCI itaalia maadeuurija, kelle järgi sai nime Ameerika maailmajagu, WILLIAM JANSZOON esimene eurooplane, kes purjetas Austraaliasse, JAMES COOK maadeavastaja, kes uuris Vaikse ookeani rannikut, Põhja- Ameerikat jne, MIKOLAJ KOPERNIK pani aluse heliotsentrilisele maailmasüsteemile, GALILEO GALILEI leiutas termoskoobi ning geomeetrilise ja militaarse kompassi, MIGUEL DE CERVANTES Hispaania poeet, näite- ja romaanikirjanik, tuntuim teos ,,Don Quijote", ERASMUS ROTTERDAMIST varauusaja tähtsaim humanistlik õpetlane
aastal jätkati retke, avastati Tulemaa ja nüüd tema nime kandev väin. Keerukast väinast läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti 1520. aasta novembri lõpul ookeanile, mille Magalhaes nimetas hiljem Vaikseks ookeaniks. Läbiti Okeaania, jäid esimese saarestikuna teele Mariaanid ja seejärel Filipiinid. Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar. Hispaaniasse jõudis 7. septembril 1522. aastal tagasi ainult üks laev 18 mehega de El Cano juhtimisel. Abel Janszoon Tasman 1603-1659 1642.-1644. a Hollandi meresõitja A.J.Tasman esimesena uuris Austraalia lähiümbrust, Uus-Meremaad, Tonga ja Fidzi saari. Tasmaania saar oli avastatud 24. novembril 1642, Abel Tasman nimetas maa Anthoonij van Diemenslandt'iks, kes oli tema reiside rahaline toetaja, hiljem saar sai nime Tasmaania. See oli "hiilgav ebaõnnestumine", sest tehti ring ümber mandri mandrit leidmata A.I. Krusenstern, F.G. Bellinshausen (1778-1852) , F. Wrangel, K.E.
5)Soov leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse. 1) 1487-1488 jõudis B. Diazi juhitud expeditsioon aafrika lõunatipuni hea-Lootuse neemeni. 2) 1497-1498 sooritasid neli laeva Vasco da Gama juhtimisel reisi ümber Aafrica Indiasse. 3) 1492. Aastal Cristoph Columbus püüdis jõuda Aasiasse sõites ümber maakera ning jõudis Ameerikasse 4)1519-1522 korraldasid Hispaanlased Fernao de Magalhaesi juhtimisel reisi ümber maakera. 1606. aastal jõudis esimesena Austraaliasse Willem Janszoon, 1770. Aastal James Cook Tagajärjed: 1)avardavad eurooplaste maailmapilti 2) orjakaubandus 3) uued mereteed 4)annavad uusi geograafilisi teadmisi 5)Vahemere kaubandus muutub teisejärgulisex 6)Atlani Ookeani äärsete linnade esiletõus 7)exootilised põllukultuurid 8)Uute haiguste kaasatoomine, nt: süüfilis 9)väärismetallide sissevedu euroopasse 10)Hindade revolutsioon-hindade tõus 10)Põllumajanduse areng 4)Usupuhastus a)Reformatsioon Saksamaal: eeldused, põhjused: 1)Lääne-Euroopas
teele Mariaanid ja seejärel Filipiinid. Magalhaes hukkus kokkupõrkes päriselanikega 28. aprillil 1521. aastal. Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar. Hispaaniasse jõudis 7. septembril 1522. aastal tagasi ainult üks laev 18 mehega de El Cano juhtimisel. Magalhaesi ekspeditsiooniga avastati Vaikne ookean ja tõestati lõplikult, et Maa on kerakujuline ja Maa mõõtmed on varemarvatust hulga suuremad. WILLEM JANZOON Willem Janszoon Blaeu oli hollandi kartograaf ja kirjastaja. Ta õppis taani astronoomi Tycho Brahe (15461601) juures astronoomiat ja kartograafiat. Tema esimesed tööd ilmusid Guilielmo (Willem) Janszooni nime all. Et vältida enda seostamist samal perioodil Amsterdamis tegutsenud kartograafi Johannes Janssoniusega (15881664), lisas ta 1619. a. lisanime Blaeu ning tema järgnevad tööd kandsid nime Willem Jansz. Blaeu. JAMES COOK Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja.
15. saj Vasco da Gama Jõudis India edelarannikuni sõites piki Aafrika idarannikut 16. saj Fernao de Magalhaes Ümbermaailmareis, jõudis vürtsisaarteni lääne suunast. 17. saj Willem Janszoon Austraalia 18. saj James Cook Austraalia Tulemused: Positiivsed: Avardas inimeste silmaringi, muutus majanduskorraldus, eurooplased õppisid tundma uusi taimi ja loomi. Ameerikast toodi mitmeid kultuure (kartul,tomat,mais,tubakas) Negatiivne: Uue haiguse kaasatoomine, süüfilis Tulemused: Valgete jaoks: Eurooplased said uusi kultuure, väärismetalle, rikkusi. Orjapidamise algus. Indiaanlaste jaoks:
Just temale Mercator viitaski. [http://et.wikipedia.org/wiki/Atlas_(kartograafia)] (09.10.2009) 4 17. saj ja varem ilmunud kaubanduslikult ja kartograafiliselt tähtsad atlased Novus Atlas Aastatel 1635-1658 andis Blaeu Rootsis välja ,,Novus atlase". Blaeu'd on kuulsaim Hollandi kartograafide perekond, kelle tegevus kestis peaaegu kogu sajandi. Willem Janszoon Blaeu (1571-1638) oli kuulsaima taani astronoomi Tycho Brache (1546-1601) õpilane. Tema esimesed tööd ilmusid Guilielmo (Willem) Janszooni nime all. Et vältida enda seostamist Johannes Janssoniusega, lisas ta 1619. a. lisanime Blaeu ning tema järgnevad tööd kandsid nime Willem Jansz. Blaeu. Algul kaheköitelist atlast ,,Theatrum Orbis Terrarum, sive Atlas Novus" (lühendnimega ,,Atlas major") andsid Blaeu'd esmakordselt välja 1635. a. Järgnevalt ilmus atlas 1646-1655. a
Arvamuse, et avastatud on hoopis uus manner, ütles esimesena välja Itaalia geograaf Amerigo Vespucci, uus manner sai nimeks Ameerika. 1519-1522 I ümbermaailmareis Fernao de Magalhaes. Järgmised maadeavastamised koondusidki kirde- ja loodeväila otsingutele. Loodeväli õnnestus ilma talvitumata esimest korda läbida alles 1969, samal aastal kui ka esimene inimene Kuule jõudis. 17.saj hakati otsima lõunamandrit. Esimesena jõudis Austraalia rannikule hollandlane Willem Janszoon 1606.a. 1770.a jõudis Austraaliasse inglise meresõitja James Cook. 1788.a kujunes tänapäeva Sidney lähistele esimene eurooplaste asundus. Eelkõige avardasid maadeavastused inimeste silmaringi. Sel ajal tundsid eurooplased 90% maailmamerest, maismaast 60%. Maadeavastuste käigus õpiti tundma taimi ja loomi. Ameerikast Euroopasse toodi kartul, tomat, mais ja tubakas. Kartulisse suhtuti halvast, anti ainult loomatoiduks. Eestisse jõudis 18.saj. Tubakat peeti arstirohuks
Australia well before the 17th century. Chinese, Malaysian and Arab sea Captains may also have landed in Northern Australia after the 15 th century. Still Australia remained unexplored until 17th century. One reasons Australia remained undiscovered was that it was located off the trading corridor of the Indian and Pacific. The first recorded European contact with Australia was in March 1606, when Dutch explorer Willem Janszoon called it New Holland. In 1642 Abel Tasman discovered Tasmania. The first english explorer was William Dampier in 1688. he was followed by James Cook. In 1768 captain James Cook left England on a three year expedition to the Pacific that also took him to Australia. Cook landed in Botany Bay on the eastern coast. He charted the region and named it New South Wales. Britain decided to use its new outpost as a penal colony; the first fleet
History, discovery: Though nobody had seen it, people thought long before the seventeenth century, that there was a land in the southern ocean. It was called the Unknown South Land. But more than 60 000 years before the arrival of the European settlers, Aboriginal people inhabited most areas of the nowadays Australian European settlement. There were estimated 300,000 Indigenous Australians living on the continent. The Dutch navigator Janszoon was the first to find the South Land. He sighted the coast in 1606. Then Abel Tasman visited an island off the southern coast of Australia in 1642 and the island was named Tasmania after him. In 1770 British sailor James Cook came to Australia and landed in Botany Bay. He declared that Australia was very suitable for settlers. Britain had to send their convicts to the new country after loss in the American War of Independence to replace the North Atlantic colonies.
meeskonnaliikmega pardal. Alates 16.saj tehti erinevate riikide maadeavastajate poolt asjatuid katseid leida meretee Indiasse sõites põhjapoolt ümber Ameerika (Loodeväila otsingud) ja Euraasia mandri (Kirdeväila otsingud). 17.saj hakati otsima lõunamandrit (lad k Terra australis), mille olemasolu oletati juba antiikajal. Esimese eurooplasena jõudis Austraalia põhjarannikule 1606 hollandlane Willem Janszoon. 1770 jõudis Austraalia viljakale idarannikule Inglise meresõitja James Cook ning juba 1788 tekkis seal esimene eurooplaste asundus. 2.3. Koloniaalvallutused: Seni eurooplastele tundmatute alade hõivamist nimetatakse koloniaalvallutusteks, milles esialgu olid aktiivsemad Portugal ja Hispaania. Portugal rajas kolooniaid Aafrika rannikualadele, Kagu-Aasias ja Lõuna-Ameerikas Brasiilias rannikul. Hispaania konkistadoorid vallutasid
the 17th century. Chinese, Malaysian and Arab sea captains may also have landed in northern Australia after the 15th century. Still Australia remained unexplored until 17th century. One of the reasons Australia remained undiscovered was that it was located off the trading corridor of the Indian and South Pacific. The first recorded European contact with Australia was in March 1606, when Dutch explorer Willem Janszoon charted the west coast of Cape York Peninsula, Queensland. The Dutch called it New Holland. In 1642 Abel Tasman discovered Tasmania. The first English explorer was William Dampier in 1688.He was followed by James Cook. In 1768, Captain James Cook left England on a three-year expedition to the Pacific that also took him to Australia. Cook landed at Botany Bay on the eastern coast. He charted the region and named it New South Wales.
By the end of 19th century, because of the white people who came to conquer the new lands and mine the gold, there were only 60 000 native Australians left. Now there are about 160 000 Aborigines in Australia. Most of them live in the cities but some of them still try to follow the steps of their ancestors. The first undisputed recorded European sighting of the mainland of the Australian continent was made by the Dutch navigator Willem Janszoon, who sighted the coast in 1606. Then Abel Tasman visited an island near Australia in 1642 and the island was named after him Tasmania. Up to that time the continent was called Terra Australis Incognita. In 1770 British sailor James Cook came to Australia and landed in Botany Bay. He declared that Australia belonged to the Great Britain and named it New South Wales. Britain had to send their convicts to the new country after loss in the American War of Independence to
Tema järgi saigi uus manner nimeks Ameerika. 4. Meretee indiasse Selle avastas portugallane Vasco da Gama, kes jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt piki Aafrika idarannikut ja jõudis 1498. aastal India edelarannikule. 5. Esimene ümbermaailmareis 1519-1522, juhtis portugallane Fernao de Magalhaes. 6. Lõunamandri ehk Austraali otsimine (sellest teati juba antiikajal) Esimesena jõudis sinna hollandlane Willem Janszoon 1606. aastal. Seal oli suur kõrb ja väheviljakas maa ning seetõttu ei pakkunud see maadeavastajatele huvi. 1770. aastal jõudis sinna inglane James Cook ja tema avastas asustuseks soodsama ida- ja kaguranniku. Eurooplastel tekkis nüüd huvi selle maa vastu. 24. MAADEAVASTUSTE TULEMUSED Maadeavastuste tulemused Euroopas: 1. Kaubanduse kese liikus Vahemerelt Pürenee poolsaarele. Hiljem liikus see madalmaade sadamalinnadesse
Kuigi eest leida loodetud kõrge kultuuri, vilka kaubanduse ja idamaiste rikkuste asemel kohtuti primitiivsel arengutasemel pärismaalastega, ei kaotanud Kolumbus lootust, sooritades hiljem veel kolm merereisi ja jõudes ka Ameerika mandrialale. Hilisemad maadeavastused: Austraalia, kirde- ja loodeväil. 17. sajandil algasid ka lõunamandri (ld terra australis) otsingud, mille olemasolu väideti juba antiikajal. Esimesena jõudis 1606. aastal Austraalia rannikuni hollandlane Willem Janszoon. Et tegemist oli Carpentaria lahe äärse väheviljaka kõrbealaga, ei pakkunud avastatud territoorium maadeavastajaile huvi. Alles pärast seda kui inglise meresõitja James Cook jõudis 1770. aastal asustuseks soodsamale ida- ja kagurannikule, tärkas eurooplastes huvi uue mandri vastu. 1788. aastal kujunes tänapäeva Sidney lähistele esimene eurooplaste asundus Austraalias. Pikka aega jäi kauge manner Inglise sunnitööliste väljasaatmispaigaks.
· Aastail 1486 1487 jõudis Bartolomeu Diaz Aafrika lõunatippu Hea Lootuse neemeni. Sellega algas suurte maadeavastuste ajastu. · Brasiilia rannikule jõudsid portugallased ja hispaanlased 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul. · 16. sajandi keskel jõudsid portugallased Jaapanisse. 17. sajandi algul sulgesid jaapanlased oma sadamad, jättes kaubitsemisõiguse Nagasakis vaid hollandlastele. · 17. sajandi algul avastasid hollandlased Austraalia (Willem Janszoon). · 17. sajandil jõudsid Põhja-Ameerika idarannikule inglased ja prantslased. · 18. sajandil jõudsid Põhja-Ameerika läänerannikule hispaanlased ja venelased. · Avastamata jäid veel Loodeväli ümber Põhja-Ameerika Vaiksesse ookeanisse viiv meretee ja Kirdeväli meretee Põhja-Jäämere kaudu ümber Euraasia Vaiksesse ookeanisse. Maadeavastuste mõjud ja tagajärjed: · Eelkõige avardasid maadeavastused inimeste silmaringi.
Taani kuningas Christian IV lootis just Gröönimaa kaudu Indiasse jõuda. Nendeski otsingutes tuli pettuda. Loodeväil avastati alles 19. saj. keskpaigas tõdemusega, et laevasõiduks on see jääolude tõttu praktiliselt kasutamatu. 17. sajandil algasid ka lõunamandri (terra australis) otsingud, mille olemasolu väideti juba antiikajal. Esimesena jõudis 1606. aastal Austraalia rannikuni hollandlane Willem Janszoon. Et tegemist oli Carpentaria lahe äärse väheviljaka kõrbealaga, ei pakkunud avastatud territoorium maadeavastajaile huvi. Alles pärast seda kui inglise meresõitja James Cook jõudis 1770. aastal asustuseks soodsamale ida- ja kagurannikule, tekkis eurooplastel huvi uue mandri vastu. 1788. aastal kujunes tänapäeva Sidney lähistele esimene eurooplaste asundus Austraalias. Pikka aega jäi kauge manner Inglise sunnitööliste väljasaatmispaigaks. Maadeavastuste tulemused
annaabi.ee 
