Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jalgpall, sprint ja kaugus hüpe". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väljak, kohtunik, kaugushüpe, alas, sprint, joonega, treening, penalti, puutub, football, minimaalselt, hüppas, kaugushüppe, kohtunikud, varustus, mänguväljak, ristkülik, kauguselt, raadiusega, lipp, väravad, vaheaja, sooritatakse, finaali, sprindi, sportlased, hoojooks, pikim, hooaja, jõutreening, painduvus, meeskond, šotimaa, ründajaRahvusvahelistel võistlustel peab liivakiht olema vähemalt 40 cm. See peab olema sõelutud, ei tohi olla ebatasane ja sisaldada ohtlikke elemente. Liiv ei tohi olla ka nii peen, et see tekitab tolmu, mis jääb nahale. Väljaku märgistused Väljak peab olema ristkülikukujuline ning märgistatud piiridega. Piirid on väljaku osa. Kahte pikemat piiri nimetatakse küljejoonteks. Kahte lühemat nimetatakse väravajoonteks, kuigi väravapostide vahel piiri ei ole. Väljak on kujuteldava joonega poolitatud kaheks, mida märgivad kaks punast lippu väljaspool väljakut. Väljaku mõõtmed Küljejoon peab olema pikem kui väravajoon.Pikkus (küljejoon): vähemalt 35 m, maksimaalselt 37 m. Laius (väravajoon): vähemalt 26 m, maksimaalselt 28 m. Kõik piirid on 8 cm kuni 10 cm laiad ja on sinist värvi. Piir olema paindlik ja hästi vastupidav, kuid ei tohi kahjustada mängijate jalgu. Need piirid peavad olema kindlalt
PELGULINNA GÜMNAASIUM 9c Alvar Tobbi JALGPALL TALLINN 2012 Jalgpall (ka Euroopa jalgpall; inglise keeles Association football või soccer) on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul) vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga.
ümbermõõt peab olema 68-70 cm (27-28 tolli) ja mängu alguses kaaluma 410-450 g (14-16 untsi). Palli rõhk peab jääma vahemiku 0,6-1,1 atmosfääri. Tänapäeva jalgpallid on vettpidava pealispinnaga, mistõttu jääb palli kaal isegi märjal ja porisel väljakul enam-vähem samaks. Palli võib mängu ajal vahetada ainult väljakukohtuniku loal. Mängu juhib väljakukohtunik ja teda abistavad kaks piirikohtunikku. Rahvusvahelistes mängudes tegutseb väljaku ääres ka neljas kohtunik. Mänguväljak Jalgpalliväljak Mänguväljak peab olema muru- või kunstkattega ristkülik, kusjuures väljaku külgjoon peab olema pikem kui väravajoon. Ettenähtud pikkus on 90120 meetrit, laius 4590[10], rahvusvahelistes mängudes vastavalt 100-110 ja 64-75 meetrit.[11] Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse värava- ehk otsajoonteks.[12] Kui pall ületab täielikult külgjoone,
.........................................................3 Kirjeldus ja tegevus............................................4 Kokkuvõtte........................................................6 Lisa....................................................................7 Kasutatud allikad..............................................8 1 Sissejuhatus Jalgpall on inglise keeles football või soccer. Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe võistkonna eesmärk on toimetada jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristküliku kujulisel muru või kunstkattega väljakul .Üldpuhul on keelatud palli mängida käega, kuid erandina on see lubatud väravavahil. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Kuigi jalgpall mänguna sai alguse 2-3 aastat ekr
Osa neist ei olnud nõus jõuvõtete keelustamisega ja lõid lahku, moodustades 1871. aastal Inglisma ragbiliidu. Vaidlustele tegi lõpu 1886. aastal Inglismaa, Sotimaa, Walesi ja Iirimaa jalgpalliliidu asutatud Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB). Jalgpalli esitine areng leidis aset Briti saartel. Maaima vanim jalgpallivõistlus on 1871. aastal käivitunud FA karikas. Esimese ametliku maavõistluse pidasid 1872. aastal Inglismaa ja Sotimaa. Vanim liiga on 1888. aastal asutatud The Football League, mis oli Inglismaa kõrgliigaks 1992. aastani. Rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA moodustasid 1904. aastal Pariisis seitsme riigi esindused. Prantsusmaa algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal. Eesti jalgpall Eestisse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6
Osa neist ei olnud nõus jõuvõtete keelustamisega ja lõid lahku, moodustades 1871. aastal Inglismaa ragbiliidu. Vaidlustele tegi lõpu 1886. aastal Inglismaa, Sotimaa, Walesi ja Iirimaa jalgpalliliidu asutatud Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB). Jalgpalli esitine areng leidis aset Briti saartel. Maailma vanim jalgpallivõistlus on 1871. aastal käivitunud FA karikas. Esimese ametliku maavõistluse pidasid 1872. aastal Inglismaa ja Sotimaa. Vanim liiga on 1888. aastal asutatud The Football League, mis oli Inglismaa kõrgliigaks 1992. aastani. Rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFAmoodustasid 1904. aastal Pariisis seitsme riigi esindused.Prantsusmaa algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal. Eestisse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6
23 3.6. Abikohtunikud………………………………………………………25 KASUTATUD ALLIKAD………………………………………………………27 LÜHENDID Eestikeelsed lühendid: MM - maailmameistrivõistlused EM - Euroopa meistrivõistlused MV - meistrivõistlused KV - karikavõistlused JK - jalgpalliklubi Võõrkeelsed lühendid: UEFA - Union of European Football Associations (Euroopa jalgpalliliit) FIFA - Fédération Internationale de Football Association (Rahvusvaheline Jalgpalliliitude Föderatsioon) EFC - European Football Championship (Euroopa jalgpalli meistrivõistlused) ANC - African Nations Cup – (Aafrika rahvaste karikavõistlused jalgpallis) NC - National Coach (rahvuskoondise peatreener) NT - National Team (rahvuskoondis) Mid - Midfield (keskväli)
Mainekaim turniir on iga nelja aasta tagant toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused. Jalgpalli-laadse mängu vanimaks kirjalikuks allikaks on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2. ja 3. sajandist e.m.a. Euroopas on selliseid mänge harrastatud keskajast. Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli 1863. aastal Inglismaa jalgpalliliidu (The Football Association ehk FA) Osa neist ei olnud nõus jõuvõtete keelustamisega ja lõid lahku, moodustades 1871. aastal Inglismaa ragbiliidu. Vaidlustele tegi lõpu 1886. aastal Inglismaa, Sotimaa, Walesi ja Iirimaa jalgpalliliidu asutatud Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB).Jalgpalli esitine areng leidis aset Briti saartel. Maailma vanim jalgpallivõistlus on 1871. aastal käivitunud FA karikas. Esimese ametliku maavõistluse pidasid 1872. aastal Inglismaa ja Sotimaa. Vanim liiga on 1888
Jalgpalli-laadse mängu vanimaks allikaks on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2-3. aastast eKr. Euroopas algas selle ala harrastamine keskajast. Renessansiaja Itaalias mängiti keerulisemat varianti nimega Calcio. Kaasaegse jalgpalli mõtlesid välja inglased 19. sajandi keskel (u. 1848). See sai alguse katsetest ühtlustada Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli Inglismaa jalgpalliliidu FA (The Football Association). Osa neist ei olnud nõus jõuvõtete keelustamisega ja lõid lahku, moodustades eraldi Inglismaa ragbiliidu. Vaidlustele tegi lõpu 1886. aastal Inglismaa, Sotimaa, Walesi ja Iirimaa asutatud Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu IFAB (The International Football Association Board). Esitine areng leidis aset Briti saartel. Maailma vanim jalgpallivõistlus on 1872. aastal käivitunud FA karikas. Esimese ametliku maavõistluse pidasid Inglismaa ja Sotimaa. Vanim liiga on 1888
· Ei tohi olla alla 7 mängija · Varumängijaid 3-7 · Kui mäng peatatakse kohtuniku poolt, siis seda jätkatakse vabalöögiga 4. Mängijate varustus Ei tohi kasutada ohtlikku varustust, kaasaarvatud ehteid. Põhivarustusse kuuluvad jalgpallisärk, spordipüksid, põlvikud, säärekaitsed, jalanõud. Väravavahtide riietus peab olema teistest mängijatest eristatav. 5. Kohtunik Juhib igat mängu, tagab reeglite täitmise, mõõdab mängu aega ja täidab võistluste protokolli. Talle kuulub veel palju õigusi ja kohustusi. 6. Abikohtunikud · Neid on 2 · Ülesanne on kohtuniku abistamine 7. Mängu kestus Mäng koosneb kahest võrdsest 45-minutilisest poolajast, kuid seda võib ka kokkuleppepõhiselt muuta. Vaheaeg ei tohi ületada 15 minutit, seda võib muuta ainult kohtuniku nõusolekul.
Jalgpall Referaat Sisukord SISSEJUHATUS..............................................................................3 1. Mängu reeglid...............................................................................4 1.1. Väljak.....................................................................................4 1.1.1. Äärejooned............................................................................5 1.1.2. Karistusala.............................................................................6 2. Varustus.......................................................................................7 2.1. Mängijate põhivarustus..................................................................7 2.2. Jalanõud...
3 1 AJALUGU Jalgpalli-laadse mängu vanimaks kirjalikuks allikaks on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2. ja 3. sajandist e.m.a.Euroopas on selliseid mänge harrastatud keskajast.Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli 1863. aastal Inglismaa jalgpalliliidu (The Football Association ehk FA). Osa neist ei olnud nõus jõuvõtete keelustamisega ja lõid lahku, moodustades 1871. aastal Inglismaa ragbiliidu. Vaidlustele tegi lõpu 1886. aastal Inglismaa, Sotimaa, Walesi ja Iirimaa jalgpalliliidu asutatud IFAB1. Jalgpalli esitine areng leidis aset Briti saartel. Maaima vanim jalgpallivõistlus on 1871. aastal käivitunud FA karikas. Esimese ametliku maavõistluse pidasid 1872. aastal Inglismaa ja Sotimaa. Vanim liiga on 1888
Osa neist ei olnud nõus jõuvõtete keelustamisega ja lõid lahku, moodustades 1871. aastal Inglismaa ragbiliidu. Vaidlustele tegi lõpu 1886. aastal Inglismaa, Sotimaa, Walesi ja Iirimaa jalgpalliliidu asutatud Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB). Jalgpalli esitine areng leidis aset Briti saartel. Maailma vanim jalgpallivõistlus on 1871. aastal käivitunud FA karikas. Esimese ametliku maavõistluse pidasid 1872. aastal Inglismaa ja Sotimaa. Vanim liiga on 1888. aastal asutatud The Football League, mis oli Inglismaa kõrgliigaks 1992. aastani. Rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA moodustasid 1904. aastal Pariisis seitsme riigi esindused. Prantsusmaa algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal. Eestisse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena
SISUKORD SISSEJUHATUS 1.JALGPALL 1.1Mängu reeglid 1.2Väljak 1.3Varustus 1.4Jalgpalli levik 1.5Ajalugu 2.JALGPALLI LEVIK KEILAS 2.1Asukoht 2.2Koolid 2.3Võimalused jalgpalli mängimiseks 3.ANALÜÜS 3.1Küsimustiku analüüs KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID LISAD SISSEJUHATUS JALGPALLI REEGLID Jalgpall on ,sportlik mäng mida mängib kaks võistkonda ristküliku kujulisel väljakul mille otstes on väravad. Mängu eesmärgiks on jala või peaga mängides lüüa palli vastase väravasse ja võidab võistkond kes lööb palli vastase väravasse rohkem kordi . Võistkonnas mängib korraga 11 mängijat, kaasa arvatudväravavaht, kes ainsana tohib palli kätega puutuda (oma värava ümber karistusalal). Mängus on 2 poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid teinud v�
Eestisse jõudis mäng 20. sajandi esimestel aastatel. AJALUGU Jalgpallilaadse mängu vanimaks kirjalikuks allikaks on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2. ja 3. sajandist e.m.a. Euroopas on selliseid mänge harrastatud keskajast. Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli 1863. aastal Inglismaa jalgpalliliidu (The Football Association ehk FA). Osa neist ei olnud nõus jõuvõtete keelustamisega ja lõid lahku, moodustades 1871. aastal Inglismaa ragbiliidu. Vaidlustele tegi lõpu 1886. aastal Inglismaa, Sotimaa, Walesi ja Iirimaa jalgpalliliidu asutatud Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB). Jalgpalli esitine areng leidis aset Briti saartel. Maailma vanim jalgpallivõistlus on 1871. aastal käivitunud FA karikas. Esimese ametliku maavõistluse pidasid 1872. aastal Inglismaa ja Sotimaa. Vanim liiga on 1888
või väljaspool mänguväljakut (aga ikka mängu ajal). Sellele järgneb alati 2-minutiline karistus võistkonnale, see tähendab, et mänguväljakul olevate mängijate arvu vähendatakse ühe võrra. See karistus erineb jalgpalli punase kaardi karistusest, sest pärast karistusaja möödumist võib seda mängijat asendada. KOHTUNIKUD. Igat mängu juhivad kaks võrdsete õigustega kohtunikku, keda abistavad ajamõõtja ja sekretär. Loosimise viib läbi üks kohtunik teise kohtuniku ning mõlema võistkonna kapteni juuresolekul. Kohtunikud peavad mängu kestel korduvalt teineteisega väljakupooli vahetama. Tavaliselt on üks kohtunik kaitsjate ja teine ründajate selja taga. Mängu ajal tohivad kohtunike poole pöörduda ainult võistkondade vastutavad ametlikud isikud. http://www.eok.ee/content/k%C3%A4sipall
KEILA GÜMNAASIUM 8c klass Juhan Juurikas JALGPALL Referaat Juhendaja: õp N. Härsing Keila 2008 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 1. Jalgpall.....................................................................................................4 2. Väljak.......................................................................................................5 3. Mängijate põhivarustus............................................................................6 4. Ajalugu.....................................................................................................7 5. Eesti Jalgpall............................................................................................8 Kokkuvõte......................................
püüdmiseks üles hüpanud, mõlemad jalad maast lahti. Mark'i sooritanud mängijal on seejärel õigus vabalöögile. Maastlöök (place kick) Pall pannakse vertikaalselt maha ja lööja üritab lüüa selle kahe posti vahele, üle põiklati. Tugijalg jääb pallist pisut kaugemale, löögijalg peab tabama palli võimalikult lähedalt, et anda sellele tõusev trajektoor. Maastlööki kasutatakse karistuslöögi ehk penalti sooritamiseks. Pildil: Pildil on toodud näide maastlöögist Põrkest palli löömine (drop kick) Lööja laseb pallil käest langeda ja lööb seda jalage hetkel, mil pall maast üles põrkab. Löögijalg peab tabama palli täpselt sel hetkel, kui see üles põrkab, et anda sellele tõusev trajektoor. Selline löök lubab ka palli paremini vallata. Kinnihoidmine (hold)
See kehtib ka rahvusvahelistes mängudes. Mängu käik Lahtivise tuleb teha ühes üheksast lahtiviskekohast või ühel kahest kujuteldavast joonest, mis kulgevad poordiga paralleelselt ühe tsooni lahtiviskepunktist teise tsooni lahtiviskepunktini. 6 Juhul, kui lahtiviskaja ei ole oma kohta õigeks ajaks sisse võtnud, võib kohtunik nõuda tema asendamist väljakul oleva võistkonnakaaslasega. Kui mängija siseneb lahtiviske ajal ringi, määrab kohtunik uue lahtiviske. Lahtiviskel osalevad mängijad peavad viske ajal olema näoga vastasvõistkonna värava poole ning paiknema üksteisest umbes hokikepi pikkuse kaugusel. Mängija hokikepi laba peab asetsema jääl. Mängu peatamise kohas toimuv lahtivise leiab aset siis, kui reegleid on
Pall- võivad olla nii nahast- L kui sünteetilisest- S materjalist, nahast on pehmemad kuid kallimad, kaal 260-280g, ümbermõõt 65-67 cm, siserõhk 0,30-0,325 kg/cm3, värvikombinatsioonid Väljak- riskülikukujuline, 18*9m, keskjoon teeb kaheks ruuduks, ründejoon eraldab väljakust ründeala, mis asub 3m kaugusel keskjoonest, otsajoon eraldab pallinguala väljakust, väljak jaotatud mõtteliselt kuueks tsooniks- 1 taga parem, 2 ees parem, 3 keskel, 4 ees vasak, 5 taga vasak, 6 taga keskel Mängijad- 12, mõlemal pool 6 ja asuvad tsoonides, eesliinimängijad asuvad tsoonides 2,3,4 ja tagaliini 1,6,5, tagaliinimängijad ei tohi rünnata hüppelt eesliinis võrgus kõrgemal olevat palli, rünnakult peavad hüppama ründejoone tagant ja maanduda ründealasse, sidemängija e tõstja kelle
83 m. Korraga on ühest võistkonnast väljakul kuus mängjat, nende seas üks väravavaht,kolm ründe- ja kaks kaitsemängjat. Määruste rikkumise eest saadetakse mängja platsilt minema, vastavalt oma rikkumisele, kas kaheks või viieks minutiks. Mängjad liiguvad jääl uiskudel ja püüavad litrit spetsiaalsete keppidega vastasmeeskonna väravasse lüüa. Mängu kestus on 3x20 minutit 10 minutiliste vaheaegadega. Võidab meeskond, kes lööb rohkem väravaid. Pilt 1. Jäähoki väljak 4 Iluuisutamine Iluuisutamine on spordiala, kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast. Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...................................................................................... 11
annaabi.ee 
