Piima toodeti linnalähedastes mõisates kuna transporditingimused olid viletsad. Veoloomaks härjad, hobuseid oli vähe. Karjamaadena kasutati viletsaid maid, sood ja rabad. Enne Liivi sõda oli talumaid rohkem kui mõisamaid. Rootsi ajal vastupidi 17. saj lõpuks 1:2,5. Mõisate arv üle 1000. Kuna põllud olid kivised siis tegeleti kivikoristusega ja ehitati kiviaedu. Suurimad kivikoristused Saare ja Hiiumaal. Teotöö Teotöö: jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmetegu: iga nädal teatud arv päevi teomees koos veoloomade ja rakendiga. Kuni kuus päeva nädalas. Jalategu: suvine põllutööde hooaeg ja sama palju päevi. Abitegu: kiireloomuliste mõisatööde hooajal. Heinategu, sõnnikuvedu, alepõletamine, talvel mõisavoorid. Lisaks veel loonusandamina osa talu viljasaagist mõisale. Peale selle lambaid, mune, võid, mett jne. Pärisorjastamine Lõplik pärisorjastamine. 1632 maakohtu korraldus et pagenud talupoegi kätte saada. Sellega
nõutada kuningaluba. See parandas talupoegade elu kuna mõisnike võim talupoega üle märgatavalt kitsenes. Võib öelda et reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. 15. Vakuraamat Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohtustused mõisa vastu, see piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi. 16. Teotöö, kuidas jaguneb? Teotöö jagunes rakmeteoks ja jalateoks, rakmetegu oli talumajapidamisele kõige koormavam. 17. Nimeta tähtamaid Eestimaa kubermangu sadamaid Arhangelski sadam 18. Milles seisnes siinse teravilja tähtsus? Kõrgelt hinnatud, moodustas tavaliselt Tallinna väljaveost 19. Manufaktuurid Tolle aja mõistes suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil 20. Suur nälg- põhjused ja tagajärg Põhjuseks oli väga halb ilmastik, mis ei lasknud viljal kasvada ning tulemuseks oli 70
välja õpetamist. Mõisnikud arvasid, et talupojad ei küündi sellisele tasemele, et oleks vaja koole, et nad oskavad vaid põllutöid. Üldiselt oli talupoegade elu raske, neid koormas kiireloomuline mõisatöö, neid sunniti andma mõisale oma põllult saadud viljasaaki, isegi kui põlluharimine oli vähetootev, kuigi nende põllud olid viljakamad, sest neil oli rohkem loomi. Talupoja tähtsaim kohustus oli teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmetegu nägi välja selline, et talust tuli 3-6 päevaks nädalas saata mõisa mees hobusega. Jalategu oli tööliik, kus mõisa saadeti talupoeg jalgsi sund abiteole (rehepeks, heinategu). Samuti keelati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnik. Kuningas Karl sai vanemaks ja avastas tühja riigikassa ning alustas reduktsiooni (1680), mis tähendas mõisate taasriigistamist, loodi vakuraamatud, kuhu pandi kirja kõik talupoegade kohustused
jälginud seadusi halvenes kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted Talupoegade õiguste suurenemine Talupoegadest said riigitalupojad Rentnikud tasusid suhteliselt madalaid rente, osalt viljas ja osalt rahas Riigimõisad renditi välja Mõisate endistel omanikel lubati tavaliselt jääda rentnikeks 6. Talupoegade elu ning olukord Rootsi ajal. Peamised koormised: Teotöö, mis jagunes rakme- ja jalateoks Abitegu- hooajalised tööd mõisas nt sõnnikuvedu, aletamine, ehitustööd Mõisavooris käimine nt teravilja vedu sadamalinnadesse Naturaalandamid Rahalised koormised Talupojad olid sunnismaised ja neid võis isegi müüa, osta ja vahetada Kuni reduktsioonini talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord halvenes 17.sajandil kinnitati talupoegade pärisorjuslik seisund ja sunnismaisus Peale redukt
erinev? V:Varauusaegne pärisori:talupoeg oli mõisniku omad. Nende lapsed sündisid pärisorjana. Sunnismaisus, talupoeg ei saanud omad vaba aja eest otsustada, ega tohtinud lahkuda mõisniku loata tema malt. Talupoeg oli sunnitud leüüima mõisniku pandud koormistega. Antiikajal:Talupoeg sai minna teise mõisniku juurde. Sai ise oma vaba aja üle otsustada. 12. Millised olid talupoegade peamised koormised varauusajal Eesti- ja Liivimaal? Selgita. V:Teotöö jagunes rakmeteoks (hobusega) ja jalateoks (jalatööline). Loonusrent:pidi andma ära osa talu toodangust. Abietgu e. hooajalised tööd mõisas. Rahalised koormised. 13. Milline oli reduktsiooni mõju talurahva majanduslikule ja õiguslikule olukorrale? V:Alustati põhjalikku riigimaade kaarditamist ja koormiste määrad pandi kirja vakuraamatutes. Keelati anda ihunihtlust. Õigus kaevata rentnike peale kohtusse, kuni kuningani välja. Keelati talupoegade müümine mast lahus, nende taludest väljatõstmine ja made mõisastamine. 14
13. Baltiaadli suhted Rootsi võimuga pärast reduktsiooni. Reduktsioon tekitas Balti aadlis tugevat vastuseisu. 14. Miks oli elu riigimõisas parem kui eramõisas? Mõisnike võim talupoegade üle vähenes. 15. Vakuraamat. Raamat kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. 16. Teotöö, kuidas jaguneb? talupoegade kooris, kohustatud aastas kindel arv päevi mõisas oma riistade ja loomadega tasuta tööd tegema. See jagunes rakmeteoks ja jalateoks. 17. Nimeta tähtamaid Eestimaa kubermangu sadamaid? Arhangeleski sadam, Narva sadam, Pärnu sadam, Haapsalu sadam, Kuressaare sadam. 18. Milles seisnes siinse teravilja tähtsus? Lääne-Euroopa majanduse elavnemine uusajal tõi kaasa suurema vajaduse toiduainetele. 19. Manufaktuurid. Tolle aja mõistes suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil. Vanimad on telliselöövid ja lubjaahjud. Põhikeskuseks oli Narva. 20
riifiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat ei olnud Pasoraat-kirikumõisad, mis olid rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad nin andsid elatist kirikuõpetajale 9. Mis põhjustas mõisapõldude laiendamise 17. sajandi keskpaigaks?-Kõrged viljahinnad; mõisnike soov suurendada oma tulusid; vähene saagikus, mille põhjustas põldude kasin väetamine 10. Millised olid talupoegade peamised koormised 17. sajandil? Selgita.-Teotöö, mis jagunes rakme- ja jalateoks; abitegu ehk hooajalised tööd mõisas; mõisavoorsi käimine; naturaalandamid; rahalised koormised 11. Miks halvenes talupoegade olukord enne mõisate reduktsiooni?-Rootsi riik kinnitas 17.saj keskel talupoegade pärisorjusliku seisundi ja sunnismaisuse; kasvav eramõistae arv(eramõisates olid koormised normeerimata); mõisamaade laiendamisega kasvasid ka talupoegade koormised 12. Kuidas muutis mõisate reduktsioon talupoegade majanduslikku ja õiguslikku olukorda
17.saj. lõpus aga juba 1 : 2,5. Mõisapõldude laiendamise põhjuseks olid: - kõrged viljahinnad (Rootsi ajal kasvas oluliselt teravilja eksport Eestist). - mõisnike soov suurendada oma tulusid. - vähene saagikus, mille põhjustas põldude kesine väetamine; saagikuse kasv saavutati seetõttu peamiselt põldude laiendamise teel. 2) Talupoegade peamised koormised: - teotöö, mis jagunes rakme- ja jalateoks. Iseloomulik oli teotöö pidev suurenemine. - abitegu e. hooajalised tööd mõisas- sõnnikuvedu, kütise põletamine (aletamine) ehitustööd mõisas jne. - mõisavooris käimine (näiteks teravilja vedu sadamalinnadesse). - naturaalandamid (hinnus; käsitöötooted jne.). 3) Talupoegade õigusliku seisundi muutumine 17.sajandil: A) Kuni reduktsioonini talupoegade õiguslik ja majanduslik
Põllumajandus Mõisate arv Eestis ulatus 17. sajandi lõpuks üle 1000. Rõhku pandi teravilja kasvatamisele. Eesti oli põhjapoolseim maa, mis suutis vilja välja vedada. Kõige enam kasvatati rukist. Tööloomadena kasutati valdavalt härgi. Lehmi peeti vähe. Takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel. Viljasaaks olenes väetamisest. Talupõldudel oli saagikus suurem kui mõisates. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmeteol tuli talust nädalaks saata 3-6 päevaks mõisasse mees hobuse või härjapaariga. Talupoegi sunniti veel abiteole. Talviseks kohustuseks oli osalemine mõisavooris, mis tähendas viljavedu ühest linnast teise. Eestimaa veed olid kalarohked, suurt saaki püüti Peipsi järvest. Linnad ja kaubandus Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimaluse ainult sadamalinnadele. See tähendas majanduslikku õitsengut Narvale ning Tallinnale. Ebasoodsaks kujunes Tartu seisund
Põllumajandus Mõisate arv Eestis ulatus 17. sajandi lõpuks üle 1000. Rõhku pandi teravilja kasvatamisele. Eesti oli põhjapoolseim maa, mis suutis vilja välja vedada. Kõige enam kasvatati rukist. Tööloomadena kasutati valdavalt härgi. Lehmi peeti vähe. Takistuseks viljatoodangu suurendamisele sai kivide rohkus põldudel. Viljasaaks olenes väetamisest. Talupõldudel oli saagikus suurem kui mõisates. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Rakmeteol tuli talust nädalaks saata 3-6 päevaks mõisasse mees hobuse või härjapaariga. Talupoegi sunniti veel abiteole. Talviseks kohustuseks oli osalemine mõisavooris, mis tähendas viljavedu ühest linnast teise. Eestimaa veed olid kalarohked, suurt saaki püüti Peipsi järvest. Linnad ja kaubandus Uued olud andsid aktiivse majandustegevuse võimaluse ainult sadamalinnadele. See tähendas majanduslikku õitsengut Narvale ning Tallinnale. Ebasoodsaks kujunes Tartu seisund
Rootsi kuningani, kelle sõna jäi ka kohtuasjades viimaseks ja lõplikuks. Reduktsioon-eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine (seda tegi Karl XI). Vakuraamat-raamat,mis seati sisse redutseeritud mõisates ja sinna kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Rakmetegu, jalategu-talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis kujunes rakmeteoks ( teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga) ja jalateoks(teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline). Konsistoorium-Liivimaal loodud luterlik kirikuvalitsus Rootsi ajal. Kindralsuperintendent-Liivimaa luteri kiriku vaimulik juht Rootsi ajal. Vöörmönder-koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Nõiaprotsess-protestantlik kirik ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel; just nüüd hakati üle
Kasvasid koormised. Koos reduktsiooniga kitsenes mõisnike võim. Koormised viidi vastavusse talude tegeliku kandevõimega. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoegade kohustused mõisate vastu. Talupoegadele anti võimalus kaevata mõisnike peale, kui nad nende õigusi rikkusid. Mõisnikeks jäid valdavalt sakslased. ·Põllumajandus rõhk teraviljakasvatusele (rukis), sageli talupoegadel rohkem loomi kui mõisatel. Teotöö jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Oli veel abitegu. 16951697 oli Suur Nälg. ·Linnad ja kaubandus aktiivne majandustegevus oli pea ainult sadamalinnadel. Hansalinnad käisid alla. Kaubanduse poolest paistsid silma Narva (tähtis Venemaa kaubanduses) ja Tallinn (peamine vilja väljaveo sadam). Tähtsuselt langesid Viljandi, Pärnu ja Tartu. Linnarahvastiku osakaal oli umbes 7%. Hakkasid tekkima manufaktuurid, mis võimaldasid tööjaotuse. ·Luteri kirik Eestis hakati tegelema jälle vanade kommetega
Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid, kuid hakati ka enne Rootsi aeg saadud maid tagasi võtma. Liivimaal langes reduktsiooni alla tervelt 80%, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30% maadest. Ära võetud maad anti siiski rendile endistele omanikele, kes pidi osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile, millega riigi tulud kasvasid kiirsti. koormiste liigid - Teotöö, mis jagunes rakme-ja jalateoks. Iseloomulik oli teotöö pidev suurenemine seoses mõisapõldude lainemisega. - Abitegu ehk hooajalised tööd mõisas (nt sõnnikuvedu, kütise põletamine ehk aletamine, ehtustööd mõisas jne.) - Mõisavooris käimine (nt tervavilja vedu sadamalinnadesse) - Naturaalandamid (hinnus, käsitöötooted jne) - Rahalised koormised. olukord pärast reduktsiooni *Paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord. *Kasvasid järsult Rootsi riigi tulud.
külalisetele pakkuda. Aadlikud haavusid, kui neid alandati maarentiku seisukorda. Põllumajandus: Rõhku pandi teraviljakasvatusele, sest see andis suurimat sissetulekut. Põlluharimine toimus endiselt kolmväljasüsteemis. Takistuseks olid kivid põldudel, mida hakati koristama. Esialgu laoti neid lihtsalt unnikusse, hiljem hakati kiviaedu laduma. Mõisa põlde hariti talupoegade tööjõuga. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Kui mõisas oli kiireloomulisi hooajatöid, sunniti talupoegi veel abiteole. Raskeim talvine kohustus oli osalemine mõisavooris(viljavedu). Lisaks teotööle pidid talupojad loonuseandamina mõisnikule viima osa talu põllumajanduslikust ja kästitöötoodangust. Võrreldes keskajaga vähenes oluliselt mesinduse osakaal. Linnad ja kaubandus: Uued olud andsid aktiivse kaubandusvõimaluse ainult sadamalinnadele.
Gustav Oxenstiera uuendatud maakorraldus fikseeris 1645. aastal sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Aadlikest sillakohtunike asemel asusid Liivimaal politseilisi ülesandeid täitma riigi poolt määratud ametnikud- kreisifoogtid. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Kui mõisas oli kiireloomulisi hooajatöid, sunniti talupojad veel abiteole. Raskeim talvine kohustus oli mõisavooris. Rootsi riigi viljaait- Baltimaade nimetus kõrgelt hinnatud teravilja tõttu. 1695.-1697. aasta näljahäda: 1694. aasta ilmastik oli viljakasvuks ebasoodne. 1696. aasta märts- aprill olid väga külmad, suvekuudel sadas taas vihma. 1697. aasta kevadel sulas teede äärtes ja asulate ümbruses lume alt välja palju laipu. Kohalikud võimud ja linnad, omades küll 1696
Gustav Oxenstiera uuendatud maakorraldus fikseeris 1645. aastal sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Aadlikest sillakohtunike asemel asusid Liivimaal politseilisi ülesandeid täitma riigi poolt määratud ametnikud- kreisifoogtid. Talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks. Kui mõisas oli kiireloomulisi hooajatöid, sunniti talupojad veel abiteole. Raskeim talvine kohustus oli mõisavooris. Rootsi riigi viljaait- Baltimaade nimetus kõrgelt hinnatud teravilja tõttu. 1695.-1697. aasta näljahäda: 1694. aasta ilmastik oli viljakasvuks ebasoodne. 1696. aasta märts- aprill olid väga külmad, suvekuudel sadas taas vihma. 1697. aasta kevadel sulas teede äärtes ja asulate ümbruses lume alt välja palju laipu. Kohalikud võimud ja linnad, omades küll 1696
1. Ennem sõda oli eestlasi ligikaudu 250 000-280 000, kellest suurem osa olid talupojad. 1620-aastal oli ca. 100 000 inimest. 2. Reduktsioon-talude tagasivõtmine riigile. 1680 aastal riigipäeval viis kuningas Karl XI läbi otususe nn. suure reduktsooni kohta Rootsi riigis. 3. Ligikaudu 1000. 4. Mõisamajanduse arenguga kujunes talupoegade tähtsaimaks kohustuseks teotöö, jagunes nõutavaks korraliseks teotööks ja abiteoks. Korraline teotöö jagunes: rakmeteoks ja jalateoks. Abiteo all mõeldi teotööd mõisale kiireloomuliste hooajatööde tegemiseks. Raskeimaks talviseks kohustuseks olid talupoegadele mõisavoorid. Lisaks sellele, et kogu vili mõisapõllul kasvatati talupoegade tööga, pidid talupojad andma loodusandamina mõisale osa talu ja põldudelt saadud saagist. . Rootsi võimu perioodil toimus talupoegade uus ja sedapuhku lõplik pärisorjastamine. Vastu tulles mõisnike soovidele, kehtestati 1632. aastal Liivimaal maakohtu korraldus, mille kohaselt
põllul, hiljem hakati neid laduma kiviaedadeks viljasaak olenes suurel määral väetamisest: mõisates peeti loomi suhteliselt vähem kui taludes ja seetõttu oli talupõldudel saagikus isegi suurem, vastukaaluks püüdis mõis laiendada külvipinda, sest põlde hariti talupoegade tööjõuga, mõistagi tõi see kaasa talupoegade teokoormiste suurenemise talupoegade tähtsaimaks kohustuseks kujunes teotöö, mis jagunes rakmeteoks ja jalateoks rakmetegu oli talumajapidamisele kõige koormavam; üldiseks nõudmiseks kujunes, et keskmisest talust tuli 36 päevaks nädalas saata mõisasse mees hobuse või härjapaari ja rakendiga kui mõisas oli kiireloomulisi hooajatöid, sunniti talupojad veel abiteole raskeim talvine kohustus oli osalemine mõisavooris lisaks teotööle mõisas pidid talupojad loonusandamina mõisnikule viima osa talu põllumajanduslikust ja ka käsitöötoodangust 17
annaabi.ee 
