kindlustab mootori parima töö. See tähendab et mootori kulumine on väikseim , kütusekulu väikseim , võimsus suurim . Mootori temperatuuri aitab hoida 90C juures termostaat. Mootor soojenemine toimub põhimõttel et jahutussüsteemist lülitatakse radiator välja . See tähendab et termostaat suleb oma klapiga jahutusvedeliku pääsu radiaatorisse . Suunates seda ringleb vaid mootori jahutussärgis . Vastavalt sellele kuidas temperatuur tõuseb hakkab termostaat juhtima jahutusvedelikku ka radiaatorisse .Radiaatori abil toimub soojuse edastamine välisõhku , seega on radiaator soojusvaheti. Radiaator koosneb kahest anumast ja jahutuselemendist . Jahutuselement koosneb üksikutest torudest , mis on kas ümmargused või ovaalse ristlõikega. Radiaatori jahutuspinna suurendamiseks asetatakse torude vahele õhukesest messingist , vasest või alumiiniumist lainelised lindid, mis joodetakse torude kluge.Radiaatori täiteava suletakse õhukindla korgiga
pumpa. Eesmärk- saavutada võimalikult kiiresti mootoritöötemp. : 80-90*C Termostaat reageerib vedeliku temperatuure asubsuure ja väikse ringi vahel termostaatklapi mõte-saavutada kiiresti mootori töötemp. ja hoida mootori töötemperatuuri. Vedeliku pump Eesmärk- tekitada süsteemis jahutusvedeliku ringlus,saab ajami väntvõllilt hammasrihma või kiilrihma abil. Radiaator Jahutab jahutusvedelikku Ventilaator tekitab õhuvoolu läbi radiaatori käiatakse: elektri mootoriga, mehhaniliselt kiilrihmaga Paisupaak Vajalik töösooja vedeliku paisumise kompenseerimiseks Paisupaagi kork tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1-0,13bar, mis on vajalik temp. tõstmiseks. Jahutusvedelikud EG- etüleenglükool+ aditiivid /+ vesi/. PG- propüleenglükool + aditiivid /+vesi/
5.3- Kaldumine detonatsioonile(detonatsioon: Põlemis kiirus silindris on ca. 20m/s detonatsiooni korral 2000m/s). 5.4- Höögsüüte esinemine. Rike6)Kolvi purunemine. Tunnused: 6.1- Tugev müra, millele järgneb mootori kinni kiilumine, kuna töötas pikalt detonatsiooniga. Rike7)Praod silindri plokis või plokikaanes. Tunnused: 7.1- Jahutusvedeliku välja immitsemine. 7.2- Õli välja immitsemine. 7.3- Jahutusvedeliku sattumine õlisse, õli muutub halliks. 7.4- Õli sattumine jahutusvedelikku. Põhjused: Jahutusvedeliku(vee) külmumine jahutussärgis, külma vedeliku valamine veeta käivitatud mootorisse, tugeva detonatsiooniga töötamine. Rike8)Plokikaane tihendi vigastus või nõrk kinnitus. Tunnused: 8.1- Kompressiooni vähenemine. 8.2- Jahutusvedeliku või õli immitsemine silindrisse. 8.3- Veeauru väljumine summutist. 8.4- Vahele jätmised mootoritöös tühikäigul. 8.5- Tikkpoltide murdumine, mutrite ja poltide keermete vigastus.
(freesimine) Tööohutusnõuded • Kindaid ei tohi kanda • Kitsa puidu lükkamisel kasutada abivahendit • Töödelda toorikuid, mis püsivad freesimislaual kindlalt • Toorikut anda ette ketta pöörlemissuunale vastupidises suunas NURKLIHVIJA • Metalli ja kivi lihvimiseks ning lõikamiseks kuiv- lihvimisel jämetöötlus- ja lõikeketastega Tööohutusnõuded • Ei tohi kasutada poleerimismasinana • Mitte kasutada tarvikuid, mille jaoks jahutusvedelikku • Mitte lihvida lõikeketta servaga • Võtta asend, et olla valmis tagasilöögiks • Võimaluse korral kasutada lisakäepidet METALLITREIPINK • Metalli treimine (lõiketöötlemine, mille pealiikumiseks on tooriku pöörlemine ja lõiketerale antav ettenihe) Tööohutusnõuded • Kaitseprillid kohustuslikud • Metallilaastude ja –puru eemaldamiseks kasutada pintsette või harja, mitte iialgi käsi • Mitte kunagi ei tohi toetuda seadmele
lähimasse remondikohta. Mootoriõli ja õlifilter vahetatakse u. 10000- 15000km sõidu järel. Jahutussüsteem. Jahutussüsteem eemaldab mootorist liigse soojuse, tagab mootori kiire soojenemise ja temperatuuri püsimise igasuguse ilmaga n-ö töötemperatuuril (80-90 kraadi C). Paisupaagist kontrollitakse jahutusvedeliku taset, mis peaks olema märkide MAX ja MIN vahel. Näidik armatuurlaual näitab jahutusvedeliku temperatuuri. Jahutusvedelikku lisatakse paisupaagi kaudu. Mootori ülekuumenemist näitab jahutusvedeliku termomeeter. Ülekuumenemise tagajärjel võib väheneda mootori võimsus ja tekkida detonatsioon. Töösooja mootori radiaatorikorki ei tohi avada, sest rõhu alanemisel hakkab jahutusvedelik keema madalama temperatuuril, paiskub välja ja võib põhjustada põletushaavu. Külmumiskindel jahutusvedelik (antifriis) on peamiselt etüleen- või propüleenglükooli ja vee segu, mida ei pea talvel mootorist välja laskma
16) Treitera ehitus: a)pinna töötlemis viisi pole määratud c)pinda tuleb töödelda laastu eemaldamisega b)mehaaniline töötlemine. 17)Missuguse freesiga freesitakse hammasrattaid? Tigumoodulfreesiga. 18)kui suur peab olema minimaalne kaugus treiterast pakkideni detaili treimisel? 2…3mm 19)missugusele läbimõõdule tuleb treida detail,et sellele lõigata keere m20? 19,8mm 20)joonisel on märgitud välimine torukeere g2.millele vastab mõõt g2? Toru siseläbimõõdule 21)mis jahutusvedelikku kasutatakse malmi treimisel? Ei kasutata midagi 22)mis iseloomustab põhihälbeid a-st kuni i-ni? Alumine piirhälve on alati nulljoonest kõrgem. 23)missugune HSS spiraalpuuri tipunurk sobib terase puurimiseks? 118kraadi
Termostaat: Termostaadi ülesandeks on kaasa aidata mootori kiirele soojenemisele peale mootori käivitumist ning hoida automaatselt temperatuuri vajalikul tasemel. Mootori kiire soojenemine toimub põhimõttel, et jahutussüsteemist lülitatakse radiaator välja, see tähendab, et termostaat suleb oma klapiga jahutusvedeliku pääsu radiaatorisse, suunates seda ringlema vaid mootori jahutussärgis. Vastavalt sellele, kuidas mootoris temperatuur tõuseb, hakkab termostaat juhtima jahutusvedelikku ka radiaatorisse. Kui mootor on saavutanud maksimaalse temperatuuri, juhib termostaat vedeliku vaid radiaatorisse. Termostaat töötab järgmiselt. Külma mootori korral on termostaadi klapp, mille kaudu jahutusvedelik pääseb mootoriplokist radiaatorisse, suletud. Mootori soojenedes hakkab termostaadi sees olev aine paisuma ja avama klappi, mille kaudu vedelik pääseb radiaatorisse. Veepump: Vedeliku sundringvoolu tekitamiseks mootori jahutussüsteemis
· Nullida õlivahetusintervall. · Paigaldada õlivahetust kinnitav kleebis. 4 3. MOOTORI JAHUTUSVEDELIKU VAHETUS · Toimub ainult jahtunud mootoriga. · Kasutada kaitseprille ja kindaid. · Eemaldada põhjakate ja mootori jahutusventilaator kojaga. · Eemaldada paisupaagi kork ning vabastada jahutusradiaatori alumine toru. · Kasutada ainult BMW poolt heakskiidetud jahutusvedelikku. · Jahutussüsteem tuleb läbi uhuda veega, kui sinna on sattunud pori või mootoriõli, kuni mustus välja uhutakse. · Lasta välja jahutusvedelik kogumisanumasse. · Jahutusvedeliku kogus süsteemis 8 l., testirõhk süsteemi kontrolliks 1,5 bar. · Täita jahutussüsteem jahutusvedelikuga. · Õhutada jahutussüsteem ning kontrollida lekked, vajadusel lisada vedelikku. · Õhutamine toimub töösooja mootoriga.
Vedelikjahutussüsteemi osadeks on veepump, mootori jahutussärk, radiaator, termostaat ja ventilaator. Samuti ka paisupaak. 18 Jahutussüsteemi käivitamine tarbib 3...4 % mootori võimsusest. Vedelikjahutussüsteemi puudusteks on: a) süsteemi tihendamise vajadus, b) tühjaks jooksmise risk, c) süsteemi kui terviku suur mass, d) kallis tehnohoole, e) palju abiseadmeid. Veepumba ülesandeks on jahutussüsteemis hoida pidevas ringlemises jahutusvedelikku (dosool, antifriis, või vesi). Veepump Radiaatori ülesandeks on mootorist tulnud jahutusvedelikku jahutada et mootor ei kuumeneks üle. 19 Termostaat Termostaati võib tinglikult nimetada ka auto mootori temperatuuri regulaatoriks. Auto mootori jahutussüsteem jaguneb tegelikult kaheks osaks, nimetame neid osasid " väike veesärk " ja " suur veesärk ". Väikese veesärgi moodustab ainult
olemasolul. Vedelikjahutussüsteemi osadeks on veepump, mootori jahutussärk, radiaator, termostaat ja ventilaator. Samuti ka paisupaak. 16 Jahutussüsteemi käivitamine tarbib 3...4 % mootori võimsusest. Vedelikjahutussüsteemi puudusteks on: a) süsteemi tihendamise vajadus, b) tühjaks jooksmise risk, c) süsteemi kui terviku suur mass, d) kallis tehnohoole, e) palju abiseadmeid. Veepumba ülesandeks on jahutussüsteemis hoida pidevas ringlemises jahutusvedelikku (dosool, antifriis, või vesi). Veepump Radiaatori ülesandeks on mootorist tulnud jahutusvedelikku jahutada et mootor ei kuumeneks üle. Termostaat 17 Termostaati võib tinglikult nimetada ka auto mootori temperatuuri regulaatoriks. Auto mootori jahutussüsteem jaguneb tegelikult kaheks osaks, nimetame neid osasid " väike veesärk " ja " suur veesärk ". Väikese veesärgi moodustab ainult
Mida suurem on auto salong ja võimsam mootor, seda suurem on ka soojavajadus nende kütmiseks. Webastol on pakkuda sõiduautodele ja väikebussidele kahe erineva võimsusega eelsoojendit. Thermo Top E (4,2 kW) sobib enamusele sedaankerega sõiduautodele ning kaubikutele, mille salong on kaubaruumist vaheseinaga eraldatud. Thermo Top C (5,2 kW) on sobiv mahtuniversaalidele ja väikebussidele. Loomulikult on soojavajadus suurem võimsamate mootorite puhul, sest jahutussüsteemis voolavat jahutusvedelikku on rohkem. Seetõttu soovitame võimsa mootori ja suure salongiga autodele paigaldada Thermo Top C. Nõuanded soojendi käivitamiseks vahetult enne ärasõitu Isegi siis, kui auto eelsoojendi ei ole enne väljasõitu töötanud, võib selle käivitada kohe pärast auto mootori käivitamist. Eelsoojendi kiirendab tunduvalt mootori optimaalse temperatuuri saavutamise aega. Laske soojendil sõidu ajal töötada, kuni saavutatakse automootori normaalne töötemperatuur.
kulumist ja vähendab tema püsivusaega, mõjustab töödeldud pinna kvaliteeti, muudab töödeldava materjali mehaanilisi omadusi, hõõrdetegurit eri- ja tagapinnal ning laastu paksenemist. Sageli kasutatakse soojuse kahjuliku mõju vältimiseks vedeliku ja gaasi määrde- ja jahutusomadusi. Enamlevinud määrde- ja jahutusvedelikud on järgmised: mineraalsete elektrolüüdide vesilahused, emulsioonid, mineraalsed, loomsed ja taimsed õlid. Määrde- ja jahutusvedelikku kasutatakse peamisel automaatpinkidel, kus on vaja säilitada pikem lõikuri püsivusaeg. Pinnakaredus- on pinna reljeef, mille moodustavad töötlemisel pinnasse jäänud konarused. Lõikurimaterjlid: Legeertööristaterase erirühma moodustavad kõrge volframi- ja vanaadiumi-sisaludsega terased. Kiirlõiketerasest lõikuri kõvadus pärast termotöötlemist on HRC 62...65 ja soojuskindlus kuni 600...640 C. Ülikõvade materjalide rühma moodustavad tehisteemant ja kuubiline boornitriit.
Vali üks: a. viimistlustöötlemine ja abrasiivtöötlemine, raskesti töödeldavate materjalide töötlemine b. poleerimine, Cu töötlemiseks c. freesimise erijuht, Al sulamite töötlemiseks d. koorivtöötlemine võimalikult paksu materjali kihi eemaldamiseks, pehmete ja väikese tugevusega materjalide töötlemiseks Küsimus 21 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Lihvimisel kasutatakse lõike- e. jahutusvedelikku: Vali üks: a. ainult lõiketsooni jahutamiseks b. hõõrdumise vähendamiseks lõikeriista ja detaili vahel c. ainult erandjuhtudel lõikejõudude vähendamiseks d. lõiketsooni temperatuuri alandamiseks ja kulunud abrasiiviterade eemaldamiseks Küsimus 22 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Treimisel eemaldatakse tekkinud soojusvoog põhiliselt: Vali üks: a. kiirgusena ümbritsevasse keskkonda b. teriku kaudu c
Mida suurem on auto salong ja võimsam mootor, seda suurem on ka soojavajadus nende kütmiseks. Webastol on pakkuda sõiduautodele ja väikebussidele kahe erineva võimsusega eelsoojendit. Thermo Top E (4,2 kW) sobib enamusele sedaankerega sõiduautodele ning kaubikutele, mille salong on kaubaruumist vaheseinaga eraldatud. Thermo Top C (5,2 kW) on sobiv mahtuniversaalidele ja väikebussidele. Loomulikult on soojavajadus suurem võimsamate mootorite puhul, sest jahutussüsteemis voolavat jahutusvedelikku on rohkem. Seetõttu soovitame võimsa mootori ja suure salongiga autodele paigaldada Thermo Top C. Nõuanded soojendi käivitamiseks vahetult enne ärasõitu Isegi siis, kui auto eelsoojendi ei ole enne väljasõitu töötanud, võib selle käivitada kohe pärast auto mootori käivitamist. Eelsoojendi kiirendab tunduvalt mootori optimaalse temperatuuri saavutamise aega. Laske soojendil sõidu ajal töötada, kuni saavutatakse automootori normaalne töötemperatuur.
Põltsamaa Ametikool AUTOMOOTOR A1 Sami Laasi Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus............................................................................2 2. Mootori töötsükkel................................................................................4 3. Põhimõisted........................................................................................6 4. Vänt- kepsmehhanism............................................................................7 5. Õlitussüsteem....................................................................................10 6. Jahutussüsteem...................................................................................15 ...
Select one: a. materjali purustamiseks elektrisädelahenduste toimel, puidu töötlemiseks b. töödeldava pinna elektrokemilisel lahustamisel, kasutatakse elektrit juhtivate materjalide töötlemiseks c. töödeldava pinna mehaanilisel purustamisel, dielektrikute töötlemiseks d. töödeldava materjali plastsel deformeerimisel, sepiste valmistamiseks Question 4 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Lihvimisel kasutatakse lõike- e. jahutusvedelikku: Select one: a. ainult lõiketsooni jahutamiseks b. ainult erandjuhtudel lõikejõudude vähendamiseks c. hõõrdumise vähendamiseks lõikeriista ja detaili vahel d. lõiketsooni temperatuuri alandamiseks ja kulunud abrasiiviterade eemaldamiseks Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Lõikekeraamika põhikoostisosaks on järgmised ühendid, kasutusalad ja eelised on: Select one: a
Need usava, 5- termoisolatsioon, B- veesärgi, kuid segistita: 1- vee isestusava, 2- vee väljutusava, 3- veesärk, 4- väljutusava, 5- luuk, C- raamsegisti ja aatregistreerimiseks ning täituritega segisti kiiruse, veesärgivee liikumise tensiivsuse ja lisandite doseerimiseks. Sellisel juhul kuulub tanki komplekti ka kontrolleril akse spiraalikujulist torusegistit. Selle egisti sisse on võimalik juhtida soojendus- või jahutusvedelikku. Koos veesärgiga tagab see ja säilitamisel võõrmikrofloora pääsu keskkonnast või satavate lisanditega tanki. Nende tankide põhilisteks eripäradeks on kinnine või C, GEA, TETRA AVAL ja paljud teised. 12. Erinevaid tehnoloogilisi tanke: A- labasegisti ja veesärgita, 1- luuk, 2- segisti ajam 3-segisti labad4-väljutusava5- termoisolatsioon B- veesärgi, kuid segistita: 1- vee sisestusava2vee väljutusava3-veesärk4-välutusava5-luukC-raamsegisti
küttesegu ei sütti süüteküünla sädemest vaid põlemiskambri hõõguvatest pindadest. Mootor töötab edasi peale süüte väljalülitamist. Oktaanarv võib olla märgitud bensiinipaagi luugi siseküljele. Neste pliivaba bensiinitootjad väidavad, et kogu heitgaasi torustik peab 2x kauem vastu. Küünalde iga on pikem. Etüüliga bensiiniga peaks küünalde iga olema 20 000km. Pliivaba bensiiniga 40 000km. Kasutada aastaajale sobivat jahutusvedelikku. Kui kasutada vett, siis keedetult. Antifriis külmumiskindel etüleel või propüleelglükooli ja vee segu. Väga mürgine ja paisub veest rohkem. Tosool soovitatakse vahetada igal aastal, vene päritolu puhul. Silikaatide baasilist iga 2aasta tagant. Orgaaniliste manustega iga 5a tagant. Vahetada on vaja selleks, et manused e. lisandud ammenduvad ning mootor hakkab seestpoolt korrodeeruma, mis võib põhjustada mootori ülekuumenemist,
Joonis 3. Lintsaag Treipinke (joonis 4) võib leida masinatehases mitmeid erinevaid, nii modernseid kui ka vanaaegseid. Uued treipingid töötavad arvuti abil, inimesed vaid asetavad detaili sisse ja võtavad siis välja, kui on vajalikud tööd sellega tehtud. Tänapäevased pingid teevad viisteist korda kiiremini tööd kui vanad veneaegsed masinad. Nii nagu lintsael on ka kaasaegsel treipingil jahutussüsteem. Selle eesmärk on pritsida jahutusvedelikku töödeldava detaili ja treitera vahele (H. Kukk). Joonis 4. Treipink Freespinke (joonis 5) leidub tehases erisuguseid, neid mis on automaatika peal ja ka neid, mis töötavad käsitsi. Kaks neist on nüüdisaegsed ning ülejäänud pärinevad varasematest aegadest. Seade 11 toimib arvuti abil jooniste järgi, vastavalt vahetab see ka terasid iseseisvalt. Samuti võib see aparaat
poorid. Põleti on liiga kaldu ja gaasivool imeb endaga kaasa lisaõhku, tekitades poore. Põleti kalle peaks olema keevitatava pinna suhtes 80º-di juures. Düüs on pritsmeid täis, mustunud või sealt on tükk purunemisel välja kukkunud. Kaitsegaas väljub mitte nii nagu vaja, toimub gaasi keerutamine ja haaratakse kaasa lisaõhku ja tekivad õmblusse poorid. Vesijahutusega põleti omab ebatihedusi, millest pihkub välja jahutusvedelikku, mis koos kaitsegaasiga satub keevisõmblu-sesse, mille tulemusel tekivad poorid. Keevitatava metalli pind on kaetud kas õli, rasva, mustusega, värviga või on märgunud. Metall tuleks puhastada enne keevitamisele asumist. Seda tegemata satuvad keevisõmblusesse poorid. Vead detailide ühendamisest. Vuugi ettevalmistusega on tehtud liiga väike kalle, mille tulemusel jääb alumine osa läbi keevitamata. Soovitav kalle 60º, see on mõlemalt poolt 30º+30º.
Kui tera nürineb, siis lõikesoojuse jaotus mõnevõrra muutub: tera ja toorik kuumenevad enam. Esipinda mööda libisev laast annab põhiosa oma soojusest üle lõiketerale. Lõiketera võib nii hõõrdumise kui ka laastult saadava soojuse tõttu üle kuu- meneda ja lõikeomadused kaotada. LÕIKAMISEGA KAASNEVAD FÜÜSIKALISED NÄHTUSED Lõikamisega kaasneb mitmeid seaduspäraseid nähtusi, mille tundmine võimaldab põhjendatult valida lõikerežiimi, tera geomeetrilist kuju ning jahutusvedelikku. Kalestumine. Töödeldud pinna kõvadus on tooriku omast alati suurem. Seda põhjustab kalestumine (struktuuri muutumine), nähtus, mis ilmneb töödeldava metalli pinnakihis laastu lõikamisega kaasneva deformatsiooni toimel. Kalestunud kihi sügavus võib olla 1...2 mm. Kalestuse aste (kõva- duse suurenemise määr) ja kalestunud kihi paksus sõltuvad töödeldava materjali mehaanilistest omadustest (haprad metallid kalestuvad sitketest
teenindusettevõtte töötajal. 38. Tõstukit ei ole lubatud modifitseerida ega ümber kohandada moel, mis mõjutab tõstuki ohutut kasutamist ja töötamist. 16. Tõstukite hooldustööd Sisepõlemismootoriga tõstukite puhul on vaja teostada järgmisi kontrollimis- ja hooldustöid: Iga päev Kontrollida õlinivood ja lisada õli vastavalt vajadusele Kontrollida jahutusvedeliku taset ja lisada radiaatorisse jahutusvedelikku vastavalt vajadusele Kontrollida, kas esineb jahutusvedeliku või õli lekkeid Kontrollida, kas helisignaal töötab Kontrollida jalg- ja seisupiduri töökorras olekut Kui tõstuki mistahes sõlm ei tööta korralikult, tuleb teatada sellest vahetule ülemusele. Kord nädalas Kontrollida ventilaatoririhma pingsust ja seisundit Kontrollida pidurivedeliku taset piduri peasilindris, vajadusel lisada pidurivedelikku
volitatud teenindusettevõtte töötajal. 38. Tõstukit ei ole lubatud modifitseerida ega ümber kohandada moel, mis mõjutab tõstuki ohutut kasutamist ja töötamist. 16. Tõstukite hooldustööd Sisepõlemismootoriga tõstukite puhul on vaja teostada järgmisi kontrollimis- ja hooldustöid: Iga päev Kontrollida õlinivood ja lisada õli vastavalt vajadusele Kontrollida jahutusvedeliku taset ja lisada radiaatorisse jahutusvedelikku vastavalt vajadusele Kontrollida, kas esineb jahutusvedeliku või õli lekkeid Kontrollida, kas helisignaal töötab Kontrollida jalg- ja seisupiduri töökorras olekut Kui tõstuki mistahes sõlm ei tööta korralikult, tuleb teatada sellest vahetule ülemusele. Kord nädalas 51 Kontrollida ventilaatoririhma pingsust ja seisundit
(Technical maximum mass); 75) TÜ (tehnoülevaatus) on registreerimistunnistuse andmete võrdlemine sõidukiga ja sõiduki tehnoseisundi ning varustuse kontrollimine (Roadworthiness test); 76) tühimass on koormata sõiduki kere, haakeseadme (veduki korral) või kabiiniga runga või haakeseadmeta runga (kui valmistaja ei ole seda lõpuni ehitanud) mass, mis sisaldab: jahutusvedelikku, õlisid, kütust 90% kütusepaagi mahust, 100% kõigi teiste vedelike, v.a kasutatud (fekaal) veed, tööriistade, varuratta ja juhi (75 kg) massi. Bussidel sisaldab tühimass sõidukorras sõidukil meeskonna liikmete massi (75 kg igaüks), kui neile on ette nähtud istekoht sõidukis (Mass of the vehicle in running order); 77) tüübitunnustamine on protseduur, millega otsustatakse esitatud dokumentide alusel, kas sõiduk,
annaabi.ee 
