Austria filosoof Ludvig Wittgenstein on öelnud: ,,Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida." Kuid kas mitte kunst ei laga sealt, kus lõpevad sõnad? Kiviaja inimesed ei saanud end väljendada sõnadega, kuna neil polnud kujunenud meile omast kõnevõimet. Ometi näitavad koopamaalingud, et neil oli, mida kunsti läbi üksteisele edasi anda. Tolleaegsed inimesed uskusid, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil ,,päris" loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige hämaramatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla kaunistuselementideks. Ürgne kunst kandis endas suuresti maagilist tähendust. Ajapikku õppisid inimesed kunsti kaudu väljendama oma uskumusi, tõekspidamisi ja suhtumist maailma. Keskajal oli Euroopas kunsti ja kultuuri kandjaks eeskätt usk. Lihtrahvale
Ilma usuta ei ole religioonil mõtet Enamikus religioonides on ühistunnuseks: supranormaalne ehk üleloomulik - vägi, jumalad, loodusvaimud, deemonid, hinged jne. pühadus ehk miski, mis on omane ainult üleloomulikule või eriliste omkadustega inimesele ja mida/keda tuleb austada, kummardada ja teenida Maagia – nõidumine, võlumine Maagia liigid: Analoogiamaagia (põhieesmärk saavutatakse varem tehtud sarnase toiminguga) ehk jäljendamine või ahvimine Näit. loodusrahvastel jahilooma kujutise tapmine enne pärisjahti; põua ajal vee valamine sooviga vihma vesile kutsuda jne. Kontaktmaagia (Lad. pars pro toto – osa on samaväärne tervikuga) ehk kellegi/millegi mõjutamine, kasutades selle kehaosa, omandust või osa temast. Näit. nõidumine, kasutades kellegi juukseid, sülge jne või talle kuuluvat eset eesmärgiga teda kahjustada või siis endasse armuma panna Valge maagia – kasulik ja lubatud Must maagia – kahjulik ja keelatud Ka maagia eeldab usu olemasolu
kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele, näiteks savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese vajadust ilu ja loomusrõõmu järele, teiseks põhjuseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just koopamaale ja kivisse kraabitud joonistusi. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Näiteks arvati, et kui noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem päris loomadega sama. Koopamaalid tehti alati kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Praegustel andmetel on kõige kaunimad koopamaalid valminud u. 20 000-10 000 aastat tagasi. Sel ajal kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Jää taandudes liikus asustuspiir järjest rohkem põhja poole. Tundub nagu kogu tolleaegsete
Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Tõetruud ja loomulikud teosed. Piisonid, põdrad, harvem inimkujud. MESOLIITIKUM Lihtsustatud, skemaatiline. NEOLIITIKUM Kiviarhitektuurid (Stonehenge). Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi.
.................................................................9 Kokkuvõte ......................................................................................................................... 11 Kasutatud kirjandus ...........................................................................................................12 Lisa.....................................................................................................................................13 Lisa1. Jahilooma tapmise hind RMKs............................................................................13 2 Sissejuhatus Käesolev referaat annab ülevaate loomade populatsiooni muutustest, probleemidest ja teistest sellega kaasnevatest muredest. Referaadis käsitletakse põtrade, huntide,
M) Hülge-või morsanahast tehtud paat Kajak N) Euroopa kodustatav põhjapõder Poro O) Tundrarahvas, laplane Saam P) kaksküürkaamel Baktrian R) üksküürkaamel Dromedar S) Austraalia põlisrahvas Aborigeene T) Lumest ja jääst kuplikujuline onn eskimol Iglu U) Koera –või põhjapõdrarakend jääkõrbes ja tundras Narta V) Austraalia põlisrahva poolt kasutatav V-kujuline viskeriist jahilooma tabamiseks bumeran Õ) vaikse ookeani ranniku esinev troopiline tsüklon Tsunaami Ä) Nahast või tekstiilist kokkupandav telkelamu kõrbe-ja rohtla rändrahvastel Jurta 17. Milliseid taimeliike leiab tundraaladel sarnaselt meie soodega?( 8) Tõmba joon alla! kuusk, rabamurakas, tupp-villpea, nulg, sookail, kanarbik, korgitamm, jõhvikas, sinikas, tulp, vaevakask, pohl 18.Millised 2 tegurit soodustavad tundraaladel soode kujunemist?
Miks hakkas inimene joonistama? Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. KOOPAMAALID: tehti jahõnne tagamiseks, kujutati loomi (kitsed, hirved, härjad, piisonid, hobused) liikumises, loomade iseloomulikud jooned on hästi kujutatud, värvidest kasutati musta, pruuni, kollast ja punast.
Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Lascaux' koobas Maaling Lascaux Altamira Koopama koopas koopamaalingud al Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada. Kõige
Sporthobune Sportlik-kultuuriline kasutamine on tänapäeval maailmas kõige rohkem levinud hobuste kasutamisviis. Enamasti on tegemist vaba aja sisustamise võimalusega: ratsamängud, võidujooksud jm. Näiteks: polo, rodeo voltizeerimine; ratsasport - koolisõit, takistussõit, maastikusõit, galopivõistlused ja kestusratsutamine; jahiratsutamine - mänguline võistlus, kus aetakse taga kujuteldavat jahilooma; traavivõistlused; rakendisõit - vigursõit hoburakendiga; folklooriüritused - ratsaparaadid, härjavõitlused, Viini ratsaspordikool. Summaarsed normid Tööhobune: elatustarve - keha massi edasiareng ja töö. Noorhobune: elatustarbele lisaks + liikumistarve – liikumine, kasv Mära: elatustarve ja lootetarve. 500kg hobune teeb kerget tööd - elatus 60 mj, keham edasiv 20mj.
See omakorda võis viia mõne käepärase eseme, puunoti või kivi tagumiseni. Esimesteks rütmipillideks kasutasid nad käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist (kivid jm). Trummi meenutavat instrumenti, mille pingulelöödud nahale löödi käte või pulkadega kasutati nii tantsude saateks kui ka sidepidamise vahenditeks naabersuguharudega. Muusikat oli vaja ka üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo. Üsna pea taipasid muistse aja pillimehed, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust. Õõnsas ,,muusikariistas" tekib heli kahe elemendi korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpillid (metsasarv, oboe), samuti keelpillid (viiuli kõlakast).
Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada. Kõige kaunimad neist on praegustel andmetel valminud umbes 20 000 10 000 aastat tagasi. Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa
Saaki varitsedes ja jälgides õppis inimene tundma nende loomade kehaehitust ja liikumist, mida jäädvustati realistlikult koopamaalidel. Kontuurid uuristati seina või joonistati musta värviga ning kujutis kaeti seejärel värviga (kasutati musta, punast, pruuni ja kollast värvi). Looduslikud värvimullad segati vee, loomarasva või taimemahlaga. Koopamaalidel oli tavaliselt maagiline tähendus, selle abil usuti saavat jahiõnne. Näiteks usuti, et kui noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub sama ka jahil pärisloomaga. MAALIKUNST VANAS EGIPTUSES, KREEKAS JA ROOMAS Ka Egiptuse ja Ees-Aasia templite ning hauakambrite seinamaalid on seotud uskumustega. Egiptuse seinamaale iseloomustavad inimeste omapärased poosid jalad ja pea on külgvaates, õlad ja silm otsevaates. Pildisarjad ja hieroglüüfid kujutavad enamasti sündmusi vaarao ja ülikute elust. Kujutati seda, mida loodeti juhtuvat, lootes, et siis see ka täitub. Vanad
Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks.Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada. Kõige kaunimad neist on praegustel andmetel valminud umbes 20 000- 10 000 aastat tagasi. Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Vastavalt jää
maailmaga, mis aitab neil haigusi ravida, kohut mõista ja tulevikku ette näha. Kui jooki kasutatakse ravimiseks, siis joob seda samaan, mitte haige. Joogi mõjul mõistab ravitseja haiguse olemust ja tõlgendab siis oma nägemust, mille põhjal selgub talle haiguse põhjus ning ta asub selle vastu sümboolselt võitlema. Ta laulab patsiendile võitlusest ja sellest, kuidas ta kurjuse hävitab ja patsiendi vabastab. Kaapiväädi abil tehakse kindlaks vaenlase asukoht enne sõjaretke, jahilooma asupaik enne jahileminekut, saadakse endale kaitsevaim, kontrollitakse abikaasa truudust, otsitakse lahendusi probleemidele, viiakse läbi usulisi tseremooniaid. Horoskoope taimedest: Pista mulda taim, mis sulle sobib! Kas teadsite, et Sõnni koduaias võiksid õitseda moonid ja roosid, kuid kuningas Lõvil tasuks ümbritseda end kuldkollaste päevalilledega? Aia kujundamine horoskoobimärgi põhjal on uusim trend! Igal sodiaagimärgil on iseloomuomadusi ja assotsiatsioone, mida saab
Muusika Muusika enne ajaarvamist · Esimeseks muusikariistaks oli kindlasti inimhääl ning rituaalset leelotamist saatis tõenäoliselt rütmiline käteplaksutamine või jalgade trampimine. · Esimeseks rütmipillideks kasutati käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist. · Muusikat oli vaja üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo. · Üsna pea avastati, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust. · Õõnsas ,,muusikariistas" tekib heli kahe elemendi korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpullid (metsasarv, oboe), samuti keelpillid (viiuli kõlakast).
6 Hülgepüügi õnnetused Uurisin ka Kaasiku Manni (Melania Alas) käest, kas on Kihnus olnud ka kurvalt lõppenud või napilt pääsenud õnnetusi jutunud. Tema andis mulle ühe ajaloolise ajalehe, kus ühest õnnetusjuhtumist kirjutati. Kihnlane ja karvakala Peale mõne jänesepabula pole saarel pauguväärilist jahilooma. Mereloomad mustu ja vanahall-nende jahist võib kihnlane pikalt rääkida. Nii- ja naamoodi. Annusõ Pärt näiteks selgitanud, et enne hülgejääle minekut peab kaks nädalat lumehanges magama. Muidu on maa hais küljes ning hüljes ei lase ligi. Hülgepüügispetsiifika läks vahel käiku ka tõsisematel juhtudel. Umba Juri kauples Pootsi metsast mõrravaiu, asus aga asus aga maha võtma palgimetsa. Jaolesaanud metsasaksale seletas Juri, et ta teeb nagu kaup oli- hülgemõtta vaiu.
seda tegid? Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Lascaux' koobas Maaling Lascaux Altamira koopas koopamaalingud Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada. Kõige kaunimad neist
päev mestega seotud riitused. Naistega seotud riitused nt reedel (freia/viljakusjumalanna/päeval) . riituslik käitumine ongi maagia, mille abil inimene usub, et inimene saab endale alutada deemoneid,vaime. - Analoogiamaagia matikimine, imiteerimine, imitatsiooniga. Mingisugust tegevust püütakse matkida, usutkse,et see matkimine on aga sama võimas. Jahimaagia üks kõike eredamaid näiteid (koopia seinale jahi joonistamine, eos jahilooma elujõu tapmine). Vihma nõidumine - Kontaktmaagia - riitus, mille puhul usutakse, et eemalseisvat isikut, keda ei ole praegu parasjagu siin, seda saab eemalt, kaugelt mõjutada esemega, mis on sellele isikule kunagi kuulunud. (telekineetiline mõjutamine) tavaliselt viha kellegivastu, armumaagia. Peale loitsimistoimingut antakse ese tagasi tellijale. - Valge maagia soositud kõrgusundi või riigivõimu või võimulolija poolt. See on
Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Religiooni tähtsus kunsti loomisel-> Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. 1) Koopamaalid- Koopamaalid valminud umbes 20 000- 10 000 aastat tagasi. Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole.
Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Koopamaalide tegemise täpset aega ei ole suudetud välja selgitada. Kõige kaunimad neist on praegustel andmetel valminud umbes 20 000- 10 000 aastat tagasi. Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa
tugevamad rõhuvad nõrgemaid. Aga tehtagu mulle selgeks, mida siin peetakse silmas sõnaga "rõhuvad". Ühed võimutsevad vägivalla abil, teised ägavad kõigi nende kapriiside ikke all. Just seda näen ma meie ühiskondades, kuid ma ei mõista, kuidas saaks midagi sellist öelda metsinimeste kohta, kellele oleks väga raske selgitada sedagi, mida üldse tähendab orjus ja võimutsemine. Üks inimene võib küll võtta endale teise korjatud puuviljad, teise tapetud jahilooma või onni, mis seni teisele varju pakkus. Kuidas aga saaks ta jõuda nii kaugele, et panna teine endale kuuletuma? Ja millised võiksid olla sõltuvuse ahelad nende seas, kes midagi ei oma? Kui mind ühe puu alt ära aetakse, võin vabalt minna teise juurde. Kui mind ühes paigas piinatakse -- kes takistab mind mujale minemast? Kas leidub inimest, kes oleks minust küllalt palju tugevam ja pealegi piisavalt paheline, laisk ja julm, et sundida mind hoolitsema
annaabi.ee 
