Lõpuks, suure mangumise peale, ütles isa: ,,Fain, eks sa siis mine!". Olin täiesti õnnejunnis, kui sõps mu lõpuks oma uhiuue Audi pilliga peale võttis ja meie tripp alguse sai. Käisime Virukas shoppamas, Mäkis friikaid ning chipse söömas, aga midagi oli nagu puudu. Vaatamata sellele, et meil ei olnud ujukaid, ainult trusmarid, otsustasime minna randa. Ilm oli väga hot ja tõmbas meil stange momentselt märjaks. Mõtlesin juba kuhugi jahedamasse pleissi sõita, aga siis märkasime kaugemal kahte jõhkrat püssi. Lähemale jõudes tuli välja, et nad on hoopis emod ja hakkasime irvitama. Selline üllatus tõmbas meil mõlemal mastid maha ja vajasime midagi tõeliselt cooli, et end jälle käima tõmmata. Põrutasime lähimasse jõukasse oma lihamägesid treenima, aga ka see oli vale otsus. Koheselt tulid mingid kapid plõksima, et jõusaal pole tatikatele ja käskisid meil uttu tõmmata. Algul
energia. Kineetilist ehk liikumisenergiat- omavad kõik liikuvad kehad. Nt: veereval kivirahnul, voolaval veel või randa tormavad murdlained. Sise- ehk soojusenergia- on keha iga molekuli kineetilise ja potensiaalse energia summa. Laineenergia- on laineliikumisega seotud energia, mis näiteks veekogude lainetuse puhul on saadud gravitatsioonienergiast või tuule kineetilisest energiast. Kiirgus- on energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetilainete vahendusel. Nt: toimub Maa energiabilansis energia ülekanne peamiselt kiirgusena.
Sise-ehk soojusenergia on keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Soojusenergia hulga erinevused põhjustavad õhu ja vee tiheduse erinevusi, mis omakorda kutsuvad esile suurel hulgal aine ümberpaigutamist. Laineenergia on laineliikumisega soetud energia, mis nt veekogude lainetuse puhul on saadud gravitatsioonienergiast või tuule kineetilisest energiast. Kiirgus on energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektronmagnetlainete vahendusel. Maa siseenergia põhjustab laamade liikumist ning plahvatuslikku energia vabanemist vulkaanides ja maavärinates. Energia saadakse kütuste põletamisel, mehaanilise energia arvel voolava vee või tuule abil elektrit tootes või tuumaenergiat kasutades. Paleogeen - Põrkus india laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja. Üks peamisi evolutsioonilisi sündumusi, mis leidis aset paleogeenis oli rohu teke. Jätkus kiire
nt. maakoore liikumine (kerkib/ei kerki) 3. Keemiline energia keemiliste sidemetega ainesse talletatud energia nt. tuumaenergia, gaasi, nafta, bensiini põletamine -> saame energiat 4. Siseenergia (soojusenergia) iga keha molekuli kineetiline + potentsiaalne energia. Kandub ühest kohast teise temperatuuride vahe tõttu. nt. kuum lusika s+ külm käsi -> lusikalt kandub käele energia -> tunneme sooja 5. Kiirgus energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlainete vahendusel 6. Laineenergia teisenenud energialiik, saadud a) gravitatsioonienergiast nt tõus/mõõn b) kineetilisest energiast nt tuul, vette visatud kivi tekitavad lained c) soojusenergiast nt hoovused Maa teke ja areng * 12-15 miljardit aasta tagasi Suur Pauk ( Üks või mitu supernoovat plahvatasid, paisates maailmaruumi tähtede sisemuses sünteesitud raskeid elemente kosmilist tolmu. )
on tulnud teha tööd. Elastsusenergia molekulide jõudude vastu tehtud töö. Kineetiline e. Liikumisenergia omavad kõik liikuvad kehad. Keemiline energia vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus, kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemete energia. Sise- ehk soojusenergia keha iga molekuli kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa. Laineenergia laineliikumisega seotud energia. Kiirgus energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse. 3. Litosfääri osad ja nende kirjeldus. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. 4. Maakoore ehitus, erinevused ookeanitel ja mandritel. Koosneb: 6378km- sisetuum, 5100km-välistuum, 2900km-süvavahevöö, 80km-mandriline maakoor. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, ning koosneb kivimitest, mis on
mäetippude lumel on potentsiaalne energia kuid kui gravitatsioon ületab hõõrdejõu ja tekib laviin, siis lumi saab kineetilise energia. 2.Keemiline energia-vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus, nt. tuumaenergia põletamine. 3.Soojusenergia-iga keha molekuli kineetiline + potentsiaalne energia. Kandub ühest kohast teise temperatuuride vahe tõttu, nt. kuum lusikas+ külm käsi -> lusikalt kandub käele energia -> tunneme sooja. 4.Kiirgus-energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlainete vahendusel. 5.Laineenergia-energialiik, mis on saadud gravitatsioonienergiast (nt. tõus, mõõn), kineetilisest energiast (nt. vette visatud kivi tekitab laineid), soojusenergiast (nt. hoovused).
temperatuuril või sellesr natuke kõrgemal temperatuuril. Aine auruvus ehk aurumisvõime on aurustamist iseloomustav suurus ja seotud ianu keemistemperatuuriga. Aurustumine neelab energiat. Kui aurumisel vedelik enam soojust juurde ei saa siis vedelik jahtub. Vedeliku aurustumise kiirendamiseks on vaja seda kuumutada. 3.Pilvede teke Päikesepaistelise ilmaga tekitavad maapinnalt tõusev soojus ja niiskus sooja ja niiske õhu tõuvaid voole. Kus soe ja niiske õhk jõuab jahedamasse õhu vööndisse siis seal hakkab veeaur kondenseeruma ja siis tekivad seal pilved. Teistmoodi tekivad pilved ka nii, et kui sooja ja niiske õhu front kohtub külma õhumassiga. Siis soe õhk kerkib jahedama õhu kühale ning hakkab seal jahenema. Ja tänu sellele võib kahe erineva õhumassi piiril tekkida katkematud pilved. Pilved võiovad tekkida ka veel nii, et kui niiske õhk tõuseb ja jahtub ehk õletab mägesid või künkaid. 4.Lume teke
Aatomituuma potentsiaalne energia on salvestunud tuumaosakeste seoseenergiana ja vabaneb radioaktiivsel lagunemisel. Sise- ehk soojusenergia on keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Laineenergia on laineliikumisega seotud energia, mis näiteks veekogude lainetuse puhul on saadud gravitatsioonienergiast võit tuule kineetiliselt energiast. Kiirgus on energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlainete vahendusel. 2.3 Maa teke ja areng Suur Pauk- 12-15 miljardit aastat tagasi Päikesesüsteemi teke- 4,6 miljardit aastat tagasi Maakoore tardumine- 4,5 miljardit aastat tagasi Elu areng ja geokronoloogia Vanimad Maal tekkinud mineraaliterad on 4,4 miljardit ning vanimad säilinud kivimid 4 miljardit aastat vanad. Elu arvatakse olevat tekkinud 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi. Maa ja elu
kõva koorik. · mida suurem on ahjus niiskus ja madalam temperatuur,seda aeglasemalt moodustub tootele koorik! mida rohkem auru,seda tugevam koorik moodustub. · Toote pealispind tugevndeb ja pruunistub . · Kooriku paksenemine pidurdab niiskuse aurustumist ja niiskus jääb pidama kooriku alumistesse kihtidesse ning liigub edasi toote sisemuse poole.(sest läheb soojemast jahedamasse).Kooriku temperatuur võib tõusta 160-ne kraadini · kooriku värvumine toimub valkude ja suhkrute toimel: suhktutest ja valkudest moodustuvad MELANOIDID ,mis pruunistuvad. Samas annavad need ka koorikule aroomi ja maitse,need ained tungivad ka koorikust sisusse,seega kujundavad need ka toote sisu maitset. · Kõva sile ja koorik säilitab tootes pikemalt aromaatseid aineid ja niiskust.Seega kahvatu
Raba pinnaseks on turvas ja pinnamood seega kumer. Valgus · Madala taimestiku tõttu on rabad avatud maastikud, kus peaaegu kõigil taimedel on piisav hulk valgust. · Rabades ei kasva varjulembelisi taimi. · Valguselembelised taimed on männid, sookased ja kanarbik. · Rabades on nii päeva-kui ööloomi. · Suvekuude jooksul soojendab päike raba üsna halvasti taimede maapealsed osad kuumenevad tugevalt, aga juured jäävad jahedamasse keskkonda. Madala soojusjuhtivuse tõttu toimub temperatuuride võrdsustumine turba ülemiste ja alumiste kihtide vahel aeglaselt. Niiskus Liigniiske. Kasvada suudavad vaid niiskuslembelised taimed. Taimede kasvu pidurdavad ka vee vähene liikuvus ja õhuvaegus. Kuivendamata rabaturvas sisaldab 90% vett. Hapniku hulk · Rabades on üks tõsisemaid probleeme pinnase äärmiselt madal hapnikusisaldus, mis välistab mullaorganismide aeroobse hingamise. ·
reljeef ei mõjuta ja mille jäämass liigub liustiku keskmest radiaalselt igas suunas Mägiliustik- liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille jäämass liigub mööda orge allapoole 2.Nimeta veeringe osad ja liigid. Veeringe osad on auramine, sademed ja äravool Veeringe liigid on suur veeringe ning väike veeringe Väike veeringe- päikesekiirgus soojendab maailmamere vett ja see aurustub; tõusev veeaur jõuab atmosfääri jahedamasse õhukihti, jahtub ja kondenseerub pilvedeks; kui pilve on kogunenud piisavalt vett, hakkavad veoosakesed kokku põrkuma; kasvad suuremaks ja sajavad raskusjõul tagasi maailmamerre. Suur veeringe- hõlmab ka maismaad, õhuvoolud viivad merelt aurustunud vee maismaa kohale, kus see alla sajab. Maapinnalt valgub osa veest vooluveekogudesse ja voolab tagasi maailmamerre. Teine osa veest valgub pinnasesse ja sellest saab põhjavesi, mis läbi allikate ja vooluveekogude
nt. maakoore liikumine (kerkib/ei kerki) 3. Keemiline energia keemiliste sidemetega ainesse talletatud energia nt. tuumaenergia, gaasi, nafta, bensiini põletamine -> saame energiat 4. Siseenergia (soojusenergia) iga keha molekuli kineetiline + potentsiaalne energia. Kandub ühest kohast teise temperatuuride vahe tõttu. nt. kuum lusika s+ külm käsi -> lusikalt kandub käele energia -> tunneme sooja 5. Kiirgus energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlainete vahendusel 6. Laineenergia teisenenud energialiik, saadud a) gravitatsioonienergiast nt tõus/mõõn b) kineetilisest energiast nt tuul, vette visatud kivi tekitavad lained c) soojusenergiast nt hoovused ENERGIABILANSS a) saabuv energia = lahkuv energia - Maa kliima püsib tasakaalus. b) saabuv energia > lahkuv energia - Kliima soojeneb c) saabuv energia < lahkuv energia - Kliima jaheneb (jääaeg)
KOKKUVÕTE Õunad, mida kasutasin oma katses, tõestasid, et mu hüpotees vastab tõele. Toatemperatuuril olev õun läheb kergemini halvaks, kuna hapnik mõjutab soojal temperatuuril õunu rohkem. Jaheda temperatuuriga ei lähe õun nii kergelt halvaks ja säilib palju kauem. Seega, kui kodus on õunu, siis tuleb arvestada, et kaua need toatemperatuuril ei säili ja need tuleks kohe ära kasutada. Või kui tõesti on õunu, millele ei leia kohe kasutust, siis võiks panna need jahedamasse hoiustamis kohta, et need seal paremini säiliks. Samuti on võimalik teha ka selline katse poe õuntega, et teada saada kui tervislikud on erinevad õunasordid mida meile poes pakutakse. 11 KASUTATUD MATERJAL Rebasetalu kodulehekülg ,,Õunte säilitamine" http://rebasetalu.ee/oun/ounte-saeilitamine (15.01.2012) Vikipeedia, ,,Õun" http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95un (27.01.2013) Kahjulikud kemikaalid puu- ja köögiviljades, U
Ratsuritäht (Hippeastrum) Päritolumaa: Lõuna-Ameerika mägedes, poolkõrbetes ja hõredates põõsastikes. Ajalugu: Ratsuritähed kuuluvad amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonda. Kasvukohanõudlus Valgus: täispäike, alates augustist tuleb teda pimendada. Temperatuur: soe ruum, 18–23°C. Õitsemise ajal võib ta tõsta ka jahedamasse, see pikendab õitsemisaega. Puhkeperioodil veidi jahedam, 15–20°C. Substraat: nõrgalt happeline muld, sobib tavaline toalille- või kaktusemuld. Õhuniiskus: talub hästi kuiva õhku. Sobiv kasvukoht: valge õhurikas ruum, suvel võib õue tõsta varjulisse kohta. Kasv Õitsemisperiood: detsembrist aprillini, õis püsib tavaliselt 2 nädalat. Õievart tasub toestada, muidu kipub a viltu kasvama või ära vajuma.
aksillaarselt üle 37,3°C Täpseim on rektaalne kraadimine. Kehatemperatuur üle 41°C on kudedele pärssiv. 1 Palavik imikul (vanus alla aasta): ülekuumenemine - soe tuba, soojalt riides, päikese toimel võtta riideid vähemaks mähkmed ära võtta anda juua jahedat jooki jahedamasse ruumi (ruumi õhutada) probleem peaks lahenema umbes 1 tunniga palavik, mille põhjuseks on infektsioon raskendatud hingamine, häälekas, " paukuv" (larüngiit, epiglotiit) köha, loidus (pneumoonia, bronhiit) hakkab äkki nutma, katsub kõrva (kõrvapõletik) oksendab, kõhulahtisus (dehüdreerunud) ärrituvus, loidus, kõrgetooniline nutt, lööve (KNS infektsioon?)
Ära eemalda midagi, mis on haava külge kinni jäänud. Abi saabumiseni jahuta seda piirkonda veega. 16 Kuidas tunned ära kuumakurnatuse? Kuidas edasi tegutsed? Kuumakurnatuse sümptomiteks on kõrge kehatemperatuur, higistamine, kahvatu kleepuv nahk, krambid jäsemetes, söögiisu kadu, kiire kuid nõrgenev pulss ning peapööritus. Pakkuda tuleks inimesele vett ning lahja soolalahust. Samuti oleks vaja jahutada tema kehetemperatuuri. Viia näiteks inimene jahedamasse kohta või niisutada tema keha märja lapiga. Tuleks paluda tal heita pikali ning tõsta jalad kõrgemale. Vajadusel tuleks tagada arstiabi. 17 Kuidas tegutsed, kui leides teadvuseta ja oksendanud inimese, leiad tema kõrvalt ka tühja, lahtise tundmatu ravimipurgi? Kutsun kiirabi ja näitan neile seda ravimipurki, kuna tõenäoliselt on seda ravimit tarvitatud. Katsun ka pulssi ja kontrollin, et hingamisteed oleks täielikult vabad. Seniks, kuni kiirabi
). Abiootilised tegurid Madala taimestiku tõttu on sood avatud maastikud, kus peaaegu kõigil taimedel on piisav hulk valgust. Rabades ei kasva varjulembelisi taimi. Valguselembelised taimed on sookased, männid ja kanarbik. Rabades liigub nii öise- kui ka päevase eluviisiga loomi. Suvekuude jooksul soojendab päike sood üsna halvasti taimede maapealsed osad kuumenevad tugevalt, aga juured jäävad hoopis jahedamasse keskkonda. Juurestike alaosas ei tõuse temperatuur suvel kõrgemale kui 16 17 °. Madala soojusjuhtivuse tõttu toimub temperatuuride võrdsustumine turba ülemiste ja alumiste kihtide vahel aeglaselt (4). 3 Keskkonna niiskusesisaldus on üks soo ökosüsteemi peamisi tegureid moodustab 90 95% kogu soo kaalust. Sellised tingimused on optimaalsed enam-vähem
Lihtne kasvatada Maapirni kasvatatakse mugulatest nagu kartuleid. Taim on äärmiselt vähenõudlik, ei kannata tavaliselt taimekahjurite ja -haiguste all. Kasvab igasuguses mullas. Mugulad meenutavad kartuleid või ingveri juurt, on kühmulised, ebakorrapärase kujuga, mistõttu neid on üsna tülikas pesta, koorida. Ühest taimest saab palju mugulaid. Maapirn on külmakindel (talub kuni -35kraadi). Seepärast ei tasu neid suuremal hulgal maast kaevata ja säilitamiseks jahedamasse hoiuruumi koguda, kuna mugulad kipuvad seal juba mõne nädalaga närbuma. Seega võib mugulaid kaevata kogu sügis- ja kevadperioodil. Maapirni mugulaid kasutatakse ka söödaks, samuti on need fruktoosi, piirituse, veini, veiniäädika jms tooraineks. Pealseid söödetakse loomadele haljassööda, silo või rohujahuna. Samuti on seda sobiv kasvatada jahimajandeis ulukisöödaks. Maapirn toidulaual Maapirni mugulad ei sisalda tärklist, vaid inuliini. Teistest põhitoitainetest on maapirnis
kompaktsem, kõige tihedam. 4 kraadi juures on vee tihedus suurim. Kõrgetel temperatuuridel kivistumisega paisuvad betooni koostisosad. Vee soojuspaisumise tegur on aga ~2 korda suurem tahkete komponentide omast. Seega tekib suur hulk poore. Vee ja veeauru mahu suurenemine temperatuuri tõustes tekitavad sisepingeid. Tekib ülerõhk. Betooni aeglasel soojenemisel aga on tekkiv ülerõhk väike, sest vesi ja veeaur jõuavad toote jahedamasse osasse migreeruda, vältides kuumemas osas nii suurt ülerõhu teket. Mida kõrgem on betooni tugevus enne toote termilist töötlemist, seda vähem defekte hüdrotermilise töötlemise käigus tekib. Tähtis on eelhoidmisaeg. 32. Betooni armeerimise erinevad põhimõtted Eelpingestamine, järelpingestamine, pingestamata armatuur. Armeeritakse varraste, võrkude, trosside, karkasside ning fiibriga.
ainevahetus seal intensiivistub, ka maksas ja neerudes, seal on ainult 20 % Ähvardava ülekuumenemise korral aeglustub soojusteke, ntensiivistub soojuse äraandmine, naha veresooned laienevad, siseelundite omad ahenevad, veri paikneb ümber pindmisemalt, intinesiivistub kiirgus, juhtivus ja higistamine, vastavlt õhtu niiskusest higi aurumine. Kilpnäärme hormoon intensiivistab ainevahetust. Selle hormooni sekretsiooni teke võimaldab kohanemist ehk adaptatsiooni jahedamasse kliimasse sattumisel, võtab mõni päev aega. Neerupealise adrenaliini sekretsiooni tõus suurendab oksüdatsiooni protesesse ja ahendab naha veresooni, saab kiirelt kohaneda ähvradava mahaatumise korral. Termoregulatsiooni iseärasused lastel: Imikul ei ole veel termoregulastiooni keskus piisavalt välja arenenud, imik meenutab kõigusoojast, keha t sõltub väliskeskkonna temperatuurist, seda peab arvestama. Suvel ei tohi esimesel eluaastal jätta last päikese kätte, kuumeneb üle.
(päikesepiste , kuumakurnatus, kuumarabandus) Mis on nn kuumakrambid? 33. Kuidas kuumakahjustused ära tunda? Tunnused Kliiniline surm, • krambid, • teadvusehäired või teadvusekaotus, • sage hingamine, • kiire pulss (160-180 lööki minutis), • punetav, kuum ja kuiv nahk, • oksendamine, • eelnähud: • peavalu, • peapööritus, • väsimus 34. Kuidas tegutseda: a) Kuumakurnatuse korral? Tegutsemisjuhised • Vii kannatanu jahedamasse keskkonda, aseta lamavasse asendisse. • Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista kohe numbril 112 kust vajadusel saad kiirabi saabumiseni ka näpunäiteid kannatanu abistamiseks. Kui tekivad šoki tunnused, siis tuleb võidelda šokiga. • Pane kannatanu lamama. • Tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale. • Kata kannatanu soojalt. • Rahusta kannatanut.Kui kannatanu elustamist ei vaja, aga on teadvuseta, keera ta lamama stabiilsesse külili asendisse
evolutsioonilise adapteerumise tulemus 2 kohalike tingimustega. See vähendab nurg, särg, karpkala, linask, säinas, ahven geenide voolavust populatsioonide vahel. (noor). VERTIKAALSELT- saagi järgi, kaitseks, · Kalad vajavad eluks pidevalt alla jahedamasse vette energia hapnikku. Kuid O2 lahustub vees halvasti. kokkuhoiuks. Temperatuuri tõusuga O2 lahustuvus · Anadroomne ränne ~ Kala elab halveneb ( kalade metabolism aga meres, kudema siirdub magevette (lõhe, kiireneb). Vesi on viskoosne ja kaladel kulutab 70-80% energiast kudemisrändele kulub palju energiat vee pumpamisele läbi ja sureb pärast kudemist)
molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö. 3.Kineetiline-ehk liikumisenergia 4.Keemiline energia-vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus,kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemete energia. 5.Soojus-ehk siseenergia-keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa 6.Laineenergia-laineliikumisega seotud energiasumma. 7.Kiirgus-energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlaine vahendusel. - Päikeseenergia-päikeselt saabub Maale aastas 5,7x10´24 J energiat,mis moodustab 99% maaenergiavoost.Maale jõuab ainult osa päikesekiirgusest see on lühilaineline valguskiirgus,Maalt lahkub aga pikalaineline soojuskiirgus. - Maa siseenergia-selle mõjul toimub laamade liikumine,purskavad vulkaanid,maavärinad,toimub kivimite teke ja moondumine.
ühendid. Selle kasuks räägib Urey`i ja Miller`i katse. Tekkinud orgaanilised ühendeid on stabiilsemad näiteks savipinnal, kus nad võisid moodustada juba keerulisemaid orgaanilisi ühendeid, sealhulgas RNA, milledest osadel võisid olla juhuslikult ensümaatilised omadused. 2) Elu tekkis ookeani kuumaveeallikate juures. Tekkinud paardunud RNA molekulid denatureeriti kuumaveeallikate kõrgema temperatuuri juures. Veeringlus viis need polümeerid jahedamasse vette, kus sellega said paarduda juba uute üksikute nukleiinhappe molekulidega. 14. Millisest ajast saab rääkida veenvalt varaseimatest elu jälgedest, milline oluline paleoökoloogiline tegur hakkas umbes samal ajal muutuma? Veenvalt mikrofossiile (enamasti tsüanobakteritest) on u 2 miljardi aasta tagusest ajast. 2,5-2,3 miljardit aastat tagasi toimus ka hapniku konsentratsiooni kiire tõus atmosfääris. 15
Siin on mõned soovitused liitium-ioonakude õigeks kasutamiseks. · Liitium-ioonakusid peaks laadima võimalikult vara ja tihti. Kui akusid ei kasutata pi- kemat aega, peaks nad jätma laetuks 40% juures. Kunagi ei tohiks Li-Ion akusid täiesti tühjaks laadida nagu NiCd akusid. · Liitium-ioonakusid tuleb hoida võimalikult jahedas, sellest sõltub nende eluiga. Näi- teks kui sülearvuti jaoks akut pole pikka aega vaja, võib aku arvutist eraldada ja asetada jahedamasse, et arvutist eralduv soojus akut ei kahjustaks. · Liitium-ioonaku tuleks osta sel ajal, kui seda vaja hakkab minema, sest vananemisprot- sess algab kohe tootmishetkest. Võib öelda, et kuigi tänapäeval jõuavad sülearvutid jõudluse poolest lauaarvutitele järele, hoiavad voolutarbe, mõõtmete ja massi nõuded hinna siiski kahekordse võrreldes analoogi- lise lauaarvutiga. 55
annaabi.ee 
