Maa ja Taevas 1. Kosmoloogia tähendab maailmaõpetust või korraõpetust. Kosmoloogia ülesandeks on luua olemasolevate teadmiste baasil võimalikult terviklik pilt maailma ehitusest ja arengust. 2. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. 3. Primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast oli Maa ja kuplikujuline taevas, ning see vastas inimese meeleelundite poolt antavale pildile. 4. Kreeklaste ja roomlaste arvates oli Universum Maa ja seda ümbritsevate sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. 5. Nad märkasid tähistaeva katkematust. Olnuks tegu kupliga, pidanuks kupli äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võib tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peal teha, jõudes tagasi algusesse. Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. 6. Tänapäeva kosmoloogia erineb varasemast maailmakirjeldusest sel...
Füüsika I osa eksami kordamisküsimused TEST........................................................................................................................................... 1 DEFINITSIOONID...................................................................................................................13 VALEMID (SEADUSED)........................................................................................................20 TEST Loeng 1 · Arvutüübid: naturaalarv, täisarv, ratsionaalarv, reaalarv, kompleksarv. naturaalarv loendamiseks kasutatavad arvud 0, 1, 2, 3, ... (mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja); täisarv kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud; ratsionaalarv need reaalarvud, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n (n0) m/n. Igal ratsionaalarvul on lõpmatu kümnendarendus ja se...
Raamatu "Elu on ilus" sisukokkuvõte Ühel hommikul ärgates tundis Pille-Riin kohe alguses, et midagi on valesti.Ta vaatas kella ning märkas, et on sisse maganud ja seetõttu ka kooli hilinemas, aga see oli imelik, sest ta isa ja ema poleks kunagi tal lasknud kooli hilineda.Alla kööki suundudes tundis ta, et midagi on veel valesti, nimelt ta ei kuulnud enam iga hommikuist jutuvada ega tundnud ka iga hommikuist kohvilõhna.Vanemad olid täna teistsugused (kuidagi, nagu millestki häiritud) ja käskisid Pille-Riinil kähku ära süüa ja kooli minna.Süües hakkas Pille-Riin isa käest pärima, et mis toimub jne.Isa lihtsalt vihastas ühel hetkel ja ütles, et ta ei suuuda enam vastu pidada, lahkus lauast ja sõitis vihaselt autoga minema.Kooli jäi ta aga hiljaks, kuid sellest polnud hullu.Koolis ei suutnud Pille- Riin kuidagi oma nuttu tagasi hoida ja hakkas nutma ning ta sõbranna Merili küsis siis õpetaja käest, et kas too lubaks Pille- Riinil min...
Küsimused ja ülesanded. lk 76 Jaak Jaaniste ,,Füüsika XII klasssile" 1) Millised on päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 109 Maa läbimõõtu) ja mass 332 950 Maa massi). 2) Selgitage lauset ,,Päike on tüüpiline täht". Oma omadustelt keskmine ja meie tähesüsteemis väga tavaline täht. Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. 3) Miks näib Päikese serv teravana? Kuigi Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses (umbes 400 km paksuses) kihis. Seda kihti nimetatakse fotosfääriks (valgust tekitav sfäär) ja teda võib samastada Päikese pinnaga. 4) Mis on granulatsioon? Tekib sellepärast, et päikese tuumast eralduv energia liigub päikese pinna poole alguses kiirgusena, aga viimases kolmandikus teest liigub ainevoolude ehk konvektsiooni teel. Tekivad konvektsioonile...
Päikeselaigud ja filamendid. Päikese osad Päikese atmosfäär · Kromosfäär. · Kroon. Sisemus. Päikese laigud Temperatuur madalam ümbritsevast piirkonnast. Tugev päikese magnetväli. Loited. Magnettormid. Atmosfäärihelendused (Virmalised) Päikesevarjutus Päikese Tähtsus Energia Taimed- fotosüntees Inimtegevus Soojus Kasutatud kirjandus Jaak Jaaniste ,,FÜÜSIKA" 12-ndale klassile. www.wikipedia.org http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html www.google.com
1 pc = 3,26 ly = 3*1013 km Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaugus Maa keskmest planeedini: Ehk, arvestades "väikeste nurkade seadust" (nurk radiaanides ~ selle nurga siinus) Ühes radiaanis on 206265 kaaresekundit. Kasutatud kirjandus "Füüsika" 12. klassile, Jaak Jaaniste, Tallinn, 1999 http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/vveraamat/pages/7_6.html www.ttkool.ut.ee/astrop/pics/kooliastronoomia.pdf Tänan tähelepanu eest!
Rocca al Mare Kool KOSMOLOOGILISED PARADOKSID Referaat Karl Hendrik Bachmann 10. klass Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 2 Olbers’i ehk fotomeetriline paradoks ......................................................................................... 2 Gravitatsiooniline paradoks........................................................................................................ 3 Kokkuvõte .................................................................................................................................. 3 Kasutatud allikad ........................................................................................................................ 5 ...
Kui asetada vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa, sõrmed aga piki voolusuunda, siis väljasirutatud pöial näitab voolule mõjuva jõu suunda. Kasutatud materjal 30.01.2012, www.laborint.com/12a/uploads/files/aivo_8.do Buhhovtsev B. , Klimontovits G. , Mjakisev G. , Füüsika X klassile, Tallinn Valgus 1988, lk. 43-45. Ugaste Ülo, Füüsika gümnaasiumile II, Tallinn Avita 1998, lk.83-85, 89-90 30.01.2012, Helle Jaaniste, 2001, http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/esimene/ykst eist.html Aitäh kuulamast ! :)
MAA TÜÜPI PLANEEDID Kristel Kiisler MIS ON MAA TÜÜPI PLANEEDID • Ma rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss • Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid on Maa-sarnased planeedid. • Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. • Ka läbimõõt, mass ja keskmine tihedus (4...6 g/cm3) on Maa omadele lähedased. MERKUUR • Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. • Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane. • Seda planeeti tunti juba sumerite ajal (3000 a. eKr.). • Päikesesüsteemis on Merkuur ainus keha, millel teatakse olevat orbiidi/pöörlemise resonants suhtega midagi muud kui üks- ühele. • Merkuur sarnaneb kõige rohkem Maa kaaslase Kuuga. • Merkuuri tuum on suurem, kui Maa tuum. • Merkuuril puuduvad ka kaaslased VEENUS • Veenus on Päikesest teine planeet ja Maale lähim. • Kuna Veenuse telg ...
Töömees Maks ehk maksa 10 ametit Koostajad: Jane Jaaniste Karina Riive Fakte Töömehest · Keha suurim organ ja nääre · Kaal umbes 1,5 kg · Maks filtreerib 2 liitrit verd minutis, ainult maks puhastab verd · Maks täidab kehas üle 500 erineva keemilise funktsooni ja mõjutab peaaegu igat füsioloogilist protsessi · Maks toodab rohkem valke kui ükskõik milline muu organ kehas Töömehe ülesanded · Glükoosisisalduse regulatsioon · Kahjulike ainete lagundamine · Aminohapete sisalduse regulatsioon
1.Sotsiaalne viletsus, inimkaubandus, prostitutsioon, rahvuslikud konfliktid, perevägivald, vanemate viibimine eemal (nt töönarkomaanlus, töötamine välismaal jne) • Leelo Tungal: Varesele valu (2002) • Reet Made: Iseseisvasse ellu (kogumikust “Miljoni-poiss” (2003)) • Renate Welsch: Rasked päevad (ek 2001) • Helga Nõu: Kuues sõrm (2003) • Katrin Reimus: Haldjatants (2003) • Reet Made: Tuhin tiibades (2007) • Ene Jaaniste: Elu on ilus (2009) • Nirti: Ja anna meile andeks meie võlad (2009) Täiskasvanute maailma ohud 2.Depressioon, hedonism, vegeteerimine • Mare Sabolotny: Kirjaklambritest vöö (2007) • Marion Andra: Vähemalt (2007) • Birk Rohelend: Enesetapjad (2009) • Kristi Rebane: Minu oma (2009) Aime, religioon jm 1.Teadus ja tehnika ilukirjanduses • Charlotte Kerner: Koopia (ek 2001) 2.Religiossed noorteraamatud • Irene Vari: Iiris (2005)
aastal Ameerika füüsikateoreetik John Wheeler (idee on vanem - Einsteini üldrelatiivsusteooria interpreteerimisest). · Tähendab lihtsustatuna tunnelit läbi aegruumi. · Siiani on see teooria, kuna neid pole nähtud ja nendega pole katseid tehtud. · Teoorias üks viise ajas, universumis ning unverumite vahel rändamiseks. · http://www.youtube.com/watch?v=l8yN77Spre Kasutatud materjal · Aeg ja universum (Mary ja John Gribbin) · Füüsika/Kosmoloogia Jaak Jaaniste · www.vikipeedia.ee · www.opik.ee · www.obs.ee · www.horisont.ee Täname kuulamast!
jääst eraldati ligi 2000 mikrometeoriiti. Meteoriidikraatrid · Suurte meteoriitide põrkumisel maapinnaga toimub plahvatus, mille ajal meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri · Aastas langeb Maale tuhatkond meteoriiti, millest leitakse 1015 · Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandi kohta vähem kui üks · Praegu on maal teada üle 200 tõenäolise meteoriidikraatri või nende rühma Kasutatud kirjandus · "Täheatlas" Jaak Jaaniste ja Enn Saar, 1990 · "Universum" Rein Veskimäe, 1998 · "Tähistaeva saladused" Chris Oxlade, 2001 · http://et.wikipedia.org/wiki/komeet · http://et.wikipedia.org/wiki/asteroid · http://et.wikipedia.org/wiki/meteoor · http://et.wikipedia.org/wiki/meteoriit TÄNAME KUULAMAST!
VANA- ANTSLA KUTSEKESKKOOL KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS ELMO JAANISTE VIIRUSETÕRJED Referaat Juhendaja: Kermo Kasak Vana- Antsla 2012 Sisukord Antiviirus....................................................................................................................................3 Viirusetõrjetarkvara................................................................................................................3 Meetodid.....................................................
vulkaani, hulganisti metroiidse päritoluga kaatermägesid ja mõned ,,mered" (ehk tasase minnaga madalikud) Pole vedelat vett ega hapnikku, gravitatsiooniväli on kolm korda nõrgem kui Maal ning negatiivse tulemuse on andnud ka bioloogilised testid Marss on jätkuvad kosmoselendude tähtsaimaks sihtmärgiks The Solar System Song http://www.youtube.com/watch?v=BZ-qLUIj_A0 Kasutatud materjalid ,,Füüsika XII klassile" Jaak Jaaniste Universum http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/index.html Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Miksike http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/planeet_maa_liisa.htm
Tallinna Gümnaasium Tähtede põhikarakteristikud ja evolutsioon Füüsika Tallinn 2008 Sissejuhatuseks Veel kümmekond aastat tagsi pidasime tähti levinuimaks taevakehadeks Universumis. Nüüd teame, et nende kuum gaas, 95% kõigest nähtavast, moodustab vähem kui kümnendiku olemasolevast. Nähtamatu massi rolli Universumis me veel täielikult ei mõista, kuid tähtede osa on unikaalne iga aatom, millest me koosneme, on pärist tähtedest. Tähtede põhikarakteristikud Karakteriistikute all mõistetakse tähtede põhiomadusi nagu mass, ajaühikus kiiratav koguenergia (absoluutne heledus L), raadius ja pinnakihi teperatuur. Temperatuur määrab tähe värvuse ja spektri: 2000 4000 K punakas täht ...
märgata. ( Vikipeedia.ee , 2012) Sellinegi täht omab tasakaaluseisundit, mis põhimõtteliselt erineb peajada tähtede omast: et põlevkihi temperatuuri määrab heeliumist tuuma mass, reguleerib täht energiatoodangut väliskesta tiheduse kaudu. Kui toodang läheb liiga suureks, paisub kest hõredamaks ning tuumale langeva kütuse hulk väheneb, tuues kaasa energiatoodangu languse. Täht omandab uue tasakaaluseisundi HR-diagrammil punaste hiidude piirkonnas. ( Jaak Jaaniste,1998) Iga tähe asukoht graafikul vastab tema spektriklassile ja heledusele. Tähtede evolutsioonitrekid pärast peajadalt lahkumist. Kogu evolutsioon punaste hiidude piirkonnas kestab vaid kümnendiku peajadal veedetud ajast. ( Laurits Leedjärv, 2008) Kokkuvõte Oma kirjapandud referaadis rääkisin ma väga arusaadavalt ja lihtsalt, milline on tähe elu etapid, surm, millest sõltub tähe asukoht ja millised on punased hiiud ja valged kääbused. Ise
VANA- ANTSAL KUTSEKESKKOOL KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS Elmo Jaaniste PALKMAJADE SOOJUSTAMINE Referaat Juhendaja: Kermo Kasak Vana- Antsla 2011 Sisukord Soojustamise võti........................................................................................................................3 Kivivill....................................................................................................................................3 Kas vooder seina sise- või välisküljele?.................
Lisa 2 Elliptiline galaktika 7 Lisa 3 Spiraalgalaktika Lisa 4 Varbspiraalne galaktika 8 Lisa 5 läätsjas ehk S0 galaktika Lisa 6 Korrapäratu galaktika (Magalhãesi Pilved) 9 Lisa 7 Omapärane galaktika 10 Kasutatud allikad 1. ENE. Tallinn: Kirjastus ,,Valgus", 1988 2. JAANISTE, J. Füüsika XII klassile. Tallinn: Koolibri, 1999 3. http://www.aai.ee/~urmas/UT/A4.pdf 4. http://opik.obs.ee/osa4/ptk02/box01.html 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Galaktika#Galaktikate_jagunemine_kuju_j.C3.A4rgi 6. http://www.slideshare.net/TriinuToon/fsika-esitlus-teised-galaktikad Pildid 1. http://en.wikipedia.org/wiki/File:HubbleTuningFork.jpg 2. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Abell_S740,_cropped_to_ESO_325-G004.jpg 3. http://et.wikipedia
lugedes on ta järjekorras teine planeet.Ta on mõõtmetlt Maale väga sarnane, tiheda atmosfääriga ja üleni pilvedega kaetud.Orbiit on väikseima ekstsentrilisusega kogu päikesesüsteemis, e=0,007 see tähendab eton peaaegu ringikujuline ja ta pöörleb väga aeglaselt. Pöörlemine toimub tiirlemisele vastasuunas, siis on päikeseööpäev pöörlemisperioodist lühem Tiirlemisperiood on võrdne 225 päevaga. Telg on orbiidi tasandiga risti, aastaaegade vaheldumine puudub. ( Jaak Jaaniste. Füüsika õpik XII klassile ) Veenus paistab taevast sädeleva koidu- või ehatähena. Antiik-kreeklased nimetasid teda ,, Fosforiks ", roomlased aga ,,Luciferiks", see tähendab valguse kandjaks.Päikese ümber tiireldes saab ta meile nähtavaks pärast ülemist ühendust Päikesega, lähenedes sellal järjest Maale. Siis võib vaadelda teda õhtuni. Hommikuti hakkab ta paistma pärast alumist ühendust Päikesega, on tema kaugust Maast väiksem kui 40 miljonit kilomeetrit.Kahjuks
667 1. september 1804 Harding, K. L. 24 Themis 234 3.129 5. aprill 1853 de Gasparis, A. 23. november 95 Arethusa 230 3.073 Luther, R. 1867 Lisa 5. Suurimate asteroidide tabel. 8 Kasutatud kirjandus: Heiki Oja ,,Põhjanael" J. Jaaniste ja E. Saar ,, Täheatlas" http://et.wikipedia.org/wiki/asteroid http://opik.obs.ee/osa2/ptk11/box01.html http://www.vana.miksike.ee/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/asteroid.htm http://www.syg.edu.ee/~peil/astronoomia/asteroidid/index.html 9 SISUKORD Sissejuhatus 2 Kuidas asteroidid tekkisid? 2 Asteroidide nimed ja tähistused 2
Referaat planeet Jupiter Tatjana Kultshevskaja 12.klass Kiviõli 1.Keskkool 2009 a. Jupiter, kui planeet: Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa.Jupiter on esimene hiidplaneet nii järjekorra kui ka suuruse mõttes.Jupiter on suurem kui ülejäänud planeedid kokku. Tema keskmine kaugus Päikesest -- 5,2 a.ü. -- on üle kolme korra suurem kui neljandal planeedil, Marsil. Jupiter paistab silma heleda ja püsiva valgusega ning ta liigub tähtede vahel soliidse aeglusega. Vist sellepärast peetigi teda antiikajal peajumalaks -- kreeklastele Zeus ja room-lastele Jupiter. Jupiteri mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem.Jupiter hiid-planeet ja tal puudub tahke pind. Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpil...
kergetest ainetest. Jupiteri raadius ületab Maa oma 111 korda. Saturn kuulub koos Jupiteriga gaasihiidude klassi. Uraani mass on võrreldes Neptuuniga 15% suurem. Neptuuni ümbermõõt on vaid 3% väiksem. Avastatud asteroidide arv on üle 500 000. Valisin teema sest antud teema on alati mulle huvitav olnud ning on palju saladusi mida tööd tehes teada sain. Teema oli väga huvitan ning soovitan teistelgi sellega lähemalt tutvust teha. KASUTATUD MATERJALID Loetud: 10.10.2016 Jaak Jaaniste "Füüsika XII klassile".,Koolibri, 1999 (Päikesesüsteem) http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/pikesessteem.html Eesti Kosmosebüroo kodulehekülg Loetud: 17.10.2016 (Päike) http://www.eas.ee/kosmos/et/kosmosest/uldulevaade/meie-paeikesesuesteem/2-uncategorised/297- paeike Eesti Kosmosebüroo kodulehekülg Loetud: 17.10.2016 (Merkuur) http://www.eas.ee/kosmos/et/kosmosest/uldulevaade/meie-paeikesesuesteem/2-uncategorised/281- planeet-merkuur Eesti kosmosebüroo kodulehekülg Loetud: 18
) näitas siiski, et tegemist on keemiliste protsessidega. Ilmselt on Marsi pinnases üliaktiivsed ühendid (näit. peroksiidid), mis reageerisid tormiliselt toitelahusega. Taoliste ühendite esinemisega saab seletada ka orgaanilise aine täielikku puudumist pinnases: see on nende ainete toimel lihtsalt lagunenud. Mingeid jälgi ei praegusest ega kunagisest elust ei näidanud ka maandumiskohtadest edastatud fotod. Millal vaadelda Marssi JAAK JAANISTE Kui teisi planeete saab vaadelda igal aastal, siis Marss on näha vaid kord kahe aasta tagant. Sünoodilist aastat -- aega, mis planeedil kulub täisringi tegemiseks Maa taevas -- loetakse välisplaneetidel vastasseisust vastasseisuni ja selle leidmiseks on lihtne valem: 1 / T_sün = (1 / T_Maa) - (1 / T_planeet). Pannes valemisse Maa tiirlemisperioodi TMaa = 1 aasta ning Marsi T = 1,88 a., saame Tsün = 2,14 aastat ehk 2 aastat ja 50 päeva. See on kõige pikem sünoodiline periood ja ehkki
jääksid kõik rasked elemendid tähtede sisse ja meil poleks millestki valmistada ei jääd ega kive, elusorganismidest rääkimata.Seega pole meie Päikesesüsteem mitte esimene tähtede hulgas.Juba ammu enne Päikese ja planeetide teket pidi siin eksisteerima varasemate tähtede põlvkond, mille sisemuses valmistati eluks vajalikke keemilisi elemente.Vähemalt osa massiivsemaid tähti pidi olema selleks ajaks oma evolutsiooni lõpetama. Kasutatud kirjandus: Jaak Jaaniste ``Füüsika`` XII klassile Lisa Miles ja Alastair Smith ``Astronoomia & Kosmos`` Chris Oxlade ``Tähistaeva saladused``
Saaremaa Ühisgümnaasium Kuu kui Maa kaaslane Referaat Autor: Sander Tiit 9A Juhendaja: Arne Loorpuu Kuressaare 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. MIS ON KUU JA MILLEST SEE KOOSNEB?....................................................................4 1.1. Faktid Kuust....................................................................................................................4 1.2. Kuu kraatrid ja mäed........................................................................................................6 1.3. Kuu pinnaehitus.......................................................................................
( 2.) Kokkuvõte Taevas on palju erinevaid kehasid millest mina ennem eriti ei teadnud, näiteks väga huvitavad olid galaktikad. Päikesesüsteemi planeetidest ma olin varam ühteist õppinud, kuid sain ka palju uut teada. Taevakehade füüsikalisi omadusi on väga raske määrata ning paljudest asjadest ka raske aru saada. Kosmoses on veel palju asju, mida uurida ning ma arvan, et töö seal ei lõppe iial. Kasutatud kirjandus 1. Oja, H. 2001. Põhjanael. Valgus, Tallinn 2. Jaaniste, J. 1999. Füüsika XII klassile. Koolibri, Tallinn 3. Veskimäe, R. 1997. Universum. Tallinna Raamatutrükikoda, Tallinn 4. URL=http://forte.delfi.ee/news/teadus/kosmosest-leiti-uus-salaparane-taevakeha.d? id=30541069 5. URL=http://forte.delfi.ee/news/teadus/kosmoseparaat-mootis-teadaolevalt-suurimat- komeeti.d?id=30517389 6. URL=http://forte.delfi.ee/news/teadus/paikese-madal-aktiivsus-toob-euroopasse-kulmad- talved.d?id=30453609 7. URL=http://www
Kõige võimsamaid pilte võib leida kogu Galaktikast korraga. Minu arvates oleks väga huvitav, kui ka teistel planeetidel oleks mingisugune elu ning neid saaks külastada. Selle referaadi koostamine on olnud füüsikas nende kolme aasta jooksul kõige huvitavam töö, vähemalt minu jaoks kindlasti. 20 KASUTATUD ALLIKAD 1. Jaaniste, J. (1999). Kosmoloogia. Tallinn: Koolibri. 2. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/marss.htm 3. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm 4. http://www.opik.obs.ee/osa2/ptk03/tekst.html 5. http://www.opik.obs.ee/osa2/ptk06/tekst.html 6. http://www.raatuse.rtk.tartu.ee/arvuti/kavad/aare/page4.html 21 LISAD Lisa 1. Pildid Päikesesüsteem 22 Tähed.
Arutlus universumi tekkest. Tallinn: Valgus 12. Peil, I. (2008) Maailmapilt ja kosmoloogia. Külastatud aadressil http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/universumi_tulevik.html (vaadatud: 17.02.2013) 29 13. Valli, A. (2005) Elektriõpetus. Külastatud aadressil http://www.miksike.ee/docs/referaadid/elektriopetus_avevalli2005.htm (vaadatud: 20.02.2013) 14. Jaaniste, J. (1999) Füüsika XII klassile: kosmoloogia. Tallinn: Koolibri 15. Nahkur, T. (2010) Erirelatiivsus. Külastatud aadressil http://enos.itcollege.ee/~tnahkur/1.poolaasta/F%FC%FCsika/19.Erirelatiivsus. pdf (vaadatud: 15.02.2013) 16. Ballentine, L. E. (1970) The Statistical Interpretation of Quantum Mechanics. Reviews of Modern Physics. 42, 358-381 17. Ainsaar, A. (1996) Füüsika XII klassile: relatiivsusteooria, tuumafüüsika,
Kallavere Keskkool Kärt Kool 8.klass MARSI UURIMINE Uurimistöö Juhendajad Janne Pihelgas Madis Sulg MAARDU 2012 Sisukord Sissejuhatus Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnesid. Ma võtsin oma uurimistöö teemaks Marsi uurimine, sest mulle meeldib astronoomia. Ma arvan, et on põnev ning väga huvitav teada saada, mis toimub meie naaberplaneedil ning, kas ka väljas...
kuigi nendest on väga vähe teada. Planeedisüsteemide kindlakstegemiseks tuvastatakse Doppleri efektile toetudes perioodilised muutused tähtede liikumises, mis pannakse planeetide arvele. Nii saab kindlaks teha ka nähtamatute planeetide massi ja orbiidi. See meetod ei võimalda praegu siiski avastada Maaga võrreldava massi ja orbiidiga planeete, välja arvatud kolm planeeti, mis tiirlevad ühe pulsari ümber. - 26 - KASUTATUD ALLIKAD 1. Jaaks Jaaniste, ,,Kosmoloogia" füüsika õpik, Koolibri 1999 Tallinn 2. http://en.wikipedia.org/wiki/solar_system 3. http://et.wikipedia.org/wiki 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Päikesesüsteem.gif 5. http://images.google.com/imghp?hl=en&tab=wi 6. http://opik.obs.ee/ 7. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/88/Reprocessed_Mariner_10_imag e_of_Mercury.jpg 8. http://www2.jpl.nasa.gov/saturn/back.html 9. http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/saturnfact.html
süsteemi viimane planeet- oli ju vahepeal juttu ka kümnendast planeedist. Me teame süsteemist ja planeetidest palju, kuid siiski võib õelda, et me ei tea mitte midagi. See kõik on vaid väike osa meile teadaolevast maailmast. 32 KASUTATUD ALLIKAD: 1. Graham, I. (2000). Marshall mini space, Suurbritannia: Marshall Publishing Ltd, tõlge eesti keelde (2002) Kosmos, Tallinn: Koolibri 2. Jaaniste, J. (1999). Füüsika 12. klassile Kosmoloogia, Tallinn: Koolibri 3. Jones, B. (1990). Space exploration, Suurbritannia: Belitha Press Ltd, tõlge eesti keelde (1995). Kosmose uurimine, Tallinn: Koolibri 4. Tiirmaa, R. (2002). Meteoriidid ja meteoriidikraatrid, Tallinn: K&O Ofsett 5. http://opik.obs.ee/boxid.html [2.aprill] 6. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem3.htm [4.aprill] 7. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm [4.aprill] 8
loodud, Pluuto, Charon ja Kuiperi vöö jne. Koostatud materjal annab põhi ülevaate Päiksesüsteemist. 33 KASUTATUD MATERJALID 1. E. Pärtel, J. Lõhmus. Füüsika IX klassile Soojusõpetus ja Universum, Tallinn, Koolibri 2000 2. S. Kaljula, A.Saar. Loodusõpetuse õpik IV klassile, I osa. Tallinn, Koolibri 2001 3. J. Jaaniste. Füüsika XII klassile, Kosmoloogia. Tallinn, Koolibri 1999 4. T. Soopalu. Kooliastronoomia põhivara. Tallinn, Koolibri 1994 5. B. Vorontsov- Veljaminov. Astronoomia õpik Keskkooli XI klassile. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1951 6. C. Varley ja L. Miles. Laste Geograafia Entsüklopeedia. Lk. 6 Tallinn 1995. 7. kaardikirjastus Jana Seta. Maailma atlas. Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn 2000 8. http://opik.obs.ee/ 9. http://paikesesysteem/sun.html 10. http://www.solarviews
neet Maa seljataha jäänud. Selline ruumi üle-minemine madalamast ruumi tasanditest kõrgema- matesse tasanditesse annab väga hea ettekujutuse objektide või maailma tegelikest ruumilistest ula- tustest. Samuti ka objektide vahelisi ja inimese enda tõelisi suurusjärke võrreldes ümbritsevaga. Nii- moodi võiks tajuda kogu Universumi ruumilist ulatust. Joonis 5 Universumi mastaabid alates Tallinna linnaplaanist kuni vaadeldava Universumi piirini. ( Jaaniste 1999, 112-113 ) 15 3.3 Ajataju 3.3.1 Universumi lühikene ajalugu Pärast Suurt Pauku ( umbes esimese 10-43 sekundi jooksul ) tekkisid aeg ja ruum, kõik fundamen- taaljõud ning ülejäänud teadaolevad füüsikaseadused. Universum oli üliväike esimese 10-35 sekundi vältel. Universum oli siis ülikõrge temperatuuriga ( umbes 1027 kraadi ) ja omas suurt energiat
31 mis funktsioneerib valkainetel. Sellised Universumid ja selle kohta käivad teooriad võivad olla väga erinevad meie Universumi omast. Kuid need Universumid ei ole meie tunnetusele kättesaadavad. See on kõikidel neil hüpoteetilistel Universumitel ühine oma- dus. Ainus Universum, mida me näeme-kuuleme, on meie enda oma. Ta on täpselt selline, et me teda näha saaksime. Kuid just ainult seda väidabki antroopsusprintsiip. ( Jaaniste 1999, 115-116 ) 4.9 Erinevate inimeste erinevad maailmad Iga inimese maailma nägemise muudab tema enda aju ülesehitus unikaalseks, sest ajukoore nägemisega seotud piirkonna suurusest sõltub inimeste reaalne võime ümbritsevat maailma tajuda. Enamus inimesi arvavadki seda, et me kõik näeme maailma üsna sarnaselt. Kuid tegelikult on asjalood pisut teised. Mõtted ja emotsioonid erinevad teatud inimeste puhul. Nägemiskeskuse ehk
Maimiku kogust Foto 21. The Dancing Travellers. Vasakult: Alfred Rüütel (tr), Evald Haaviku (kb), Arkadi Arv (s), klaveri taga Kirill Raudsepp, teiste nimed teadmata 149 H. Lepnurme kogust Foto 22. Meie Poisid (1935). Tallinna Ohvitseride Kasiino laval. Vasakult: Voldemar Tammel, Arnold Plees, E. Jaaniste, Harri Vellend, – , R. Inn, Veeber, Aadu Regi, Mart Liipa, Roland Kriit, Hugo Lepnurm ja E. Luhari J. Maimiku kogust Foto 23. Red Reding Hood. Vasakult: Rostislav Merkulov, Herbert Kulm, paremalt äärmine Korkmann 150 H. Kõlari kogust Foto 24. Longhairs 17.05.1941
Kuid mõistus ei pea olema just sellise ajuga, mis funktsioneerib valkainetel. Sellised Universumid ja selle kohta käivad teooriad võivad olla väga erinevad meie Universumi omast. Kuid need Universumid ei ole meie tunnetusele kättesaadavad. See on kõikidel neil hüpoteetilistel Universumitel ühine oma- dus. Ainus Universum, mida me näeme-kuuleme, on meie enda oma. Ta on täpselt selline, et me teda näha saaksime. Kuid just ainult seda väidabki antroopsusprintsiip. ( Jaaniste 1999, 115-116 ) 4.9 Erinevate inimeste erinevad maailmad Iga inimese maailma nägemise muudab tema enda aju ülesehitus unikaalseks, sest ajukoore nägemisega seotud piirkonna suurusest sõltub inimeste reaalne võime ümbritsevat maailma tajuda. Enamus inimesi arvavadki seda, et me kõik näeme maailma üsna sarnaselt. Kuid tegelikult on asjalood pisut teised. Mõtted ja emotsioonid erinevad teatud inimeste puhul. Nägemiskeskuse ehk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
