Kontserdi retsensioon: Tallinna Talvefestival Käisin vaatamas ja kuulamas Pille Lille Muusikute Toetusfondi eestveetud kontserti "Tallinna Talvefestival", mis oli pühendatud Vello Jürna 50. sünniaastapäevale. Suurepärane tenor Vello Jürna lahkus meie seast varakult. Vello Jürna on lõpetanud 1991. aastal Tallinna Konservatooriumi, täiendanud end Savonlinna ooperifestivali meistrikursustel S. Xiangi juures ja kahel korral Itaalias C. Bergonzi juures Accademia Verdiana's. Aastatel 19821987 laulis ta RAM-is, 198789 "Estonia" kooris ning 19891996 oli samas solist. Ta on võitnud I auhinna Eesti Lauljate võistlusel (1989), publiku auhinna Violetti-Valsesia võistlusel (1992) ning on Pavarotti-nim. võistluse finalist Modenas (1991).
Kontserdiretsensioon Käisin 01.12.2009 Estonia teatris ,,Tallinna Talvefestival" vaatamas.Kontsert oli pühendatud Vello Jürna 50. sünniaastapäevale. Esinesid tema ammused kolleegid ja sõbrad nagu: Margarita Voites, Mati Palm, Voldemar Kuslap, Kaie Kõrb, Viesturs Jansons, Margit Saulep, Pille Lill, Valentina Kremen, Maire Haava, Mart Madiste, Oliver Kuusik, Urmas Põldmaa, Aare Saal ja Taimo Toomast ja vokalistide konkursi finalistid.. Kontsert kestis kuskil 3 tundi , pidi esinema ka Heli Veskus aga kahjuks jäi ta haigeks. Vello Jürna (1. detsember 1959 Väike-Maarja 12. juuni 2007 Tallinn) oli eesti
Mina käisin 1. detsembril 2009. aastal kell 19.00 Estonia Kontserdisaalis Vello Jürna 50. aastapäeva kontserdil. Kontsert toimus Tallinna Talvefestivali raames ning tegemist oli ooperigalaga, mis toimus kahes osas. Vello Jürna (1. detsember 1959 12. juuni 2007) oli ooperilaulja, 1989. aastast Rahvusooperi Estonia solist. Õppis Eestis, täiendas end Itaalias ning tagasi tulles Eestisse etendas Estonias üle kolmekümne erineva rolli. Õhtujuht oli laulja Alar Haak, kes ka ise ühe laulu esitas. Ta oli humoorikas, muhe, ilmekas, hea suhtleja ning väga hea diktsiooniga. Iga laulu või inimesega, mis tol õhtul esitati, lõi ta seose Vello Jürnaga, ning meenutas teda.
``Lugu lendavate taldrikutega`` Eno Raud I OSA-``Päris kriminaalne lugu`` Meelik,Jürnas ja Kaur olid suured sõbrad.Jürnas oli väga hea hiilija,Meelik kirjutas raamatut ja Kaur oli pärit pikaealiste suguvõsast.Nad olid mures,et nende suvi on untsus,sest Jürna juurde pidi suveks tulema võõras tüdruk Kärt.Poisid uurisid erinevaid mänge ja tegevusi,millega tüdrukud aega sisustavad.Nad uurisid oma kooliõe Marju käest ja tõid raamatukogust ka raamatu,kus tüdrukute hobidest kirjutati.Seal oli öeldud,et tüdrukutele meeldivad väikesed lapsed ja fotograafia.Nad maksid oma kollivennale Peetrile,et saaksid tema väikese venna Madise oma hoole alla-nii oleks neil olemas laps,kellega Kärdi aega sisustada
Muusikaretsensioon Ooperigala Käisin 30.noveembril kuulamas IV Tallinna Talvefestivali Ooperigalat.Kontsert algas kell 19.00 Estonia kontserdisaalis.Kogu kontsert oli pühendatud kuulsa ooperilaulja Vello Jürna 50.sünniaastapäevale ja oli korraldatud Pille Lille muusikute toetusfondi poolt. Kontsertil astusid ülesse paljud Eesti kuulsamad ooperilauljad ja neid saatis peamiselt Piia Paemuru(klaver). Kontserti alguses laulsid ka tuntud aariajaid Vokalistide konkursi võitjad. Esinejad olid:Margarita Voites,Mati Palm,Voldemar Kuslap,Margit Saulep,Pille Lill,Maire Haava,Mart Madiste,oliver Kuusik,Urmas Põldma,Aare Saal ja Alar Haak. Margarita Voites (sünninimi Margarita Lombak; sündinud 30
RETSITATIIV eelneb aariale ja on jutustav kõnelaul Ansamblid: -duett -tretsett -kvartett -kvinett Ansambel mitme tegelase üheaegne laul Koor etendab ooperis rahvast Välismaised ooperilavastajad: Franco Zeffirelli August Ever Eesti ooperilavastajad: Paul Mägi Aarne Mikk Eesti muusikateatri kunstnikud: Voldemar Haas Eldor Renter Eesti dirigent: Neeme Järvi Eri Klas Arvo Volmer Eesti ooperilauljad: Georg Ots Vello Jürna Marta Rungi Esimene ooper Jacopo Peri ,,Daphne" 1597/98 1637. rajati Veneetsias esimene ooperiteater RENESSANSS (14. SAJ. II POOL 17. SAJ. ALGUS) Heliloojad Orlando di Lasso Kunstnikud Leonardo da Vinci Michelangelo Kirjanikud William Shakespare Eestis toimus Liivi sõda, ilmus esimene eestikeelne raamat BAROKK (17. SAJ. 18. SAJ. I POOL) Ooperile oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate kooseisud. Heliloojad Claudio Monteverdi Jean-Baptiste Lully
Avamängu kuuldes tundus, et ooper on huvitav ning tõotab tulla huvitava sisuga. Laval kujutati Jeruusalemma, Salomoni templit. Babüloonia väed piirasid Salomoni templit, kus heebrealased, leviidid ja heebrea naised palvetasid jumala poole. Ülempreester Zaccaria keda mängis Mati Palm, püüdis rahvale selgeks teha, et kuningas Nabucco (Jassi Zahharov) babüloonia vägede juht on saabunud rahu tooma. Kuningas Nabucco tütar Fenena (Pille Lill) jääb Jeruusalemma printsi Ismaeli (Vello Jürna) hoolde. Kui Fenena ja Ismael jäid kahekesi siis nad rääkisid oma tunnetest teineteise vastu. Ismaeli armastus Fenena vastu algas siis, kui Fenena oli päästnud Ismaeli Babüloonia vanglast. Lavale ilmus ka oletatav Nabucco esiktütar, kes oli orjatar Abigaille (Sigute Stonyte, Leedu), ta oli samuti Ismaelise armunud. Abigaille saabus koos heebrealasteks riietatud sõdalastega ja ta lubas rahva päästa, kui ta eelistab teda Fenenale. Ismael keeldus sellest ja sõdalased vallutasid templi
Ligi seitse aastat kulutas ta tõe otsingutele, püüdes leida vastust küsimusele selliste ajalooliselt tunnustatud suurte vaimsete õpetajate nagu Jeesus, Buddha, Krishna jt., tervendamise toime mehhanismi fenomeni kohta. Reisides, mediteerides, uurides ja õppides arendas iidsetele budistlikele tehnikatele rajaneva tervendamispraktika, mis on kirjutatud sanskriti keeles ning pühendas kogu oma ülejäänud elu selle loomuliku tervendamise metoodika õpetamisele ja praktiseerimisele (Jürna : 2008). Dr. Usui ja tema järel ka dr. Hujiro Haijashi lõid suurepärase, korrapärase, rangelt reglementeeritud süsteemi, mille nimeks sai Manuaalse Teraapia läbi Loomuliku Tervenemise süsteem. Selles on erilisel kohal kõikide rituaalide, meetodite ja õpetamise tähtaegade range järgimine. Dr. Haijashi töötas välja käte põhiasendid ja nende pealepanemise järjestuse. Seda õpetati esimesel astmel. Teisel astmel tutvustati õpilastele Reiki sümbolieid. Sümboleid on ainult kolm
Retsensioon "Mirandoliina" Käisin 19ndal veebruaril vaatamas VAT teatri etendust ”Mirandolina”. Etenduse autor on Carlo Goldoni, lavastaja Giorogio Bongiovanni ja lavastaja assistent Auri Jürna. Antud etenduses mängib peaosa Katariina Unt, võõrastemaja perenaine, keda kõik armastavad ja jumaldavad. Etendus keskendubki eelkõige naiselikkusele ning sellele, mida Mirandoliina oma iluga suudab saavutada. Kuidas ta oskab ka kõige külmema südame üles soojendada ja panna ka kõige kalgima ja tundetuma mehe endasse armuma. Mirandolinasse kõrvuni armunud külalised üritavad kingitustega tema südant võita, kuid kui naise tee ristub külalisega, kes tema vastu väga
Hiljem kuulis Jürnas veel pealt Marju ja Peetri juttu.Marju oli toonud Peetrile Riho kirja,kus Riho kutsus Peetrit enda juurde,et see ta toast välja päästaks.Nüüd keelas Peeter Marjul sellest kellelegi rääkida.Seega sai lõplikult selgeks,et pole olnud mingeid tulnukaid,vaid kõige taga olid Peeter ja Riho.Lõpuks õnnestus neil Peeter saada nii kaugele,et see läks Leeni-tädi juurde ja rääkis kogu loo ära.Leeni-tädi andis talle aususe eest karbitäie maasikaid.Teised istusid Jürna õues ja sõid mett,mille Jürnas oli onu käest mesilaspere valvamise eest saanud.Peeter tuli sinna,et vabandada nende ees.Ta andis neile Leeni-tädi käest saadud maasikad,sest tänu nendele tuli tõde päevavalgele. Kirjuta, kuidas lugu lõppes. Mida raamat mulle õppetas: Enne kui sa teed otsuse, kontrolli-kas see on õige? Siis kirjuta sinu arvamus. Mis sulle meeldis või mis sulle ei meeldinud?
Retsensioon „Mirandolina“ autoriks on Itaalia draamaklassik Carlo Goldoni, kes oli nii kirjanik kui ka teatriuuendaja.. “Mirandolina" on Itaalia kaasaegse näitekirjanduse isa ja valgustusaegse euroopa teatri ühe tähenduslikuima meistri olulisemaid teoseid. VAT-teatri etenduse lavastaja oli Giorgio Bongiovanni, kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik Sander Põllu, lavastaja assistent Auri Jürna, lavameister ja tehnik Raul Õitspuu, grimeerija Helga-Aliis Saarlen. Osades mängisid Katariina Unt, Peeter Tammearu, Margo Teder, Ago Soots, Tanel Saar, Lauli Otsar ja Liisa Saaremäel (EMTA lavakunstikooli tudengid) ning Meelis Põdersoo. Tegu oli komöödiaga, mis rääkis võõrastemaja perenaisest Mirandolinast, kes oli universaalne naiselikkuse sümbol, keda kõik võõrastemaja meeskülalised armastasid. Mehed hellitasid teda nii
„Mõtisklus“ „On hetki“ „Hõbedaselt helgib juuksekuld“ „Naeratus“ „Paili Raci laul“ „Meremehe laul“ „Elu, armastan sind „Maailm samme täis“ „Olgu jääv meile päike“ Tallinnas asub ka Georg Otsa nimelin muusikakool sealt on alustanud paljud pfofesonaalsed ja tuntd muusikud nind dirigendid nagu näiteks Arvo Pärt, Eri Klas, Neeme Järvi, Olav Ehala, Tarmo Leinatamm, Hirvo Surva, Erkki-Sven Tüür, Heli Lääts, Anu Kaal, Urve Tauts, Vello Jürna, Marika Eensalu, Eve Randkivi, Toivo Tulev, Sven Grünberg, Heli Veskus, Raivo Tafenau, Henn Rebane, Raul Vaigla, Mart Soo, Toomas Rull ja palju teisi. Viimased eluaastad Georg Ots põdes tollel ajal rasket haigust ajuvähki. Mille tagajärjelhakkas ta kaotama nägemist. Tema viimastel salvestamistel võib teda märkata tumetad prilliklaasid ees. Georg Ots suri 5 septembril 1975 aastal Tallinnas olles ,vaid 55 aastane. Georg Otsa viimastel eluaastatel Kasutatud allikad 1.http://maaleht
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mari-Liis Jürna MK13-TE1 KAUBARÜHMA ANALÜÜS Juhendaja: Tiia Kirss TALLINN 2014 Mari-Liis JürnaKaubarühma analüüs Sissejuhatus Oma kaubarühma analüüsi töös valin toidukaupade alarühmast kohvi ning tarbekaupade alarühmast naha puhastusvahendid. Oma töös kirjeldan mõlema kaubarühma koostist, sisaldust, materjali, kasutamist, hooldust, säilitamist, ohutust, suuruseid, mahte, massi, kvaliteeti, päritolu. Kirjeldan tooterühma arengut, tootjad, ka maailmas, kaupade käitlemist, müüginõudeid. 2 Mari-Liis JürnaKaubarühma analüüs 1.Kohv 1.1 Kohvi keemilisse koostisse kuulub: Kofeiin 0,6-4% Kiudained Suhkur Rasv Valk Mineraalained (Ka, Ca, Fe, Na, S, P, Cl) Orgaanilised happed Parkained Vitamii...
Ligi seitse aastat kulutas ta tõe otsingutele, püüdes leida vastust küsimusele selliste ajalooliselt tunnustatud suurte vaimsete õpetajate nagu Jeesus, Buddha, Krishna jt., tervendamise toime mehhanismi fenomeni kohta. Reisides, mediteerides, uurides ja õppides arendas iidsetele budistlikele tehnikatele rajaneva tervendamispraktika, mis on kirjutatud sanskriti keeles ning pühendas kogu oma ülejäänud elu selle loomuliku tervendamise metoodika õpetamisele ja praktiseerimisele (Jürna : 2008). Dr. Usui ja tema järel ka dr. Hujiro Haijashi lõid suurepärase, korrapärase, rangelt reglementeeritud süsteemi, mille nimeks sai Manuaalse Teraapia läbi Loomuliku Tervenemise süsteem. Selles on erilisel kohal kõikide rituaalide, meetodite ja õpetamise tähtaegade range järgimine. Dr. Haijashi töötas välja käte põhiasendid ja nende pealepanemise järjestuse. Seda õpetati esimesel astmel. Teisel astmel tutvustati õpilastele reiki sümboleid. Sümboleid on ainult kolm
loogiline ja läbi mõeldud. Koor laulis kõlaühtselt ja viimistletud fraseerimisega, mis on akustikat ja koori suurust arvestades hea saavutus (koormeistrid Elmo Tiisvald ja Heli Jürgenson). Balletitrupi delikaatselt stiliseeritud liikumine haakus lavastuse atmosfääriga hästi (liikumisjuht Irina Härm). Solistid olid nähtud esietendusel peamiselt külalised. (Kokku oli etenduste seerias kolm koosseisu, viimasena astusid peaosades üles Pille Lill, Riina Airenne, Vello Jürna ja Aare Saal.) Eesti ooperipublikule hästi tuntud lauljanna Cynthia Makrise (USA/Soome) Aida oli jõuline ja kirglik ka oma meeleheiteja nõrkushetkedel. Marianna Tarassova (Peterburi Maria teater) Amnerisest säras külma kõrkust ja võimutunnet. Moskva Suure Teatri tenor Roman Muravitski (Radames) esines temperamentselt, hea keskendumise ja lavanärviga. Imponeeris külalissolistide täielik üleolek vokaalpartiist, siiski oleksin nende tõlgenduses soovinud kuulda veidi
· Tenore di grazia (sõna sõnalt graatsiline tenor) on kerge, paindlik tenori hääleliik.
· Tenor bouffe on eriti kerge tenorihääl eelkõige prantsuse 19. sajandi keskpaiga kergetes
ooperites (heliloojad Offenbach, Lecoq ja Boieldieu).
· Kontratenoiteks on sageli bassid, kes laulavad kõrgemas tessituuris või ulatuses.
Kuulsad tenorid Rahvusooperis Estonia: Hendrik Krumm, Mati Kõrts, Vello Jürna.
Bariton
Bariton (
usuline kirjandus. Otsus puudutas ka perioodilist kirjandust. Keelatud kirjanduse välja selgitamiseks ja kõrvaldamiseks anti aega 1. septemrini. Kuna otsuse juures puudusid nimestikud, siis valikud kõrvaldamise osas olid täiesti meelevaldsed. Kuna Kirjastajate ja Raamatukauplejate ühing saatis kirja Hariduse Rahvakomissarjaadile, soovides nimestikke antud otsuse juurde, moodustatigi 10 liikmeline komisjon : A. Alle, A. Jakobson, M. Jürna, H.Piilmann, P. Rummo, R. Sirge, A. Sibul, E. Tehve, K. Taevi, N. Puusepp. Koostati viis nimestikku. Neli neist olid avalikkusele kättesaadavad, viienda avaldamise keelas ära Eesti NSV Kirjandus- ja Kirastusasjade Peavalisus. Kokku sisaldasid nimestikud 1548 nimetust: 900 eesti-, 507 vene-, 141 võõrkeelset raamatut. Lisaks veel 20 autori kõik teosed. Kõige enam keelati usulist kirjandust ning ajalugu ja memuaarid. Eesti NSV Kirjandus- ja Kirastusasjade Peavalisus loodi 1940
mõistusea¯. 23. augustil hakkas Haridusministeeriumi juures koos käima keelunimekirju koostav komisjon, mille juhtajaks August Alle. Informatsionikeskuse (tema pädevuses oli trükitööde, raamatukogude, raadio, kino, ja kirjanduse ning kunstialade üldine korraldamine) esindaja selles oli N. Puusepp, kes tutvustas komisjoni teistele liikmetele tööpõhimõtteid. Komisjoni kümne liikme hulgas oli mitu kirjanikku: August Jakobson, Mihkel Jürna, Paul Rummo, Rudolf Sirge, Tallinna Keskraamatukogu juhataja Aleksander Sibul. Nimekirjade koostamiseks kasutati Tallinna Keskraamatukogu katalooge. Nimestik nr. 1. sisaldas 130 venekeelset teost. Nimestik nr. 2 sisaldas eestikeelseid memuaare jt biograafilisi väljaandeid, ilu- ja lastekirjandust. Nimestik nr. 3. keelas ajakirju, albumeid, broshüüre, käsiraamatud, kõik kirjastuse Loodus väljaaned, Tänapäeva romaani jm. 4. nimestik oli avaldatutest kõige pikem
14. aprillil 2004 sätestas Riigikogu 4. juuni riikliku tähtpäevana Eesti lipu päevaks. 27. aprillil eraldas valitsus lipu aastapäeva tähistamiseks Rahandusministeeriumi ettepanekul 545 150 krooni. Riigikantselei oli taotlenud 781 000 krooni. 29. mail 2004 pühitseti Pärnu Eliisabeti kirikus emalipu koopia, mille oli lasknud valmistada peaminister Juhan Parts. 31. mail 2004 emiteeris Eesti Pank Eesti lipu 120. aastapäeva puhul 10-kroonise meenemündi. Selle kujundas kunstnik Tiit Jürna. Mündi esiküljel on suur riigivapp, tagaküljel Eesti lipu kujutis. Münti oli kavas vermitakse Soomes kuni 10 000 tükki. Münt on puhtast hõbedast ja kaalub 28,28 grammi. Esimest korda emiteeris Eesti Pank mitmevärvilise meenemündi. 4. juunil 2004 Otepää kirikus tähistati lipu pühitsemise 120. aastapäeva. Kohal oli emalipp. Jaan Kiivit, Gustav Piir ja Udo Petersoo pühitsesid selle. 4
detsembril koos Maritoviga Tondil, kui nad Anvelti käsul Tondi sõjakooli relvade järele sõitsid. Sidepidajaid oli teadaolevalt 24, kellest langes üks, maha lasti seitse (kaasa arvatud Maritov ja Vakmanni ema), üks hukkus muudel põhjustel ja neli mõisteti vangi. Ülejäänud 11 pääsesid põgenema. Samuti tegutses Tallinnas kümme naisagitaatorit. Nendest vangistati Sunila andmeil ainult üks , ülejäänud üheksa pääsesid põgenema. EKP Rapla Punakaardi salgajuht Johannes Jürna pääses peale mässu põgenema Venemaale, kus ta ka lõpetas vähemusrahvuste ülikooli. Kuid hiljem suunati ta tagasi Eestisse põrandaalusele tööle, mis sai talle saatuslikuks, kuna 13. märtsil 1930 tapeti ta Kaitsepolitsei agentide poolt. Tartumaa 86 mässuks valmistujast hukati ainult EKP Tartu komitee juht Hans Heidemann, kes osales mässu ettevalmistamisel. Ta vahistati juba 18. septembril 1924 konspiratiivkorteris Jakobi 39 koos Villem Trommeliga
(1951). Gailiti loomingus pn aluseks vastandpaaride esitamine. Gailit on suurepärane jutuvestja. Gailit ei jõudnud realismini, vaid jäi romantiliseks kirjanikuks. Loomingu ühikuks jäi püsima novell. 10. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 192944. * Naturalismi ja agulirealismi esiletõus. (u 1927). 1927.-1933.a möödusid proosa ja eluläheduse tähe all. Tähelepanu keskmes oli romaan. Vääriline oli ka 1932. a novellitoodang (Vallak, Hindrey, Jürna, Jakobson ja Roht). 1920ndate 2. poolel tõusis August Jakobson tähena, jäädes kirjanduslukku vastuolulisel viisil. Kõige kuulsam ja esimene romaan ,,Vaeste-Patuste alev" (1927) on stiilipuhas naturalistlik proosa. Seda nähti muidugi alles hiljem (naturalistliku argielu ja töölisklassi olelusvõitluse kirjandussuuna algust). Isiklikud kogemused ja alevi eeskujuks on Pärnu Rääma linnaosa. Romaan liigub karmides realistlikes toonides. Jakobson äljub realismi
Esimesed 25.a sa õpid jne, edasi 25a. on sul maja jne, hankida palju lapsi ja raha, ülejäänud 25a. lähed ära, jätad kõik maha. Sööd juurikaid, võid naise kaasa võtta, aga ei pea.. ja kui elama jääd peale 25a., ss pead läände kõndima, kuni kukud. 15.saj klassikaline hinduism. Alged on 5.-6.sajandist. vedade aeg juba eKr. Arjuna ja krisna-must, „pärg sitahunnikul“. Isiklikud klassi ja kasti kohustused on kõige olulisemad. Loed, mõtled, saad targaks- jõuda vabaduseni = jürna Bhakti- kui pühendumine, peetakse silmas, et pühendumine ühele jumalusele. Siva-hävitaja(puhastab jne) ja Visnu- säilitaja; Brahman- looja jumala, kuigi suht laisk tegelane. 6 Sati- vooruslik, kui naine oma mehe surivoodil tuleriidale viskub. Naine teenib meest, seega peab naine meest teenima kui jumalat. Vabatahtlik enesetapp. Nt kus 45 000 inimest ennast tapsid. Nt ka väikeste tüdrukute matmine liiva alla elusalt. Naise ei too kasu.
See on tüüpiline Lõ-Eestile. See on tavaliselt lühenenud mingist pikemast sõnast (-kivi või -küla): Sõtkülast on saanud Sõtke. –ke võib olla ka deminutiivsufiks. See võib olla ka lihtsalt tüve osa. ja-lõpp on tuletussufiks. Ajalooliselt on see olnud osa pikemast tüvest, on lühenenud (-jala, -jõe, -koja, -oja, -välja, -Jaagu). na-lõpp on sage (kokku 160 nime). Üldiselt on lühenetud pikemast nimest: -kanna, -nina, -n+aja, -ranna, Jürna, on olnud ka vene sufiks (nt Kuksina). Kagu-Eestis (Setu-, Põlva- ja Võrumaal) esineb rohkem. Asukoht viitab sellele, et võib olla kokkupuude Vene kohanimedega. ma(a)-lõpp on populaarne: 241 nime üle Eesti. See on samuti lühenenud, ent ei teata täpselt millest, sest variante on palju: -maa, -aseme, -metsa, -mõisa, -mäe, -nurme, -võhma, -Tooma. Tartumaa ida- ja lõunaosas selliseid nimesid pole, aga mujal on.
and play with comedy and burlesque: Vanamehed seitsmendalt korruselt (Old Men from the Seventh Floor, 1994). As an outstanding event in music theatre, the extensive tour of the Estonia Theatre to Denmark, Sweden, Norway and Finland with Khovanshchina by Mussorgsky and Barbara von Tisenhusen by Tubin took place in spring 1991. It became inevitable to arrange competitions to find young opera singers: Nadia Kurem (b. 1960), Pille Lill (b. 1962), Pirjo Levandi (b. 1968) and Vello Jürna (b. 1959) soon rose forth. Of foreign producers, Georg Malvius (Sweden), Joachim Hertz (Germany) and Monika Wiesler (Austria) have to be mentioned. In the Baltic states, film production has always been supported by the state. As Estonia entered a new era, co-operation with European producers seemed to be the only way out of the financial crisis. Seventeen film and video studios in addition to the State Television existed in Estonia in 1991. The film Rahu tänav (Peace Street, 1991),
annaabi.ee 
