5. Eeterlikud õlid 6. Parkained 7. Fütontsiidid 8. Orgaanilised happed 9. Suhkur Istutamine Parim istutusaeg on kevadel mai lõpust jaanipäevani ja sügisel septembris. Konteineris olevaid taimi võib istutada kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Istutuskoht peaks olema tugevate tuulte eest varjatud, õhurikas, päiksepaisteline, hästi vett läbilaskev, sügavalt haritud(50cm) ja viljaka mullaga. Mulla parandamiseks võiks istutusauku lisada Substral® Ökoloogilist lillemulda. Kui istutate uue roosi endise roosi istutusauku, tuleb seal muld välja vahetada vähemalt poole meetri sügavuselt ning kuni meetri laiuselt. Pookekoht peaks jääma istutamisel vähemalt 3-5 cm sügavusele. Mitu roosi koos annavad parema mulje. Roosipeenra kujundamine Roosipeenar kujundatakse tavaliselt mitmerealisena (2-3). Soovitatav istutustihedus
kaltsiumsulfaati, mis tekib superfosfaadi saamisreaktsiooni kõrvalsaadusena. Fosforväetist võib anda sügisel sügiskünni alla või kevadel. Fosforväetiste keemilise neeldumise tõttu on nende kadu mullast väljauhtumise teel väga väike ja neid võib anda varuväetisena . Piisav fosforväetis annab mitmeaastasele taimele talvekindlust, kiirendab õitsemist ja viljumist. Fosforväetised on väheliikuvad, seepärast soovitatakse neid mulda viia kuivana, kas siis istutusauku, või sügisesel mulla kobestamisel 8-10cm sügavusele, kus paiknevad kõrvaljuured. Suvisel perioodil on fosforväetised efektiivsed ainult lahustatud kujul Toodetakse ka topeltsuperfosfaati, mis sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati . Väetisena kasutatakse ka vees vähelahustuvat kaltsiumvesinikfosfaati CaHPO 4 ehk pretsipitaati, mille toime taimedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt lahustumisele mullas esinevate või taimejuurte poolt eritavate hapete mõjul.
2) kes on omandanud kutse- või kõrghariduse erialal, mille õppeprogrammis on olnud haljasalade rajamise õpe, või kes on läbinud haljastaja, maastikukujundaja või arboristi täiendõppe ja kes omab kolmeaastase haljastustöö kogemust. Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 7 Avalikule alale puude istutamise kord § 10. Istutamine (1) Enne istutamist tuleb juurepalli korralikult kasta ning lisaks valada istutusauku vähemalt 50 liitrit vett. (2) Istik tuleb asetada püstiasendis istutusaugu keskele tihendatud kasvumullale, et juurekael jääks (pärast hilisemat pinnase vajumist) maapinnaga ühele tasandile või sellest 1−2 cm kõrgemale. (3) Juurepalli traatvõrk ja pakkekangas tuleb pealt ning külgedelt avada, seejuures ei tohi juurepall laguneda. Looduslikust materjalist kanga võib jätta augu põhja. Kunstmaterjalist kangas ja istutusnõu tuleb eemaldada täielikult.
tiigi äärde kileserva peale tsementi ja peale asetatakse plaadid. 1.Plaadit 2.Tsement 3.kile 4.Liiv 9 Ilupuude ja põõsaste istutamine Kevadel õitsevaid põõsaid tuleks istutada sügisel ja sügisel õitsevaid kevadel. Kevadiste istutustöödega võib alustada siis, kui muld on soenenud. Istutamiseks parim aeg on septembri keskpaik - oktoober. Parim istutusaeg on pilves ilmaga. Enne taime istutamist tuleb istutusauku kallata vett. Põõsa kohta tuleb arvestada 10-20l ja puu jaoks 20-40l vett. Kuni kindla juurdumiseni tuleb kuival perioodil taimi kasta 2korda nädalas. Istutatud puud toestatakse, et tuul neid ümber ei lükkaks. Tugi pannakse tuulepoolsele küljele tugevalt maa sisse ja seotakse pehme ja laia sidemega tüve külge. Tugi peaks olema puul 2-3 a, igal aastal tuleb sidemeid uuendada. Peale istutust on soovitav puude ja põõsaste tagasi lõikus. Kui
Väetamine fosforväetistega Fosforväetiste kasutamine on laialt levinud, sest fosfor pole elusorganismidele mullas liiga toksiline. Fosforväetised on ka sellepoolest kasulikud, et nad soodustavad suhkrute sünteesi. Piisav fosforväetis annab mitmeaastasele taimele talvekindlust, kiirendab õitsemist ja viljumist. Fosforväetised on väheliikuvad, seepärast soovitatakse neid mulda viia kuivana, kas siis istutusauku, või sügisel mulla kobestamisel 8-10cm sügavusele, kus paiknevad kõrvaljuured. Suvisel perioodil on fosforväetised efektiivsed ainult lahustatud kujul. Fosforväetisi kasutatakse näiteks tomatite väetamisel. Kui mulla temperatuur on alla 15 0C ei suuda tomat mullast fosforit omastada. Seda juhtub eriti varakevadel, taimed muutuvad purpurse varjundiga tumeroheliseks. Sellisel juhul lisatakse taimedele fosforväetist. Ka
Mullastiku suhtes on vähenõudlik, kasvab ka kuivadel liivmuldadel. Talub hästi põuda, kuid siis heidab osa lehti maha. (Aiasober 2012). Põõsaid kahjustavad lehetäis ja kilptäid ning kuivadel suvedel esineb sageli jahukastet. Okste tipmised lehed moonduvad. Nakatunud lehed kaotavad igasuguse dekoratiivsuse ning varisevad varakult. Haiguse leviku tõkestamiseks tuleb varisenud lehed sügisel kokku riisuda ja põletada (Karner 2012). Elujõulisuse suurendamine Istutamisel lisatakse istutusauku väetist, vanu taimi pole vaja väetada, nad toodavad ise 4 lämmastikku. Istutamisel tuleb kasta 10-15 liitrit taime kohta. Eelistab päikesepaistelist kasvukohta, kuid talub ka varju ning võib kasvada pargis suurte puude all Täiskasvanud taimed võivad olla pikka aega kastmata. Pindmine kobestamine on ainult noortele taimedele. Multsimine mulla või
surutakse. Suletud juurestikuga ehk potitaimed on need mis on laiemas kasutuses, enamikus uuenduses on just need taimed, seda eelkõige selleks, et on lihtsam transportida ja lihtsam istutada, istutus toimub spetsiaalse istutustoruga, istutamisel vajutatakse toru lõhikuga koonilise teravikuga maasse ja jalaga hoovale vajutades avaneb teravik, mis mulda kõrvale moodustab istutusaugu, seejärel pannakse torrusse taim mis vajub mööda seda istutusauku, taim peab jääma ülemise servaga 1-2 cm maapinnast sügavamale ning see vajutatakse jalaga kinni. Kultuuritööde vastuvõtmisel tuleb kontrollida kultuuri algtihedust, tehtud tööde kvaliteeti ning vajadusel täpsustada kultuuri pindala. Metsaistutuse juures tuleb kontrollida taime juurte mulda kinnitamise tugevust, juurekaela mullas olemise sügavust, juurte ebanormaalset asendit, suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist, kontrollimiseks võib lahti
· Tahe sõnnik, kuivainet üle 17% · Poolvedel sõnnik, kuivainet 8-14% · Vedel sõnnik e. läga, kuivainet alla 8% 36. Taheda sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine saadakse, kui väljaheitele lisatakse allapanu. Kuivaine sisaldus vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. 37. Väetiste efektiivsus ja selle väljendamise viisid 38. Viljapuu- ja marjaaedade väetamine Viljapuud pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39
· Tahe sõnnik, kuivainet üle 17% · Poolvedel sõnnik, kuivainet 8-14% · Vedel sõnnik e. läga, kuivainet alla 8% 36. Taheda sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine saadakse, kui väljaheitele lisatakse allapanu. Kuivaine sisaldus vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. 37. Väetiste efektiivsus ja selle väljendamise viisid 38. Viljapuu- ja marjaaedade väetamine Viljapuud pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39
kuuseokste-, turba-, puulehtede- või muu käepärase materjaliga. Talvekate pannakse peale pärast pinnase külmumist hilissügisel ning eemaldatakse, kui päevane õhutemperatuur on kevadel püsivalt üle 0 kraadi. Kui olete ostnud nartsisside sibulaid, ärge viivitage istutamisega, sest juba poes mõnda aega kuivalt seisnud istutusmaterjali seisund võib iga viivitatud päevaga muutuda halvemaks. Raske pinnasega kasvukohal võiks istutusauku lisada sõmerat liiva, nagu liiliate ja püvilillede istutamiselgi. Nartsisside kasvuaegse hooldamise peamisteks võteteks on õitsemiseelne väetamine ja õitsemise lõpetanud varte ärakorjamine. Pärast õitsemist lastakse lehtedel loomulikul teel kolletuda. Nartsisse võib ümber istutada keskmiselt iga 4 - 5 aasta möödudes. NARTSISSIDE KLASSIFIKATSIOON Trompetnartsissid, varrel üks õis, trompet (lisakroon) sama pikk või pikem kui õiekattelehed
Majanduslikult optimaalne väetusnorm (Xmaj). majanduslikult tasuvad on väetusnormid, mille juures täiendavalt antud 1kg väetist annab veel nii palju enamsaaki,et selle väärtus katab täiendava väetusnormidegas thetud kulutused. Xmaj=b(P1-ce)-cv/2c(P1-ce). Kus P1- saagi väärtus; ce saagi kulud; cv väetamise kulud 1kg toiteelemendi kohta. 38. .viljapuu-ja marjaaedade väetamine pH suhtes tundlikeim mustsõstar, siis vaarikas ja punane sõstar. Istutusaasta - väetised istutusauku. Org väetised viljakatel mudladel 2-3 a. järel. Väheviljakatel aga igal aastal. P, K väetised sügisel. N kevadel. Noores viljapuu aias mitte varem kui juuni keskel. Kandpealises viljapuuaias kõige olulisem õitsemisjärgne periood (õrepungade moodustamine). Marjakultuurid - tudlikkus mulla happesuse suhtes erinev. Kõige tundlikumad on mustsõstar, vaarikas ja siis punanesõstar.Vähem tundlikud maasikas, tikrid, karusmari, sõstrad ->
Sarapuu istutamisel tuleb arvestada, et paarikümne aastaga kasvab põõsas üsna suureks. Vanema mitmetüvelise põõsa võra võib katta 20–30 m² suuruse ala. Istanduses jäetakse vahekauguseks vähemalt 4 meetrit. Mõistlik on sarapuud kasvatada puuna ja lõigata tagasi nagu viljapuud. Paha ei tee kerge väetamine, kuigi sarapuu elab mükoriisa toel ka ilma selleta ära. Noortele põõsastele tuleb kasuks, kui istutamise ajal lisada istutusauku labidatäis või paar seeneniidistikurikast kõdumulda vanade sarapuude alt. 11 3 Seedermännipähkel. Seedermännipähkel (kõnekeeles seedripähkel) on seedermänni seeme. Seda saab seedermänni käbidest. Teaduslikus mõttes ei ole nad pähklid, aga niisugune nimetus on neile juba kord külge jäänud. Seedermänni pähklid on pisikesed, kuid väga õlirikkad. 1 Kasulikkus:
37. väetise effektiivsus ja selle väljendamise viisid. Väetiste efektiivsuse all mõistetakse enamsaaki, mida saadakse väetiste kasutamisel. Väetiste toimel saadud enamsaak sõltub väetisnormi suurusest. Väljendatakse: 1. Kogu ehk üldise enamsaagina (E ). 2. Keskmise enamsaagina 1 kg toiteelemendi kohta. 3. Täiendavalt antud ühe väetisühiku (1 kg) efektiivsusena( Y´) 38. viljapuu-ja marjaaedade väetamine. Viljapuud – pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid – pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39
kapsas) ei talu otsest sõnnikuga väetamist. Käärinud kompostid sobivad kõigile köögiviljadele. Lämmastiku vajaduse järgi jaotatakse kultuurid: • suure vajadusega – peakapsas, lillkapsas, rabarber, kõrvits, seller • keskmise vajadusega – porgand, peet, kaalikas, kurk, tomat, salat, sibul. • Väikese vajadusega – redis, tippsibul • Ei vaja – hernes, uba Viljapuud Mulla happesuse suhtes on tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku ja reeglina sel aastal täiendavalt ei väetata. Järgnevatel aastatel antakse orgaanilised väetised viljakatel muldadel 2…3 aasta tagant, väheviljakatsel muldadel aga igal aastal. Orgaanilised ja PK väetised viiakse mulda sügisel. Lämmastikväetised antakse kevadel ja noores viljapuuaias mitte varem, kui juuni keskel. Kandeealises viljapuuaias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood (ettevalmistus jätgmiseks saagiaastaks).
Augusti I ja II dekaadil anda sügisväetist ilma N- ta. 27.04.2016 Marje Kask 36 Külvide hooldamine 3 Seemikute pikeerimine · 1- 4 pärislehe faasis, et saada harunenud juurestikuga istikuid ja külve harvendada. · Enne pikeerimist tuleb taimed korralikult kasta. Soovitav on teha pikeerimist pilves ilmaga või varahommikul. · Pikeerimisel pintseeritakse juured ¼ ulatuses tagasi ja taim asetatakse istutusauku veidi sügavamale kui külvipeenras. · Seejärel vajutatakse muld korralikult kinni. · Taimed pikeeritakse peenardele 10 15 cm vahedega, reavaheks võetakse 20 25 cm. · Pärast kastetakse taimi korralikult, ning hiljem tuleb jälgida kastmisvajadust hoolega. · https://www.youtube.com/watch?v=7Y9HfF05jFk 27.04.2016 Marje Kask 37 Seemikute istutamine puukooli · Seemikud istutatakse puukooli:
kasvatada. Eestis on magnooliad suhteliselt vähe tuntud, kuid hoolimata sellest on mitmed neist meie oludele üsna vastupidavad. Viimastel aastatel on puukoolide valikusse tulnud nii erinevaid vorme kui mõningaid liike. Igihaljad liigid meil vastu ei pea. Noored taimed vajavad Eestis talvekatet, kuid pärast nelja-viit aastat taimed kohanevad ja nende külmataluvus paraneb. Külmematel talvedel võivad külmuda vaid viimase aasta kasvud. Hooldusvõtted Istutusauku tuleb kindlasti segada happelist rabaturvast ja multsida sellega ka magnooliataimede ümbrus. Kui on oodata erakordselt külmi talvi, tuleks magnooliapuukesi, vaatamata hubasele kasvukohale, kaitsta liigpakase eest varjutuskangastega (Hansaplant). Magnooliate juured on haprad ja saavad kergesti kannatada. Umbrohtude tõrjeks multshi nende alune koorepuruga, see hoiab mulla niiske ja suunab mulla pH-d sobivalt happelisuse suunas (calmia). 89
juba -10 kraadi juures. Ümberistutamist ja juurte kahjustamist taluvad magnooliad väga halvasti. Seetõttu tuleb istutamisel magnooliate juuri võimalikult vähe liigutada ja puutuda. Pärast istutamist aga katta juurepealne 3-5 cm paksuse puukoore-haputurba seguga, mis hoiab talvel juuri mõnevõrra soojemana. Istutusaugu põhja võib panna turbasegust kõdusõnnikut ning lehe- ja okkakõdu. Istutusauku tuleb kindlasti segada happelist rabaturvast ja multsida sellega ka magnooliataimede ümbrus. Kui on oodata erakordselt külmi talvi, tuleks magnooliapuukesi, vaatamata hubasele kasvukohale, kaitsta liigpakase eest varjutuskangastega (Hansaplant, 2011). Magnooliate juured on haprad ja saavad kergesti kannatada. Umbrohtude tõrjeks multši nende alune koorepuruga, see hoiab mulla niiske ja suunab mulla PH-d sobivalt happelisuse suunas (Calmia). 3.3 hooldus Sieboldi magnoolia ladina k
Magnooliate juurestik on väga habras ja õrn, mistõttu hukkuvad maapeal pottides kasvavad taimed juba -10 kraadi juures. Ümberistutamist ja juurte kahjustamist taluvad magnooliad väga halvasti. Seetõttu tuleb istutamisel magnooliate juuri võimalikult vähe liigutada ja puutuda. Pärast istutamist aga katta juurepealne 3-5 cm paksuse puukoore-haputurba seguga, mis hoiab talvel juuri mõnevõrra soojemana. Istutusaugu põhja võib panna turbasegust kõdusõnnikut ning lehe- ja okkakõdu. Istutusauku tuleb kindlasti segada happelist rabaturvast ja multsida sellega ka magnooliataimede ümbrus. Kui on oodata erakordselt külmi talvi, tuleks magnooliapuukesi, vaatamata hubasele kasvukohale, kaitsta liigpakase eest varjutuskangastega. Magnooliate juured on haprad ja saavad kergesti kannatada. Umbrohtude tõrjeks multshi nende alune koorepuruga, see hoiab mulla niiske ja suunab mulla pH-d sobivalt happelisuse suunas. Sieboldi magnoolia hooldus Sieboldi magnoolia ladina k
Kandvat kasvupinnast paigaldades jäetakse puude istutamise kohtadesse istutusaugud, mille servad kindlustatakse ajutiste tugiseintega. Istutamise ajal täidetakse istutusauk kasvumullaga ning tugiseinad eemaldatakse. Istutusaugu sügavus on enam-vähem võrdne istutatava puu mullapalli kõrgusega (või vaid veidi sellest suurem); istutusaugu läbimõõt on 20% suurem mullapalli läbimõõdust. Levinud on ka istutuskastide kasutamine, mis pannakse kokku moodulitest ning jäetaksegi istutusauku; puude juured kasvavad moodulite vahelistest avadest läbi. Noore puu võraalune pind kaitstakse tallamise ja tihenemise eest kaitserestiga ning puutüvi kaitstakse 88 tugiraamiga. Lumetõrjesoolaga saastunud sulavete valgumise vältimiseks võraalusele pinnale toetatakse kaitserest maapinnast veidi kõrgemale tõstetud alustele või antakse võraalusele kerge kalle puutüvest eemale.
annaabi.ee 
