· 2. voorus selgub, millised erakonnad saavad esinduse Riigikokku! · Kolmandas voorus jaotatakse jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliselt kompensatsioonimandaatidena üleriigiliste mandaatide alusel. · tulemused kuulutab Vabariigi Valimiskomisjon välja hiljemalt 10-ndal päeval pärast valimisi. · Hiljemalt 10-ndal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist kutsub Vabariigi President kokku uue Riigikogu esimeseks istungiks Riigikogu struktuur Koosneb 101 liikmest. On 1 kojaline. Riigikogu juhatuses on 3 liiget: ESIMEES, I ASEESIMEES, II ASEESIMEES Juhatuse ülesanded: Esindab RK; Kinnitab fraktsioonide/komisjonide struktuuri; Registreerib RK fraktsioonid ja nende koosseisud; Koordineerib õigusaktide menetlemist RKs; RK töö administreerimine Korraldab erakorraliste, täiendavate ja töönädala istungite ettevalmistamist;
ÜLESANDED: 1. ELi õigusaktide menetlemine. 2. ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel. 4. ELi aastaeelarve heakskiitmine. 5. ELi välis ja julgeolekupoliitika kujundamine. 6. Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine. KES KUULUB ? Kõigi Euroopa Liidu Liikmesriikide ministrid. Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks. KELLE HUVE ESINDAB? Liikmesriikide valitsuste huve KUS ASUB? Brüsselis,Belgia EUROOPA KOMISJON ÜLESANDED : 1. teeb õigusaktide ettepanekuid Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2. haldab ELi eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid 3
jagatud, taheti luua suurmajandid. See oli enamlaste suur viga, sest talupojad seepeale lakkasid neid toetamast NB! Nõukogude võimu kogu Eestis korralikult sisse seada ei õnnestunudki. Sisuliselt jäi kaksikvõim püsima ka peale oktoobripööret! Nõukogude võimu nõrkust ära kasutades astus Maapäev 15. novembril (uue kalendri järgi 28. novembril) 1917 tähtsa sammu tuli Toompeale kokku erakorraliseks istungiks ja võttis seal vastu deklaratsiooni, milles kuulutas, et Maapäev e Maanõukogu on Eestis ainus kõrgema võimu kandja! Enamlased ajasid istungi seejärel kohe laiali, J. Tõnisson saadeti Eestist välja, kuid ta läks Lääne-Euroopasse iseseisvumise asja ajama. Maanõukogu Vanematekogu jätkas illegaalseid kokkusaamisi. 1917.-1918. aasta vahetusel hakkas enamlaste mõju Eestis kahanema, nende populaarsus vähenema. Põhjused olid enamlaste poliitikas, sest nad:
Kirjalikus menetluses ei ole pooltele tagatud suulise menetlusega analoogseid võimalusi kompromissi sõlmimiseks st puudub aktiivne lepitaja kohtuniku isikus viisil, nagu seda rakendatakse suulise menetluse puhul. Samuti puudub tsiv.kohtumenetluse seadistikus iga- sugune osutus kompromissi sõlmimise kirjalikus menetluses. Eesti kohtunike küsitluse järgi on üks kompromissi sõlmimise takistusi kohtunike suur töökoormus, mis ei võimalda tsiviilasja istungiks piisava põhjalikkusega ette valmistada. Kohtunike võimalused kompromissmenetluses Et tulevikus oleks kompromisse rohkem kui seni, tuleb ja kavatsetakse Eestis rohkem tähelepanu pöörata kompromisside osakaalu suurendamisele, mõtteviisi muutustele ja kompromissikultuuri juurutamisele. Kohtuniku ülesanne lepitajana seisneb mõlemapoolsete möönduste tekitamises,st et kostja nõustuks kõrgema ja hageja madalama pakkumisega kui esialgu plaanitud
Sisuliselt jäi kaksikvõim püsima ka peale oktoobripööret! Rahva seas tekitasid mitmed enamlaste sammud pahameelt vägivald ja vastaste represseerimine, Asutava Kogu laialisaatmine jaanuaris 1918, kui sai selgeks, et enamlased jäävad seal vähemusse jne. Nõukogude võimu nõrkust ära kasutades astus Maapäev 15. novembril (uue kalendri järgi 28. novembril) 1917 tähtsa sammu tuli Toompeale kokku erakorraliseks istungiks ja võttis seal vastu deklaratsiooni, milles kuulutas, et Maapäev on Eestis ainus kõrgema võimu kandja! Enamlased ajasid istungi seejärel kohe laiali, J. Tõnisson saadeti Eestist välja, kuid ta läks Lääne-Euroopasse iseseisvumise asja ajama. 1917.-1918. aasta vahetusel hakkas enamlaste mõju Eestis kahanema, nende populaarsus vähenema. Põhjused olid enamlaste poliitikas, sest nad: · ootasid maailmarevolutsiooni, kuid rahvas tahtis rahu
kogunevad õigusaktide vastuvõtmiseks ning poliitika kooskõlastamiseks. Nõukogu tegeleb: ELi õigusaktide menetlemisega, ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimisega, rahvusvaheliste lepingute allkirjastamisega ELi ja kolmandate riikide vahel, ELi aastaeelarve heakskiitmisega, ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisega ning liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimisega. Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nii nimetatud keskkonnanõukoguks. Nõukogu istungitel osalejad ja kohtumiste sagedus sõltuvad arutatavatest teemadest. Nõukogul on kümme koosseisu, mis käsitlevad kõiki ELi poliitikavaldkondi. Nõukogu on koos Euroopa Parlamendiga ELi seadusandja. Üldjuhul võib
Nõukogu tegevus •ELi õigusaktide menetlemine. •ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. •Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel •ELi aastaeelarve heakskiitmine. •ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine. •Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine. Nõukogu liikmed Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks. Istungite juhtimine Välisministrite nõukogul on alaline eesistuja - ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Kõiki muid nõukogu istungeid juhivad asjaomased ministrid riigist, mis on sel hetkel roteeruvalt ELi eesistuja.
Riigivormi lõplik määramine jäeti aga teiseski eelkonstitutsioonis Asutava Kogu hoolde. Saksa okupatsiooniväed marssisid Tallinna päev pärast Manifesti andmist ning okupatsiooniaeg kestis 11. novembrini 1918. 22. novembril algas Eesti-Vene sõda. Maanõukogu võttis vastu Asutava Kogu valimisseaduse juba 24. novembril 1918. Asutava Kogu valimised toimusid 5., 6. ja 7. aprillil 1919. Oma esimeseks istungiks Asutav Kogu astub kokku 23. aprillil. 4. juunil ta annab provisoorse Põhiseaduse, millega algab kolmas etapp Eesti riikliku iseseisvuse õiguslikus arengus ning lõpeb Manifestiga alustatud eelperiood. Maanõukogu üksmeelsel kokkuleppel demokratismi alusel teotsenud poliitiliste parteidega ja seltskondlikkude organisatsioonidega määratles: „Eestimaa tema ajaloolistes ja
Otsused: Vabariigi Valitsus teeb oma otsused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul. Vabariigi Valitsuse otsused tehakse istungil osalevate valitsusliikmete häälteenamusega. Vabariigi Valitsuse igal liikmel on üks hääl. Häälte poolekslangemise korral on otsustav peaministri hääl. Peaministri või asjaomase ministri motiveeritud taotlusel lükatakse küsimuse otsustamine edas Õigusaktide ettevalmistamine istungiks ja sellele lisatavad materjalid: Seaduseelnõude paketid peavad sisaldama: Eelnõu;Seletuskirja seaduse vajadus ja selle põhiseisukohtade põhjendamine ning ülevaade; Kooskõlastuskirjeid;Kooskõlastuste tabelit koos märkuste jaettepanekutega arvestamise tabeliga; Seletuskiri peab sisaldama: eelnõu koostajate nimesid; otsuse vajalikkuse põhjendust; otsusega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid;
(põhiseaduses) Esindada poliitikas mitmesuguseid inimgruppe ja vaateid; arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 1) seaduste vastuvõtmine ja muutmine. 2) Kinnitab riigieelarve 3) Kirjutab alla välislepingutele 4)Kinnitab presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid 5) Kontrollib valitsuse tegevust Riigikogu töö jaguneb kaheks istungjärguks: (jaan- jaanipäev ja sept-jõulud). Ülejäänud ajal on puhkus. Kui puhkuse ajal tullakse kokku, siis nim. seda erakorraliseks istungiks. Riigikogu juhib juhatus: Riigikogu esimees (Varek) ja kaks aseesimeest. Riigikogus on inimesed jaotatud komisjonidesse (nt maa-elu, riigikaitse, väliskomisjon jne), et töö oleks efektiivsem. Ühes komisjonis on erinevate erakondade esindajad (selle ala spetsialistid). Fraktsioon – Riigikogus olevad ühest erakonnast olevad inimesed. Nt Riigikogus keskerakonna inimesed). Koalitsioon – erakonnad, kes on valitsuses (IRL ja Reformierakond).
Esindada poliitikas mitmesuguseid inimgruppe ja vaateid; arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 1) seaduste vastuvõtmine ja muutmine. 2) Kinnitab riigieelarve 3) Kirjutab alla välislepingutele 4)Kinnitab presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid 5) Kontrollib valitsuse tegevust Riigikogu töö jaguneb kaheks istungjärguks: (jaan- jaanipäev ja sept-jõulud). Ülejäänud ajal on puhkus. Kui puhkuse ajal tullakse kokku, siis nim. seda erakorraliseks istungiks. Riigikogu juhib juhatus: Riigikogu esimees (Varek) ja kaks aseesimeest. Riigikogus on inimesed jaotatud komisjonidesse (nt maa-elu, riigikaitse, väliskomisjon jne), et töö oleks efektiivsem. Ühes komisjonis on erinevate erakondade esindajad (selle ala spetsialistid). Fraktsioon Riigikogus olevad ühest erakonnast olevad inimesed. Nt Riigikogus keskerakonna inimesed). Koalitsioon erakonnad, kes on valitsuses (IRL ja Reformierakond).
alal. Põhiseaduses esitatud sõnastuse kohaselt Vabariigi President esindab riiki välissuhtluses, olles selles sõltumatu täitevvõimust. President kuulutab välja rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimise seadused, nimetab Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad välisriikidesse ja võtab vastu teiste riikide saadikute akrediteerimiskirjad. 32.Vabariigi Presidendi suhted Riigikogu ja Vabariigi Valitsusega. President kutsub valitud Riigikogu kokku selle esimeseks istungiks, võib taotleda erakorralise istungi kokkukutsumist, saadab laiali Riigikogu, kui see ei ole jooksva aasta riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul alates eelarveaasta algusest, ei ole suutnud moodustada 7 Vabariigi Valitsust PS §89 toodud asjaoludel, kui Vabariigi Valitsusele on Riigikogus avaldatud umbusaldust, kuulutab välja või saadab tagasi Riigikogu poolt vastu võetud seadused.
15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; 16) lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. §66. Riigikogu uue koosseisu esimene istung toimub kümne päeva jooksul arvates Riigikogu valimistulemuste väljakuulutamisest. Esimeseks istungiks kutsub riigikogu kokku Vabariigi President. §67. Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani. §68. Riigikogu erakorralised istungjärgud kutsub kokku Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse või vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisu ettepanekul. §69
ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel. ELi aastaeelarve heakskiitmine. ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine. Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine. ELi aastaeelarve üle otsustavad koos nõukogu ja Euroopa Parlament. Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks. Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on: inimõigused sotsiaalõigused keelelised õigused haridus kultuur
ja rahuvalvamisega. 6. Õigus ELi kodanikel peaks olema võrdne juurdepääs õiguskaitsele kõikjal ELis. Nõukogus tegutsevad justiitsministrid selle nimel, et ühes ELi liikmesriigis tehtud kohtuotsused (näiteks lahutuse kohta) oleksid tunnustatud kõigis ELi liikmesriikides. Justiits- ja siseministrid koordineerivad ELi välispiiride valvet ning võitlust terrorismi ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega. Nõukogu liikmed Kinnitatud liikmeid nõukogul ei ole. Igaks nõukogu istungiks saadab iga liikmesriik asjaomase poliitikavaldkonna ministri (näiteks keskkonnaministri, kui arutusel on keskkonnaküsimused). Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks. Istungite juhtimine Välisministrite nõukogul on alaline eesistuja ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja . Kõiki muid nõukogu istungeid juhivad asjaomased ministrid riigist, mis on sel hetkel roteeruvalt ELi eesistuja.
Presidendil oli õigus seadusi anda ja keelata talle mittesobivad parlamendis vastuvõetud seadused. 8.Uus põhiseadus võetu Rahvuskogus vastu 1933. aastal, kehtima hakkas 24. jaanuaril 1934. aastal. 9. Sõjaväeline riigipööre - 1934. aasta 12 märts. Vastulöök oli algselt planeeritud 15. märtsile, et n kindral J. Laidoner hakkas kartma, et vapsid avastavad vastulöögi plaani. Nende patrullid jälgisid kõike, mis toimus Toompeal. Valitsus kutsuti erakorraliseks istungiks kokku. Riigivanem Kontsantin Päts teatas, et ta on otsustanud kehtestada 6 kuuks kaitseseisukorra, määrata J. Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks ja sisekaitse ülemaks. Vabadussõjalaste Liit määrati likvideerimisele. Laidoner alustas kiiret tegevust : sõjavägi ja kaitseliit viidi lahingukorda, Tallinna tänavaile toodi soomusautod. Keelati avalikud kooseolekud ja demonstratsioonid. Suleti Vabadussõjalaste Liidu 400 osakonda ning arreteeriti vapside silmapaistvamad juhid
Esimene toimub jaanuari teisest esmaspäevast - juuni kolmanda neljapäevani. Teine toimub septembri teisest esmaspäevast - detsembri kolmanda neljapäevani. Korraliseks istungjärguks tuleb Riigikogu kokku ilma erilise kokkukutsumiseta. Erandiks on uue Riigikogu valimise aasta, mil sellel koosseisul võib olla vähem kui kaks korralist istungjärku ja kus korraline istungjärk algab teistsugusel ajal. Uue Riigikogu koosseisu kutusb esimeseks istungiks kokku president. Erakorralised istungjärgud toimuvad korraliste istungjärkude vahelisel ajal, s.o. jõulu- ja suvevaheajal Erakorraliseks istungjärguks kutsub Riigikogu kokku Riigikogu esimees, kui seda nõuab president, valitsus või vähemalt viiendik Riigikogu liikmetest. Erakorralisest istungjärgust teatab Riigikogu esimees massiteabevahendite kaudu. 110. Mida kujutab endast Riigikogu täiskogu töönädal, korraline istung, täiendav istung, täiskogu töötsükkel?
Õigusakti eelnõu peab vastama Riigikogu juhatuse kehtestatud normitehnika eeskirjale, samuti Vabariigi Valitsuse kehtestatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Riigikogu juhatus suunab õigusakti eelnõu ühte Riigikogu alatisse komisjoni, kes on eelnõu juhtivkomisjoniks. Oluliseks muudatuseks selles valdkonnas on rahva representatiivse osa õigusloomealgatuse tunnustamine. Eelnõu menetlemine Õigusakti eelnõu valmistab Riigikogu täiskogu istungiks ette Riigikogu alatine komisjon (õiguskomisjon, põhiseaduskomisjon, majanduskomisjon jt). Juhtivkomisjoni ettepanekul võetakse eelnõu Riigikogu täiskogu istungi päevakorda. 198 Eelnõu esimene lugemine peab toimuma Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt Riigikogu täiskogu seitsme töönädala jooksul eelnõu menetlusse võtmisest arvates.
annaabi.ee 
