Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 11. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne Soe Külm Ebakompetentne 12. Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid 13. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid (sisemine ja väline) Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine:
Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. · Empaatia kaasaelamine. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. · Projitseerimine ülekandumine. Teisele inimesele kantakse üle alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi (nt ausus), ebameeldivatele oma teadvustamata halbu omadusi (nt kadedus). Isikutajus ilmneb seaduspärasus igapäevaelus levinud oreooliefekt e inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta so positiivne oreool. Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivse oreool. Piia Maria Nahkur Isikutaju
Universaalsed emotsioonid (6) Rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne Soe Külm Ebakompetentne Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid (sisemine ja väline)
näole iseloomulikud tunnused. Oluline on teha vahet näo tajumisel ja isiku identifitseerimisel. Näo tajumine ja tähele panemine viitab isiku identifitseerimise esimesele etapile. Nagu ka kõikide teiste visuaalsete objektide puhul, seostatakse näo tajumist ja sellele tähelepanu pööramist inimese mäluga. Näo äratundmist seostatakse eelkõige varasemalt nähtud näoga. (Samsonova 2013) 5 KOKKUVÕTE Kõige rohkem tajutakse isikutajus teiste inimeste füüsilisi tunnuseid. Isikutaju ei piirdu vaid sõnalise vaste leidmisega kellegi omadustele. Teadvustame sõnades vaid murdosa oma tunnetusest. Märkimisväärne osa teise inimese tajumisest toimub intuitiiv- alateadlikult sellistes vormides nagu emotsionaalse suhtumise väljakujunemine, oma psüühilise seisundi muutumine, suhtlemisvalmiduse tõus või langus, konkreetsete käitumiskavatsuste teke või kustumine. Inimese taju sõltub hetkeseisundist. Seda,
mitte alluda ja teha iseseisvaid otsuseid. 3. Too 3-4 näidet, kuidas aitavad teadmised sotsiaalse taju ehk isikutaju mehhanismidest sul igapäevases elus suhelda. Luua ja hoida nii isiklikke kui ka tööalaseid suhteid? (Kuidas leida sõpru ja mõjutada inimesi, kuidas mõista teiste kavatsusi?). 4. Millega seletada fenomeni, et vahel tundub 60 minutit mitme tunni pikkusena ja vahel tundub tund kui mõni minut? 5. Too 3 näidet, kuidas stereotüpeerimine isikutajus võib sinu otsuseid mõjutada? 6. Selgita, miks välimusele panustamine võib vahel siiski elus ära tasuda? 7. Too 2-3 näidet, kuidas võivad veebiaadressid [email protected] või [email protected] nende omaniku elu ja valikuvõimalusi mõjutada? 1) Valivus: suur valik värve, suuruseid ja materjale. ; Üritab inimestes tuua mõtestust ehk inimese silmis on sellel obejktil tema jaoks tähendus või mõte ; Emotsioonid : üritab tuua
Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. · Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. · Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. Erisused isikutajus Kujunevad 2 allikast lähtuvalt: 1.Tajutavast isikust (objektiivsed tegurid) Näiteks: Avatud inimest on kergem tajuda, sest ta annab endast rohkem infot kui suletud Kõrgema staatusega inimesi tajutakse suurematena Kõnedefektiga isiku tajumisel võib esineda raskusi 2.Tajujast (subjektiivsed tegurid). Näiteks: Vanusega suureneb tajutavate omaduste hulk, ümberhindamine ja üldistuse aste Naised märkavad teise inimese välimuses rohkem detaile kui mehed paljude
Ütleme- ta vihkab mind, kuid tegelikult vihkame ise. 5. Empaatia- teisesse sissetundmise võime, mille abil tajume inimest. Oluline on ka ühine kogemus-mõistame paremini. 6. Tavatõdedest lähtumine- vaga vesi, sügav põhi. Käbi ei kuku kännust kaugele. Kus suitsu seal tuld. 14. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne, soe, ebakompetentne, külm. 15. Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje- tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda. Korduvmulje- isikut nähakse samana. Lahkumismulje- viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid. 16. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused
Väljendavad universaalseid tähendusi. On oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 8. Universaalsed emotsioonid (6) rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 9. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 10. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne, külm, Ebakompetentne, soe 11. Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid 12. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid (sisemine ja väline) Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused
seostamine, tavatõdedest lähtumine) (ülesanne) Halo-efekt - kogemus ühelt alalt üldistatakse teistele Projektsioon enda tunnete ülekanne teise inimesse Loogiline järeldamine Empaatia sissetundmise võime, liigne empaatia tekitab subjektiivsust 14. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne Soe Külm Ebakompetentne 15. Isikutajus aset leidvad efektid (emamulje, korduvmulje, lahkumismulje) Esmamulje efekt tekib tajumise alguses, sellest on raske vabaneda Korduvtaju efekt isikut nähakse samana (anekdoot naisest gaasimaskiga, mida mees ei märka) Lahkumismulje viimane pilt inimesest jääb mällu. Et see oleks hea, on välja mõeldud lahkumisrituaalid 16. Atributsiooni ehk omistuse mõiste ja liigid Atributsioon on käitumisele põhjuste omistamine: Seesmised põhjused- isikuomadused
samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. · Empaatia kaasaelamine. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. · Projitseerimine ülekandumine. Teisele inimesele kantakse üle alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi (nt ausus), ebameeldivatele oma teadvustamata halbu omadusi (nt kadedus). Isikutajus ilmneb seaduspärasus igapäevaelus levinud oreooliefekt e inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta so positiivne oreool. Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivse oreool. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt e ruumilise pildina
· millises emotsionaalses seisundis ta parasjagu on (rõõmus, morn, sõbralik, tige, nukker, tõsine) · millise tegevusega ta on hõivatud · milline on hindaja-tajuja eelhoiak tema suhtes (eelarvamustevaba, tõre, heatahtlik, ettevaatlik, kriitiline, lootusrikas) · millised on hinnatava ja hindaja omavahelised suhted · millised on hinnatava ja hindaja vastastikused rolliootused (juhul kui partneris nähakse eelkõige mingi rolli- õpetaja, direktor jne täitjat, saabki isikutajus esmatähtsaks selle jälgimine, et partner täidaks talle kohaseks peetavat rolli) · millist suhtumist tajutav isik oma hindaja suhtes üles näitab (heatahtlik, reserveeritud, irooniline, vaenulik) Inimeste vastastikune tajumine hõlmab järgmisi tunnetustasandeid: · teise isiku äratundev eristamine · üldmulje loomine teisest inimesest (meeldiv, eemaletõukav jne) · välimuse iseärasuste tähelepanemine
millises emotsionaalses seisundis ta parasjagu on (rõõmus, morn, sõbralik, tige, nukker, tõsine) millise tegevusega ta on hõivatud milline on hindaja-tajuja eelhoiak tema suhtes (eelarvamustevaba, tõre, heatahtlik, ettevaatlik, kriitiline, lootusrikas) millised on hinnatava ja hindaja omavahelised suhted millised on hinnatava ja hindaja vastastikused rolliootused (juhul kui partneris nähakse eelkõige mingi rolli- õpetaja, direktor jne täitjat, saabki isikutajus esmatähtsaks selle jälgimine, et partner täidaks talle kohaseks peetavat rolli) millist suhtumist tajutav isik oma hindaja suhtes üles näitab (heatahtlik, reserveeritud, irooniline, vaenulik) Inimeste vastastikune tajumine hõlmab järgmisi tunnetustasandeid: teise isiku äratundev eristamine üldmulje loomine teisest inimesest (meeldiv, eemaletõukav jne) välimuse iseärasuste tähelepanemine inimese põhimeeleolu tabamine, tema psüühilise toonuse, aga ka
Disparaatsus - tähendab silmade erinevast ruumilisest asendist tulenevaid võrkkesta kujutiste väga väikesi erinevusi vasakus ja paremas silmas. Kui disparaatsus 2 silma nägemisväljade vahel on liiga suur, tekib nt binokulaarne võistlus (nähakse eraldi/vaheldumisi mõlema silma projektsioone) 18. Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Hallutsinatsiooniga objekti ei ole olemas, illusiooniga objekt on olemas, kuid tegelikkusest moonutatud. 19. Kirjelda isikutajus ennasttäitvate ootuste efekti, järjestuse efekti, haloefekti. Too iga efekti kohta näide. Ennasttäitvate ootuste efekt Kui õpetaja usub ja loodab, et tema õpilased muutuvad tublimaks, siis nad muutuvadki. Ja vastupidi. Eriti mõjutab see endas kõhklejaid. Pygmalioni efekti puhul rõhutatakse, et teeseldud positiivsed ootused mõju ei avalda. Kui tööandjal tuleb valida optimistliku ja
8. õppimine osa asju sündides, osa õpime. Organismi arengus on kriitiline periood , kus taju kujuneb, kui taju on siis häiritud tekivad tajuhäired(näit. kui pimedad hakkavad jälle nägema, siis on neil väga raske kohaneda).Vajalik tajumehhanismi väljakujunemisel on ka oma aktiivsus. Vajalik on ise palju asju järele proovida. Taju liigid: objektidetaju; ruumitaju; ajataju; liikumistaju. Kõige rohkem vigu esineb isikutajus (Objektide). Neid vigu põhjustavad: stereotüüpideks jagamine; inimesed kalduvad tajuma endast lähtudes; projektsioon e see kui inimene kannab oma iseloomujooned kellelegi teisele üle(ebameeldivad jooned); orbeol e haloomadus või tunnus on nii selge, et sellest tehakse mingeid järeldusi või üldistusi(näit. ilusad naiskurjategijad saavad kergema karistuse). Mälu
3. Sotsiaalsete tunnuste tajumine tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Otsitakse märke välimuse tunnustest, aga ka sõnalistest suhtlusvahenditest. 4. Omavaheliste suhete prognoos :püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted. Uuritakse kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada näiteks T.Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil: · Domineerimine-allumine · Sõbralikkus-vaenulikkus ERISUSED ISIKUTAJUS Kujunevad 2 allikast lähtuvalt: 1. Tajutavast isikust (objektiivsed tegurid) Näiteks: · Avatud inimest on kergem tajuda, sest ta annab endast rohkem infot kui suletud · Kõrgema staatusega inimesi tajutakse suurematena · Kõnedefektiga isiku tajumisel võib esineda raskusi 2. Tajujast (subjektiivsed tegurid).
Ülekaalus on mitmesugused geomeetrilis-optilised illusioonid, mis seisnevad joonte pikkse ja suuna, kujundite suuruse, vahemaa, kuju vms ebaõiges hindamises. Illusioonide tekkepõhjused võivad olla füüsikalised, füsioloogilised või psühholoogilised. Illusioon tekib tavaliselt objektiivsete mõjurite teatud seoses; väljaspool seda seost tajutakse näiteks võrdseid sirglõike või kujundeid võrdsetena, samas aga illusiooni kontekstis näivad nad ebavõrdsed. · Kirjelda isikutajus ennasttäitvate ootuste efekti, järjestuse efekti, haloefekti. Mis on stereotüüp, projektsioon, kausaalne atributsioon? Too näide. Ennasttäitvate ootuste efekt Pygmalioni efekt, kus ootus teise inimese käitumise suhtes võib tahtmatult muutuda tegelikkuseks. Näiteks ootad aktsepteerimist, aktsepteeritakse; otsid halba, leiad seda. Järjestuse efekt ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul avalduvad inimesest
jne Isikutaju -on protsess, mille käigus omistatakse teisele inimesele kindlaid omadusi või eeldusi. - Miks? >> Ebakindluse vähendamise teooria (uncertainty reduction theory; Berger, Bradac, 1982) Selleks, et saaksime enesekindlalt toimetada, on meil vaja end positsioneerida, kuidas me meeldime, milline on tagasiside, mida tasub teha, mida mitte. - VÕRDLEMINE (teisi endaga aga ka teistega, keda tunneme või tuttavate inimeste kategooriatega). Põhialus isikutajus! Me vaatame nt. trennis kuidas teistel välja tuleb ning teen sellest omad järeldused. Kuidas ma tundun teiste kõrval? Kasutame võrdlemises kategooriaid (minu sõbrad, töökaaslased jne. ) Me võrdleme end nendega, keda me tunneme >> need inimesed on meile olulised!! - Me näeme teisi selles IDENTITEEDIS või rollis, milles ta esineb meiega suheldes (Goffman) Nt. õpetajat on imelik näha kaubamajas või ööklubis
Õppegrupis osalenud tudengite eksamite tulemused paranesid kohe, nende keskmised hinded kerkisid aasta jooksul ning ka väljalangevus vähenes. Neid näitajaid võrreldi kontrollgrupiga, kes vastavas õppeprogrammis ei osalenud ja see tõi erinevused veelgi ilmekamalt esile. Esitatud näide on väga optimistlik ja rõhutab, et tajumise täpsust on võimalik arendada. Kindlasti on mitmeid organisatsioonilise tegevuses ettetulevaid probleeme ennetada, kui sedasorti õpetust rakendatakse. Isikutajus on vähemalt kaks osapool ning tõlgendamisel on oluline roll selles protsessi. See loob pinnase selleks, et püütakse endast jäävat muljet suunata või ennast sobival viisil esitleda. Tajupildi või mulje suunamine on protsess, milles pingutatakse selleks, et mõjutada ja kontrollida teistele jäävat muljet. Sageli püütakse saavutada teiste silmis sotsiaalselt soovitav kuvand ning metafooriliselt öeldes, baseerub nähtus su elu võrdlemisele teatriga. Inimesed on kui
samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. · Empaatia kaasaelamine. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. · Projitseerimine ülekandumine. Teisele inimesele kantakse üle alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud häid omadusi (nt ausus), ebameeldivatele oma teadvustamata halbu omadusi (nt kadedus). Isikutajus ilmneb seaduspärasus igapäevaelus levinud oreooliefekt e inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt hea mulje, siis kaldume tema juures märkama positiivset ja negatiivne jääb tähelepanuta so positiivne oreool. Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivse oreool. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt e ruumilise pildina
annaabi.ee 
