JOSSIF STALIN STALINI VÕIMUTULEK •Peale sotsialistliku riigi rajaja Vladimir Lenini surma 1924.aastal algas võimuvõitlus ta lähikondlaste vahel. •Võitluses jäi peale Jossif Stalin, kes oli 1922.aastal peasekretäriks saanud ja 1927.aastaks konkurendid kõrvale tõrjunud. •Stalini peamine vastane Lev Trotski saadeti seepeale riigist välja ning hiljem ta mõrvati Stalini käsul. INDUSTRIALISEERIMINE JA KOLLEKTIVISEERIMINE •1930. aastail pidas Stalin eri ametikohti, nagu Rahvuste rahvakomissar ja Tööliste ja talupoegade inspektsiooni rahvakomissar. •Jossif Stalin viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli kehtestada sotsialistlik ühiskonnakord. •Selleks arendas ta industrialiseerimise loosungi all võimsa sõjatööstuskompleksi. •Kollektiviseerimise käigus muutis Stalin korduvalt AINUVÕIM JA ISIKUKULTUS •1930.aastatel muutus Stalini ainuvõim nii püsivaks, et võib rääkida tema diktatuurist. •Stalinit peeti...
mõisteti surma ja lasti maha. Sept 1953 valiti Hrustsov NLKP KK I sekretäriks. 1954. aastal sõitis Hrustsov Nõukogudemaal ringi. See tõstis kõvasti tema populaarsust. Malenkov jäi tahaplaanile. Hrustsov hakkas ka GULAG´i likvideerima. Miljonid poliitvangid saabusid koju. Koju hakati laskma ka küüditatuid, ka eestlased hakkasid koju saabuma. Oli alanud destaliniseerimine. NLKP 20. kongress - 1956. aastal. Sellel kongressil esines Hrustsov kinnisel istungil ettekandega Stalini isikukultusest. Algas Stalini kuritegude paljastamine. Juunis 1956 avaldati otsus "Isikukultusest ja selle tagajärgedest ülesaamise kohta". Rahvusvahelise olukorra kohta rõhutati, et sõjad pole enam fataalselt paratamatud. Sõdu saab ära hoida. Ainsaks võimaluseks on eri süsteemide rahulik kooseksisteerimine. 1961. a toimus NLKP 22. kongress. Sellel kongressil teatati, et 1980. aastal jõutakse kommunismi. Võeti vastu ka otsus Stalini põrm Mausoleumist kõrvaldada. Stalin maeti
orienteeritud kord. Nõukogude Liit valis kommunismi levitamise oma kodanike elu heaolu parandamise asemel. Esimesed inimlikuma sotsialismi märgid ilmnesid viiekümnendate alguses, kui sõlmiti vaherahu Koreas, vabastati GULAG-i ( ehk Peadirektoraadile alluvad laagrid ) vange, lõpetati Vietnami sõjaline abistamine ning oldi nõus vabastama Austria. Lisaks tooksin välja ühe tolleaegse sokeerivama ülesastumise: NLKP 20. Kongressil toimunud Nikita Hrustsovi ettekanne ,,Isikukultusest ja selle tagajärgedest". Selle ettekande eesmärk oli ametlikult hukka mõista Stalini isikukultus ning ,,stalinistlik terror", mida nimetati ,,sotsialistliku seaduslikkuse rikkumiseks". Tänu sellele muutus kord inimlikumaks ning tõesti tauniti kogu liidus Stalinit ning riigi poolset terrorit. 1957.aastal kui Malenkov ja Molotov üritasid kukutada Hrustsovi ning see katse ebaõnnestus ei lastud neid maha nagu ennemalt oleks tehtud vaid saadeti rahulikult pensionile. Pärast NLKP 20
presidendi ametikohale). Kalinini naine oli rahvuselt eestlane. · Kaganovitsil lasti maha üks vend, teine vend sooritas enesetapu · Svernikul arreteeriti ainukese tütre mees · Vorosilovil arreteeriti pojanaine · Molotovil arreteeriti naine, kes oli nimekas parteitöötaja NLKP 20. kongress Toimus 1956. aastal. Sellel kongressil esines Hrustsov kinnisel istungil ettekandega Stalini isikukultusest. Ettekanne hoiti saladuses kuni 80- ndate aastate lõpuni, kuni Gorbatsovi ajani. Esmakordselt avaldati 1989. aastal. Algas Stalini kuritegude paljastamine. Juunis 1956 avaldati otsus "Isikukultusest ja selle tagajärgedest ülesaamise kohta". Rahvusvahelise olukorra kohta rõhutati, et sõjad pole enam fataalselt paratamatud. Sõdu saab ära hoida. Ainsaks võimaluseks on eri süsteemide rahulik kooseksisteerimine. 1956. a 9. märtsil toimus veresaun Tbilisis
Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (teistes riikides vastas see presidendi ametikohale). Kalinini naine oli rahvuselt eestlane. Kaganovitsil lasti maha üks vend, teine vend sooritas enesetapu Švernikul arreteeriti ainukese tütre mees Vorošilovil arreteeriti pojanaine Molotovil arreteeriti naine, kes oli nimekas parteitöötaja 1956. aastal toimus NLKP 20. kongress. Sellel kongressil esines Hruštšov kinnisel istungil ettekandega Stalini isikukultusest. Ettekanne hoiti saladuses kuni 80- ndate aastate lõpuni, kuni Gorbatšovi ajani. Esmakordselt avaldati 1989. aastal. Algas Stalini kuritegude paljastamine. Juunis 1956 avaldati otsus “Isikukultusest ja selle tagajärgedest ülesaamise kohta”. Rahvusvahelise olukorra kohta rõhutati, et sõjad pole enam fataalselt paratamatud. Sõdu saab ära hoida. Ainsaks võimaluseks on eri süsteemide rahulik kooseksisteerimine. 1956. a 9. märtsil toimus veresaun Tbilisis
· Võimuvõitlus peale Stalini surma · Ministrite Nõukogu Georgi Malenkov · Siseasjade ja julgeolekuorganisatsioonid Lavrenti Beria · Parteiaparaat Nikita Hrustsov · Üllatavad reformid · Suhete parandamine Jugoslaaviaga · Loobumine Ida-Saksamaast · Rahvusliku Kaadri osakaalu suurendamine liiduvabariikides · Ulatuslik amnestia, ei laienenud poliitvangidele · Beriavastane vandenõu Beria hukkamine dets. 1953 Sulaaeg · Ilja Ehrenburg · 1956 veebruar NLKP XX Kongress isikukultusest ja selle tagajärgedest · Stalini kuritegude avalikustamine · 1957 esimene katse Hrustsovi võimult tõrjumine · Hrustsovi reformid: uudismaade kampaania (hiigelsuurte põldude rajamine), mais sundkasvatamine (ei arvestanud erinevate geograafiliste oludega), loomakasvatussaaduste kolmekordistamine, möödumine USA-st 1980-ndate aastate algul, kommunismi jõudmine 1980. a., elamuehitusprogramm (ükski tema lubadustest ei täitunud), demokraatia ja
Bresnev. Iseloomulik: mitte ühtegi uuendust, Breznevi doktriin(ülestõusude mahasurumine tankidega), uus venestamine, maj mahajäämuse suurenemine, dissidentluse kujunemine DISSIDENTLUS teisitimõtlemine, kujunes NSVLis stagnatsiooni ajal, Eestis 1960.ndate lõpus vastupanuks NSVLi võimule NLKP XX KONGRESS 1956 toimunud NSVLi Kommunistliku Partei kongress, kus Hrustsov pidas 7 tunnise ettekande pealkirjaga ,,Isikukultusest ja selle tagajärgedest" (salastatud kuni 1989). See vähendas Stalini isikukultust ning vihastas Mao Zedongi METSAVENDLUS vastupanuliikumine NSVLi võimule Eestis aastatel 19411953. Inimesed põgenesid metsa selleks, et näidata oma rahulolematust NSVLi võimuga JUUNIKOMMUNISTID kommunistid, kes olid seotud 1940. a juunipöörde korraldamise või selles osalemisega EKP VIII PLEENUM 1950. a toimunud E Kommunistliku Partei pleenum(koosolek), kus vabastati
Asetäitja) ja Nikita Hruštšovi vahel. o Võitjaks osutus Hruštšov NSV Liit Htuštšovi ajal (1953-1964) - Sula Sisepoliitikas o Ühiskonnaelu liberaliseeriti o massireparatsioonid lõpetati o hakati GULAG-eid likvideerima o 1956. aastal toimunud NLKP 20. kongressil pidas Hruštšov kõne isikukultusest ja selle tagajärgedest, kritiseerides sellega Stalini võimu Majanduselus o Eelisarenduses oli ikka põllumajandus. o Teostati põllumajanduslike kampaaniaid (Hruštšovi maisiarmastus) o Kolhoosnikud hakkasid saama palka rahas ning suurendati riiklikku kokkuostahinda. o Alustati elamuehituskampaaniat (Hruštšovkad) o 1956
vahele, paigaldades pealtkuulamisseadmeid rehabiliteerimist· veidi laienes sõnavabadus Demokraatliku Partei peakontorisse Watergate Kuigi ühiskonnas toimusid teatud muudatused paremuse suunas, ei tähendanud see veel demokraatia hotellis. Kuigi 1972.a. valimised võitis ikkagi taastamist ja inimeste vabaduste suurendamist; 1956.a. pidas Hrustsov kõne isikukultusest ja selle Nixon, hakkasid "Washington Posti" tagajärgedest, milles kriitika alla langes lisaks Beriale ka Stalin. ajakirjanikud asja uurima, mille käigus selgus Hrustsovi langus: sellele aitas palju kaasa tema harimatus ja matslikus, haritlaste eiramine, ropp kõnepruuk Nixoni otsene seotus asjaga. Nixonile sai ja mitmed välispoliitilised apsud
Hrustsov- Peale Beria maha laskmist hakkas järk-järgult kujunema mõjukaks tegelaseks Stalini teine lähedane kaastöölane Nikita Hrutsov. Ta tühistas mitmed Beria uuendused, kuid siiski sai ta aru, et alternatiivi pole. Hrustsovi võimuletõus 1956. aastal Kommunistliku partei sisese võimuvõitluse käigus asus Hrustsov koos liitlastega partei KK-s 1956. aastal konkurente kõrvaldama, kasutades ära nonde Stalini-aegseid kuritegusid. Ta kuulutas avalikult Stalini isikukultusest ning alustas Stalini aegse kommunistliku partei juhtide paljastamist ja vangilaagritesse paigutatud inimeste vabastamist. 3. Kriisid (põhjused, tulemused, toetajad, tagajärjed) Korea sõda- 1950. a. Juunis tungis kommunistlik Põhja-Korea NSV Liidu ja Hiina toetusel Lõuna- Koreale kallale ja vallutades suurema osa selle territooriumist. USA nõudis ÜRO julgeoleku nõukogult Põhja-Korea kuulutamist agressoriks, see läks läbi ja ÜRO vägedele anti korraldus agressioon peatada.
ametikohad H ühendab enda kätte taas nii parteijuhi kui ka valitsusjuhi ametikohad. Isikukultuse kriitika ja selle piirid · Isikukultuse mõiste kasutuselevõtmise põhjused · Kremli võimuladviku suhtumine J. Stalini kriitikasse · Isikukultuse kriitika ärakasutamine N. Hrustsovi poolt. · N. Hrustsovi ,,salajane kõne" NLKP XX kongressil (veebruar 1956) · 30.06.1956 NLKP KK otsus isikukultusest -> isikukultuse kriitika raamistamine Isikukultuse sisuline analüüs oleks tähendanud seda, et nad oleksid pidanud ka ise peeglisse vaatama. Tollastes oludes arvati, et on võimalik seda isikukultuse küsimust ühiskonnas püstitada ka sel moel, et sellest ise kasu saada, aga ise sellest puutumata jäädes. Need, kes selle isikukultuse küsimuse tõstatasid, need kindlasti ei olnud nii rumalad et ei oleks aru saanud, et isikukultuse mõistmine on tegelikult poolik
· alustati süütult represseeritute rehabiliteerimist · veidi laienes sõnavabadus jne. Kuigi ühiskonnas toimusid teatud muudatused paremuse suunas, ei tähendanud see veel demokraatia taastamist ja inimeste vabaduste suurendamist. Kõiges, mis NSV Liidus oli pahasti, ei olnud süüdi mitte Kommunistlik Partei, vaid süüdistati L.Beriat ja lääneriike; Stalinit selles süüdistada ei juletud. 1956.a. toimus NLKP 20.kongress, kus Hrustsov pidas kõne isikukultusest ja selle tagajärgedest, milles kriitika alla langes lisaks Beriale ka Stalin (et nad olid rikkunud sotsialistlikku seaduslikkust ja rakendanud massirepressioone ja terrorit). Kõne sisu laiemale avalikkusele ei avaldatud; kriitika alt jäid välja teised Stalini lähikondlased, kes olid tõusnud NSV Liidu kõrgema juhtkonna hulka. Hrustsovi ettekannet saab vaadelda ka katsena kindlustada oma ainuvõimu. Peep Reimer · Majandus:
lõdvenemist. Juba kaanevärvi vahe ,,Söerikastajal" ja ,,Kivist viiulitel" näitab olulist teisenemist. Luuakse avarustunne, heledana näiv õhkkond ja kauguse tunne, mis seotakse mere, taeva, tuulte vikerkaare, voolavate vete ja muude avaruskujunditega. Pilk on suunatud helgesse tulevikku ning häälestus on helesinine ehk optimistlik. Tasakaalu moodustavad üldine ja isiklik probleemide käsitlemine: teadmuse suurenemine, isikukultusest vabanemine, kosmoseajastu algus, vabadusliikumised maailmas ja omaenese armastus. Kõige magusam on muidugi kaasalöömine selles ajastus. Maailm tundub olevat kui üks suur pere, kus kõik hoiavad kokku ning kus on omavahel seotud minevik, olevik ja tulevik. Luulekogu annab endast märku avarusega ning edenemise ühtsusega. Luulekogu ideeline tuum on kokku võetud raamatu viimases poeemis ,,Maailma avastamine". See räägib sõidust tundmatusse, uude, põnevasse kohta
c) Hrustsovi tõus: · Beria hävitamisest võitis enim Hrustsov, keda otseselt ei seostatud Stalini-aegsete kuritegudega · inimestele (ka Läänele) meeldis tema lihtsus, emotsionaalsus, hea kontakt rahvaga · lõppes senine massiline vägivald GULAGi laagrite tühjendamine ja süütult represseeritute rehabiliteerimine · KP XX kongressil 1956.a. pidas ta kinnisel istungil Stalini kuritegusid paljastava ettekande (,,Isikukultusest ja selle tagajärgedest") · algas ühiskonna destaliniseerimine Stalini ausammaste ja raamatute kõrvaldamine, surnukeha ümbermatmine Lenini mausoleumist Kremli müüri äärde · stalinism kui nähtus säilis 2004 pidas 45% küsitletud venelastest Stalinit positiivseks tegelaseks ajaloos · isikuvõimu kindlustamine 1957 vanameelsete (Molotov, Malenkov) vandenõu, mille Hrustsov tõrjus endise kaitseministri G. Zhukovi abiga
Beria tahtis ära kasutada olukorda, et kuulutada välja erakorraline seisukord. 26.06.1953 Beria arreteeriti süüdistatuna riigivastases vandenõus. detsembris lasti maha. 1953-55 koondab võimu enda kätte Hrutov. 1955-1964 nimetatakse "Sulaks". Võrreldes varasema ajastuga oli see ajajärk suhteliselt normaalne. Hrutov asus vähendama vangilaagreid, vabastama poliitvange, rehabiliteerima. Kogu GULAGi süsteemi hakati oluliselt kokku tõmbama. 1956.a. NLKP XX kongress. Hrutovi ettekanne "Isikukultusest ja selle tagajärgedest". Esimest korda avalikustati Stalini tegevus. 1957. esimene katse Hrutovi võimult kukutada, sellel hetkel oli tal armee ja julgeolujõudude toetus. 1958. koondus kogu riigi juhtimine Hrutovi kätte. Majanduses oli "sulaaeg" suhteliselt edukas. 1955. sai majandusministriks Malenkov, kes esimest korda pööras peatähelepanu kergetööstusele. Eesmärgiks oli varustada inimesi esmatarbekaupade jne. 1959
Kuid David leiab Itaalias isikupärase stiili ja hakkab rangelt järgima klassitsistliku programmi. David vaimustus sarnaselt kaasaegsetega antiigist ja selle tõttu valmis mitmeid antiikmütoloogiast inspireeritud maale. Kuid sama oluliseks kui seda on antiigivaimustus, muutub Davidi loomingu jaoks ühiskonnas toimuvad suured muutused. Ühiskondlikult aktiivse inimesena laseb David end kaasa kanda nii Suurest Prantsuse revolutsioonist, kui ka hiljem Napoleoni isikukultusest. J. L. Davidi mõju maalikunstile on väga oluline nii tema enda tööde, kui ka oma suurte mõjutuste tõttu. Referaadi struktuur on ad hoc ehk ei järgi allikmaterjalide ülesehitusi. 1. J.L. DAVIDI ELU 1. 1. DAVIDI NOORUS David sündis 30. augustil 1748 vanas majas Quai de la Megisseries Pont Neufi silla juures Pariisis. Tema isa oli kaupmees, kes duellis suri, kui David oli vaid üheksa aastane, jättes Davidi vaeslapseks
Kasutatakse sunnitöölisi, neid saadakse küütitamistega. 1946 1947 on nõukogude liidus nälg, ning NSVL sõltub paljugi välisriikide abist. 1946 nimetatakse Rahvakomissaraat nimetatakse ümber siseministeeriumiks, kellele allub politsei. Täidesaatvaks võimuks saab Ministrite nõukogu (enne rahvakomissiaraatite nõukogu) Vangilaagreid oli venemaal palju. Seal oli 12 miljonit inimest. Suurem osa polnud sooritanud ühtegi kuritegu. 1956 XX kongressil räägib Hrustsov (sulamees) isikukultusest ja selle tagajärgedest, kritiseerides Stalinit. Kõne ise kestab 7 tundi. Stalini kuriteod jäävad salastatuks kuni 1989 aastani. Hrustsov võttis suure riski selle kõnega, kuna stalinism kestis veel, kuid ta leidis, et ainult sokiga saab miskit muuta. See kõne peeti selleks, et Kommunistlik partei saaks päästa oma võimu. Tagajärjeks reziim lõdvenes. GULAG vangilaagrite süsteem Stalini surnukeha tõstetakse Mauseleumi (Moskvas vist) Lenini kõrvale, kust ta 1961 välja tõsteti.
Rahva jaoks olid Stalini surma järgsed muudatused ühiskonnas tuntavad: lõppes senine massiline vägivallapoliitika, algas GULAG-i laagrite tühjendamine ja süütult kannatanute rehabiliteerimine. Ühiskonnas oli tunda vabanemist. Stalin aga jäi endisel pühaks ja puutumatuks ning mausoleumi Lenini kõrvale. Esialgu tehti reziimi peasüüdlasteks Beria koos oma lähimate kaastöölistega. Muutus toimus NLKP XX kongressil veebruaris 1956 kui Hrustsov pidas kinnisel istungil kõne ,,Isikukultusest ja selle tagajärgedest", milles esitas oluliselt fakte Stalini kuritegude kohta. XX kongress sai oluliseks tähiseks destaliniseerimisele, sellest hoolimata, et Hrustsov ei rääkinud ettekandes peaaegu üldse Stalini lähikondlaste kuritegudest ja repressioonide ulatusest ning ettekande tekst ise jäi Nõukogude kodaniku jaoks kuni 1989. aastani salastatuks. Järgnevatel aastatel isikukultusese kriitika küll jätkus ning Stalin maeti 1961 Kremli müüri äärde,
Oli ka tollase meedia tähelepanu keskpunktis. Tema tollasest tegevusest on mitmed aspektid üsna kõnekad. Stalini surma järgselt, kui tema pildid ja partei informatsioonilised teated hakkasid ilmuma, siis Malenkov kutsus kokku kiiresti juhtivate ajakirjade ja ajalehtede toimetajad ja andis korraldused, kuidas tuleb käituda. Eriti pahandas teda, et Pravdas oli ilmunud mitu korda suurem pilt kui tema oma. Juba märtsis hakati kõnelema Stalini isikukultusest, Malenkov küsimuse esimesena päevakorrale ka tõstis. Suunised anti ka kohe ajakirjanikele, et tuleb Stalini ülistamisel piiri pidada. Malenkov oli ka see, kes märtsis ise vabatahtlikult astus KK sekretäri ametist tagasi- pidi näitama kollektiivse juhtimise printsiipi, teisalt ka sisemiselt olid nii otsustanud. Ka tema jaoks polnud partei liin enam oluline. Inimestele jäi ka silma, et märtsis-aprillis hakati hoopis teises toonis kõnelema välispoliitika teemadel
annaabi.ee 
