blokeeriva dominantse geeni (I) toimest, ehkki neil esineb ka sulestiku pigmentatsiooni maarav geen C. Plimutroki toul on aga valge sulestikuvarvus retsessiivne tunnus ja seda Duplikaatsus Duplikaatse ehk kordse geenitoime puhul kujundavad uhe ja sama dominantse tunnuse kaks dominantset geeni, kusjuures nende koostoime ei erine fenotuubilise avaldumise poolest nende eraldi toimest (A-B-=A-bb=aaB-). Retsessiivne tunnus ilmneb ainult neil isendeil, kelle genotuubis puuduvad koigi duplikaatsete geenide dominantsed vormid (aabb). Nende geenide samaviisilise fenotuubilise toime rohutamiseks tahistatakse neid tavaliselt samade tahtedega (A1A2). Duplikaatse geenitoime korral esineb F2-s lahknemine 15:1. Naitena voib tuua sulisjalgsuse paritavuse kanadel. Sulisjalgsete (A1A1 A2A2) ja paljasjalgsete (a1a1 a2a2) kanatougude ristamisel saadakse alati sulisjalgsed jarglased. Teises polvkonnas ei toimu aga lahknemine mitte 3:1, vaid 15:1
Kui ristata valgeid leghorne (IICC) valgete plimutrokkidega (iicc), siis saadakse F1-s kõik valged järglased (IiCc). F2-hübriidide ristamisel saadakse lahknemine 13/16 valged ja 13/16 värvilised. Duplikaatsus Duplikaatse ehk kordse geenitoime puhul kujundavad ühe ja sama dominantse tunnuse kaks dominantset geeni, kusjuures nende koostoime ei erine fenotüübilise avaldumise poolest nende eraldi toimest (A-B-=A-bb=aaB-). Retsessiivne tunnus ilmneb ainult neil isendeil, kelle genotüübis puuduvad kõigi duplikaatsete geenide dominantsed vormid (aabb). Nende geenide samaviisilise fenotüübilise toime rõhutamiseks tähistatakse neid tavaliselt samade tähtedega (A1A2). Duplikaatsuse korral esineb F2-s lahknemine 15:1. Näitena võib tuua sulisjalgsuse päritavuse kanadel. Sulisjalgsete (A1A1 A2A2) ja paljasjalgsete (a1a1 a2a2) kanatõugude ristamisel saadakse alati sulisjalgsed järglased. Teises põlvkonnas ei toimu aga lahknemine mitte 3:1, vaid 15:1
(1) Sigimine ja areng Enamik meritähti on lahksugulised. Pole ka harv juhus mõlemasugulisus ehk hermafoditism selle mitmesugustes vormides. Atlandi ookeani Euroopa rannikuvetes levinud liigil küürakal pisitähel valdab mõne piirkonna populatsioonides aga eel-isasusega mõlemasugulisus ehk proterandriline hermafroditism, kus noortel meritähtedel talitlevad ainult isassugunäärmed, kindla suuruseni kasvanud isendeil aga ainult emassugunäärmed. Teistes piirkondades võivad sama liigi isendid mõõtmetest sõltumata olla isased, emased või mõlemasugulised. (1) Tüüpilistel juhtumitel on igas kiires selle aluse ligidal paarilised sugunäärmed ehk gonaalid, mille juhad avanevad välja kiirte vahel või mõnikord keha suumisel küljel. Mitmel liigil paiknevad arvukad sugunäärmed aga kiirte sees seeriati ja avanevad välja igaüks oma avaga. (1)
SUGUKALADE PIDAMINE JA VALIK Asenduskarja valitakse kalad esimesel või teisel kasvuaastal massvaliku meetodil välimiku alusel. Põhilisteks parameetriteks on seejuures kala- mass, eksterjöör tervislik seisund. VALIK Valik kala massi alusel on selle tunnuse madala päritavuse ja ebastabiilsuse tõttu vähe efektiivne. Esimesel ja teisel aastal rekordsuurusega silma paistnud kalade juurdekasv võib hiljem olla tunduvalt väiksem kui keskmise massiga isendeil. Eksterjööri tunnuste osas peab valikuintensiivsus olema mõõdukas. Keskmisest palju kõrgema kehaga karpkaladel esinevad sagedamini selgroodefektid, suurema selgroolülide arvuga kaasneb aga väiksem vastupidavus hapnikudefitsiidile. SUGUKARI Tõuaretuse seisukohalt on karpkala suur viljakus tootjale pigem puuduseks. Sugukalade väikese arvuga kaasneks aga genofondi vaesumine ja suguluspaaritus e inbriiding. Seetõttu peetakse sugu karjas kalu tootmisvajadusest üle 10 korra enam
lõpmed). Refleks kohanemisreaktsioon, mis järgneb vastusena väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. R vallandab ärrituse mõju retseptorile. Refleksikaare moodustavad aferentsed närvid, närvikeskus ajus ja eferentsed närvid. Retseptorite kaudu saadakse tagaside, mis annab võimaluse reaktsiooni korrigeerida. Kasulik informatsioon mälus säilitatakse. Pärilikud e tingimatud refleksid liigi isendeil stereotüüpsed. Tingitud refleksid kogemuste põhjal kujunenud harjumuslikud kohanemisreaktsioonid keskkonnatingimustele. Peaaju koosneb piklikajust, väikeajust, keskajust, vaheajust, otsaajust. Limbiline süsteem, hüpotaalamus, retikulaarformatsioon (lisaks Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo. Lk 44). Korteks e ajukoor. Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Ajukoore tegevus tagab inimorganismi kohastumuslikku toimimist.
nende käitumise adaptiivset väärtust. Kohastumust iseloomustavad järgmised aspektid: Kohastumus on organismile bioloogilises mõttes kasulik, kuna aitab olelusvõitluses paremini läbi lüüa. Näiteks elab joostes ootamatuid siksakke tegev jänes suure tõenäosusega vanemaks ja saab rohkem järglasi kui otse jooksev jänes, kuna kiskjal on esimest raskem kinni püüda. Kasulikkus on aga suhteline mõiste ja lähtub mingi tunnuse erinevustest eri isendeil. Jänesel, kes jookseb kiiremini kui teine jänes, on ilmselt suuremad shansid järglasi saada kui viimasel. Samas aga on oluline silmas pidada järgmist: Mitte kõik, mis tundub millegi suhtes kasulik olevat, ei pruugi alati olla kohastumus just selle suhtes. Nii näiteks on kaelkirjaku pikk kael hea kõrgetelt puudelt lehtede söömiseks, kuid samavõrra hea on ta ju ka vaenlaste õigeaegseks märkamiseks. Tekib küsimus, kumma teguri suhtes on kaelkirjaku kael ikkagi kohastumus
pesast läbi pugemine marja viljastamine pesa õhutamine (joonisel d) pea-alaspidi ähvardamine (joonisel e). Tuttpüttide kosimiskäitumine koosneb mitmetest osadest: frontaalselt teineteisele lähenemine kordamööda kaela sirutamine kordamööda pea raputamine Etoloogia üks rajajatest N. Tinbergen väitis, et kõik küsimused, mida iganes küsitakse käitumise kohta, võib jagada nelja kategooriasse: küsimused käitumise väljakujunemise kohta isendeil – puudutavad mingi konkreetse käitumise tekkimist ja arengut isendi elu jooksul ehk käitumise ontogeneesi, selle seaduspärasusi. küsimused käitumist käivitavate mehhanismide kohta – puudutavad mingeid konkreetseid käitumisi vallandavaid mehhanisme, mis haaravad nii isendi sisemisi seisundeid kui ka väliseid stiimuleid. küsimused käitumise funktsiooni kohta - puudutavad mingi konkreetse
lõpmed). Refleks kohanemisreaktsioon, mis järgneb vastusena väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. R vallandab ärrituse mõju retseptorile. Refleksikaare moodustavad aferentsed närvid, närvikeskus ajus ja eferentsed närvid. Retseptorite kaudu saadakse tagaside, mis annab võimaluse reaktsiooni korrigeerida. Kasulik informatsioon mälus säilitatakse. Pärilikud e tingimatud refleksid liigi isendeil stereotüüpsed. Tingitud refleksid kogemuste põhjal kujunenud harjumuslikud kohanemisreaktsioonid keskkonnatingimustele. Peaaju koosneb piklikajust, väikeajust, keskajust, vaheajust, otsaajust. Limbiline süsteem, hüpotaalamus, retikulaarformatsioon (lisaks Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo. Lk 44). Korteks e ajukoor. Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Ajukoore tegevus tagab inimorganismi kohastumuslikku toimimist.
35. Multifaktoriaalse haiguse mõiste. Tooge näiteid Haiguse avaldumine on mõjutatud geenide ja keskkonna poolt. Puusaliigese düsplaasia teket mõjutavad keskkonnategurid – treenitus ja toitmine ja geenid, mis reguleerivad puusaliigese arengut. Haigus on tingitud üksiku geeni retsessiivsest defektist, mille avaldumise soodumust homosügootidel (aa) mõjutavad mitmed välised ja gen. faktorid. Haigus avaldub vaid neil isendeil, kellel on soodumus (geneetiliste ja väliste tegurite kompleks) kõrgem kui lävi. Haigus võib avalduda erineva genotüübiga isenditel (nii aa kui Aa) – sel puhul kasutatakse multifaktoriaalsuse mudelit, mis võimaldab arvutada pärilikkuse teguri osakaalu. 36. Kuidas jaotuvad defektgeeniga isendid kliiniliselt tervete ja haigete rühma defektgeeni mittetäieliku penetrantsuse korral? Nendel sigadel, kellel on ühe geeni defekt, esineb sigade stressisündroom. Haigus avaldub
kõrge paariväliste kopulatsioonide sageduse - nt. rootsiitsitajail esineb "sohilapsi" 86% pesades, kusjuures kõigist järglastest kokku on paariväliselt viljastatud 55% 24. Evolutsiooniliselt stabiilsete strateegiate teooria. Mängude teooria abil on võimalik iga situatsiooni jaoks selgitada välja käitumise evolutsiooniliselt stabiilne strateegia (ESS) (a) ESS on üks konkreetne strateegia Sel juhul tasub kõigil isendeil alati käituda ühtmoodi. Ükski teine strateegia ei saa populatsioonis levida, sest teisiti käitumise tasuvus on alati madalam (b) ESS on kahe või mitme strateegia tasakaaluline segu Sel juhul tasub ühtedel isenditel käituda üht-, teistel teistmoodi, sest iga strateegia tasuvus sõltub negatiivselt tema esinemissagedusest populatsioonis. ESS korral on kõigi strateegiate tasuvus võrdne 25. Alternatiivsete strateegiate tasuvus.
10 korda, vees 35 korda. DL50 poolletaalannus; so mürkkemikaali annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50% katseloomade isendeist. Sünergism erinevate keskkonnatingimuste koosmõju. Taluvusala(piirid) enamiku organismide taluvusala: 0°C ... +50°C. Optimaalala temperatuuri/sademete jne vahemik, mis tagab kõige soodsamad ja paremad elutingimused. Väikesem kui taluvusala. Ökoamplituud keskkonnateguri määr, mis võimaldab mingi liigi isendeil elada, kasvada ja paljuneda. Piirab liigi eluvõimalusi; igal liigil on keskkonnateguri suhtes oma miinimum ja maksimum, st tolerantsuse piirid, millest väljaspool ei saa selle liigi organismid elada. Eurütoop elupaika vähevaliv organism. 5 Stenotoop elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev organism. Atsidofiil happelembene liik. Kaltsifiil kaltsiumilembene liik.
retsessiivne (aa>B, b). Dominantsel epistaasil on omakorda kaks eri vormi A=b ja Ab. Lahknemissuhe 9:7 (Heinaru) 59. Mis on geenide duplikaatne toime ja millised lahknemissuhted tekivad? Duplikaatse e. kordse geenitoime puhul kujundavad ühe ja sama dominantse tunnuse kaks (vi mitu) dominantset geeni, kusjuures nende koostoime ei erine fenotüübilise avaldumise poolest nende eralditoimest (A-B-=A-bb=aaB-). Retsessiivne tunnus ilmneb ainult neil isendeil, kelle genotüübis puuduvad kigi duplikaatsete geenide dominantsed alleelid (aabb). Duplikaatsuse korral esineb F2-plvkonnas fenotüübiline lahknemine suhtes 15:1. 60. Mis on geenide polümeerne toime ja millised lahknemissuhted tekivad? Polümeersus - geenide ühesuunaline ja kumulatiivne e. aditiivne toime ühele ja samale tunnusele. Lahknemissuhe 15:1 (?). 61. Mis on IQ e. intelligentsuskoefitsient?
On kõigi NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, 39 mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Selle ilmnemist eeldavad organismi elutähtsad vajadused toidumuretsemine, enesekaitse või vegetatiivsed refleksid. Tingimatu refleks e pärilik moodustab organismi kohanemisreaktsiooni aluse. Kõigil liigi isendeil stereotüüpne. TR kompleksidest moodustuvad instinktid. Tingitud refleks, kujunevad õppimise teel (klassikaline e assotsiatiivne õppimine) kogemuste põhjal sugenev harjumuslik kohanemisreaktsioon keskkonnatingimustele., Vähempüsiv, muutlik, paindlik või ajutine. (Pavlov) Operantne õppimine instrumentaalne. Efekti seadus: liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Edward L. Thorndike (1874-1949) B.F. Skinner (1904-1990)
stiimuli poolt. On kõigi NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Selle ilmnemist eeldavad organismi elutähtsad vajadused toidumuretsemine, enesekaitse või vegetatiivsed refleksid. Tingimatu refleks e pärilik moodustab organismi kohanemisreaktsiooni aluse. Kõigil liigi isendeil stereotüüpne. TR kompleksidest moodustuvad instinktid. Tingitud refleks, kujunevad õppimise teel (klassikaline e assotsiatiivne õppimine) kogemuste põhjal sugenev harjumuslik kohanemisreaktsioon keskkonnatingimustele., Vähempüsiv, muutlik, paindlik või ajutine. (Pavlov) Operantne õppimine instrumentaalne. Efekti seadus: liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Edward L. Thorndike (1874-1949) B.F. Skinner (1904-1990).
Vabaltelavad nugilestalised elavad kõdus ja on enamasti rööveluviisiga. Paljud nugilestalised elavad pisiimetajate ja lindude pesades. Nad toituvad pesapoegade verest. Verd imevad ka puugid, kes on maismaaselgroogsete parasiidid. Vagellestad ehk nääpsulestad parasiteerivad peamiselt imetajatest peremehe karvafolliikulites ja rasunäärmetes, võivad põhjustada täiendavaid põletikke ja karvade (juuste) väljalangemist alanenud immuunsusega isendeil. Tolmulestad söövad inimese nahalt eraldunud kettusid, mis on hallitusseente poolt lestadele seeditavaks muudetud. Optimaalne temperatuur on 2025° ja suhteline niiskus üle 50%. Ühes grammis madratsitolmus võib olla kümneid tuhandeid lesti ning uue madratsi asustavad tolmulestad 4- 6 kuuga. Lestadele sobivad toiduks ka bioloogilised jäätmed: naha- ja hallitusseened, bakterid, toidupudemed, õietolm, surnud putukate jäänused.
eemaldub lähtetingimustest rohkem kui teine. Hesse reegel Seaduspärasus, mille kohaselt südame massi ja keha massi suhe on liigi põhjapoolseis populatsioonides (rassides) suurem kui lõunapoolseis. Nähtust seletatakse sellega, et külmemas kliimas on vaja suuremat soojusproduktsiooni. Jordani reeglid 1. lähedaste liikide areaalid asuvad harilikult üksteise naabruses, kuid neid eraldab mingi geograafiline tõke; 2. sama kalaliigi külmas vees kasvanud isendeil on rohkem selgroolülisid kui soojas vees kasvanuil. Liebigi tünnilauareegel e. miinimumi reegel seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element (ressurss), mille kontsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim (miinimumis). Vrd. Baule r., Mitscherlichi r., Schelfordi r. MacArthuri-Wilsoni reegel e. biogeograafia seaduspärasus Seaduspärasus, mille järgi suurtel
annaabi.ee 
