Gammakiirgus Jaanika Rumjantseva 11I Gammakiirgus See on kõige lühema lainepikkusega(suurusjärgus alla 10 pikomeetri) Samas suurima sageduse ja energiaga elektromagnetiline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gammakvantidest Tekkimine Gammakiirgus tekib : Tuumaprotsessides Mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teise kiirgusena. Elementaarosakseste annihileerumisel Gammakiirguse mõju: Üldiselt gammakiirgus ioniseerib ainet mida ta läbib. Ioniseerimine toimub kolmel põhilisel moel. v Fotoefekt v Comptoni hajumine v Elektron-positron paaride tekkimine Fotoefekt on põhiline ainega reageerimise viis röntgenkiirte ja madala energiaga (alla 50 keV) Suuremate energiate puhul on teiste ioniseerimisprotsesside toimumise tõenäosus oluliselt suurem. Comptoni hajumine Sellisel moel gammakiirgus ei neeldu, vaid tema energia väheneb. Comptoni hajumine on põhiline protsess gammakiirgusel.
Lähemal kui 0,5f muutub tõmbumine tõukumiseks. *Tuumajõud ei olene osakeste elektrilaengust, nad mõjuvad ühetugevuselt kõigi nukleonide vahel. Looduslik radioaktiivsus: *Aatomi tuumade iseenesliku muutusega kaasnev kiirgus. *Kiirgus koosneb 3eriliiki kiirtest. *Erinevad kiirgused käituvad magnetväljas erinevalt ja nende aine läbimisvõime on erinev. Alfa-kiirgus : *Magnetväljas kaldub kõrvale nagu positiivsete osakeste voog. *alfa-osake on heeliumi aatomi tuum. *Ioniseerib ainet tugevasti, läbimitungimis võime väike.Neeldub juba paberilehes. Beeta-kiirgus : *Kaldub kõrvale nagu negatiivsete osakeste voog. * alfa-kiirgus on erineva kiirusega elektronide voog. Ioniseerimis võime väiksem, läbimisvõime suurem kui beeta-osakesel. Beeta-osake: *Magnetväli ei kaldu kõrvale. *Suure energiaga prootonite voog. *Läbimisvõime väga tugev, ei ole olemas ainet, mida ta ei suudaks läbida, saab aint nõrgestada. Selgita alfa lagunemist:
· Desinfitseerimine meditsiinis · Tööstuses toodete läbivalgustamiseks (saamaks teada, mis on sees, ilma pakendit avamata) Radioaktiivne ja ioniseeriv kiirgus on inimesele kahjulik, sest need kahjustavad meie tervist, näiteks võib tekkida vähk ja kiiritstõbi. Täpsemalt öeldes kiirgus ioniseerib molekule, lõhub DNA-d ja rakud surevad. Elementaarosakesed on kõige väiksemad osakesed. Näiteks prooton, neutron, elektron, kvark, lepton. Radioaktiivsus - ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine, millega kaasneb radioaktiivne kiirgus Tuumade lõhustumine - tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks Ahelreaksioon - protsess, mille käigus ühe protsessi lõpptulemus käivitab uue samatüübilise protsessi
fotokeemilise reaktsiooni läbiviimiseks vaja. Meditsiinilistes rakendustes on tänapäeval kasutusel fotoluminesents ja pooljuhid kombineeritult. Röntgenkiired langevad plaadile, kus need neelatakse ja saadud energiaga kiiratakse nähtava valguse footoneid, mida siis CCD kaameratega saab jäädvustada. Kinnises anumas on gaas, silindriline katood ja juhe anoodiks. Anoodi ja katoodi vahele rakendatakse suur pinge ja kui röntgeni footon siseneb anumasse ja ioniseerib gaasi, tekib ioon ja elektron, mida väli kiirendab anoodi suunas. Kiirenev elektron põrkub teel veel teiste gaasi molekulidega ka neid ioniseerides. Nii tekib hetkeks vool ja neid vooluimpulsse Geiger- Mülleri loendur loendab. Kui anuma sisendava ette panna difraktsioonivõre, on võimalik loendurisse jõudvaid footoneid eraldada energia järgi. Röntgenkiirgusel on suur tähtsus meditsiinis, kus erinevate kudede erineva
suurem fluoril. Metallide ionisatsioonienergia on tavaliselt palju madalam kui mittemetallidel, mistõttu metallid reeglina kaotavad elektrone (muutuvad positiivseteks ioonideks) ja mittemetallid haaravad elektrone lisaks (muutuvad negatiivseteks ioonideks). Ioonide teke Positiivse iooni teke Positiivse iooni tekkimiseks on vaja aatomile anda lisaenergia, mis on suurem või võrdne aatomi ionisatsioonienergiaga. Näiteks ioniseeriv kiirgus ioniseerib aatomeid andes kiirgusenergiat üle aatomitele ning rebides sellega elektrone aatomi elektronkattest välja. Mida madalam on aatomi ionisatsioonienergia, seda väiksema energiaga kiirgusest piisab aatomi ioniseerimiseks. Positiivset iooni nimetatakse katiooniks. Negatiivse iooni teke Neutraalses aatomi tuumas on tavaliselt Z positiivselt laetud prootonit ja elektronkattes Z negatiivselt laetud elektroni. Seega on aatomi kogulaeg 0
elektrolüüti läbinud laenguga (m = kq = kIt, sest q = It). · Faraday II seadus ainete elektrokeemiliste ekvivalentide k ja keemiliste ekvivalentide A/n suhe on konstantne. · F Faraday arv = 96400 C/g-ekv Elektrivool gaasides · Toatemperatuuril on gaasid halvad juhid; kuumutamine, radioaktiivse- ja röntgenkiirguse mõju võivad juhtivust suurendada. · Sõltuv gaaslahendus õhu kuumutamisel tekivad laengud; kuumenemisel osa gaasi aatomeid ioniseerib ja aatomid lagunevad positiivselt laetud ioonideks ja elektronideks. · Elektrivoolu kandjateks gaasis on positiivsed ioonid ja elektronid. Mitmesuguseid lahenduste liike gaasides · Termoionisatsioon piisavalt kõrge pinge puhul tekib elektroodide vahel olukord, kus tekkinud ioonid hakkavad oma põrgete ja löökidega ioniseerima õhu molekule; voolu tugevus kasvab järsult. · Plasma gaas, mille aatomitest/molekulidest on suur osa ioniseeritud; tervikuna
prootoneid. Massiarvu erinevus tuleneb erinevast neutronite arvust tuumas. 4.Selgitage Geiger-Mülleri loenduri tööpõhimõtet. Geiger-Mülleri loendur on gaasilahendusloendur, mis koosneb silindrilisest torust, teljeks on metallniit, toru on täidetud gaasiga (argooniga). Loendur ühendatakse kõrgepingeallikaga nii, et niit on anoodiks ja kest katoodiks, pinge metallniidi ja kesta vahel peab olema piisav põrkeionisatsiooni tekkimiseks. Loendurisse sattunud osake ioniseerib gaasi aatomeid ja loenduris tekib elektrivool. Selleks, et osakese läbiminek registreerida, ühendatakse ahelasse veel suure takistusega takisti. Voolu tekkimisel loenduris tekib pinge takisti otstel ja seda on võimalik registreerida valjuhääldi või loendajaga. 5.Millist informatsiooni ning kuidas saab elementaarosakeste kohta emulsioonimeetodi abil? Elementaarosake on aineosake, mis pole jagatavad väiksemateks osakesteks, ei jagune tükkideks, nad muunduvad üksteiseks
krõpsuv heli ja ilus sula õmblus (joon. 6), mis on märk heast MIG- keevitusest. Optimaalse tulemuseni on võimalik jõuda vaid muutes nii voolutugevust kui ka traadi kiirust. Sobiva häälestuse leidmisel lähtub iga keevitaja oma kogemustest. Liialt aeglase traadi kiiruse korral läheb kaarlahendus pikaks ja tekivad pritsmed, liiga suure kiirus aga kustutab leegi.Plasmapihustusprotsess kasutab niinimetatud plasmatroni,selleks,et tekitada kaarleek,mis ioniseerib inertgaasi,moodustades plasma.Kaarleek tekitatakse veega jahutatava vasest anoodi ja volfram katoodi vahel.Kaarleeki juhitatakse pidev argoonijuga.Karleek ioniseerib argooni ja tekib plasma. Sädelahendus tekib rõhkudel,mis suurusjärguliselt atmosfäärirõhuga võrreldavad või kõrgemad,lahendusvahemiku pikkustel 1 cm ja rohkem ehk kokkuvõtlikult puhkudel,millal pd > 103 Torr. Cm ja elektroodidele rakendatud pinge kõrgem lääbilöölidest .Taoliste pd
ise (alfa- ja beetaradioaktiivsuse korral) teiste elementidetuumadeks. -kiirguse omadused: neeldub paberilehes, magnetväljas kaldub lõunapooluse poole st magnetväljaga saab kiirguse trajektoori muuta, elektriväli mõjutab trajektoori, kuna on laenguga, inimesele ääretult ohtlik -kiirguse omadused: neeldub metallides(läbitungimisvõime suurem kui ), magnetväljas kaldub põhjapoolise poole, elektriväli mõjutab trajektoori, kuna on laenguga, ioniseerib õhku, inimesele nii kahjulik pole -kiirguse omadused: neeldub 0,5m petoonis või paari cm paksuses pliis, läbitungimisvõime kõige suurem, magnet- ja elektriväljas kõrvale ei kaldu, inimesele äärmiselt ohtlik(rakutuumade lagunemine) 8. Mis on isotoobid. Kindla keemilise elemendi isotoobid on sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga aatomid. Osa isotope on püsivad, osa ebapüsivad ehk radioaktriivsed. 10
kiirguse trajektoori muuta *elektriväli mõjutab trajektoori, kuna on laenguga *inimesele ääretult ohtlik kiirguse omadused: *neeldub metallides(läbitungimisvõime suurem kui ) *magnetväljas kaldub põhjapoolise poole *elektriväli mõjutab trajektoori, kuna on laenguga *ioniseerib õhku *inimesele nii kahjulik pole kiirguse omadused: *neeldub 0,5m petoonis või paari cm paksuses pliis *läbitungimisvõime kõige suurem *magnet ja elektriväljas kõrvale ei kaldu *inimesele äärmiselt ohtlik(rakutuumade lagunemine) 6. Poolestusaeg, aatomite keskmine eluiga nende seos. Radioaktiivse lagunemise seadus valemina.
hajumist mõõtes.kõige laiema levikuga on alfaosakesed suitsuandurites.aatomimaailma mõõtudes üsna suured, suure massiga.õhus levib mõne cm.ei läbi õhukest metallikihti, ei tungi läbi isegi paksemast paberist/riidest.samas toiduga sisse süües oleks kõige ohtlikum (kõige suurem energia).alfaosake = heeliumi tuum, massiarv 4, laeng 2. - kiirgus-beetaosakesed on elektronid, mis tekivad tuumast pärit neutroni lagunemisel elektroniks ja prootoniks.liikumisel ioniseerib õhuosakesi ehk tekitab uusi ja kiireid ioone.läbimisvõime on umb sada korda suurem kui alfakiirgusel, kuid siiski palju väiksem kui gammakiirgusel. Beetakiirguse peatamiseks on vaja õhukest metall- lehte.Beetakiirgus võib tekitada kiirgustõbe, vähki ja surma.Beetaosake = elektron, massiarv 0, laeng -1. - kiirgus-gammaosakestel seisumass puudub, energia on kõige väiksem.ohtlik kiirgus, mis on kõige enam põhjustatud selle läbitungimisvõimest.kasutusel piirivalves ja ka nt.
Radioaktiivne kiirgus Radioaktiivse kiirguse moodustavad suure energiaga osakesed (heelium, tuumad ehk alfaosakesed, elektronid või positronid ehk beetaosakesed, footonid ehk gammakvandid ja neutronid), mis tekivad tuumareaktsioonides. Teatavates tuumalagunemistes võib eralduda ka suuremaid osakesi. Näiteks mõned raadiumi isotoobid kiirgavad süsiniku. Radioaktiivne kiirgus Radioaktiivne kiirgus on ioniseeriv kiirgus ja seetõttu inimesele ohtlik, kuna ta ioniseerib aatomeid ning lõhub seetõttu keemilisi sidemeid molekulide vahel. Radioaktiivse kiirguse liigid Radioaktiivsed kiirgused jaguneva otseselt ioniseerivateks kiirgusteks ja kaudselt ioniseerivateks kiirgusteks. Ioniseerivad kiirgused on alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv kiirgus, tema ioniseeriv toime tuleneb võimest tuuma ergastada ning lagunema sundida. Alfakiirgus
ioonide tekke, mis omakorda ioniseerivad ümbritsevaid molekule. Elusates kudedes võivad kiirguse poolt tekitatud ioonid kahjustada normaalseid bioloogilisi protsesse, kahjustav toime ilmneb eelkõige rakutasandil. Kiirguskahjustuse olulisimaks ,,märklauaks" rakus on DNA raku päriliku informatsiooni kandja. Kiirgus võib ioniseerida DNA-molekuli, põhjustades selles otseseid keemilisi muudatusi. Kuid mõju võib-olla ka kaudne: kiirgus ioniseerib rakkudes oleva vee, milles tekivad vabad radikaalid keemiliselt üliaktiivsed ühendid, mis kahjustavad rakke. Vabad radikaalid on olemas ka radioaktiivsusest kahjustamata organismis, kuid kui neid pole liiga palju, suudab organism nende mõjuga edukalt ise toime tulla. Kiirgusest kahjustatud organismis vabade radikaalide mõju suureneb ja nad põhjustavad paljude rakkude väärarengut. Organism ei suuda kahjustatud rakke piisava kiirusega tervetega asendada
prootonradioaktiivsus ja kaheprootoniline radioaktiivsus. Kiirguse mõju elusorganismidele Mistahes kiirguste osakesed või kvandid kannavad edasi energiat, võimet teha tööd, seega ka võimet midagi lõhkuda. Elusaine molekulide aatmoite vahelised keemilised sidemed on nõrgad ja nende lõhkumine on kerge. Kiirguste mõjul toimuvad elusorganismis väga mitmesugused muutused, ja enamasti ikka halvemuse suunas. Kiirgus ioniseerib osa biomolekulidesse kuuluvatest aatomitest ja lõhub molekule endid. Seega saab häiritud kogu looduse poolt peenelt välja häälestatud elusaine mehhanism. Esmajoones kahjustuvad koed, kus toimub uute rakkude teke. On võimalikud varjatud muutused sugurakkude geneetilises aparaadis, mis avalduvad alles järglaste juures, ja enamasti ebasoodsal viisil. Tsernobõlis kiirutuse ohvriks langesid väga paljud naised, mehed ja lapsed Kasutatud kirjandus: EE 7 kd
mõne tuttava asjaga. · 2009. aasta magnetentsefalograafia uuring leidis, et kui näidata inimestele neid pilte, millelt peaks inimesed ära tundma näod (aga mis on tegelikult muud asjad), siis hakkab inimese ajus tööle nägemisüksuse see osa, mis võimaldab nägusid ära tunda. Muud suvalised objektid sellist aktiivsust ei äratanud. Päikese ja kuu mõjud Päikesetormide ajal tulenev kiirgus ioniseerib Maa atmosfääri ning magnetvälja tugevus võib hakata tugeva tormi puhul kõikuma. Samamoodi on tegu Maa magnetvälja tugevuse kõikumistega, kui Kuu tiirleb ümber Maa. Päikese ja kuu mõjud Päikesetorm on põhimõtteliselt Päikesel toimunud plahvatuse või purske kiirguse jõudmine Maale. Kiiruse jõudmist Maale hoiab ära magnetväli. Magnetväli suunab kahjuliku kiirguse poolustele. Vaimude uurijad on täheldanud päikesetormie ja Kuu tsüklite
Haiguste raviks – nahahaigus ekseem Õhk neelab tugevalt UV kiirgust. 6. Röntgen kiirgus – iseloomusta + kapaga näiteid, kasutamine, mõju inimesele Tekib, kui kiired elektronid pidurduvad järsult aines. Röntgen kiirgus on elektromagneetiline lainetus. Lainete skaalal ääb ta UV kiirgusest edasi, st tal on suurem sagedus ning lühem lainepikkus kui UV kiirgusel. Omadused: Fotogeeniline toime , ioniseerib õhku Kasutamine: Meditsiin – röntgen ülesvõte (luumurrud, tuberkuloosi avastamine) Tehnika – nn. Mikropragude avastamiseks metallis suure koormusega spsteemides, tolli kontrollides Füüsika – röntgen kiirguse difraktsiooni pilti antud aine kristallvõre ruumilise pildi tekitamiseks 7. El. Mag. Lainete skaala – õige järjekord, näited, omadused Järjekord: Madalsageduslikud võnkumised (vahelduvvool)
lähedane keemistemperatuurile, kiired laetud osakesed tungivad läbi kambri seinas oleva õhukese akna kambri tööruumi ning ioniseerivad ja ergastavad seal oma teel vedeliku aatomeid, kui kambris rõhku järsult vähendada, siis läheb vedelik lühikeseks ajaks ülekuumendatud olekusse ning sel ajal kambrisse tunginud laetud osakesed jätavad oma teele aurumullidestkoosneva jälje, sest ülekuumenenud vedelik hakkab keema eeskätt ioonide lähedal, isolatsioonikamber seal osake ioniseerib gaaasi, muutudes elektrijuhiks, ning elektrivälja tekitamisel hakkavad laengud liikuma ning teatud väljatugevusest hakkavad nad gaasi aatomitega põrkuma ning see anslüüsib üheaegselt laetud osakeste signaale ning määrab nende trajektoori ning ioonid võidakse tõmmata elektrivälja abil kambri põhjale asetatud traatvõrgustikule, tiivkamber traatvõrgustikule tõmmatud ioonid triivivad gaasis piki
Esimene elekron lüüakse välja harilikult katoodi pinnalt (anoodile lendab tagasi, kuigi lüüakse ka sealt elekrone välja). Väljalöödud elekrton hakkab anoodile liikuma, kui kiirusest jätkub põrgeteks, tekib 2 elektroni 4 8 jne. Saame laviini. ( Pos. ioonid ei liigu eriti (vahe 100 korda); jäävad paigale). Joonisel laviin on läbinud x ja peas on n elektoni. Edasises pikkusel dx kasvab elektronide arv dn võrra. (Iga elektron ioniseerib elektrone) dn = n * * dx Kui on tegemist ühtlase väljatugevusega, siis = const., seega ühtlases väljas n = ex, n elektronide arv laviini peas, kui laviin on läbinud teepikkuse x. Laviin moonutab elektrivälja ja on kiirguse allikaks. Laviini peas on tugev elektriväli ergastamine ionisatsioon kiirgus; kaelal on väike elektriväli; rekombineerumine kiirgus 13. Trafode isolatsioon Trafoisolatsiooni kõige ohtlikumad kohad on mähise nurgad
termotuumareaktsioonides. Radioaktiivse kiirguse moodustavad suure energiaga osakesed (heelium-4 tuumad ehk alfaosakesed, elektronid või positronid ehk beetaosakesed, footonid ehk gammakvandid ja neutronid), mis tekivad tuumareaktsioonides. Teatavates tuumalagunemistes võib eralduda ka suuremaid osakesi. Näiteks mõned raadiumi isotoobid kiirgavad süsiniku 126C aatomituumi. Radioaktiivne kiirgus on ioniseeriv kiirgus ja seetõttu inimesele ohtlik, kuna ta ioniseerib aatomeid ning lõhub keemilisi sidemeid molekulide vahel. On nelja tüüpi radioaktiivset kiirgust: 1)Alfakiirgus- Alfakiirgus koosneb alfaosakestest kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevatest heeliumi aatomituumdest. 2)Beetakiirgus-Beetakiirgus koosneb beetaosakestest sõltuvalt lagunemise tüübist kas elektronist või positronist. 3)Gammakiirgus-koosneb suure energiaga gammakvantidest. See on inimesele
Laialdaselt kasutatav Molekulide fragmentatsioonide andmebaasi olemasolu Saab analüüsida lahustumatuid proove (nt pinnase maatriksis) Sobib ideaalselt kokku gaaskromatograafiaga Saab analüüsida mittepolaarseid komponente Keemiline ionisatsioon massispektromeetrias. Mis põhimõttel töötab? Kuidas toimub molekuli ionisatsioon? Mis seadmetega kombineeritakse? 1. Ionisatsioonikamber täidetakse reagentgaasiga 2. Elektronide voog ioniseerib reagentgaasi 3. Reagentgaas ioniseerub ning reageerib komponendi molekulidega Keemilise ionisatsiooni teostamiseks täidetakse ionisatsioonikamber (joonis X) reagentgaasiga, näiteks metaaniga, mille kontsentratsioon ületab 1000 korda gaasikromatograafist tuleva komponendi kontsentratsiooni. Elektronide voog ioniseerib nüüd valdavalt reagentgaasi, mis ioniseerudes reageerib komponendi molekulidega. Metaani ioniseerumisel tekivad vastavad ioonid CH4 + ja CH3 + , mis
vool ja magnetvoog nullini. Voolu muutumine indutseerib poolis endainduktsiooni elektro- motoorjõu eL , mis on toiteallika vooluga samasuunaline ning püüab takistada voolu vähenemist. Seepärast vool ei vähene hetkeliselt vaid eksponentsiaalselt, nagu näha järgneval joonisel. Ahela katkestamise hetkel on lüliti kontaktide vahel pinge U + eL , mis võib mitmekordselt ületada toiteallika pinge. Seetõttu võib lüliti kontaktide vahel tekkida kaarleek, mis ioniseerib õhu ja võimaldab pärast kontaktide avanemist voolu kestmist veel mõne hetke. Sädelemine või kaarleek kahjustab lüliti kontakte. Seepärast on mehaanilised lülitid enamasti varustatud vedruga, mis väljalülitamisel kiirendab kontaktide eemaldumist. Mistahes pooli induktiivsus sõltub tema kujust ja on võrdeline keerdude arvu ruuduga. Pooli põhilisteks tunnussuurusteks on aktiivtakistus R ja induktiivsus L. 60 4.9 Magnetvälja energia
Beetakiirgus- elektronide voog, mis tekib radioaktiivse elemendi ühe neutroni muundumisel prootoniks. Gammakiirgus- elektromagnetvälja kvantide voog, mmis tekib tuuma siirdel ergastatud olekust põhiolekusse. Poolestusaeg- ajavahemik, mille jooksul langeb pool antud rasioaktiivse elemendi tuumadest. Tuumareaktsioon- aatomituumade muundumine vastastikmõju käigus mingi mikroosakese või teise tuumaga. Ioniseeriv kiirgus- kiirete mikroosakeste voog ja lühilaineline elektromagnetkiirgus, mis ioniseerib aatomeid ja molekule. Kiirguse neeldumisdoos- füüsikalin suurus, mis võrdub neeldunud ioniseeriva kiirguse ja kiiritatava aine massi suhtega. Ekvivalentne kiirgusdoos- suvalise kiirguse doos, mis avaldab samasugust bioloogilist toimet nagu üks grei neeldunud röntgeni- või gammakiirgust. Annihilatsioon- osakese ja antiosakese kadumine nende kohtumisel ning nende asemele uute osakeste ja antiosakeste paari tekkimine.
vool ja magnetvoog nullini. Voolu muutumine indutseerib poolis endainduktsiooni elektro- motoorjõu eL , mis on toiteallika vooluga samasuunaline ning püüab takistada voolu vähenemist. Seepärast vool ei vähene hetkeliselt vaid eksponentsiaalselt, nagu näha järgneval joonisel. Ahela katkestamise hetkel on lüliti kontaktide vahel pinge U + eL , mis võib mitmekordselt ületada toiteallika pinge. Seetõttu võib lüliti kontaktide vahel tekkida kaarleek, mis ioniseerib õhu ja võimaldab pärast kontaktide avanemist voolu kestmist veel mõne hetke. Sädelemine või kaarleek kahjustab lüliti kontakte. Seepärast on mehaanilised lülitid enamasti varustatud vedruga, mis väljalülitamisel kiirendab kontaktide eemaldumist. Mistahes pooli induktiivsus sõltub tema kujust ja on võrdeline keerdude arvu ruuduga. Pooli põhilisteks tunnussuurusteks on aktiivtakistus R ja induktiivsus L. 60 4.9 Magnetvälja energia
heledad kiirgus- ehk emissioonjooned. Helendav udu saab energiat kuuma tähe ultraviolettkiirgusest. Kiirgus ioniseerib vesiniku aatomeid, s.t. lööb neist elektroni välja. Kui vaba elektron kohtab uut vesiniku aatomi tuuma ehk prootonit, ühineb ta sellega ja laskub madalamatele energianivoodele. Allapoole ,,hüpates" hakkab elektron kiirgama vesiniku aatomile omaste spektrijoonte lainepikkusel. Vesiniku spektris on jooned kõige tugevamad punases otsas,
elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel. Samuti tekib radioaktiivne kiirgus kergete tuumade ühinemisel vesinikupommi plahvatusel ja tähtede termotuumareaktsioonides. Radioaktiivse kiirguse moodustavad suure energiaga, mis tekivad tuumareaktsioonides. Teatavates tuumalagunemistes võib eralduda ka suuremaid osakesi. Näiteks mõned raadiumi isotoobid kiirgavad süsiniku 126C aatomituumi. Radioaktiivne kiirgus on ioniseeriv kiirgus ja seetõttu inimesele ohtlik, kuna ta ioniseerib aatomeid ning lõhub seetõttu keemilisi sidemeid molekulide vahel. Kolm tähtsamat kiirgusliiki on : · Alfakiirgus positiivse laenguga osakeste voog. Alfaosakesed on rasked, suure laenguga ja suhteliselt aeglased · Beetakiirgus negatiivse laenguga osakeste voog. · Gammakiirgus on elektromagnetkiirgus. Inimesele kõige kahjulikum. Suur läbimisvõime Radioaktiivsuse levik · Võime leida radioaktiivseid komponente · Kinnistes ruumides
тщательно описано, стр. 10. 2. Külm – mikroobistaatiline, aeglustab mikroobide kasvu. Külmutamine 0- 15 kraadi ja sügavkülmutamine alla 0 kraadi. 3. Desinfitseerimine – järkjärguline vee eemaldamine rakkudest, inhibeerides metaboolseid protsesse. Suhteliselt ebaefektiivne, sest paljud rakud säilitavad vee lisamisel võime kasvada ja paljuneda. Lüofiliseerimine – külmkuivatamine, säilitamine. 4. Radiatsioon – ioniseeriv tungib sügavale, ioniseerib aatomeid ning lõhub seetõttu keemilisi sidemeid molekulide vahel. Hävitab bakterirakud ja endospoorid, kuid mõned viirused võivad ellu jääda. UV kiirgus steriliseerib pindmiselt, tungimata läbi paksust õhukihist, klaasist, veest jne. Kasutatakse tavaliselt õhu steriliseerimiseks laboris, operatsioonitubades jne. UV valgus tekitab tümiini dimeere, mis takistavad replikatsiooni. 5. Filtratsioon – mikroobide eemaldamine, kui need läbivad läbi filtri gaasi
Tulemuseks on must teraline joon, mida saab vaadelda mikroskoobiga. Üleküllastatud aurus tekib ioonide ümber udupiisakeste rada. Sellel nähtusel põhinevat detektorit kutsutakse udukambriks ehk Wilsoni kambriks. Sarnase tööpõhimõttega on ka mullikamber. Suured mullikambrid on mitme kuupmeetrise mahuga. Kuna kiirendid tekitavad sadu põrkeid sekundis ja ühes reaktsioonis võib tekkida mitukümmend osakest, siis on nende jälgede analüüsimine väga töömahukas. Kui osake ioniseerib gaasi, siis muutub see veidi elektrit juhtivaks. Kui tekitada seal elektroodide abil elektrivälja, siis hakkavad tekkinud laengud elektroodide poole liikuma. Seda on lihtne mõõda. Isolatsioonikamber ei näita osakeste täpset teed, vaid registreerib ainult nende läbilennu. Isolatsioonikambris tekkinud ioonid võidakse tõmmata ka elektrivälja abil kambri põhjale asetatud traatvõrgustikule. Triivkamber annab trajektoori punktidest kaks koordinaati, kuid teda on võimalik panna
· Tuumaenergeetika · Pommid · Erinevate kivimite vm leidude dateerimine -kiirgus- kiiritusravis (vähkkasvaja), hävitab kiiresti kavavaid rakke neeldub koes./Märgistusmeetodil- märgistatakse aine radioakt.isotoobiga, saab jälgida aine liikumist kehas./suitsuandurites- ioniseerib õhku,kui õhk muutub, muutub ka juhtivus hakkab piiksuma. -kiirgus- ei kasutata selle enda pärast. -kiirgus detailide ühtluse kontrollimine (kui ühtlaselt läbib).Kvaliteedi määramisel./viljahoidlates ei lase pisielukaid ligi. Neutronite voog-(plutooni, uraani lagun.) liiga ohtlik et kasutada. Läbib ka betooni.(muudab stabiilse aine radioakt.) Tuumareaktsioon ja selle toimumise tingimused-Tr.on kõik aatomituumaga toimunud
tuumareaktsioonides. Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel, kusjuures teatud tuumade lagunemisel võib eralduda ka suuremaid osakesi. Samuti tekib radiatsioon kergete tuumade ühinemisel vesinikupommi plahvatusel ja tähtede termotuumareaktsioonides. Radiatsioon on ioniseeriv kiirgus ja seetõttu inimesele ohtlik, kuna ta ioniseerib aatomeid ning lõhub seetõttu keemilisi sidemeid molekulide vahel . [1] Radioaktiivsed kiirgused jaguneva otseselt ja kaudselt ioniseerivateks kiirgusteks. Otsesed ioniseerivad kiirgused on alfa-, beeta- ja gammakiirgused. Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv, sest tema ioniseeriv toime tuleneb võimest tuuma ergastada ning lagunema sundida. Gammakiirgus on inimesele kõige ohtlikum kiirgus, kuna tema läbimisvõime on suur ning ta on tugeva ioniseeriva toimega
Mootorid ja trafod on palju töökindlamad, kuna neis on voolutugevus ka tavaliselt suur. Elektromagnetilises pommis kasutatakse ülijuhtidest tehtud pooli, milles tekitatakse lühiajaliselt voolutugevus umbes 106 A (välgus on tavaliselt voolutugevus 20 kA). Nii suurel voolutugevusel hävivad ka juhtmed pommis endas. Teiseks võimaluseks elektromagnetilise pommi efekti saamiseks on aatompommi lõhkamine kõrgel atmosfääris. Plahvatusel tekkinud gammakiirgus ioniseerib atmosfääris hapniku ja lämmastiku aatomeid, millest vabanenud elektronid tekitavad vastasmõjus Maa magnetväljaga tugeva vahelduvvoolu ja muutuva magnetvälja maapinnal. Elektromagnetilisepommi idee tekkiski pärast esimesi tuumapommikatsetusi, kui Vaikse ookeani kohal atmosfääris toimunud plahvatus lõhkus samaaegselt Hawaii tänavavalgustuse ja halvas raadiosideme Austraalias. Pööriselektriväli Kui elektromagnetiline induktsioon tekib elektriahela suuruse või asendi muutumise
moodustavad heeliumi aatoimituuma 2He4. Alfakiirgus koosneb rasketest ja suure positiivse laenguga alfaosakestest, tekib alfalagunemisel. Alfaosakesed on väga suure ioniseeriva toimega. Et alfaosakese mass ja elektrilaeng on suhteliselt suured ning kiirus suhteliselt väike võrreldes teiste ioniseerivate kiirguste osakestega, siis on tõenäosus suur, et läbi aine liikuv alfaosake põrkub koheselt mõne aatomi vastu ja ioniseerib selle. Tavaliselt on alfaosakesel piisavalt energiat, et tekitada oma liikumisteel terve kaskaad vabu elektrone. Kuna alfakiirgus ioniseerib ,,kohe ja kõike" alates kiirgumise hetkest, siis on alfakiirguse varjestamine lihtne. Tavaliselt piisab selleks õhukesest paberilehest, isegi inimnaha surnud rakud pidurdavad selle. Alfakiirgust kiirgav objekt ei ole inimesele ohtlik, neeldub täielikult juba 12cm jooksul (kuid alfaosakeste liikumiskiirus on umbes 15 000 km/h)
autoklaavi koormamisest, steriilitava materjali mahust, steriilimise ajast. Autoklaavi ei tohi täita liiga tihedalt – peab jätma ruumi, et veeaur pääseks esemete vahele. 25. Millised on külmsteriilimise viisid? keemiline steriilimine, mehhaaniline (filtreerimine,) Kiirgusega steriilimine (UV, gamma ja x-kiired) 26. Mille poolest erineb ioniseeriva ja mitteioniseeriva kiirguse toimemehhanism? Ioniseeriv on lühimalainelisem ja energiarikkam kiirgus. Tal on kaudne toime. Ioniseerib vee ja moodustuvad hüdroksüülradikaalid reageerivad raku orgaaniliste komponentidega (nt DNA). Mitteioniseeriv on pikalainelisem ja vähem energiarikas kiirgus. 250 nm on otsene toime DNA-le, tekivad tümidiini dimeerid, mis takistab normaalset DNA replikatsiooni. 27. Miks on tarvis avada Petri tass UV-kiirtega eksponeerimisel? Kiirtel väike läbitungimisvõime 28. Kuidas steriilida termiliselt labiilseid lahuseid? Keemiliselt, mehhaaniliselt. 29
põhiosaks on silindriline toru, mille telgjoont mööda kulgeb peenike metallniit. Niit ja toru on teineteisest isoleeritud. Toru on täidetud gaaside seguga,nt argooniga, milles on lisandina metüülpiirituse auru. Gaasi rõhk torus on u 0,1 atmosfääri.ioniseerivate osakeste regitreerimiseks rakendatakseloenduritoru kesta ja niidi vahele kõrge alalispinge.vooluallikas ühendatakse nii, et niit oleks anoodiks ja kest katoodiks. Läbi toru lendav kiire laetud osake ioniseerib oma teel gaasi aatomeid, elektrivälja mõjul liiguvad vabad elektronid anoodile ja positiivsed ioonid katoodile. Elektrivälja tugevus niidi lähedal on nii suur, et niidi poole liikuvad vabad elektronid saavad kahe põrke vahelisel teel neutraalsete aatomite ioniseerimiseks piisava kineetilise energia. Loenduritorus tekib koroonalahendus, mis lühikese ajavahemiku pärast lakkab. Loenduritoruga jadamisi ühendatud takistil ja registreerimisseadme sisendklemmidel tekib pingeimpulss
φväljas=Er=K/ε*Q/r, kus ε on juhti ümbritseva keskkonna dielektriline läbitavus. φsees =φpinnas,kus εon juhi materjali dielektriline läbitavus. Välja nõrgenemist nullini kutsutakse elektristaatiliseks ekraneerimiseks. Juhi kiht võib olla väga õhuke. Metallkarbi või-võrgu sees olev kehade süsteem jääb väliste elektriväljade mõju eest kaitstuks. Nt kõrgepingeliinid ja piksekaitse. Teravike juures on elektriväljatugevus suurim. Suur väljategevus ioniseerib ja nii pannakse alus elektrit juhtivale voolukanalile piksevarda juures. Mida teravam on piksevarda ots seda suurem on tõenäosus välgukanali alguse tekkeks. Elektrone alati nii palju, et kokku on 0. Elektrostaatikas tähendab elektrimahtuvuse mõiste laengut, mis kulub keha laadimiseks teatud potentsiaalini. Keha ümbritsev elektriväli on seda suurem, mida suurem on keha elektrilaeng. Keha potentsiaal kasvab võrdeliselt talle antud laenguga. Elektrimahtuvus C on
Elektrostaatiline induktsioon nähtus, mille korral välise elektrivälja mõjul tekivad juhi pinnal kompenseerimata laengud Laengu jaotus juhis oleneb pinna kujust. Laengu pindtihedus suureneb pinna kõveruse suurenemisel ja väheneb kõveruse vähenemisel. Eriti suur on laengu pindtihedus teravikel. 3 Elektrituul teravike ligiduses võib elektriväli olla nii suur, et elektriväli ioniseerib ümbritseva gaasi ja need ioonid hakkavad liikuma. Elektrostaatiline varjestus kaitsmine välise elektrivälja mõjude eest, keha ümbritsetakse metallkesta või -võrguga. 3.2. Elektrimahtuvus. Kondensaatorid. Irdjuht teistest juhtides nii kaugel olev keha, et teiste kehade elektriväljad seda ei mõjuta. Irdjuhi pinna potentsiaal on võrdeline laenguga ja sõltub juhi pinna kujust ja mõõtmetest. q
Pulbermetallurgia tehnoloogia abil valmistatud komposiitmaterjalid heade elektri- ja soojusjuhtivusega ja kõrge sulamistemperatuuriga metallidest või metallist ja mittemetallist koostatud kontaktid. Metallkeraamiliste kontaktidega aparaatide puuduseks on suur hind, kuid töökindlus ja -iga on suuremad. Elektrikaar ja selle kustutamine Elektrikaar ja selle kustutamine Elektriahela lahutamisel tekib avanevate kontaktide vahel gaaslahendus. Seejuures kontaktide vahele jääv õhuvahemik ioniseerib ning hakkab juhtima voolu. Olenevalt voolutugevusest tekib huumlahendus või elektrikaar. Elektrikaare tekkimiseks vajaliku pinge ja voolu väärtused Elektrilahendus Huumlahendus esineb vooludel alla 100 mA, pingelang kontaktide vahel on 250-300 volti. (Piirkond I) Kui vool kasvab üle 500 mA, toimub üleminek kaarlahendusele, kusjuures pingelang kaarevahemikus langeb 20-30 voldini. (Piirkond II) Elektrikaart iseloomustab suhteliselt madal kontaktide vaheline pingelang 10
Seega on vähesel määral radooni kõikjal pinnases. ÄÄrmiselt "mürgine" ( kiirgus tapab) . Pinnases olev Rn difundeerub õhku ja koguneb peamiselt elamute keldri- ja esimestele korrustele, tekitades probleeme halva ventileeritavuse korral. Radoon lahustub hästi vees. Radooni lagunemisel tekkivad alfa osakesed ongi õhu ioniseerijad. Ioonid kui laengukandjad muudavad õhu elektrit juhtivaks. Kõrgemaid õhukihte ioniseerib päikese UV kiirgus. Ionosfaar on laetud positiivselt, maapind negatiivselt, takistus kogu maapinna ja kogu ionosfääri vahel on ca 200 oomi, pinge 250-300 kV. Elektrivälja atmosfääris hoiavad alal pilved. Nimelt toimub pilvedes osakeste (vee- ja jääpiisad) elektriseerumine, seejärel vertikaalse tsirkulatsiooniga laengute ümberjaotumine ja teatud osa negatiivsete laengute langemine koos sademetega aluspinnale. Kõige paremini ioniseeruvad veetilgad ja
Tõmbumine on seletuv vee polaarsete molekulide tõmbumisega kammi poole tänu elektrostaatilisele induktsioonile. Kui kamm saab märjaks, siis kammi laeng kaob. Miks? Asi on selge siis kui kammil on negatiivne laeng. Siis vee polaarsed molekulid võtavad liigsed elektronid külge ja viivad koos joaga minema. Kui aga kammil on positiivne laeng? Siis on kammis elektrone puudu ja laengu kadumiseks on kaks võimalust: kas vees leidub negatiivseid ioone või vabu elektrone või kammi elektriväli ioniseerib vee molekule, st. võtab sealt elektroni ära. Tõenäosem on esimene variant. 8.2. Vann · Kuidas tehe kindlaks, mitu liitrit vett vanni mahub, kui teil on kasutada 1 liitriline purk ja kell? · Kui palju kaalub teie jalg? Kasutada on ühe liitriline purk ja kell. · Vanni minnes kattub nahk ja karvkate õhumullidega, mis hõõrumisel eemalduvad. Kust said nahale ja karvadele õhumullid? · Kui pista pea vee alla ja silmad lahti teha, näeme palju udusemalt kui õhus. Kui
see siiski juhtub, siis peaaegu alati on võimalik leida uuritava elemendi jaoks selline lainepikkus, kus segaja ei sega. Segavad mõjud AAS analüüsil: Spektraalsed - põhjustatud muude leegis esinevate osakeste neeldumisest ( Joonte kattumine (harv); Molekulaarsete osakeste esinemine leegis, mis annavad laiu neeldumisjooni; Keemilised - põhjustatud leegis esinevatest tasakaaludest, põhiliselt väljenduvad selles, et mõni aatom kaob leegist mingisse muusse vormi: ioniseerib, moodustab oksiidi. 157. Aatom-massispektromeetria Ehk ICP-MS elemendi aatomeid määratakse massispektromeetriliselt. Ioonid tekitatakse enamasti induktiivseotud plasmas. Ioonid kanduvad massispektromeetrisse, mis eraldab ja kvantiseerib need. Omadused: väga madal avastamispiir, võimaldab määrata peaaegu kõik I don't want to know the answers, I don't need to understand elemendid korraga, 'kange' maatriks võib olla prooviks
vool ja magnetvoog nullini. Voolu muutumine indutseerib poolis endainduktsiooni elektro- motoorjõu eL , mis on toiteallika vooluga samasuunaline ning püüab takistada voolu vähenemist. Seepärast vool ei vähene hetkeliselt vaid eksponentsiaalselt, nagu näha järgneval joonisel. Ahela katkestamise hetkel on lüliti kontaktide vahel pinge U + eL , mis võib mitmekordselt ületada toiteallika pinge. Seetõttu võib lüliti kontaktide vahel tekkida kaarleek, mis ioniseerib õhu ja võimaldab pärast kontaktide avanemist voolu kestmist veel mõne hetke. Sädelemine või kaarleek kahjustab lüliti kontakte. Seepärast on mehaanilised lülitid enamasti varustatud vedruga, mis väljalülitamisel kiirendab kontaktide eemaldumist. Mistahes pooli induktiivsus sõltub tema kujust ja on võrdeline keerdude arvu ruuduga. Pooli põhilisteks tunnussuurusteks on aktiivtakistus R ja induktiivsus L. 60 4.9 Magnetvälja energia
elektromagnetlained (nagu valguski), mis tekivad radioaktiivse lagunemise käigus. See kiirgus on väga suure läbitungimisvõimega, sest -kvantidel puudub elektrilaeng ja seepärast ei takista aineosakeste elektrilaengud -kvantide liikumist. Gamma kiirguse intensiivsus väheneb poole võrra näiteks 15 cm mullakihi läbimisel. Õhus - kiirgus praktiliselt ei nõrgenegi. -kiirgus neeldub aines sellepärast, et ta põhjustab fotoefekti (ioniseerib aatomeid) või kutsub esile röntgenikiirgust. Kiirgustest, nende tekkimisest ja mõjudest loe: http://www.kiirguskeskus.ee/index.php?leht=88 104 Kiirgus, inimesed ja keskkond. Tallinn, Mixi Kirjastus OÜ 12. Relatiivsusteooria alused Klassikalise füüsika seisukohalt eksisteerib "absoluutne aeg ja ruum". See tähendab, et
annaabi.ee 
