4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke. 5. Gastrulatsioon Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm). Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, epiboolia, invaginatsioon) - osata tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust Täpsemalt: 1) Kirjelda konna gastrulatsiooni Hall sirp/marginaaltsoon, pudelrakud/invaginatsioon, vegetaalne rotatsioon/IMZ (involueeruv marginaaltsoon), blastopoori (üla, ala, külghuul)- millised struktuurid läbi nende tekivad, arhenteroni teke/involutsioon, ektodermi teke/epiboolia, rebukork 2) Kirjelda linnu gastrulatsiooni
INIMESE ELUKAAR JA SELLE PERIOODID INIMESEÕPETUS 1 Mõisted Arenemine on muutuste järjestus, mis kulgeb organismi elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani. Arenevad mõtlemine, hoiakud, huvid, jne. Eostumisest surmani. Areng ehk evolutsioon. Taandareng ehk involutsioon. Miski areneb ja kujuneb välja, muutub täiuslikumaks; samal ajal aga miski muu taandareneb, hävib. 2 Mõisted Kasvamine on keha välismõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, mõõtmed. Eostumisest täiskasvanueani. 3 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2. MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5. MÜRSIKUIGA
· Korrelatiivsed uurimused- näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on · Eksperiment- aitab seletada mingit käitumist Psühholoogide eesmärk on uuride inimeste käitumist teadlikult. INIMESE ELUKAAR JA SELLE PERIOODID Arenemine- muutuste järjestus, mis kulgeb organismi elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani. Areneb mötlemine, hoiakud, huvid jne Eostumisest surmani Areng ehk evolutsioon Taandareng ehk involutsioon Miski areneb ja kujuneb välja, muutub täiuslikumaks; samal ajal miski muu taandareneb, hävib. Kasvamine on keha välismöötmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, möötmed. Eostumisest täiskasvanueani Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani · Imikuiga(0-1): Õrn, abitu, esimesed kogemused, kasvab ja areneb väga kiiresti · Maimikuiga(1-3)
12. Mis on atroofia? Atroofia toimub eelnevalt normaalselt välja arenenud elundi või koe mahu vähenemine funktsionaalselt aktiivsete elementide mahu ja arvu vähenemise teel. Atroofia on taaspöörduv, kui protsess pole piisavalt kaugele arenenud. 13. Millised on atroofia morfoloogilised tunnused? Elundi mahu ja massi vähenemine, rakkude mahu vähenemine, rakkude hulga langus, mõnikord ka pigmendi teke. 14. Millised on atroofia vormid? Füsioloogiline atroofia: involutsioon, vanadusatroofia e rakusatroofia Patoloogiline atroofia: üldine atroofia e kurtmus e kahheksia, kohalik atroofia-piirdub ühe elundiga 15. Millised on kahheksia alavormid? Alimentaarne, vähkkahheksia,tserebraalne,hüpofüsaarne, kahheksia krooniliste nakkushaiguste korral. 16. Millest sõltub rakumuutuste iseloom? Kahjustava faktori tüübist, tugevus astmest, kestusest. Ja raku tüübist, funktsionaalsest seisundis, adaptatsioonivõimest. 17. Mis on regeneratsioon?
Ektoderm moodustab embrüo välimise kihi. Sellest tekib naha epidermis ja tsentraalne närvisüsteem (aju, närvid). Mesoderm on embrüo keskmine kiht, asub ektodermi ja endodermi vahel. Sellest arenevad veri, süda, neerud, gonaadid, luud, lihased ja ühendavad koed. Endoderm on kõige sisemine kiht. Sellest arenevad seedeelundkonna epiteel ja ta osaleb ka organite moodustamises (sh kopsud). Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, epiboolia, invaginatsioon) - osata tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust Invaginatsioon ehk sissesopistumine: rakkude sissesopistumine embrüo sisemusse. Vegetatiivse pooluse rakud sopistuvad ühtse kihina blastula sisemusse ning moodustavad ürgsoole ehk arhenteroni. Nt merisiiliku arhenteroni teke vegetaalplaadi invaginatsiooni teel, amfiibi blastopoori teke pudelrakkude invaginatsioonil.
o ektoderm - välimine looteleht; väliskiht - epiderm, kesknärvisüsteem - aju neuronid, neuraaltoru - melanotsüüdid o mesoderm - keskmine looteleht; seljakeelik e notokord, luud, neerude tuubulrakud, punased verelibled, näolihased o endoderm - sisemine looteleht; pankrease rakud, kilpnäärmerakud, kopsurakud Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (emboolia: involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, invaginatsioon ja epiboolia/interkalatsioon) - oska tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust emboolia ehk kattumine- rakkude liikumine, mille käigus tulevased mesodermi ja endodermi rakud liiguvad tulevase ektodermi alla o 1. involutsioon - rakkude sisserullumine, rakud roomavad välimiste rakkude sisepinda mööda blastula õõnsusesse o 2
Piimaga täitudes suurenevad lõpposad, põhjustades rakkude lamestumist ja alveoolide vahel asetsevate verekapillaaride kokkusurumist väga pikkade lüpsivaheaegade puhul. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud ja interstitsiaalne sidekude esineb vaid õhukeste kihtidena. Tiinusaegne udara näärmekoe areng toimub juba enne udara märgatavat suurenemist. Udara involutsioon udarasiseseid ehituslikke muutusi, mille tagajärjel udara suurus ja sekretsioonivõime vähenevad, nim. involutsiooniks ehk taandarenguks. Involutsioon, mis avaldub näärme-lõpposade vähenemises ja nende osalises kaos, algab igakordse laktatsiooniperioodi lõppedes. Involutsioon ei haara kogu udarat korraga, vaid sagarike viisi. Udara viimasüsteem udara viimasüsteem moodustub: 1) sagarikesisestest, 2)
Sellel ajal endomeetrium sekreteerib PGF2α. Oksütotsiin ja PGF2α põhjustavad emaka kontraktsioone, nii et katkestatakse füüsiline side lootekestade ja endomeetriumi vahel. Koertel, kassidel ja seal väljuvad lootekestad tavaliselt koos lootega või kohe pärast sündi. Lootekestad sisaldavad palju proteiini, mida emasloom sööb tihti pärast sündi. Hobusted ja veised poegivad sageli öösiti. Emasloom suudab kontrollida sünniaega (kui on nt stressis, siis ei poegi veel). 5. Involutsioon Involuntsioon tähendab, et emakas muutub tagasi väiksemaks. Silelihasrakkude suurus väheneb, müomeetriumi massi väheneb, näärmed endomeetriumis degradeeritakse, lootekoe ülejäägid väljutatakse. Emakaõõnes on palju granulotsüüte, mis lagundavad lootekoe ülejääke, tapavad sisenenud mikroorganismid. Fagotsüteerivate rakkude tegevuse tulemusena eritub nädala jooksul pärast sündi pruunikas eritis. Emakat katavad uued epiteelirakud. Difuuse platsentaga loomadel
Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võiksime udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude.
emasloomadel. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võiksime udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. 18. Süda Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Ta paikneb keskseinandis, kopsude vahel. Süda jaguneb neljaks kambriks paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame paremas pooles asetsevad parem koda ja vatsake sisaldavad venoosset verd
emasloomadel. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võiksime udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar – moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon – ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa – sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude.
Piimaga täitudes suurenevad lõpposad, põhjustades rakkude lamestumist ja alveoolide vahel asetsevate verekapillaaride kokkusurumist väga pikkade lüpsivaheaegade puhul. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud ja interstitsiaalne sidekude esineb vaid õhukeste kihtidena. Tiinusaegne udara näärmekoe areng toimub juba enne udara märgatavat suurenemist. Udara involutsioon udarasiseseid ehituslikke muutusi, mille tagajärjel udara suurus ja sekretsioonivõime vähenevad, nim. involutsiooniks ehk taandarenguks. Involutsioon, mis avaldub näärme-lõpposade vähenemises ja nende osalises kaos, algab igakordse laktatsiooniperioodi lõppedes. Involutsioon ei haara kogu udarat korraga, vaid sagarike viisi. Udara viimasüsteem udara viimasüsteem moodustub: 1) sagarikesisestest, 2)
lamestumist ja alveoolide vahel asetsevate verekapillaaride kokkusurumist väga pikkade lüpsivaheaegade puhul. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud ja interstitsiaalne sidekude esineb vaid õhukeste kihtidena. Tiinusaegne udara näärmekoe areng toimub juba enne udara märgatavat suurenemist. Udara involutsioon udarasiseseid ehituslikke muutusi, mille tagajärjel udara suurus ja sekretsioonivõime vähenevad, nim. involutsiooniks ehk taandarenguks. Involutsioon, mis avaldub näärme-lõpposade vähenemises ja nende osalises kaos, algab igakordse laktatsiooniperioodi lõppedes. Involutsioon ei haara kogu udarat korraga, vaid sagarike viisi. Udara viimasüsteem udara viimasüsteem moodustub: 1) sagarikesisestest, 2)
emasloomadel. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võiksime udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. 30. Kudede mõiste ja jaotus (4) Kude organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi. Koed jaotatakse epiteel-, tugi-, lihas- ja närvikude. 31
Inimesed mäletavad unenägu paremini, kui äratada REM une ajal. Sigmund Freudi järgi on unenägude manifestne sisu seotud päevasündmustega. Latentne sisu toob esile alateadlikud soovid ja vajadused. Inimese areng Arengupsühholoogia uurib : · Millisel moel, millises järjekorras ja millise kiirusega toimuvad muutused munaraku viljastumise hetkest inimese surmani. · Kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus, kuivõrd keskkond ja kasvatus. Evolutsioon areng Involutsioon taandareng Genotüüp vanematelt saadud pärilike tegurite kogum Fenotüüp genotüübi väljendumine konkreetse indiviidi puhul Kasvamine füüsiline areng Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning ta võib olla nii füüsiline kui ka vaimne. Inimese käitumine pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus. Sünnieelne areng Sünnieelse arengu kolm etappi : · Eostumisperiood · Embrüosonaalperiood · Looteperiood
( vaata ovariaal- menstruaaltsükkel) Müomeetrium on paks ja koosneb mitmesuunalistest silelihaskiududest. Raseduse ajal, seoses loote kasvuga lihaskiud järkjärgult pikenevad ja paksenevad ning emaka kaal suureneb ~20 kordselt Raseduse lõpul ulatub emakapõhi naba ja rinnaku vahekohani. Müomeetriumi perioodiliste kontraktsioonidega ( kaasneb kõhupress ) tõugatakse loode sünnituse ajal välja. Pärast sünnitust väheneb emakas kiiresti (involutsioon) ja võtab endise asendi. Perimeetrium on osa vaagnaõõne kõhukelmest, mis moodustab emaka külgedel fikseerivad emakalaisidemed ja läheb ees üle kusepõiele ning taga pärasoolele. Kusepõie ja emaka vahel moodustub väike taskutaoline süvend - kusepõie-emaka õõnestis. Emaka ja pärasoole vahele tekib naise kõhukelmeõõne sügavaim sopis see on pärasoole-emaka õõnestis ehk Douglasi õõs ( excavatio retrouterina seu Douglasi ). Emaka müomeetriumi ja perimeetriumi vahel,
süsteemi sisu; maks, tüümus; kõhunääre. Gastrulatsioon on morfogeneesi esimene samm: morfogenees on protsess, mille abil individuaalsed rakud muutuvad kompleksiks, mis genereerivad organite alguseid. Gastrulatsioon genereerib embrüooni kolme pealist kihti, millisest formeeruvad organid. Kuidas epiteliaalsed rakud liiguvad gastrulatsiooni jooksul: on olemas 4 meetodid: invaginatsioon (raku lokaalne sisene liikumine koopast) ; involutsioon (spiraliseerumine, epiteliaasete rakkude sisemine suurenemine blastpori ümber; konvergentne suurenemine: epiteeliumi nikastus ühes suunas ja kitsamine teises suunas; epiboly:epiteeliumi nikastuslik liikumine peense kihi suunas. Kuidas individuaalsed rakud liiguvad gastrulatsiooni jooksul: 4 raku liikumisetüüpi, mis viivad gastrulatsioonini: migratsioon (rakude liikumine üle teste rakkude on substraatide; interkolatsioon on rakkude imemine nende naabrite vahel
6. 1+x=1 0·x=0 Domineerimine 7. x + xy = x x(x+y)=x Absorbtsioon 8. x + (y + z) = (x + y) + z Assotsiatiivsus z · (y · z) = (x · y) · z 9. x + y = x y x y = x + y De Morgani teoreem 10. (x) = x Involutsioon Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 115 instituut. Loogikafunktsioonid, loogikavõrrandid Teisendusvalemeid kasutatakse selleks, et Funktsiooni esitavat valemit lihtsustada Anda funktsiooni valemile niisugune kuju, mis sisaldab ainult kindla valiku etteantud elementaarfunktsioone ja mis kuulub realiseerimisele just neid
Emise või nooremise veritsemine seemendusel (verel on spermitsiidne efekt) Augustis, septembris kui päev lüheneb, võib hakata kasutama lisavalgustust (30 lux 1 m kõrgusel) 3 tundi päevas. Emiste stress (rahulikud ja riiakad, agressiivsed ühes sulus). Viirushaigused (parvo, ebamarutaud). 6. EMIS EI POEGI Pärast paaritamist peetakse emiseid eraldi kultidest ja ümberindlused jäävad märkamata Munasarjades on tsüstid. Emise poegimisjärgne emaka involutsioon ei toimu lõpuni ja homronaalne regulatsioon on häiritud. 41. Põrsaste surnultsündide põhjused PÕRASTE SURNULTSÜNDIDE PÕHJUSED 1.Mumifitseeritud põrsad (põhjustatud ebasobivaist mõjuritest 2.-3.tiinuskuul) Mumifitseerumine - Mumifitseeruda võib kas üks või rohkem loodet. Enamikel juhtudel on põhjuseks viirused (parvo-viirus, Aujeszky tõbi). Lisaks sellele: söötmise mõju (eelkõige mittekvaliteetne sööt) emise võitlemine emise kehatemperatuuritõus (Erysipelas)
mesodermi ja endodermi rakud (vastavalt keskmine ja sisemine looteleht) tulevase ektodermi alla a. Invaginatsioon e. rakkude sissesopistumine embrüo sisemusse (Merisiiliku arhenteroni (ürgsool) teke vegetaalplaadi invaginatsiooni teel (väline avavus 28 blastopoor) Amfiibi blastopoori teke pudelrakkude invagineerumise teel) b. Involutsioon e. rakkude sisserullumine, mille käigus roomavad rakud mööda teiste rakkude sisepinda embrüo sisse (Kahepaiksete mesodermi teke, marginaaltsooni rakud rulluvad mööda animaalsete rakkude sisepinda embrüo sisemusse) c. Ingressioon/delaminatsioon – sisseastumine, üksikud epiteeli rakud/rakkude grupid eralduvad EMT käigus epiteelist
neutrofiilide kemotaksis on normaalne, aga bakteritsiidne aktiivsus langenud; immunoglobuliinide tase vereseerumis tavaliselt ei muutu, kuid häirub oluliselt nende süntees (kõige sagedamini täheldatakse sekretoorse IgA taseme langust). Toidu üksikkomponentide puuduse tagajärjel: Fe – madal fagotsütoos ja vähenenud T-rakkude hulk Zn – lümfoidse koe involutsioon kuni atroofia, tsütotoksiliste reaktsioonide häire vit. A – rakulise immuunsuse supressioon vit. E – rakulise ja humoraalse immuunsuse puudus (eriti kui ka seleeni puudus) Teatud komponentide liigsus viib ka väga mitmesuguste muutusteni immuunsüsteemis. Muude komponentide mõju toidus. „caramel food colorant III“ – sfingosiin-1-fosfaadi hulga tõus kudedes → immuun- supressioon
annaabi.ee 
