Väljaminevaid dokumente (arveid) valmistavad aga tarnijad. Operaator sisestab aruandluse dokumendid, komplekteerib vastavalt kuupäevale ja saadab Tallinnaraamatupidamisse. Kaupade inventeerimine jaguneb kaheks on mini-inventuur ja raamatupidamis inventuur. Miniinventuuri teevad kaupluse ostujuhid vastavalt vajadusele, kui leiavad, et kaupa on puudu või varastatud. Mini-inventuuri ei võta raamatupidamisjääki maha. Raamatupidamis inventuuri teostab inventeerimiskomisjon vastavalt graafikule kolm neli korda aastas. Inventeerib kauba, paneb kirja õiged jäägid ja kinnitab. Ettevõttes välditakse liigsete kaubakadude tekkimist turvaelementidega, turvakontrolliga ja turvatöötajate hea tööga.Olen näinud kaubakahjusid, kas rapsitud, kukkunud kauba või veopakendi lahti lõikamisel. Arvan, et vähendamise võimalus oleks kindlasti töötajate tähelepanelikkus ja kvaliteetsem töö kaupade käitlemisel. Kindlasti oleks vaja juurde palgata
Raamatupidamise seisukohast on inventuuri eesmärgiks tegelike ja raamatupidamises arvestatud varade täpse vastavuse kindlakstegemine. Kassa ja arvelduskonto inventeerimise sagedus määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Inventeerida ei või vähem, kui üks kord majandusaastal, mis peab toimuma bilansipäeva seisuga. Kassa inventeerimise sagedus võib olla juhuslik, ilma ette teatamata. Inventeerimiseks moodustatakse inventeerimiskomisjon, kuhu kuuluvad sõltumatud ettevõtte töötajad, et saada objektiivset infot. Inventeerimise tulemused fikseeritakse inventeerimisaktis. Inventeerimisaktis tuleks näidata viimase kassa sissetuleku orderi ja viimase kassa väljamineku orderi number ning eraldi raha olem erinevate rahatähtede lõikes ja kokku. Arvestusandmetel olemasoleva sularaha olemi ja tegeliku olemi vahe on kassa üle- või puudujääk. Kui inventeerimisel selgub kassa üle- või puudujääk, tuleb see kajastada kassa
bilansiväliselt arvestatavaid varasid ja arveldusi vähemalt üks kord aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu. Inventeerimise põhiülesandeks on tegeliku olemi väljaselgitamine, teha kindlaks üleliigsed ja kasutult seisvad, hävinenud või kadunud varad. Hinnatakse vara kasuliku eluea õigsust, lähtuvalt järelejäänud elueast........................12 Inventuuri viib läbi inventeerimiskomisjon, mille läbiviimiseks linnapea või abilinnapea käskkirjaga moodustatakse asutuse teenistujatest komisjon................................................12 3.2 Arvelduste inventeerimine.............................................................................................13 3.3 Nõuete ja ettemaksete inventeerimine...........................................................................13 3.4 Varade inventuur......................................................................
vastust ei saadud. Varade inventuur Varade inventuuri viib läbi tegevjuhi käskkirjaga osaühingu töötajatest moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon, mille kohustuslikuks liikmeks on inventeerimisele kuuluvate varade vastuvõtmise, hoidmise, väljastamise või kasutamise eest lepingu alusel materiaalselt vastutav töötaja. 7 Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide, inventari loendamise ning kannab tulemused inventuurilehele, mis sisaldab alljärgnevaid rekvisiite ja andmeid: 1. kauba, toote või materjali kood või lao inventarinumber; 2. kauba, materjali, toote, inventari lühiiseloomustus (nimi, seerianumber jne), mille eesmärgiks on muuta kergemaks toote tunnistamine inventuuri käigus; 3. mõõtühik, millega kaupa, toodet, materjali või inventari arvestatakse; 4
Kassa inventeerimisel loetakse sularaha kassas ja kontrollitakse selle jäägi vastavust raamatupidamises kajastatuga. Varude arvestusmeetodid: 1.Tükimeetod- lähtub varude tegelikust füüsilisest liikumisest. 2.Kaalutud keskmise soetushinna meetod- peale igat kaubapartii sissetulekut arvutatakse uus kaalutud keskmine soetusmaksumus 3.FIFO meetod- lähtub põhimõttest, et esimesena soetatud kogus müüakse ka esimesena ära. Inventuuri läbiviimiseks moodustatakse inventeerimiskomisjon. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks varade tegelik seis kindla ajamomendi seisuga ülelugemise,-kaalumise,- mõõtmise teel. Materiaalne põhivara: Maa, ehitised(jääkmaksumuses), masinad ja seadmed (jääkmaksumuses), muu materiaalne põhivara(jääkmaksumuses), lõpetamata ehitised ja ettemaksed. Amortisatsioonimeetodid- lineaarne meetod, tegevusmahul põhinev meetod, kasutusaastate järjenumbrite summa meetod.
tsekimaksele) Seotud dokumendid: - kassa sissetulekuorder - kassa väljaminekuorder Kassaorderil parandusi ei tehta! Sisse ja väljamineku orderid registreeritakse kassaraamatus, mis olemuselt om koonddokument Inventeerimine: Aineliste varade ülelugemine nende asukohas säilimise eesmärgil ja nende täpse loendi koostamine. Inventeerimise kord määrataks ekindlaks raamatupidamise siseeeskirjas. Inventeerimiseks moodustatakse ettevõtte juhu kässkirjaga inventeerimiskomisjon. Tulemused fikseeritakse inventeerimisaktis. 7 Ostutehingute üldine korraldus Ostutehingu registreerimise aluseks raamatupidamises on tarnijalt saadud arve. Arve peab olema tarnija poolt vormistatud vastavalt Raamatupidamise seaduses ja Käibemaksuseaduses sätestatud nõuetele, vastasel juhul puudub arve saajal piisav alus selle registreerimiseks oma raamatupidamises.
ülalesitatule vastupidine. Kaubavarud ja perioodi kasum on tegelikust suuremad ja müüdud kaupade kulu tegelikkusest väiksem. Ka sel juhul tasakaalustub vea mõju järgmise arvestusperioodi lõpul, kuigi mõlema arvestusperioodi üksikaruanded on ebakorrektsed. (1, 85-86) Varude allahindlus Varude inventuuri nimekiri tuleb kriitiliselt üle vaadata, et identifitseerida varude objektid, mille neto realiseerimismaksumus võib olla langenud madalamale nende soetusmaksumusest Inventeerimiskomisjon teeb ettepaneku varude allahindluseks, kui: 13 · Varud on riknenud või nende füüsiline seisund halvenenud · Sarnaste varuobjektide turuhind on langenud; · Teatud varuobjekte pole pikema aja vältel suudetud müüa ega kasutada ning eksisteerib kahtlus, kas neid suudetakse realiseerida mõistliku aja vältel. Allahinnatavate varuobjektide nimekiri esitatakse tegevjuhule
·jäägid perioodi lõpuks. 6 Inventeerimine Varude inventeerimise kord peab olema fikseeritud raamatupidamise sise-eeskirjades. Konkreetsete tähtaegade kehtestamisel tuleb arvestada nõudega, et majandusaasta lõpu inventuurid tuleb läbi viia mitte varem kui 2 kuud enne aruandeperioodi lõppu. Perioodilist varude arvestussüsteemi kasutades tuleks varusid inventeerida iga kuu. Inventuuri läbi viimiseks moodustatakse ettevõtte juhi käskkirjaga inventeerimiskomisjon. Komisjoni kuuluvad üldjuhul raamatupidaja, inventeeritavate objektidaga seotud isik, näiteks laohoidja. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks varade tegelik seis kindlal ajamomendil, nende ülelugemise, -kaalumise, -mõõtmise teel. Inventuuri käigus selgitatakse varade üle-või puudujäägid võrreldes inventuuri andmeid arvestuslike näitajatega. Igasugused erinevuste põhjused arvestuslike ning inventeeritud näitajate vahel tuleb välja selgitada ning süüdlase
Raamatupidamise seisukohast on inventuuri eesmärgiks tegelike ja raamatupidamises arvestatud varade täpse vastavuse kindlakstegemine. Kassa ja arvelduskonto inventeerimise sagedus määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Inventeerida ei või vähem, kui üks kord majandusaastal, mis peab toimuma bilansipäeva seisuga. Kassa inventeerimise sagedus võib olla juhuslik, ilma ette teatamata. Inventeerimiseks moodustatakse inventeerimiskomisjon, kuhu kuuluvad sõltumatud ettevõtte töötajad, et saada objektiivset infot. Inventeerimise tulemused fikseeritakse inventeerimisaktis. Inventeerimisaktis tuleks näidata viimase kassa sissetuleku orderi ja viimase kassa väljamineku orderi number ning eraldi raha olem erinevate rahatähtede lõikes ja kokku. Arvestusandmetel olemasoleva sularaha olemi ja tegeliku olemi vahe on kassa üle- või puudujääk. Kui inventeerimisel selgub kassa üle- või puudujääk, tuleb see kajastada
väljatoomiseks. Selleks koostatakse võrdlusandmikud, kuhu kantakse andmed nende väärtuste kohta (nii rahas kui koguses), mille osas on kindlaks tehtud lahkuminekud (puudu- või ülejäägid) raamatupidamisandmete ja inventuurilehe vahel. Ülejäänud väärtused näidatakse võrdlusandmikus üldise summana. Enne võrdlusandmike koostamist tuleb kontrollida inventuurilehtedes toodud arvutuste õigsust. Üle- ja puudujääkide korral võtab inventeerimiskomisjon vastavatelt töötajatelt kirjalike seletusi. Komisjoni järeldused ja ettepanekud vormistatakse inventuuriprotokolliga, mille kinnitab ettevõtte juhtkond. Koopiad kinnitatud protokollist esitatakse raamatupidamisele ja materiaalselt vastutavale isikule. [10]. Kui on üle või puudujääke, tuleb need fikseerida aktis ja selgitada asjaolud, millest need on tekkinud. Puudujääkide hüvitamise kord kehtestatakse raamatupidamise sise eeskirjades.
Kassas hoitav valuuta hinnatakse bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursiga. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstuluna või kuluna. Inventeerimisaktis tuleks näidata viimase kassa sissetuleku orderi ja viimase kassa väljamineku orderi number ning eraldi raha olem erinevate rahatähtede lõikes ja kokku. Arvestusandmetel olemasoleva sularaha olemi ja tegeliku olemi vahe on kassa üle või puudujääk, tuleb see kajastada kassa inventeerimisaktis, kusjuures inventeerimiskomisjon peab selgitama ka selle tekkimise asjaolud. Inventeerimisel selgunud kassa puudujäägi peab hüvitama kassapidaja kui materiaalselt vastutav isik. 6. Varude arvestussüsteemid. *Varude pidev (jooksev) arvestussüsteem *Varude perioodiline arvestussüsteem Eesti Vabariigi raamatupidamise seadus ei piira ühe või teise süsteemi kasutamist. Ettevõte ise teeb valiku, fikseerides valitud käibevarude arvestussüsttemi ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. 7
Põhivara kokku 100 993 119 482 118 957 Tabel 1. Väljavõte 2007-2009 bilansist 3.1 Varade inventuur Varade inventuuri viib läbi tegevjuhi käskkirjaga aktsiaseltsi töötajatest moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon, mille kohustuslikuks liikmeks on inventeerimisele kuuluvate varade vastuvõtmise, hoidmise, väljastamise või kasutamise eest lepingu alusel materiaalselt vastutav töötaja. Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide, inventari loendamise ning kannab tulemused inventuurilehele. Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide loendamise ning kannab tulemused inventuurilehele. Inventuurilehe originaaleksemplarid esitatakse pearaamatupidajale, koopia läheb materiaalselt vastutavale isikule. Üle- või puudujäägi korral kirjutab materiaalselt vastutav isik seletuskirja. Inventuurilehe alusel koostab inventuuride läbiviimise eest vastutav raamatupidaja
lahutatakse maha tema jääkväärtus. Müügikasumit kajastatakse ärituludes ning müügikahjumit ärikuludes netosummana. 14 Kasutamiskõlbmatuks muutunud põhivara kantakse maha mahakandmisaktide alusel, kus on märgitud põhivara nimetus, inventarinumber, soetamise aeg, soetusmaksumus, akumuleeritud kulum, mahakandmise aeg ja põhjus. Mahakandmise vajadust hindab inventeerimiskomisjon ja otsustab juhtkond. Kui põhivara muutub kasutamiskõlbmatuks enne, kui kogu mahakirjendamisele kuuluv summa on kuludesse kantud, tekib kahjum põhivara likvideerimisest. Kahjum kajastatakse perioodi kasumiaruandes kuluna. 6.6. Materiaalse põhivara inventeerimine Korraline inventuur toimub iga aasta lõpus, mille lõppedes koostatakse vajadusel mahakandmis-, allahindlusaktid ning inventuuriakt arvel olevatest objektidest.
Laodefitsiidi tekkimisel on 3 tagajärge : Järeltellimus Asendamine Kaotatud müük Üks tähtsaim varudega seotud näitaja nii laoartikli- kui koguvarude tasandil on keskmine laoseis. (ajavahemikul laos oleva varu keskmine kogus või väärtus) Varude kontrollimeetodid Inventeerimine -ettevõttes tegelikult olemasoleva vara raamatupidamisandmetega võrdlemiseks korraldatav vaatlus, mille käigus selleks moodustatud inventeerimiskomisjon kontrollib erinevaid varaobjekte kas ülelugemise, kaalumise või mõõtmise teel. Eesmärgiks on kindlaks määrata varaobjektide kogused, kvaliteet, müügikõlblikkus jne. Inventeerimise kord määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Inventeerimine on kohustuslik iga majandusaasta lõpus, ettevõtte asutamisel ja materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel. ABC-analüüs - ABC analüüsi põhimõte seisneb selles, et alati on mingid kliendid ja kaubad
Iga laoartikli varu üle peetakse eraldi arvestust ja neid hoiundatakse muudest laoartiklitest eraldi. Inventuuri viisid – Inventeerimine on ettevõttes tegelikult olemasoleva ara raamatupidamisandmetega võrdlemiseks korraldatav vaatlus, mille käigus selleks moodustatus inventeerimiskomisjon kontrollinb erinevaid varaobjekte kas ÜLELUGEMISE, KAALUMISE või MÕÕTMISE teel. Pidev inventuur (cycle counting) on varude kontrollipraktika, mille käigus laovarusid inventeeritakse regulaarselt osade kaupa vastava plaani alusel. Selle aluseks on üldjuhul kolm meetodit: Juhuslik valik – inventeeritakse pisteliselt
raamatupidamisandmetega. Inventeerimise kord määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Kõik puudu- ja ülejääkide põhjused peavad olema selgitatud ja põhjendatud materiaalselt vastutavate isikute poolt. Inventeerimiskomisjon võib koostada lisaks inventuuri aktile protokolli, kus näidatakse puudu- ja/või ülejääkide tekkimise võimalikud põhjused ja tehakse ettepanekud eri- nevusi vähendavate meetmete kasutamiseks tulevikus. Inventuuri tulemuste põhjal viiakse raama- tupidamisandmed vastavusse tegeliku laoseisuga. Selleks tehakse tooteartiklite saldode korrigeeri-
annaabi.ee 
