OTSENE MAKS. Siia kuuluvad maamaks, füüsilise isiku tulumaks, eraettevõtte tulumaks. KAUDNE MAKS. Siia kuuluvad käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks. SOTSIAALMAKS. Siia kuuluvad kindlustusmaks, pension ja tervisehoid. Tuludeklaratsiooni peab täitma kord aastas, et kontrollida, kas inimest on maksustatud õigesti. Tulumaksusoodustust saab riigi poolt tunnustatud õppeasutustes(õppemaks), pensioni kindlustuse sissemaksust ja eluasemelaenu intressist. Sotsiaalse turvalisuse alla kuuluvad toetused, haiglarahad, töötuskindlustused, pensionid. PENSION. Selle suurus sõltub palga suurusest ja töötamise ajast. Tööandja maksab töötaja palgast 20% ja töötaja lisab 2% oma palgast.
muutus toimus, ning tulemuse korrutan 100% Laen ja intress · Laen ehk krediit · Laen on võlgu võetud raha või muu vara. · Võlgnik peab laenu eest maksma hüvitist ehk intressi. · Intressi väljendatakse %. · Rahanduses loetakse aasta pikkuseks 360 päeva, kuu pikkuseks 30päeva. Ühe kuu intressi määr on aasta omast 12 korda väiksem ja päeva intress kuu intressist 20 korda väiksem. Hoiustaja pani 28.veebruaril 1998. aastal panka 500 inressimääraga 6% aastas, Kui palju saab ta raha tagasi 17.juunil 2000.aastal. 1) Ajavahemik 2000a. 6k. 17p. 1998a. 2k. 18p. = 2a. 3k. 19p. 2) Aasta intress 1 aasta intress = 500 : 100 · 6 = 30 2 aasta intress = 30 · 2 = 60 3) kuu intress 1 kuu intress = 30 : 2 = 2,5 3 kuu intress = 2,5 · 3 = 7,5 4) päeva intress 1 päeva intress = 2,5 : 30 = 0,068(3)
Lisaks võib arutleda, kas erinevate valikute taga on ka üldise arengutaseme (SKP per capita) erinevus? 5 Makroökonoomika I MJRI.10.028 Seminar 3 ülesanne 5*. Makroökonoomilised andmed ei kinnita tegelikult tugevat seost (korrelatsiooni) investeeringute ja reaalintressi vahel. Uurime, mis võiks olla selle põhjuseks, eeldades, et nii säästud kui investeeringud sõltuvad reaalsest intressist. a) Oletame, et laenukapitali nõudlus on olnud mõnda aega stabiilne, kuid pakkumine aastast- aastasse kõikunud. Mis võib olla laenukapitali pakkumise ebastabiilsuse põhjuseks ja millist seost investeeringute ja reaalintressi vahel võib sel juhul eeldada? Investeerimisfunktsioon on paigal, säästmisfunktsioon nihkub (vasakpoolne joonis). Viimase põhjuseks võivad olla erinevad ajutised šokid (erasektori sissetulekute või eelistuste/kindlustunde muutus,
Kõige riskantsem on väärtpaberi aktsia. Kahte liiki vastandike huvidega majandus subjekte: 1) Säästjad ehk laenuandjad - on huvitatud rahapakkumise vähenemisest, siis on turu saamise võimalus suurem, intressid suurenevad) 2) Laenuvõtjad - huvitatud raha pakkumise suurenemisest, mis toob kaasa raha odavnemise, puudujäävat osa tahab võimalikult soodsalt kätte saada. Võimalikult madalast hinnast ( intressist) ja pikemast perioodist. Millised riskid ümbritsevad? Kapitali säilivuse risk ( kas saan 100% oma raha tagasi, kui ma seda kusagile paigutan, kuhu, kuidas, kui palju paigutada.) Makse risk kas suudetakse õigeks ajaks tagasi maksta, eelkõige puudutab võlakirja Turu risk inflatsioonist, vara/raha/valuuta väärtuse muutused turul Likviidsus risk eelkõige tähtaegade sobivus/sobimatus, kui mul on vaja kas ma saan seda kohe kasutada või ei saa
Kulude funktsionaalne liigitamine · Käibevara, mittekestva kasutusega (kütus, materjalid jms) Üheks levinumaks kulude jaotamise viisiks on kulude suhe tootmisega. Kapitalikulud CK koosnevad kulumist ehk amortisatsioonist (depreciation) D ja Kulude liigitus: kasvikust ehk (intressist) *Tootmiskulud, kulud mis on seotud vahetult tootmisega CK = D + E · Tootmise põhikulud Kulum on vara algväärtuse kahanemine vastavalt tema kulumisele ja väärtuse osade · Põhitoormaterjali kulud kaupa ülekandumisele valmistatavasse toodangusse vara kasuliku eluea jooksul.
ja kompenseerida vaadates kas lühiajalistel likviidsuse nõuetel peab summale, püsivale krediidilimiidile või arvelduskrediidile olema limiit, mis põhineks kogu aasta konto hoiuse jäägi või laenaja krediidi keskmisel. Teisel juhul pank saab ärilise tehingu kulud kompenseerida sellega, et kõigepealt maksustab laenu võtva osapoole konto ja hiljem krediteerib selle. Sellel eesmärgil saab pank teadlikult teenustasud tagasi. Ärilisel tehingul põhinev teenustasu erineb intressist selle poolest, et see ei ole seotud ühe kuu pikkuse ajavahemiku ega laenatav summaga. Pealegi ei ole teenustasude kasutamine pangandusele uus. 2.3.5. Tarbijakrediit Intressivaba panganduse kontekstis on teiseks lahendamata küsimuseks tarbijakrediit või mitteproduktiivne krediit, mis on igas ühiskonnas vältimatu nähtus olnud. See nähtus on enamasti olnud asjakohane madala sissetulekuga vaeste ja puudustkannatavate rühmades.
inflatsiooni näitajad vaid tulevik, sest investeeringud on ju suunatud tulevikku. Ujuv intressimäär aitab selle vastu kindlustada (euribor). Seega võib öelda, et reaalseid intressimäära täpseid mõõtmeid ei ole nii et tegeleme ligikaudsete mõõtudega. Reaalse saame nii, et korrigeerime inflatsioonitasemega. Selleks, et veel täpsemat tulemust saada, kasutatakse järgmist mudelit, R=N-I; (1+R)= (1+N)/(1+I) Kuni kümme võiks kasutada. Nominaalsest intressist kõrgema määra määramise tõukejõud: - Laenuandja soovib saada kompensatsiooni selle eest et ta loobub jooksvast tarbimisest, sest nagu statistika näitab, on inimloomus rohkem kohene tarbija. - Laenuandja soovib kompensatsiooni likviidsuse loovutamise eest, andes laenu võib ta tekitada endale tulevikku likviidsusprobleemid - Laenu andmisega kaasnevad riskid, mille eest laenuandja tahab täiendavat tasu
suurendab veidi käsitsemiskulusid Millise meetodiga on võimalik vähendada logistilises ahelas kõige enam ja kõige väiksemate kuludega kaupade vigastuste arvu? Kaupade hoolika käsitsemisega Millest on põhjustatud lao ülalpidamiskulud? Laoruumi, personali, seadmete, –inventari jms kasutamisest Millest on põhjustatud ladustamiskulud? Käibekapitali all oleva raha saamata jäänud intressist, kauba kindlustamisest, hävimisest, riknemisest, purunemine, moraalsest vananemisest, turvamisest jms Optimaalsete varude tasemeni jõutakse kaubanduses enamasti kogemuslikult, jälgides pikema perioodi jooksul toodete liikumist ja pidades vastavat statistikat Millistest kulukomponentidest koosnevad tellimiskulud? Kõigist eelpool nimetatud komponentidest Kui tellimuspartiid suurendada, siis tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb
Kogunõudluse kõver kajastab neid muutusi hinnas ja kogutoodangus V loeng IS-LM mudel avatud majanduses: Mundell-Flemingi mudel Ujuv ja fikseeritud vahetuskurss ● Ujuva vahetuskursi korral määrab vahetuskursi valuuta nõudluse ja pakkumise vahekord, kurss sõltub üldistest majandustingimustest ● Fikseeritud vahetuskursi puhul kaupleb keskpank valuutadega kindlaks määratud hinna alusel Kui kodumaised intressid muutuvad erinevaks rahvusvahelisest intressist, hakkab kapital vastavalt kas riigist välja või riiki sisse voolama. KEskpanga käitumine sõltub vahetuskursi režiimist Eelarvepoliitika õppetunnid Ujuva kursiga väikese avatud majanduse tingimustes ei anna eelarvepoliitika efekti “Väljatõrjumise efekt”: -suletud majanduses:valitsuse kulutuste kasv ehk ekspansiivne poliitika ehk eelarvepoliitika tõrjub välja erainvesteeringud, sest intressid tõusevad
Liitintress- Intress, mille arvutamisel võetakse aluseks eelmise perioodi intressi ja laenu summa. 21. Nominaalne intress- intress, mida makstakse hoiustelt pangas, mida kasutatakse laenu intressina või nõutava tulunormina. Vähendades nominaalset intressimäära inflatsioonimäära võrra saadakse reaalne intressimäär ehk inflatsiooniga korrigeeritud intressimäär. Tegelik intress- erineb nominaalsest intressist, kui intressi arvestatakse sagedamini kui kord aastas. Reaalne intress- nominaalne intressimäär, mida on korrigeeritud inflatsioonimääraga 22. Hoiuste liigid- Tähtajalise hoiuse puhul annad kokkulepitud summa kokkulepitud ajaks panka hoiule ning see summa teenib selle aja jooksul kindlat intressi. Investeerimishoius on oma põhimõttelt tähtajaline hoius, millega on võimalik teenida suuremat intressi, kuna makstav intress sõltub väärtpaberite hindade liikumisest.
Pangal on õigus laenu tagasimaksetele ja intressile sõltumata ettevõtte majandustulemustest. Riskikapitalist muutub investeerides ettevõtte omanikuks ning tema investeeringu tulusus sõltub ainult ettevõtte kasvust ja edust. Pank annab laenu, riskikapitalist investeerib omakapitali. Pank on huvitatud laenu ja intresside kättesaamisest (tähtsaim on rahavoogude prognoos), riskikapitalist ootab kapitali kasvu >25% aastas (tähtsaim on oodatav kasum). Panga tulu sõltub kokkulepitud intressist, riskikapitalisti tulu sõltub kasvust. Pangal on eesõigus ettevõtja varadele, riskikapitalistid on teiste omanikega samal positsioonil – ebaõnnestumise korral võivad nad oma investeeringust ilma jääda. Pank eeldab väikest riski, riskikapitalist eeldab väljumisvõimalust 5-7 aasta pärast. Pank ei osale ettevõtte juhtimises, riskikapitalist osaleb. Äriingel – eraisikust riskikapitalist. Riskikapitali fondid võivad keskenduda mingile piirkonnale või tegevusharule, äriinglid
Ilmutatud kulu ja alternatiivkulu erinevad, kui mingi tootmisteguri eest makstakse varem kui seda tegelikult kasutama hakatakse. Nii on see füüsilise kapitali puhul. Füüsiliseks kapitaliks on sellised tootmistegurid mida ei kasutata täielikult ühe tootmisperioodi jooksul. Masinaid ja seadmeid ning tootmishooneid ei kasutata lõplikult ühe tootmisperioodi jooksul. Kulud, mis on seotud masinate ja tootmishoonetega, koosnevad põhivara amortisatsioonist ja intressist. Amortisatsioon on füüsilise kapitali väärtuse vähenemine aja jooksul. Raamatupidajad kasutavad fikseeritud amortisatsiooni määra. Majandusteadlased vaatavad majanduslikku amortisatsiooni, mis iseloomustab füüsilise kapitali turuhinna muutumist ajas. Näiteks arvutatakse aastast majanduslikku amortisatsiooni, lahutades mingi tootmissisendi turuhinnast aasta lõpul tema turuhinna aasta alguses. Selle tootmissisendi tegelik maksumus ei ole siinjuures oluline
31 Selleks, et seda n.ö. odavamat raha kompenseerida, peaks: · raha väljaandja (ehk säästja) küsima raha kasutamise eest tasu (intressitulu) ja · raha laenaja (emitent) peab arvestama raha kasutamise eest makstava tasuga (intressikulu). Kapitali (raha) kasutamise eest makstavat tasu ja investeeringult teenitud tulu nimetame kapitaliintressiks ehk kasvikuks. Lihtsuse mõttes räägime edaspidi ainult intressist. Kui tulu investeeringust laekub ühe maksena, leitakse intress lõppsumma (FV) ja algsumma (PV) vahena. Summade erinevus (tasu raha kasutada andmise eest) väljendatakse intressina (I). Intress = Lõppsumma Algsumma ehk I = FV PV, kus I - intress FV raha tulevikuväärtus PV raha praegune väärtus. Et võrrelda erinevaid investeeringuid, kasutatakse ka mõisteid intressimäär ehk tulumäär, mis leitakse intressi ja algsumma suhtena ja väljendatakse protsentides.
väärtpaberite müügist saadavate summadega. Eeldatakse, et ettenägematut raha ei laeku, rahavajadus on stabiilne, intressimäär on stabiilne ning väärtpabereid on võimalik igal ajal mõistliku hinnaga müüa. Tellimuse summa C - kui suures summas me väärtpabereid müüme, et raha saada Kulud - kui suured on varudega seotud kulud (antud juhul on raha varuks) Kui konverteerime väärtpabereid rahaks, siis tellimiskulud Säilituskulud - lähtume intressist, mis meil jääb saamata selle tõttu, et me väärtpabereid endal hoiame. Meil on vaja intressimäära ja milline on keskmine summa, mida me oleme rahaks konverteerinud. Raha hoidmise kogukulud koosnevad säilituskulude ja tellimuskulude summast Peame leidma punkti, kus kogukulu on kõige väiksem ehk C* 9. Kirjeldage raha juhtimise Miller-Orri mudelit graafiliselt ning kirjeldage lühidalt sõnadega selle toimimise põhimõtteid.
Kulude katmiseks saadavad toetused märgitakse: IGF/ kassavood/ rida 25. Siia tuleb kanda ka EAS-ilt saadav stardi- ja kasvutoetus turundustegevuste läbiviimiseks ning kasvutoetus tööjõukulude finantseerimiseks. Rahastamisallikana laenukapitali kasutamine eeldab ka laenude tagasi maksmist. Igakuiselt tagasi makstav summa ehk annuiteet koosneb kahest osast: laenujääki vähendavast tagasimaksest ja intressist laenu kasutamise eest. Seega tagasimakse märgitakse: IGF/ kassavood/ rida 90 ja intress: IGF/ kassavood/ rida 91. 38 Pikaajalise laenu korral tuleb igal aastal järgmisel aastal makstava laenu osa ümber kanda lühiajalise laenu alla. See summa kantakse: IGF/ kassavood/ rida 89. Siin tuleb silmas pidada, et täpse arvestuse huvides tuleb täita ka lahter väljaspool tabelit.
hävimisest kaubavarude ladustamisest ja lao omamisest kaubavarude omamisest 11. Kuidas arvutatakse laokulu koefitsient? ladustamiskulu / aasta keskmine laoväärtus lao ülalpidamiskulu / aasta müük aasta laokulu / aasta müük aasta laokulu / aasta keskmine lao väärtus 12. Millest on põhjustatud ladustamiskulud? kaupade hoiustamisest laos kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos käibekapitali all oleva raha saamata jäänud intressist, kauba kindlustamisest, hävimisest, riknemisest, purunemisest, moraalsest vananemisest, turvamisest jms kauba kindlustamise, turvamise ja kauba kahjudega seotud kuludest 13. Millisesse vahemikku jääb enamasti ettevõtete laokulude koefitsiendi väärtus? 0,05 0,10 0,10 0,15 0,10 0,30 0,20 0,50 14. Kui laokulude koefitsient on toiduainete hulgilaos 0,28, kõneleb see sellest, et laokulud on väga väikesed
(Toompark 2003) Antud eellepingute nõudmine on sisuliselt argumenteeritav põhjusel, et laenuandjatel on keeruline hinnata laenuvõtja poolt sõlmitavate kokkulepete sisu ja efektiivset üürimäära ning paberil allkirjastatud üürilepingud aitavad kindlaks määrata reaalsete rahavoogude suurust. Laenude puhul on üks olulisemaid tegureid intress. Laenuintressi kujunemine on seda mõjutavate tegurite rohkuse tõttu äärmiselt keerukas. Igasuguse laenu puhul intressist rääkides tuleb arvestada, et oluliseim intressimäära mõjutav tegur on eelkõige konkreetse projekti riskantsus, mis sõltub näitena nii büroo asukohast ja ehituskvaliteedist, kui ka hinnatasemest. Projekti omapäradele lisandub ka panga poolt rahvusvahelistelt rahaturgudelt laenatud rahaliste vahendite baashind ehk intress või hoiustajatele makstav hoiuseintress. Nende puhul on oluliseimateks teguriteks panga enda usaldusväärsus ja finantsvõimekuse tase ning
Ilmutatud kulu ja alternatiivkulu erinevad, kui mingi tootmisteguri eest makstakse varem kui seda tegelikult kasutama hakatakse. Nii on see füüsilise kapitali puhul. Füüsiliseks kapitaliks on sellised tootmistegurid, mida ei kasutata täielikult ühe tootmisperioodi jooksul. Masinaid ja seadmeid ning tootmishooneid ei kasutata lõplikult ühe tootmisperioodi jooksul. Kulud, mis on seotud masinate ja tootmishoonetega, koosnevad põhivara amortisatsioonist ja intressist. Amortisatsioon on füüsilise kapitali väärtuse vähenemine aja jooksul. Raamatupidajad kasutavad fikseeritud amortisatsiooni määra. Majandusteadlased vaatavad majanduslikku amortisatsiooni, mis iseloomustab füüsilise kapitali turuhinna muutumist ajas. Näiteks arvutatakse aastast majanduslikku amortisatsiooni, lahutades mingi tootmissisendi turuhinnast aasta lõpul tema turuhinna aasta alguses. Selle tootmissisendi tegelik maksumus ei ole siinjuures oluline
Ilmutatud kulu ja alternatiivkulu erinevad, kui mingi tootmisteguri eest makstakse varem kui seda tegelikult kasutama hakatakse. Nii on see füüsilise kapitali puhul. Füüsiliseks kapitaliks on sellised tootmistegurid mida ei kasutata täielikult ühe tootmisperioodi jooksul. Masinaid ja seadmeid ning tootmishooneid ei kasutata lõplikult ühe tootmisperioodi jooksul. Kulud, mis on seotud masinate ja tootmishoonetega, koosnevad põhivara amortisatsioonist ja intressist. Amortisatsioon on füüsilise kapitali väärtuse vähenemine aja jooksul. Raamatupidajad kasutavad fikseeritud amortisatsiooni määra. Majandusteadlased vaatavad majanduslikku amortisatsiooni, mis iseloomustab füüsilise kapitali turuhinna muutumist ajas. Näiteks arvutatakse aastast majanduslikku amortisatsiooni, lahutades mingi tootmissisendi turuhinnast aasta lõpul tema turuhinna aasta alguses. Selle tootmissisendi tegelik maksumus ei ole siinjuures oluline
11. Kuidas arvutatakse laokulu koefitsient? ladustamiskulu / aasta keskmine laoväärtus lao ülalpidamiskulu / aasta müük aasta laokulu / aasta müük aasta laokulu / aasta keskmine lao väärtus 12. Millest on põhjustatud ladustamiskulud? kaupade hoiustamisest laos kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos käibekapitali all oleva raha saamata jäänud intressist, kauba kindlustamisest, hävimisest, riknemisest, purunemisest, moraalsest vananemisest, turvamisest jms kauba kindlustamise, turvamise ja kauba kahjudega seotud kuludest 13. Millisesse vahemikku jääb enamasti ettevõtete laokulude koefitsiendi väärtus? 0,05 0,10 0,10 0,15 0,10 0,30 0,20 0,50 14. Kui laokulude koefitsient on toiduainete hulgilaos 0,28, kõneleb see sellest, et laokulud on väga väikesed
kaubavarude ladustamisest ja lao omamisest kaubavarude omamisest 11. Kuidas arvutatakse laokulu koefitsient? ladustamiskulu / aasta keskmine laoväärtus lao ülalpidamiskulu / aasta müük aasta laokulu / aasta müük aasta laokulu / aasta keskmine lao väärtus 12. Millest on põhjustatud ladustamiskulud? kaupade hoiustamisest laos kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos käibekapitali all oleva raha saamata jäänud intressist, kauba kindlustamisest, hävimisest, riknemisest, purunemisest, moraalsest vananemisest, turvamisest jms kauba kindlustamise, turvamise ja kauba kahjudega seotud kuludest 13. Millisesse vahemikku jääb enamasti ettevõtete laokulude koefitsiendi väärtus? 0,05 – 0,10 0,10 – 0,15 0,10 – 0,30 0,20 – 0,50 14. Kui laokulude koefitsient on toiduainete hulgilaos 0,28, kõneleb see sellest, et laokulud on väga väikesed
annaabi.ee 
