Interneti ohud Suhtlustarkvara ja sotsiaalmeedia keskkondade kasutamine Kõik vestlusringis osalenud õpilased kasutavad mõnda suhtlusportaali või sotsiaalmeedia keskkonda. Populaaremad on Rate, Orkut ja MSN. Skype'i, Facebooki ja Twitterit kasutatakse vähem. Peamiselt suheldakse seal sõpradega, praeguste ja endiste klassikaaslastega ning tuttavatega või vaadatakse teiste pilte. Samuti võimaldavad erinevad suhtlustarkvarad
2) rakendustarkvara: · nn kontoritööpaketid o tabelarvutusprogrammid o esitlusprogrammid · inseneri töövahendid: o CAD- programid o statistilise analüüsi programmid o jmt. · kirjastamine ja multimeedia: o trükiste kujundusprogrammid o videotöötlusprogrammid · suhtlustarkvara: o veebipäevikute haldusprogrammid o e- maili kliendiprogrammid o wiki haldusprogrammid · vabajaveetmise tarkvara o mängud o heli- ja video esitamise programmid o jmt (www.eits.ee)
Graafiline kasutajaliides-käske saab jagada nii klaviatuuril kui ka hiirega. (nõuab rohkem ressursse) Mittegraafiline-käske saab anda vaid klaviatuuril. Arvutiviirused Programm,mis on enamasti ,mõeldud kahju tekitamiseks ja millel on kalduvus ennast ise paljundada ja levitada. MÕELDUD: · häirima arvuti tööd · rikkuma kettale salvestatud andmeid · paroolide kogumine · võib rikkuda tarkvara LEVIVAD: · arvutivõrgu kaudu · e-posti teel · suhtlustarkvara abil · väljajagatud ressursside kaudu LIIGITUS: · süütud viirused · parasiit viirused · antiviirus viirused · süsteemiviirused · makroviirused · andmeid hävitavad viirused · programmifaile nakatavad viirused · Spawing-tüüpi viirused TUNNUSED: · programmide töö aeglustamine · failimahtude suurenemine · kõvakettalt kaob vaba ruumi · kahtlaste failide ilmumine · ebaharilike veateadete ilmumine · failid kaovad ilma mingi põhjusetta
Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja riistvara vahel. Kogu muu tarkvara sõltub operatsioonisüsteemist, mitte otseselt riistvarast. Rakendustarkvara Üldjuhul kõik ülejäänud programmid, mis arvutis asuvad: Tekstitöötlus (MS word, OpenOffice.org Writer) Tabeltöötlus (MS Excel, OpenOffice.org Calc) Graafikapaketid (CorelDraw, GIMP) Veebilehitseja (Internet explorer, Mozilla firefox) Multimeediapleier (Winamp, BSPlayer) Suhtlustarkvara (MSN Messenger, aMSN, Gaim) Arvutimängud (Helbreath, GTA, CounterStrike) Sarnase sisuga tarkvara võib olla koondatud nn. tarkvarapakettidesse äritrikk, lihtsam turustada. Erinevad operatsioonisüsteemid Windows: Windows 3.1;Windows 9x;Windows NT; Windows ME; Windows XP;Windows Vista Muud: MS-DOS, Linux, MacOS, Solaris, OS/2 jpt. Kasutajaliidesed: Vahend, mille abil kasutaja suhtleb programmiga
G2KT I kursus Netikett Tänapäeval suhtlevad väga paljud inimeset just läbi interneti. Nii nagu päriselus, nii on ka interneti keskkonnas olemas omad reeglid. Neid reegleid on väga palju, mis jagunevad veel mitmeks alagrupiks suhtlustarkvara (MSN, Skype, Facebook jt.), listid ja uudisgrupid ja e- posti reeglid. Netikett on kogum 10 lihtsast reeglist, mida tasub järgida võrgusuhtluses, et vältida konflikte ja tagada internetis suhtlemisel sõbralik õhkkond. Tähtsam reegel on see, et tuleb meeles pidada, et teiselpool ekraani on ka inimene. Sa võid väga kergelt riivata teise inimese tundeid, kui sa ütled talle suhtluskeskkonnas midagi halvasti või vastad kuidagi ükskõikselt talle. Peab
o projektihalduspaketid · inseneri töövahendid o CAD-programmid 3 o statistilise analüüsi programmid o geoinfosüsteemid · kirjastamine ja multimeedia o trükiste kujundusprogrammid o videotöötlusprogrammid o õppematerjalide ettevalmistus- ja levitusprogrammid · vabaajaveetmisel kasutatav tarkvara o mängud; o heli- ja video esitamise programmid · suhtlustarkvara o e-maili kliendiprogrammid o veebipäevikute (blog) haldusprogrammid o wiki haldusprogrammid o internetipõhised suhtlusprogrammid(nt. Windwos Live Messenger, Pidgin) 4 Kasutatud kirjandus 1. http://www.eits.ee/index.php?get_file=422&key=406f76a94d013959d4b0e5843aeceb31 2. http://www.htg.tartu.ee/if/BaaskS/andmet.htm 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Tarkvara 4. http://en.wikipedia.org/wiki/Software 5
raamatupidamispaketid, kliendisuhtehalduspaketid (CRM); otsustusi toetavad süsteemid (DSS), projektihalduspaketid. · Inseneri töövahendid: CAD-programmid, statistilise analüüsi programmid, geoinfosüsteemid. · Kirjastamine ja multimeedia: trükiste kujundusprogrammid, videotöötlusprogrammid, õppematerjalide ettevalmistus- ja levitusprogrammid. · Vabaajaveetmisel kasutatav tarkvara: mängud, heli- ja video esitamise programmid. · Suhtlustarkvara: e-maili kliendiprogrammid, veebipäevikute haldusprogrammid. 4 2. TARKVARA JAGUNEMINE KASUTUSÕIGUSE ALUSEL 1.3. Avalik tarkvara Avalik tarkvara (public domain software) on tarkvara, mis on üldkasutatav ning millel puudub täielikult omanikuõigus ehk selle autor on loobunud kõikidest varalisest õigustest mis tulenevad programmi loomisest. Antud tarkvara liik erineb tugevalt alljärgnevatest
töövahend ise – arvuti. Interneti püsiühendus võimaldab küll oma töid kiiremini ja lihtsamini teha, kuid samavõrra kiiresti ja lihtsalt võib ennast ära unustada ning oma tööst kõrvale kalduda. 4 Interneti abil suhtlemiseks mõeldud vahaendeid on palju: alustades erinevate suhtlusportaalidega lõpetades vahetu sõnumiside programmidega. Suhtlustarkvara ei nõua vahetut vastamist sõnumitele, lugeda ja vastata võib igakell, kuid tihtipeale jäädakse kohest ja kiiret vastust ootama. Suhtlustarkvarad on teinud lihtsaks inimeste kättesaadavuse: on näha, kui inimene viibib arvutis, sõnumi kättesaamine on kergelt märgatav, võimaldab suhelda mitme inimesega korraga. Kõik see suudab hetkega haarata tähelepanu ja panna unustama hetkel käsil olev tööülesanne.
arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele/häkkeritele, koguma paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Meili teel levivad viirused saadavad suvalisele aadressile suvalise saatjanimega viirusega nakatatud kirju. Levima on hakanud ka nn. MSN-i viirused, mis levivad kasutades suhtlustarkvara (Windows Live Messenger, MSN Messenger). Pahalane levitab ennast MSNi kaudu kontaktidele linke saates, jättes mulje, justkui tahaks sõber mõnda huvitavat linki või faili saata. Tegelikult laetakse lingile vajutades alla kahjurprogramm, mis uuristab oma käigud Windowsi tagatubadesse ja hakkab nakatunud arvutist teistele kontaktidele viirust edasi saatma. Paljud viirused aktiviseeruvad teatud kuupäeval või tingimustel ja võivad tekitada taastamatut
toodetega). Seda tehnoloogiat kasutavad emaplaadid on väiksema energianõudlusega ja töötavad madalamatel temperatuuridel. Need emaplaadid hoiavad temperatuuri arvutikorpuse sees madalamad ja pikendavad võtmekomponentide (protsessor, emaplaat) eluiga. Express Gate Express Gate töötab minioperatsioonisüsteemina, mis on juba tootja poolt installeeritud Flash- mälusse emaplaadile. Express Gate'iga on võimalik mängida minimänge, vaadata fotosid, kasutada suhtlustarkvara, Skype'i jms. Express Gate laadib ennast üles kohe, kui arvuti sisse lülitada ja teeb seda 5 sekundiga. Express Gate laadib ennast üles enne teisi operatsioonisüsteeme, olgu selleks Windows, Linux vms. See ei toimi, kui kõvaketas on lakanud töötamast, kuna vajab umbes 500 MB ruumi kõvakettal. Kuid kui peamine operatsioonisüsteem ennast üles ei laadi, võib Express Gate'i kaudu pääseda ligi oma fotodele, veebile, Messengerile
· Sisekommunikatsiooni kanalid 11.5 1. Vahetu suhtlemise kanalid (eelis saada kiiret tagasisidet, täiendada, mõjutada): Infokoosolekud >>> Infopäev Seminarid E/v üritused (spordiüritused, perepäevad jm) 2. Elektroonilised kanalid (eeliseks operatiivsus, ligipääsetavus, ühesugune info kõigile): Intranet ehk sisevõrk >>> Elektrooniline siseleht Elektronpost >>> Suhtlustarkvara (MSN), netitelefon (Skype, Hotifon) 3. Info paberil (eelis saada kiiret tagasisidet, täiendada, mõjutada): Siseleht >>> Aastaraamat (selgitab org-i eesmärke, mudatusi, meeskonna rahastamise põhimõtteid jms) Kroonika e almanahh (pikem ajalugu, areng ja muutused) Infokoosolekud Vajalik kui palju materjali või kahepoolset kommunikatsiooni · Peab olema põhjus Õige aeg Kutse
Eelista failide edastamiseks pdf-formaati. Vasta kirjadele kiiresti. Parem on kui vastad kirjale hiljemalt 24 tunni jooksul. Tartu Ülikooli töösisekorraeeskirja põhjal tuleb tööalastele kirjadele vastata vähemalt kolme tööpäeva jooksul. Ära vasta spämmikirjadele ja eriti "unsubscribe" kirjadele. Kui sa reageerid "unsubscribe" kirjale, siis näitad, et sinu mailiaadress on toimiv ja edaspidi saad veel rohkem spämmi. Suhtlustarkvara Suhlustarkvaraga (MSN, Skype) sõnumite saatmisel kehtivad samad reeglid mis e-posti saatmisel. Veel mõned märkused: Ära kasuta erilisi fonte ja värve - see risustab sõnumit. Kasuta emotikone, kuid ära nendega üle pinguta. Ära saada konfidentsiaalset infot - keegi teine võib saaja ekraani juures olla. Pane selge kasutajanimi - suvaline nimi ei seostu sinuga. Kasuta staatust - märgi, kas oled hõivatud või mitte.
Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama juurdepääsu õigusi teistele kasutajatele, koguma paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus (Mis on arvutiviirused 2009). Meili (e-posti) teel levivad viirused saadavad suvalisele aadressile suvalise saatjanimega viirusega nakatatud kirju. Levivad ka nn. MSN-i viirused, mis levivad kasutades suhtlustarkvara (Windows Live Messenger, MSN Messenger). Pahalane levitab ennast MSN-i kaudu kontaktidele linke saates, jättes mulje, justkui tahaks sõber mõnda huvitavat linki või faili saata. Tegelikult laetakse lingile vajutades alla kahjurprogramm, mis hakkab nakatunud arvutist teistele kontaktidele viirust edasi saatma. Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga. Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti
Viirusega nakatunud kiri saadetakse suvalisele aadressile suvalise saatjanimega, ilma et postkasti omanik sellest midagi teaks. Näiteks www.gmail.com on oma e-posti võimaluses loonud lisaks niiöelda spam filtri, kus kõik, mida süsteem peab kahtlaseks ja spam-iks, läheb eraldi rämpsposti alla ning kasutaja võib ise vaadata, kas ta avab neid või mitte. Teine lihtne viis, kuidas viirused kiiresti levivad, on nn MSNi-viirused, mis levivad suhtlustarkvara kasutades (Windows Live Messenger jne). Selle teel saadab kontaktidele lingi, mis jätab mulje, nagu kasutaja oleks seda teinud, saates mingit huvitavat faili või linki. Kuid tegemist on siiski kahjurprogrammiga, mille avamisel levib viirus arvutisse. Kuid mitte ainult arvuti läbi ei levi viirused. Kuna telefonide võimalused on praegu palju arenenud, siis levivad viirused mobiilideski, kus saab vajadusel internetti kasutada. Tänaseks
vabatahtlikult sisestanud palju andmeid enda kohta. Eluja töökoht, vanus, meiliaadress, huvialad jpm just nii palju, kui endast soovitakse teistele teada anda. Iga ICQlane saab icq kirjasobrad. Yahoo Messenger on lihtsamini kasutatav kui ICQ, sisaldab rohkem võimalusi (videojutukas) kui AOL Instant Messenger ning väärib igati kasutamist kui te ei vaja Trilliani võimeid suhtlemaks mitme erineva suhtlustarkvara kasutajatega. Üldiselt on Yahoo Messenger lihtne käsitseda. Lisaks sellele on Yahoo Messengeri kasutajaliide hõlpsasti kohandatav vastavalt kasutaja soovidele(on nö skinnitav). Saad kutsuda kuni 9 sõpra ühte tuppa, saata ja võtta vastu faile ning panna üles peer-to-peer failivahetust sõpradega. Saad saata teateid sõpradele kes on offline(nad saavad teate kätte kui järgmine kord onlinesse lähevad) ning kutsuda teisi jututubadesse.
Elektronpost Elektronpost on populaarsemaid Interneti-rakendusi. Lisaks ettevõtte üldisele elektronposti aadressile (nt [email protected]), on otstarbekas moodustada ka erinevate osakondade ja rühmade (nt erinevad projektrühmad) e-postiloendid. Kindlasti tuleb välja töötada e-posti kasutamise hea tava reeglid. Need peaksid sisaldama nii isikliku kui ka üldise elektronposti kasutamise juhiseid. Töötajatel peab olema kohustus lugeda e-posti. Suhtlustarkvara ja netitelefon Lisaks elektronpostile on olemas suhtlustarkvara ja netitelefonid. Paljudes ettevõtetes on töövahenditena kasutusel nii suhtlustarkvara (MSN Messenger jm) kui ka netitelefon (Skype, Hotifon jm). 11.5.3. Info paberil Paberil saavad info kätte ka need sihtgrupid, kes elektroonilisi infokanaleid oma töö tõttu ei kasuta või ei saa kasutada. Siseleht
annaabi.ee 
