attainment - eesmärkiee saavutamine.I = Integration-integratsioon. L = Latency, mustrite säilitamine. Parsons väidab, et sotsiaalne süsteem on tervik, mis koosneb omavahel seotud osadest, millest iga täidab oma olulist funktsiooni terviku säilitamiseks Mida arvab Robert Merton sotsialiseerimise vormidest? Merton-normide konflikt-olukord kus ühiskonna pooolt väärtustatavad eesmärgid pole saavutataud üldtunnustatud vahenditega. Milles seisneb interaktsionismi teooriate põhiidee? Interaktsionistlik teooria võib juhtida kõige sotsiaalse uurimist, kuigi uurimise tulemused sõltuvad samas alati uuringu empiirikast. Kes on sümboolse interaktsionismi autor ning milles seisnevad selle teooria põhiseisukohad? Sümboolse interaktsionismi juured on G.H.Meadi poolt arendatud "mina" kontseptsioonis. Sümboolne interaktsionism selgitab, kuidas rollid kujunevad sotsiaalsetest ootustest ja
(tähendusloovast vaatenurgast); # Perekonna funktsionaalsus mees perekonna esindaja töömaailmas, naine annab emotsionaalset tuge (50ndate Ameerika mudel); Funktsionalistlik kord toetub väärtuskonsensusele Mida arvab Robert Merton sotsialiseerimise vormidest? R. Merton: eristab nähtavaid (manifestne) ja varjatud (latentne) funktsioone. Mitte kõik süsteemi karakteristikud pole igal ajal ühtviisi funktsionaalsed, mõni element võib osutuda disfunktsionaalseks. Milles seisneb interaktsionismi teooriate põhiidee? deviantsus(ebasobivus gruppi) areneb tembeldamise(laimamise) kaudu Kes on sümboolse interaktsionismi autor ning milles seisnevad selle teooria põhiseisukohad? George Herbert Mead - people act toward things based on the meaning those things have for them Kes on dramaturgilise teooria autor ning milles seisneb selle teooria põhiideed? - Erving Goffman (1922-1982): interaktsioon kui näidend => dramaturgiline sotsioloogia. Kuidas me
Võrdlus Otsustasin teha oma võrdluse Rene Descartes'i ja George Berkeley kohta. George Berkely (1685-1753) oli Iiri filosoof. Ta esindas idealismi, nimetades oma arusaama immaterialismiks ning eitas mateeria olemasolu. Rene Descartes (15961650) oli aga Prantsuse filosoof, kes esindas interaktsionismi, arvates, et hing ja keha mõjutavad üksteist. Berkeley arvates võivad meil olla ideed, ilma et oleks väliseid objekte, seega pole materiaalsete kehade olemasolu eeldamine vajalik. Descartes aga ütleb, et aistingute põhjuseks on miski, mis erineb meie mõtlemisest, seetõttu on kindel, et peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm. Mõlema arvates saavad üksnes ideed olla teadvuse vahetuks objektiks. See on üks mõte Berkeley
Lisaks leidis, et tema arvates televisioon lõhub barjääre, inimene tunnetab end maailmas seetõttu teisiti. Kolmas la (Internet). 5) Daniel Bell - infoühiskonna kirjeldus + teenindava sektori tähtuse kasv nagu postindustrialismis); 6) Toffler (1980) - kirjeldas majanduses toimuvaid muutusi + infoühiskonna tulekut kolmanda lainena; 7) David Lyo infoühiskonna kirjeldus 1) Herbert Blumer- sümbolilise interaktsionismi mõiste looja (põhiline suhtlus inimeste vahel toimub keele kaudu aga sümboliline meedium); 2) Alfred Schütz - lähtus eeldusest, et sotsiaalne maailm ja sotsiaalsed nähtused on üh liikmetele tähtsad. Uuris, mida tähendab sotsiaalne maailm tavainimesele. Lõi argiteadvuse printsiibid. Schütz ana mõttelisi kriteeriume, mida kasutame ümbritseva maailma tõlgendamiseks ja muljete loomiseks. Seda võib nimeta tegelikkuse sotsiaalseks konstrueerimiseks
1) Sotsialiseerumine. Sotsialiseerumise klassikalised käsitlused. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus inimene õpib tundma oma kultuuri ja kujundab oma arusaama enda kohta. Sigmund Freud Seletas ürginstinktidega inimese (id) sotsialiseerumist ühiskonnas toimetulevaks indiviidiks (ego) läbi kultuurinormide (super ego) omaksvõtu. Charles Cooley Seletas indiviidi sotsialiseerumist peegelmina teooriaga (kuidas teised minust mõtlevad). Georg Mead Sümbolilise interaktsionismi teooria looja. Inimeste suhtumine üksteisesse ja ümritsevasse maailma määratakse nende endi poolt antavate tähendustega. Erik Erikson Käsitles sotsialiseerumist kui läbi kogu elu kestvat protsessi (identiteedi areng toimub surmast sünnini). 2) Sotsiaalse stratifikatsiooni mõiste. e. sotsiaalne kihistus (2) teatud ühiskonnatüübile iseloomulik rahvastiku jaotus, kus sarnaste sotsiaalsete tunnustega
tehakse märkmeid või kasutatakse tehnilisi vahendeid vaatluse fikseerimiseks, kasutatakse ka teisi andmekogumismeetodeid ning andmeid töödeldakse ja esitatakse. Lisaks välitööle kogub uurija ka muid uurimisobjektispetsiifilisi andmeid (verbaalsed ja visuaalsed tekstid, artefaktid, statistilised andmed jne). Põhiline analüüsimeetod on etnograafiline tõlgendus, mida võib kombineerida teiste analüüsimeetoditega. Etnograafia põhineb peamiselt sümbolilise interaktsionismi, fenomenoloogia külgneva etnometodoloogiaga ja poststrukturalismi külgneva sotsiaalkonstruktsionismiga teooriatel. Juhtumiuurimus – Juhtumiuurimus on uurimisstrateegia, mis sai alguse Prantsusmaal, Suurbritannias ja USA-s. Juhtumiuurimus mõistetakse peamisel kolmes tähenduses – ühe konkreetse üksuse kontekstist lähtuv mitmekülgne süvaanalüüs (üksus võib olla inimene, grupp inimesi, sündmus, projekt, asutus jne), konkreetse üksuse kontekstist lähtuv üksikasjalik kirjeldus
nende tähenduste kaudu, mida inimesed meile annavad. 2.1 Kvalitatiivsete uuringute teoreetilised lähtekohad Ehkki kvalitatiivsete uuringute sildiga on tähistatud mitmeid lähenemisviise, mis oma teoreetiliste eelduste ja rõhuasetuste poolest suuresti erinevad, võib nende teoreetilised lähtekohad siiski paigutada kolme suurde rühma. Esiteks on nad kvalitatiivsete uuringute lähtekohtadena välja toonud sümbolilise interaktsionismi ja fenomenoloogia traditsioonid, mis on seotud huviga subjektiivsete tähenduste vastu, mida inimesed erinevatele ilmingutele omistavad. Teiseks nimetavad autorid etnometodoloogiat ja konstruktivismi, kus rõhutatakse inimeste igapäevaseid rutiinseid tegevusi ja reaalsuse sotsiallset konstrueerimist. Kolmandat teoreerilist pidepunkti nähakse aga strukturalistlikes ja psühhoanalüütilistes vaatenurkades, kus püütakse välja tuua argiteadvuse eest peidetud süvastruktuure
Seega see kuidas inimene endasse suhtub sõltub sellest, kuidas ta arvab teisi inimesi endasse suhtuvat. Primaarne grupp väikesearvuline, pikajalise kestvusega, koosneb inimese lähedastest sõpradest ja sugulastest. Sekundaarne grupp formaalsed tutvused. 5 Sissejuhatus sotsioloogiasse George Herbert Mead (1863-1931) Sümbolilise interaktsionismi juhtfiguur. Inimese Mina (Self) koosneb kahest poolusest: " I " aktiivne poolus, see kes inimese tegevust juhib. " Me " passiivne poolus, inimese arvamus enda kohta. Mina kujuneb suheldes teiste inimestega. Oluliseks osaks mina kujunemise juures on rollide proovimine (role taking), kaasinimeste rollide mõtteline proovimine. Olulised teised (significant others) konkreetsed isikud kelle arvamust inimene kõige
reaalsust, nende tähendus Kõne: Aristoteles (384-322) "Retoorika" ja "Toopika" on antud ühemõtteliselt ja Ajakirjandus: Walter Lippmann,Otto Groth, Karl Bücher, objektiivselt Emil Dovifa Konstrukt:Sõnumid on Propagandauuringud- Harold Lasswell mitmetähenduslikud ja Sümbolilise interaktsionismi teooria- George Herbert subjektiivselt Mead konstrueeritud. Sõnu Expirimental Approach- Carl I Hovland tajudes loob või muudab Small Group Approach- Kurt Lewin vastuvõtja oma kujutlusi ja see määrab sõnade Olulisemad kommunikatsiooni määratlused: tähenduse Mis on keel
kaudu Konfliktiteooria Ühiskond jaotub osadeks ebavõrdsuse ja konflikti pinnal Ühiskonda ei nähta niivõrd kui siduvat ja sidusat süsteemi, kui konfliktide ja võitluse välja Inimesed saavutavad oma eesmärke ja realiseerivad oma ootusi mitte ühise tegutsemise, vaid teiste tahte oma tahtele allutamise arvel. Eesmärkide saavutamise tavapäraseks teeks on ressursside ümberjaotamine Sümbolistliku interaktsionismi teooria Ühiskond on üksteisega suhtlevate indiviidide või väikeste gruppide tegevuse tulemus. Traditsiooniliselt käsitleti suhtlusena näost-näkku suhtlust. Tänapäeval on suhtluskanalite hulgas tavameedia (meediast mõjutatud käitumine), sotsiaalmeedia jne. S.t. lisandunud kolmandad ,,näod". Selle teooria pooldajad ei tunnista selliseid institutsioone, nagu rahvusriik, majandus vms.
Sümboliline kapital seda kapitali omab see inimene, kellel on teiste arvates õigus ja teadmised öelda, kuidas asjad tegelikult on, mis on hea, mis on õige. 22. Charles Horton Cooley sümboliline interaktsionism. Peegelmina kontseptsioon inimese minapilt kujuneb teistega suheldes, protsess 3 etapiline. See kuidas inimene endasse suhtub sõltub sellest, kuidas ta arvab, et teised temasse suhtuvad. Primaarne ja sekundaarne grupp. 23. George Herbert Mead sümbolilise interaktsionismi juhtfiguur. Inimese mina koosneb kahes poolusest: I (aktiivne poolus) ja Me (passiivne poolus). Inimese mina kujuneb välja teistega suheldes. Sealjuures on oluline erinevate rollide proovimine: olulise teised (konkreetsed inimesed) ja üldistatud teine (kujuteldav abstraktne kõrvalvaataja). Laste juures võib tähele panna: Play (ei mõelda rollidele) ja Game (suudetakse ükskõik millisesse rolli astuda). 24
· Poliitiline/demokraatlik revolutsioon (Prantsuse Revolutsioon 1789)- hakati pöörama tähelepanu inimõigustele ja võrdsusele · Industriaalne revolutsioon ja teaduslik-tehniline revolutsioon- uus majandus · Urbaniseerumisrevolutsioon (linnade plahvatuslik kasv) ja kogukonna lagunemine 4. Võrdle ja vastanda omavahel kolme klassikalist sotsioloogia teooriat - funktsionalismi, konfliktiteooriat ja sümboolset interaktsionismi. (Mõtete süstematiseerimisel võib Sulle abiks olla tabel lk 15) Strukturaalne funktsionalism- teooria, mis näeb ühiskonda kui keerulist süsteemi (struktuuri), mille osad töötavad üheskoos selleks, et edendada stabiilsust ja solidaarsust. Sotsiaalne struktuur: suhteliselt stabiilne sotsiaalse käitumise muster Makrotaseme suunitlus, keskendub suurtele sotsiaalsetele struktuuridele, mis iseloomustavad ühiskonda tervikuna
Sellepärast nimetatakse Descartes´i õpetust ratsionalismiks. 6. Võrdlus teise filosoofiga 13 Otsustasin teha oma võrdluse Rene Descartes'i ja George Berkeley kohta. George Berkely (1685-1753) oli Iiri teoloog ja filosoof. Ta esindas idealismi, nimetades oma arusaama immaterialismiks ning eitas mateeria olemasolu. Rene Descartes (15961650) oli aga Prantsuse filosoof, kes esindas interaktsionismi, arvates, et hing ja keha mõjutavad üksteist. Berkeley arvates võivad meil olla ideed, ilma et oleks väliseid objekte, seega pole materiaalsete kehade olemasolu eeldamine vajalik. Descartes aga ütleb, et aistingute põhjuseks on miski, mis erineb meie mõtlemisest, seetõttu on kindel, et peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm. Mõlema arvates saavad üksnes ideed olla teadvuse vahetuks objektiks. See on
meie meeles igapäevaste rollide ja inimsuhete kaudu. Religiooni seletamine rolli mõiste kaudu. Roll on staatusele vastavate kohaste tegevuste kogu; on rajatud ideele. Igal rollil on oma kohased tegevused. Religioosne roll on rajatud abistavale käitumisele. Organiseerib inimesi ühinema, üksteist abistama sünnib kogukond; kogukondadest kujuneb ühiskond. Religioonil, nagu sotsiaalses suhtluses üldiselt, on ka irratsionaalne ja ettearvamatu pool. Meadi mõju: sümbolilise interaktsionismi mõju religioossele identiteedile, kommunikatsioonile jne. Religioosse sotsialisatsiooni ja kommunikatsiooni uurimine selle teooria põhjal. Talcott Parsons (1902-1979) oli üks strukturaalfunktsionalismi silmapaistvam esindaja (aga mitte rajaja): ühiskond on terviklik, omavahel seotud osadest koosnev süsteem. Iga osa täidab oma funktsiooni ühiskonna säilitamisel, selle toimimisel tervikuna. Gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia (tasakaal) süsteemi erinevate osade vahel.
mida nad ühiskonnas teevad? Sümboolne interaktsionism hõlmab sotsiaalelu kaht olulist joont: 1) Inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abil, mille tähendusi pidevalt kujundatakse; 2) Inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides. Maailma tuleb mõista individuaalse mõistuse kaudu ja taasmõtestada oma valikute (tahte) kaudu. Sümboolse interaktsionismi paradigma juurde käib mõistmine, et sotsiaalse korra reeglid muutuvad pidevalt, inimesed ei reageeri lihtsalt ühiskonna muutustele, vaid ka ise kujundavad aktiivselt asetleidvaid muutuseid ja sellest tulenevaid reegleid. Kõik need tulenevad inimeste vastastikusest suhtlemisest. 26. Millest lähtuvad ümbritseva uurimisel dramaturgilise lähenemise pooldajad? Erving Goffman elu on teatrietendus, kus sotsiaalset vastastikust mõju vaadeldakse nagu osade etendamine teatris
spetsiifilise ajaloolise konteksti. 1.16. Millised defineerivad omadused ja kriitika võib välja tuua konfliktiteooria paradigma kohta? Keskendub otseselt korratusele, kokkuleppe puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas ning harmoonia puudmisele süsteemi ja selle osade vahel. Samuti abstraktne ja makrosotsiolooga nagu strukturaal-funtsionaalsed mudelid. 1.17. Millised defineerivad omadused ja kriitika võib välja tuua sümboolse interaktsionismi paradigma kohta? Peamised küsimused on: kuidas mõistavad inimesed oma maailma, mõjutavad üksteist ja määratlevad seda, kes nad on ja mida nad ühiskonnas teevad. Kaks olulist joont: inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abil, mille tähendusi igapäevases inimestevahelises läbikäimises pidevalt kujundatakse ja asjaolu, et inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides. Mikrosüsteem
2. Inimese arvamus selle kohta, kuidas teised nähtusse suhtuvad. 3. Inimese reaktsioon teiste inimeste arvatavasse suhtumisse temasse. Seega see kuidas inimene endasse suhtub sõltub sellest, kuidas ta arvab teisi inimesi endasse suhtuvat. Primaarne grupp – väikesearvuline, pikajalise kestvusega, koosneb inimese lähedastest sõpradest ja sugulastest. Sekundaarne grupp – formaalsed tutvused. George Herbert Mead (1863-1931) Sümbolilise interaktsionismi juhtfiguur. Inimese Mina (Self) koosneb kahest poolusest: “ I “ – aktiivne poolus, see kes inimese tegevust juhib. “ Me “ – passiivne poolus, inimese arvamus enda kohta. Mina kujuneb suheldes teiste inimestega. Oluliseks osaks mina kujunemise juures on rollide proovimine (role taking), kaasinimeste rollide mõtteline proovimine. Olulised teised (significant others) – konkreetsed isikud kelle arvamust inimene kõige rohkem arvestab, siia
kaaslastega. Niisiis on rõhuasetus eeskätt sellel, kuidas inimesed loovad ja kasutavad sotsiaalseid tähendus, mitte sellel kuidas sotsiaalsed v kultuurilised normid inimeste tegevust määravad või milliseid seletusi need normid mingile tegevusele pakuvad. Üksikindiviid on kultuuris seega loov tegutseja ja kultuur ei eksisteeri mingi indiviidideülese, eraldiseisva struktuurina. Üks 20. sajandi tuntumaid mikroteoreetikud kultuuriteoorias on sümboolse interaktsionismi esindaja Erving Goffman (1922-1982) Kanada päritolu sotsioloog, kes peamiselt tegutses USA-s ja kuulub Chicago KK-da. Tegelikult oli ta enam kui sotsioloog. Väga interdistsiplinaarsete huvidega, s.h antropoloogia, psühholoogia, jm. Mõjutanud paljusid hilisemaid kultuuri- ja ühiskonnateoreetikuid. Oli väga hea kirjutaja, tema raamatud on nauditav lugemine. The Presentation of self in Everyday Life (1959) Goffmani raamatu üks põhieesmärke on uurida: 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II
Sümboolne interaktsionism hõlmab sotsiaalelu kaht olulist joont: Inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abil, mille tähendusi pidevalt kujundatakse; Inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides. Kirjeldavad lähenemised: · Maailma tuleb mõista individuaalse mõistuse kaudu ja taasmõtestada oma valikute (tahte) kaudu. · Sümboolse interaktsionismi paradigma juurde käib mõistmine, et sotsiaalse korra reeglid muutuvad pidevalt, inimesed ei reageeri lihtsalt ühiskonna muutustele, vaid ka ise kujundavad aktiivselt asetleidvaid muutuseid ja sellest tulenevaid reegleid. Kõik need tulenevad inimeste vastastikusest suhtlemisest. Kirjeldavad lähenemised: dramaturgiline lähenemine 3.1.5. · Erving Goffman elu on teatrietendus, kus sotsiaalset vastastikust mõju vaadeldakse nagu osade etendamine teatris
annaabi.ee 
