– Majandus, Innovaatilisus, Hälbiv käitumine, Vabadus, (Eba)võrdsus, Tervis, Haridus, Väärtused, Subjektiivne enesetunne ??? – Võrdlustööstus lähtub universalistlikust arusaamast. Siit selle valdkonna konfliktid ja debatid – mis on korruptsioon, kellele on vaja sallivust, võrdsust … – • Universalistlik argument: konstruktide institutsionaliseerumine – Konstrukti institutsionaliseerumine: idee, toetajad, organisatsioon, nõuete formuleerimine ja kehtestamine, hindamine, klassifitseerimine (järgib/ei järgi), surve, idee juurdumine ühiskonnas - õigussüsteem, haridus, surverühmad, väärtussüsteem – Universaalsed konstruktid: Inimõigused, Laste õigused, Loomade õigused,Võrdsus, Sallivus ja rahumeelsus, Tulevikuarvestamine (jätkusuutlikkus), Demokraatia
habemeajaja nimetati raekirurgiks. Mõnikord oli sel ka abiline, epideemiate ajal lisaks veel ka katkuhabemeajajad. Saunamees- arst, mis tegeles kupupaneku, aadrilaskmise, kliistri ning nahahädade ravimisega. Ta ei tohtinud ravida vigastusi, mis pärit terariista löögist või põletusest. 14. Naised keskaja meditsiinis Keskajal naised tegelesid meditsiiniga. Üldine tendents oli naiste väljatõrjumine meditsiinpraksisest. Seda põhjustas meditsiinikutse institutsionaliseerumine, sest ülikoolid olid naisele suletud. Naistele olid suletud ka käsitööliste organisatsioonid. Naised aga töötasid käsitööliste ravijate, saunanaiste ja ämmaemanditena. 15. Iatrofüüsika ja iatrokeemia Iatrofüüsika- õpetus meditsiinis, mis lähenes organismile läbi mehaanika, matemaatika ja füsikaa printsiipide. Iatrofüüsika mõjudega saab seostada suurimaid uusaja arstiteaduse avastusi, nagu William Harvey
peaksid olema igal inimesel. Inimõigused klassifitseeritakse kodaniku- ja poliitilisteks õigusteks; majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks õigusteks. institutsioon - asutus, organisatsiooniline korraldus. Eristatakse poliitilisi institutsioone (erakonnad), võimuinstitutsioone (parlament, volikogud, riigipea administratsioon), valitsemisinstitutsioone (valitsus, riigiametid), järelvalveinstitutsioone (kohus, inspektsioonid) institutsionaliseerumine - organisatsioonide loomine sotsiaalsete huvide edendamiseks ja ühiskonnagrupi nõudmiste mõjusamaks edastamiseks võimudele integratsioon (2), integreeritud ühiskond - kooskõlastamine, ühendamine tervikuks ühiskonna erinevate gruppide huvidest lähtudes Integratsioonifond (5) -Euroopa Liidu finantsressursse jaotav organ, kust võivad raha taotleda need EL liikmesriigid, kelle sisemajanduse koguprodukt ühe elaniku kohta moodustab vähem kui 90% EL keskmisest.
korra kohaselt koos elada Sotsiaalne süsteem väärtuste, normide, staatuste ja rollide süsteem, mis kujundab reageeringuid inimese põhivajadustele Sotsiaalne võrgustik inimese eri gruppide liikmelisuste ja inimsuhete summa Sotsiaalse kontrolli formaalsed agendid erilistes normide jõustamisele spetsialiseerunud sotsiaalsetes rollides inimesed Sotsiaalse liikumise institutsionaliseerumine toimub, kui domineeriv struktuur võtab liikumise uskumused vastu ja liikumise eesmärgid muutuvad domineeriva struktuuri osadeks Sotsiaalse muutuse dialektiline mudel teesi märgib status quo, antiteesi opositsioonilised jõud ja nende kahe vahelisest konfliktist kerkib süntees Sotsiaalse muutuse tsükliline teooria põhineb arusaamal, et kultuurid on nagu organismid, mis arenevad sünnist lõpliku allakäiguni
kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel veerandil inimõigused üldised ja võõrandamatud õigused (nt õigus elule, inimväärsele kohtlemisele, perekonnale ja eraelule, õigus olla vaba ja saada kohtulikku kaitset), mis peaksid olema igal inimesel; inimõigused jagunevad kodaniku- ja poliitilisteks õigusteks, majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks õigusteks institutsionaliseerumine organisatsioonide loomine oma sotsiaalsete eesmärkide formuleerimiseks ja ühiskonnagrupi nõudmiste mõjusamaks võimudele edastamiseks institutsioon asutus, organisatsiooniline korraldus; eristatakse poliitilisi institutsioone (erakond), võimuinstitutsioone (parlament, volikogu, riigipea, administratsioon), valitsemisinstitutsioone (valitsus, riigiametid), järelevalveinstitutsioone (kohus, inspektsioonid)
Transaktsioonikõver (Richter/Furubotn) - Transaktsioonikulu mõõdetakse tootmise Yp ja tarbimise Yc vahena (lõik BD). Mida suurem tootmine, seda rohkem kulub turustamiseks ja vähem jääb tarbimiseks suurenevad transpordi jm laieneva turu hõlvamise kulud (transaktsioonikulud). Ühendab saamata jäänud tulu (tarbimise) reaalsete ressursikuludegaTK kaubanduseta- Transaktsioonikulude mõõtmine reaalsete kontaktikulude kaudu Kaubandusega- Kaubanduse institutsionaliseerumine aitab kontakte ja transaktsioonikulusid alandada. "Kaupmehed on transaktsioonispetsialistid" Sääst näitab, mitu % kontaktidest ja kuludest hoiaksime kokku, kui tootjaid ja tarbijaid vahendaks üks kaupmees. K arv näitab, mitu kaupmeest mahuks turule, ilma et kontaktide arv ja kulud suureneksid.TK seos heaoluga - Kollektiivi teoreetiline heaolu=tegelik heaolu (netokasu)
tähendusi, lähtudes sellest tehislikust kommunikatsioonivormist. Tegevussüsteem, mille ülim eesmärk on õppimine, põhineb oma toimingutes ning nägemuses õppimisest ja tedmistest suuresti tekstil kui kommunikatiivsel ressursil. Just kool vastutab olulisel määral kognitiivse sotsialiseerumise eest, mis peaks inimesi ette valmistama tegutsemiseks tekstipõhistes tegelikkustes ning andma neile oskuse omistada ja omandada tähendusi kirjakeele tingimustel. 9. Õppimise institutsionaliseerumine ja suhe sõnumisse Formaalharidusel kui kommunikatiivsel praktikal on kas nägu: õnnestunud ja ebaõnnestunud interaktsioon, teadmistest arusaamine ja mittemõistmine, õpilaste edasiminek ja tagasiminek toimub samade kommunikatiivsete tegevuste käigus. Formaalharidust võib formuleerida situatiivse kommunikatiivse praktikana, mis areneb pikkade ja tugevate traditsioonidega etableeritud tegevussüsteemi raames. Niisuguse lähtepunkti korral on
*identiteedi uuestisünd Küpsus/täiskasvanu kasumi võtmine *juhtimine on juhtkonna käes *orgnisatsioon teab oma eesmärke *müügikasv *kasumikasv Keskea kriis kokkuvarisemine on alanud *kas oled uuenduslik või lähened surmale *kasumlikkus endiselt hea *ettevõte hakkab vaikselt kokku varisema Vananemine kokkuvarisemine kiireneb *eitamisfaas probleemid pole suured *fookus sellel, et sina oled ohver *hakkad süüdistama ja teisi ründama *andekad inimesed hakkavad lahkuma Institutsionaliseerumine Organisatsiooni hoitakse kunstlikult elus Surm Visioon ei ole enam jätkusuutlik *Ei ole inimesi, kes visiooni toetaks MIS ON SINU TÕELINE ANNE? On ülimalt oluline mõista, mis on sinu tõelises loomuses. Tihtilugu kipuvad ettevõtjad eriti algusjärgus tegema kõike ise teenindama, haldama kõiki ettevõtte osasid ja protsesse ja sealjuures ka mõtlema välja äriplaane. Kuid enamikel juhtudel on selle tulemus täielik ajapuudus ning stress, sest sa pead pidevalt
lepingutena, mille osaks on tingimine parima tehingu saavutamise nimel. 11 Pikaajaliste suhete mudeli (Thibaut, Kelley) staadiumid: 1) Proovimine - me uurime teistega suhtlemise kulusid ja hüvitusi teisi vaadeldes ja/või ise erinevate suhetega katsetades. 2) Tingimine - me katsetame suhete alguses eri tüüpi hüvituse andmise ja saamisega. 3) Kohustus (enese sidumine) - me hakkame rohkem tähelepanu pöörama suhtele enesele. 4) Institutsionaliseerumine - me «seame end suhtes sisse», kehtestame normid ja vastatikused ootused. - Võrdsusteooria - mõte, et sotsiaalsed lepped ja normid põhinevad ausa, kuigi mitte tingimata täpselt võrdse vahetuse põhimõttel. Võrdsuseteooria neli põhimõtted: 1) Inimesed püüavad oma suhtes maksimeerida hüvitusi ja minimeerida ebameeldivaid kogemusi. 2) Hüvitusi võib oma vahel jagada eri viisidel ja grupp või paar saab oma «õiglase» jaotussüsteemi osas kokku leppida.
mis hoiab kõike koos ja annab kõigele tähenduse Kultuuriajaloo varane institutsionaalne areng • Vaatamata Jakob Burckhardti mõjule ja populaarsusele oli 19. sajandi lõpus–20. sajandi alguses domineeriv ajalookirjutuse vorm endiselt poliitiline ajalugu. • Kultuuriajalugu viljeleti eeskätt väljaspool ülikoolide ajalooteaduskondi: asjaarmastajatest ajaloolaste, ent samuti etnoloogide ja folkloristide seas. • Kultuuriajaloo varane institutsionaliseerumine saab Saksamaal alguse 20. sajandi esimestel kümnenditel ja on seotud eeskätt Karl Lamprechti tegevusega. Karl Lamprecht (1856–1915) • Üldine käsitlus ajalooteadusest: ◦ Totaalse ajaloo-printsiip: ajaloolane peab haarama kõiki mineviku aspekte. ◦ Ajalooteadus peab arvestama nii materiaalseid kui ka vaimseid tegureid. ◦ Ajalooteadus peab olema geograafiliselt haardelt universaalne, võrdlevalt tuleb uurida
maailmavaade; samas jooksevad nende piirid suuresti mööda riigipiire. Kultuuriajaloo varane instutsionaalne areng Vaatamata Burckhardti mõjule ja populaarsusele oli 19. sajandi lõpus20. sajandi alguses domineeriv ajalookirjutuse vorm poliitiline ajalugu. Kultuuriajalugu viljeleti eeskätt väljaspool ülikoolide ajalooteaduskondi: asjaarmastajatest ajaloolaste, ent samuti etnoloogide ja folkloristide seas. Kultuuriajaloo varane institutsionaliseerumine saab Saksamaal alguse 20. sajandi esimestel kümnenditel ja on seotud eeskätt Karl Lamprechti tegevusega. KARL LAMPRECHT (1856 1915) Üldine käsitlus ajalooteadusest Totaalse ajaloo-printsiip: ajaloolane peab haarama kõiki mineviku aspekte. Ajalooteadus peab huvituma pigem kollektiivsest, mitte individuaalsest. Ajalooteadus peab arvestama nii materiaalseid kui ka vaimseid tegureid. Ajalooteaduse alus on psühholoogia: "ajalugu on rakenduslik
kiirendatud korras. Kirik võttis endale kohustuse ristivõtja pere ja vara kaitsta selle äraolekul ja ka surma korral. Samuti vabastas paavst ristivõtja laenuprotsentide maksmise kohustusest. Algselt maksid ristisõdijad oma kulutused ise kinni, aga aja möödudes hakkas kirik kulutusi ise katma, sest see käis ristisõdijatel üle jõu. Tõotus lunastati ristisõjas osaledes või siis äärmisel juhul esindaja saatmisega või palverännakuga. (VIST-ei anna pead) Ristisõdade institutsionaliseerumine 13.sajandil - Kirik hakkas organiseerima ristisõdade käiku. Ühendas eri riikide sõdurid ühe lipu alla, andis neile rahalist toetust ja varalist ja vaimulikku kaitset. Ristisõdadega seotud rahanduse administreerimine andis kirikule Euroopas suurima finantsvõimu. Paavst hakkas tegelema ristisõdijate transpordiga- kogus ristisõjamaksu, Innocentius III lubas oma bullaga patukahetsust igaühele, kes võttis enda peale laevade ehitamise ja ristisõdijate transpordi.
Sümboolne Mittemateriaalsete väärtuste ja hüvitiste jagamine. Poliitilise arengu protsessid: 1. Poliitilne areng (sõltuv suurus) ilmneb vastusena majanduslike ja sotsiaalsete süsteemide (sõltumatud suurused) arengule. Baseerub ajalooliste süsteemide( 18-19 saj. ) arengu ideel. 2. Poliitilise arengule võib olla ka vahendiks sotsiaalse ja majandusliku arengu saavutamisel. Iseloomustab viimasel 40 aastal arenenu ja poliitilis tugevust omandanud riiki. Poliitiline institutsionaliseerumine ja langus: 37 38 HUNTINGTON Poliitilist arengut tuleb mõõta poliitilise institutsionaliseeritusega (kuivõrd poliitilised organisatsioonid ja protseduurid on soetanud väärtusi ning stabiilsust vastuhakkamiseks surveavaldustele) Poliitilist institutsionaliseeritust mõõdetakse poliitilise süsteemi võimekusega:
Seetõttu on ka spordi sotsioloogid jõudnud selgele seisukohale, et on vajalik spordi selgepiirilisem defineerimine. Spordi all mõistetakse institutsioonilisi võistluslikke tegevusi, mis sisaldab kas suurt kehalist pingutust või kompleksset kehaliste vilumuste kasutamist indiviidide poolt, kelle osalemine on motiveeritud tulenevalt isiklikust naudingust ja välistest autasudest lähtuvalt. Institutsionaliseerumine on sotsioloogiline mõiste, mille all mõistetakse protsessi, mille kaudu tegevused ja organisatsioonid ajaliselt ning tegevuslikult standardiseeritakse. Institutsionaalsed tegevused omavad formaalseid reegleid ning organisatsioonilist struktuuri tegevuste sooritamisel. Nii erinevad spordi sotsioloogi seisukohalt vabal ajal iseseisvalt mäesuusatamisega tegeleva inimese
· histoloogiline (sõltus mikroskoobi arengust); · keemiline (keskendus kehakomponentide keemilisele analüüsile) · praktiline (organite ja kudede eksperimentaalne manipuleerimine, integratsiooni, koordinatsiooni ning regulatsiooni küsimuste vaatlemine). 20. sajandi alguseks oli füsioloogia kujunenud enamuse maailma meditsiinikoolide keskseks õppeaineks. Distsipliini arengule aitas kaasa instrumendiehituse areng, kasvav erialainimeste hulk ning lai institutsionaliseerumine (perioodika, seltsid jms). Siinkohal oleks vajalik väike ülevaade Tartu ülikoolis 19. sajandil aset eidnud arengutest füsioloogia vallas. Tartu oli üks olulisi eksperimentaalteaduste kujunemispaiku, kus loodi üks esimesi füsioloogia õppetoole (1820, kavandaja ilmselt toonane dekaan ja teraapia ning 6 Silma kohanemine (läätse kumeruse muutmise teel) eri kaugusel olevat esemete fokuseerimiseks. 7
) Kloostrirahvas panustas põhjalikult rohuteadusse kloostrite juures asusid sageli ravimatimede aiad. (Soospetsiifika keskaja meditsiini juures ei ole aga ainult mehi eelistav ilmne on, et enamus toonasest meditsiinipraksisest tehti mitte-õppinud inimeste ning eeskätt naiste poolt. Naiste väljatõrjumine meditsiinpraksisest on üks läbi keskaja kestnud pidev ja süvenev protsess. Põhjustas seda meditsiinikutse institutsionaliseerumine arstidelt nõuti üha enam vastavat ülikooliharidust, kuid ülikoolid olid naistele suletud.) Keskaja alguseks, 7. sajandiks, oli Euroopas ununenud ja kadunud kõik varasem (Rooma) traditsioon linnaarstid, haridus vastavas vallas jne. Uus areng algas eelmise aastatuhande vahetusel. Arstihariduse keskus 12. sajandil oli Salerno. Pandi klassikute tekstidest kokku kogumik, mida tuntakse Ars medica nime all, mis koosnes
Vikerkaar 12 1998.Postulaat inimese olemuslikust headusest on anarhismis niisiis sageli keskne, kuid on kaunis palju inimesi, kelle silmis see kõlab naiivselt. Feyerabend tunnistab ja kasutab anarhismitäpsemalt öeldes, anarhistliku vabaduseideaali teaduse autoriteedi õõnestamiseks. Ta nimetab kõigepealt varasema anarhismi naiivset ja siirast teaduseusku märkimisväärseks, ning leiab, et uuemal ajal ohustavad seda usku kaks faktorit. Esimeseks on teaduse institutsionaliseerumine. Teadusest on saanud äri. Teiseks teguriks on muutunud arusaamine teaduse tulemustest poliitiline anarhist soovib enamasti kehtivat ühiskonnavormi likvideerida. Iga fakt on määratud mingis teoreetilises keeles, pole olemas fakte iseeneses Kui teadusel puudub meetod, siis ei ole teadus muudest mõtlemisvormidest parem. Teadlased ei piirdu ainult oma mängu mängimisega, nad tahavad, et (väidetava) teadusliku meetodi reeglid