kokku tingimatu refleksiga (Saarma 1984 : 30). 8 Kokkuvõte Peaaegu kõik, mis meie kehas toimub, on seda tänu närvisüsteemi olemasolule. Närvisüsteem juhib meie liigutusi, mälu, käitumist, siseelundite talitlust, tundeid ja paljusid teisi protsesse. Ka psüühiline tegevus on sõltuv närvisüsteemist, sest psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus. Psüühika juhib inimteadvust ning seetõttu on meil võimed ja omadused, mis eristab meid loomadest. Meil on võime planeerida ja ette näha nii enda, kui ka teiste käitumist, võime analüüsida, eristada tegelikkust mittetegelikkusest ning mis kõige olulisem, me suudame omandada teadmisi ja vormida oma psüühika. Seetõttu on oluline, et meie närvisüsteem oleks korras ja terve, sest vaid sellisel juhul on meil võimalus elada täisväärtuslikku elu. 9
iv. Koopia on originaalist väärtuslikum v. Vaatemäng ei olepiltide ja kujundite kogusumma, vaid inimestevahelised suhted, mida need pildid vahendavad. c. Marcuse ja indusriaalne ühiskond i. Ühiskonnakriitika ii. Ta kritiseeris teravalt bürokraatiat ning ühiskonna tehniliseerimist. iii. Masskultuur ja –tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv. iv. Industriaalse ühiskonna saavutus: produktiivsus – töötada mitteellujäämise nimel – meeldiv enesearendamine. d. Featherstone ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: i. Kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus ii
Õpetus tunnetamisest ja selle piiridest, subjekti ja objekti suhtes. Mida me oleme suutelised teadma? Kuidas me teame, et me teame? Sekptitism Mõistus ja kogemus: ratsionalism ja empirism Metafüüsika tegeleb maailma tervikuga. S.o "esimene filosoofia"(Aristoteles), siin kõneldakse oleva kui oleva esimestest põhjustest. Mis on tegelikkuse olemus? -Ontoloogia ehk olemisõpetus. -Vaimufilosoofia. Mis on vaim? Mis eristab inimteadvust arvutist? Mida tähendab väide "Jumal on olemas?" Antropoloogia - õpetus inimesest. Moraalifilosoofia - eetika ehk õpetus sellest, mis on hea. Ajaloofilosoofia püüab haarata ajaloo olemust ja mõtet. Poliitiline filosoofia on teadus sellest, kuidas ühiskonnad on korraldatud. Õigusfilosoofia õiguse põhjendusega. Teadusfilosoofia tegeleb loodusuurimise teoreetiliste küsimustega. Mis on teaduse olemus? Keelefilosoofia tegeleb keele olemusega.
mina-jutustuse puhul kõneleb mina-jutustaja toimunust oma vaatepunktist lähtudes a. piiratud vaatepunktiga jutustus: edastab sündmustiku ühe tegelase vaatepunktist, jättes avamata teiste tegelaste siseelu. i. Loo pinge areneb teadmatuse ümber lugejale avatud inimteadvust ümbritsevad teised, millesse lugeja ei saa pilku heita. ii. Sisemonoloog tegelase sisekõne 1. vajadus otsida mingile küsimusele vastust; areneb tegelase oma sisemisest loogikast iii
Kirjandusteose jutustaja on hääl, mis edastab teose sündmustikku. Kui romaan on kirja pandud mina-jutustusena, on olukord lihtne: mina-jutustaja kõneleb toimunust oma vaatepunktist lähtudes. Mina-jutustus on alati piiratud vaatepunktiga jutustus. Selline jutustus edastab sündmustikku ühe tegelase vaatepunktist, jättes avamata teiste tegelaste siseelu. Loo pinge areneb sellisel viisil edastatud romaanis sageli just teadmatuse ümber, fakti ümber, et ühte lugejale avatud inimteadvust ümbritsevad teised, mille sisse lugeja ei saa pilku heita. Piiratud vaatepunktiga jutustus kasutab vahel sisemonoloogi (tegelase sisekõne) ja teadvuse voolu tehnikaid. Sisemonoloog lähtub üldiselt vajadusest otsida mingile küsimusele vastus, tegelase kõnevool areneb oma sisemisest loogikast lähtudes. Teadvuse vool on lähedane sisemonoloogile, ent teadvuse vool kujutab tegelase mõtteid hüplikena. Teadvuse
käsitlus oma ja võõra problemaatikast - vaatleb inimesele omaseid "oma" ja "võõra" piire erinevatel bioloogilise, psüühilise ja ühiskondlik-kultuurilise elu tasanditel. Kogu ajaloolist käsitlust läbib püüe leida kosmopolitismi - kus "oma" ja "võõra" piir hägustub - erinevaid vorme. Lévi-Strauss, Claude - prantsuse antropoloog, strukturalistliku meetodi rakendaja etnoloogias, Keel kui inimteadvust struktureeriv alus. Uuris ka müüdi struktuuri ja kasutas selleks binaarseid opositsioone. Lévi- Straussi järgi töötab inimaju alateadlike binaarsete opositsioonide põhimõttel. Taolised universaalsed kahest liikmest koosnevad vastandused ilmnevad sugulussüsteemides, müütides ning mujalgi kultuuris. Uuris põhjalikult nn primitiivseid ühiskondi ja peab inimkonna suurimaks väljakutseks hoida kultuurilist mitmekesisust.
(kaasaegsete tootmismeetoditega ühiskonnas on elust saanud üks suur vaatemäng, kus kõik mis lläbi elati on asendunud represantatsiooniga (kõik on reklaam), koopia on originaalist väärtuslikum, vaatemäng on inimestevahelised suhted, mida pildid vahendavad. Marcuse ja industriaalne ühiskond (Ühiskonnakriitika, kritiseeris teravalt bürokraatiat ning ühiskonna tehniseerimist. Massikultuur- ja tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv. Industriaalse ühiskonna saavutus: produktiivsus töötada mitte ellujäämise nimel meeldiv enesearendamine.) Freatherstone ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist sellele (Kriitline, tootmisest lähtuv massikultuuri käsitlus. Tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus. Tarbimisest saadvaaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav
majandus-, ühiskonna- ja kultuuriteooriatel. Inimkonna, selle ühiskondlike formeeringute ja institutsioonide areng sõltub materiaalse tootmise viiside muutustest. See mõjutab ühiskonna klassistruktuuri, igal ajastul valitsevad ja allutatud klassid, kes võitlevad majandusliku, poliitilise ja ühiskondlike eeliste eest. Majanduslik võim on kõigi ühiskondlike ja poliit. tegevuste (sh. hariduse, filosoofia, teaduse, kunstide, meedia jne.) liikumapanevaks jõuks. Inimteadvust määravad ideoloogiad: väärtused ja hoiakud, mille kaudu tajutakse ja seletatakse reaalsust. Ideoloogia väljendab teatud klassi positsiooni ja huve, valitsev ideoloogia domineeriva klassi huve, mida näidatakse ajastu loomulike väärtuste ja hoiakutena. Kirjandus on ajastu ühiskondlik-majanduslike tingimuste tulem, olenemata autori konkreetsetest kavatsustest. Kirjandusteos EI eksisteeri ajatus esteetilises sfääris
Modernismi kriitiline tahk on olnud esiplaanil, kuna enamus kirjandusest on tulnud nt inglismaalt. Sellega kontseptualiseeritakse nähtust vastavalt sellele, kes sellest kirjutavad. T.S. Eliot (,,Raisk maa") kirjanduskriitikuna propageeris seisukohta, et kunst ei pea mitte ainult inimesi hirmutama vaid andma neile ka uusi lahendusi, võimalusi selles olukorras edasi elada ja maailma uuesti mõtestada. Kritiseerib essees Joyce'i ,,Ulysses Kord ja Müüt". Kaose all on vanad antiik, inimteadvust korrastavad müüdid. Ühelt poolt öeldakse, et ajalugu on justkui unenägu millest tahaks üles ärgata, kuid antakse ka kaudselt mingid korrastamise printsiibid. Viis kuidas reguleerida ja korrastada seda mõttetut anarhiat, mida kujutab endast kaasaaeg ja ajalugu. Too essee väljendab pigem siiski Elioti enda ideid, mitte Joyce'i omi. Oli ka kriitikuid, kes arvasid, et modernism ei ütle midagi maailma kohta ja juhib inimeste
Marcuse ja industriaalne ühiskond • Ühiskonnakriitika. • Ühiskonnakriitika. • Ta kritiseeris teravalt bürokraatiat ning ühiskonna tehniseerimist. • Ta kritiseeris teravalt bürokraatiat ning ühiskonna tehniseerimist. • Massikultuur ja –tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv. • Massikultuur ja –tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv. • Industriaalne ühiskond – produktiivsus – töötada mitte ellujäämise nimel – meeldiv enesearendamine. • Industriaalne ühiskond – produktiivsus – töötada mitte ellujäämise nimel – meeldiv enesearendamine. - Featherstone (1991) ja tarbimiskultuur
*tekst on kordumatu orgaaniline tervik: komponendid on sõnad, kujundid, sümbolid, mitte tegelased, süzee ega ideed. Marksistlik kirjandusteooria. Põhialused (marksism). Marksism põhineb Marxi ja Engelsi majandus-, ühiskonna- ja kultuuriteooriatel: inimkonna areng sõltub materiaalsete tootmise viiside muutustest, see mõjutab omakorda klassistruktuuri (võitlus ühikondlike eeliste eest, kapitalistlik kodanlus vs. töölisklass). Inimteadvust määravad ideoloogiad, mille kaudu tajutakse ja seletatakse reaalsust - ideoloogia väljendab juhtiva klassi positsiooni ja huve, mis saavad ise kogu ühiskonna loomulikuks hoiakuks. Marksistliku kirjandusteooria alused *kirjandusteos EI eksisteeri ajatus esteetilises sfääris *teos tugevdab lugejas ideoloogia mõju, mida teos esindab või kutsub lugejat üles valitsevat ideoloogiat kritiseerima - paljud teosed teevad mõlemat.
Mitmetasandilisuse korral ilmnebki semiootilise lähenemise vajadus. Nähtuste uurimine viiakse läbi kas konkreetse nähtuse või laiema konteksti suhtes. Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on modelleerida struktuur ehk arvatav algoritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika ja nende eksistentsi. Aluseks olev algoritm peab andma ka juhised ühest arengu formatsioonist teise minekul. C. Lévi-Strauss Keel kui inimteadvust struktureeriv alus Kirjeldab keelest lähtuvaid uurimistasandeid: keeleliste seoste mudel sugulusseosed. Sotsiaalsed seosed, nt. elukaaslase valimise struktuur järgnevalt analüüsida mõtlemise vorme, nt teaduse teooriad. müütide teooriad ühiskonna teooriad C. Levi-Straussi müüdi struktuur Müüt kuulub nii keele kui ka kõne valdkonda, st müüt kuulub mõlemale -- diakroonilisele
S.o. "esimene kõigi asjade päritolu. filosoofia" (Aristoteles), siin kõneldakse oleva kui oleva · Meil puuduvad Thalese kirjutised. esimestest põhjustest. · ANAXIMANDROS · Mis on tegelikkuse olemus? 611 546 e.Kr · ONTOLOOGIA ehk olemisõpetus. · Oli Thalese kaasaegne kaasaegne ja kaaslinnlane. · Vaimufilosoofia. Mis on vaim? Mis eristab inimteadvust · Neid nimetatakse sõpradeks ja sugulasteks. Ilmselt oli arvutist? Thalese õpilane. · Religioonifilosoofia · Ta on kirjutanud geomeetria õpiku, teinud taevagloobuse · Filosoofia ainevaldkonnad eelkäija. · ANTROPOLOOGIA ehk õpetus inimesest. · ANAXIMANDROS
kultuuriteooriatel Inimkonna, selle ühiskondlike formeeringute ja institutsioonide areng sõltub materiaalse tootmise viiside muutustest See mõjutab ühiskonna klassistruktuuri, igal ajastul valitsevad ja allutatud klassid, kes võitlevad majandusliku, poliitilise ja ühiskondlike eeliste eest (kapitalismis kodanlus >< töölisklass). Majanduslik võim on kõigi ühiskondlike ja poliit. tegevuste (sh. hariduse, filosoofia, teaduse, kunstide, meedia jne.) liikumapanevaks jõuks. Inimteadvust määravad ideoloogiad: väärtused ja hoiakud, mille kaudu tajutakse ja seletatakse reaalsust. Ideoloogia väljendab teatud klassi positsiooni ja huve, valitsev ideoloogia domineeriva klassi huve, mida näidatakse ajastu loomulike väärtuste ja hoiakutena. Kirjandus on ajastu ühiskondlik-majanduslike tingimuste tulem, olenemata autori konkreetsetest kavatsustest. Kirjandusteos EI eksisteeri ajatus esteetilises sfääris. Marksistliku kriitika huvi kirjanduse vastu.
Inimkonna, selle ühiskondlike formeeringute ja institutsioonide areng sõltub materiaalse tootmise viiside muutustest See mõjutab ühiskonna klassistruktuuri, igal ajastul valitsevad ja allutatud klassid, kes võitlevad majandusliku, poliitilise ja ühiskondlike eeliste eest (kapitalismis kodanlus >< töölisklass). Majanduslik võim on kõigi ühiskondlike ja poliit. tegevuste (sh. hariduse, filosoofia, teaduse, kunstide, meedia jne.) liikumapanevaks jõuks. Inimteadvust määravad ideoloogiad: väärtused ja hoiakud, mille kaudu tajutakse ja seletatakse reaalsust. Ideoloogia väljendab teatud klassi positsiooni ja huve, valitsev ideoloogia domineeriva klassi huve, mida näidatakse ajastu loomulike väärtuste ja hoiakutena. Kirjandus on ajastu ühiskondlik-majanduslike tingimuste tulem, olenemata autori konkreetsetest kavatsustest. Kirjandusteos EI eksisteeri ajatus esteetilises sfääris. Marksistliku kriitika huvi kirjanduse vastu
Vormiliselt kosmogooniline (vertikaalis), kuid sisult geograafiline (horisontaalne) liikumine c) sotsioloogiline kood kirjeldab sugulussuhteid, nt. isa- või emapoolsed sugulased d) tehnoökoloogiline kood: tegevuse käivitaja, nt. Nälg e) globaalse integratsiooni kood, mis seob eelnevad koodid tervikuks. C.Levi-Straussi vaated keelele. Keel kui inimteadvust struktureeriv alus. Lingvistika vaatas keelt ja selle reeglistikku inimteadvusest lahusolevana, kuid Levi-Straussi arvates on keel kui struktureeriv põhi inimese teadvuses endas, vrd Kanti a priori (analüütilise) tunnetusviisiga. Ta kirjeldab keelest lähtuvaid uurimistasandeid: 1. keeleliste seoste mudel. Levi-Strauss võttis selle strukturaalsest lingvistikast. 2. sarnaselt sellele struktuurile esinevad sugulusseosed. Sotsiaalsed seosed, nt. elukaaslase
annaabi.ee 
